2-25-12473/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 3. oktoober 2025

Tsiviilasja number

2-25-12473

Tsiviilasi

A. F. G. OÜ hagi E. J. P. vastu põhivõla 1784

eurot 30 senti ja kõrvalnõuete saamiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A. F. G. OÜ (registrikood XXX),

lepinguline esindaja B. T. (e-post XXX)

Kostja E. J. P. (isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast A. F. G. OÜ 01.08.2025 hagi E. J. P. vastu 1784

euro 30 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks, sest asi ei allu Eesti

kohtule.

2. Jätta menetluskulud A. F. G. OÜ kanda.

3. Toimetada määrus kätte hageja lepingulisele esindajale.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 kohaselt esitada käesoleva

määruse peale kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. F. G. OÜ (hageja) esitas 01.08.2025 hagi E. J. P. (kostja), milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõla 1784 eurot 30 senti ja kõrvalnõuete saamiseks tulenevalt AS

Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja vahel 05.10.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr

XXX (leping). Krediidiandja andis lepingu järgi kostjale krediiti 2048 eurot, et osta

järelmaksuga kaupa. Krediidiandja on loovutanud enda lepingust tulenevad nõuded kostja

vastu hagejale.

2. Tartu Maakohus jättis 15.09.2025 määrusega hagi TsMS § 3401 lg 1 järgi käiguta ning

andis hagejale tähtaja 14 päeva, et põhjendada kohtualluvust. Kohus selgitas, et välismaise

elemendiga tarbijalepinguid puudutavas vaidluses kohaldub kohtualluvusele Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. a määrus nr 1215/2012 kohtualluvuse ning

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

määrus (Brüsseli I määrus). Brüsseli I määruse art 17 lg 1 ja 18 lg 2 võimaldavad tarbija vastu

hagi esitada üksnes selle liikmesriigi kohtusse, kus on tarbija harilik viibimiskoht.

Kohus viitas tsiviilasjas nr 2-24-113815 avaldatud andmetele, millest tulenevalt on kohtul

alust arvata, et kostja harilik viibimiskoht ei ole Eestis. Kohus hoiatas hagejat, et kui hageja ei

põhjenda enda seisukohta, et vaatamata eeltoodule on kostja harilik viibimiskoht siiski Eestis,

jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 kohaselt menetlusse võtmata.

3. Hageja märkis 23.09.2025 kohtule esitatud vastuses, et tsiviilasjas nr XXX saadud

sertifikaadiga on pöördutud Soome kohtutäituri poole, kuid Soome kohus tagastas dokumendi

märkega „aadress teadmata/adressaadi elukoht teadmata“. Soome rahvastikuregistri andmetel

on kostja aadress XXX. Varasemast on teada kostja kontaktaadress XXX. Alates 26.03.2021

on kostja elukoha lisaaadressiks märgitud XXX. Hageja sõnul on selle kinnistu omanik

30.11.2023 aga kinnitanud, et kostja seal ei ela. Hageja märkis, et tema soov on valida

kohtualluvus Eestis asuva aadressi järgi.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 75 ja § 371 lg 1 p 2

kohaselt keelduda, sest asi ei allu Eesti kohtule. Kohus kontrollib TsMS § 75 lg 1 kohaselt

esiteks, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib esitada hagi Eesti kohtule. Kohus

leiab, et kohtualluvust ei reguleeri TsMS § 79 lg 2, millele tugines hageja väites, et hagi on

esitatud Tartu Maakohtule, sest Põlvas on kostja Eestis asuv kontaktaadress. Kohus leiab, et

kuivõrd asjas esineb välismaine element, tuleb kohtualluvust kontrollida Brüsseli I määruse

järgi.

5. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohtualluvust kontrollida Brüsseli I määruse

kohaselt. Kuivõrd kostja sõlmis osamaksetega müügilepingu tarbijana oma

majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, seega tuleb kohtualluvust määruse

art 17 lg 1 järgi kontrollida määruse neljanda jao kohaselt. Brüsseli I määruse art 18 lg 2 järgi

võib tarbija vastu menetluse algatada üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tema harilik

viibimiskoht, välja arvatud juhul, kui pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe art 19

kohaselt. Tarbijaga sõlmitud kohtualluvuse kokkulepped on kehtivad üksnes üsna piiratud

juhtudel.

6. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja vastusena puuduste kõrvaldamise määrusele

tuginenud sellele, et krediidiandja oleks sõlminud kostjaga kohtualluvuse kokkuleppe ning

kohtualluvuse kokkulepe ei nähtu ka lepingust.

Eeltoodut arvestades tuleb kohtualluvust kontrollida määruse üldreegli järgi art 18 lg 2

mõttes, mis sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle

liikmesriigi kohtus, kus on tarbija harilik viibimiskoht. Kohus hindab seda, kas kostja harilik

viibimiskoht on Eestis määruse art 62 lg 1 kohaselt siseriikliku materiaalõiguse alusel.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on elukoht koht, kus isik alaliselt

või peamiselt elab.

7. Hageja on märkinud kostja elukohaks XXX, kuid on samal ajal ise tuginenud teises

kohtumenetluses sellele, et kostja elab XXX. Hageja taotles nimelt 13.06.2025 tsiviilasjas nr

XXX tehtud tagaseljaotsuse kohta Euroopa täitekorralduse või sertifikaadi väljastamisest, et

tagaseljaotsust Soome territooriumil täita. Hageja on ise märkinud ka seda, et XXX kinnistu

omanik on kinnitanud, et kostja ela ka sellel aadressil.

Kohus leiab, et eeltoodut nähtuvalt võib asuda seisukohale, et kostja elukoht ei ole Eestis vaid

on Soomes. Eeltoodut kinnitavad ka rahvastikuregistri andmed. Kostjal on alates 05.01.2010

olnud erinevaid elukohti Soomes, praeguse elukoha aadressi kohta on tehtud kanne

06.07.2018. Rahvastikuregistrist nähtub ka kostja telefoninumber, mis on Soome Vabariigi

suunakoodiga. Seega ei ole hageja esitanud ka pärast hagiavalduse käiguta jätmist kohtule

andmeid, millest nähtuks, et kostja elukoht on Eestis. On tõenäoline, et kostja elukoht on

Soomes.

8. Kohus leiab, et kuivõrd kostjal puudub Eestis harilik viibimiskoht, ei allu asja lahendamine

Eesti kohtule ning hagi menetlusse võtmisest tuleb Brüsseli I määruse art 17–19 kohaselt ning

TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 järgi keelduda. Kohus jätab hagi menetlusse

võtmisest keeldumise tõttu menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin