Legislator Case Law & Legislation
2-25-13250/11 AI generated

2-25-13250/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 2-25-13250/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada XX-i (isikukood XXX) ja XX-i (isikukood XXX) vahel Jõhvi notar Andre Jõustunud kohtuotsus saata Haapsalu Linnavalitsusele perekonnaseisutoimingute

Legislator headnote

AI generated

2-25-13250/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Lõpetada XX-i (isikukood XXX) ja XX-i (isikukood XXX) vahel Jõhvi notar Andre Jõustunud kohtuotsus saata Haapsalu Linnavalitsusele perekonnaseisutoimingute

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. oktoober 2025 Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-13250

Tsiviilasi

XX hagi XX vastu kooselulepingu lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX, ik XXX

Hageja lepinguline esindaja XX

Kostja XX, ik XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

29. september 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lõpetada XX-i (isikukood XXX) ja XX-i (isikukood XXX) vahel Jõhvi notar Andre

Lõssenko juures 05.02.2025 sõlmitud kooseluleping, mille kohta on koostatud

dokument xxx.

3. Jõustunud kohtuotsus saata Haapsalu Linnavalitsusele perekonnaseisutoimingute

tegemiseks.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kantud menetluskulu summas 100

eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv jääb hageja kanda.

5. Rahuldada hageja taotlus ½ riigilõivu tagastamiseks ning tagastada hagejale 50

eurot, s.o ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus ei ole edasikaevatav.

Hageja nõue ja põhjendused

14.08.2025 esitas XX Viru Maakohtusse hagiavalduse XX vastu kooselulepingu lõpetamise

nõudes. Hagi edastati kohtualluvusel Pärnu Maakohtule.

Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud kooelulepingu 05.02.2025. Poolte suhe oli siis

väga hea ning koos tehti tulevikuplaane. Ajapikku suhted halvenesid. Kostja hakkas hagejat

halvustama. Pooled ei ole koos elanud, kuna kostja on viibinud kinnipidamiskohas.

Käesolevaks ajaks on suhted niivõrd halvenenud, et hageja ei soovi enam kooselusuhtes olla.

Hageja edastas kostjale kirjaliku ettepaneku kooseluleping notariaalse kokkuleppega

lõpetada, kuid kostja keeldus sellest. Seetõttu pöördub hageja nõudega kohtusse.

29.09.2025 kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja avaldas, et ei soovi

kohtuotsust edasi kaevata.

Kostja seisukoht

Kostja tunnistas hagis esitatud nõuet ja oli nõus, et poolte kooseluleping tuleb lõpetada.

Kostja oli seisukohal, et ta ei ole olnud lepingu lõpetamise vastu, ta palus vaid, et hageja

ootaks kuni kostja vabaneb kinnipidamiskohast. Kostja kinnitas, et ei soovi kohtuotsusele

apellatsioonkaebust esitada.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte

kooselulepingu lõpetamise nõudes tuleb rahuldada.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte kooseluleping sõlmitud 05.02.2025 Jõhvi

notar Andre Lõssenko juures, mille kohta on koostatud dokument xxx /dtl 70/.

Kooseluseaduse (edaspidi KooS) § 191 järgi kohus lõpetab kooselulepingu ühe registreeritud

elukaaslase hagi alusel teise registreeritud elukaaslase vastu, kui registreeritud elukaaslased

vaidlevad kooselulepingu lõpetamise või sellega seotud asjaolude üle.

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nõustuvad kooselulepingu lõpetamisega. Seega

rahuldab kohus hagi.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus

märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt

menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100

eurot, mis jääb hageja kanda.

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et välistavad apellatsioonikaebuse kasutamise õiguse.

TsMS § 630 lg 2 sätetel apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on teatanud

kohtule apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel ning hageja

taotlusel tagastab kohus hagejale ½ abielu lahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o

50 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik