1-24-7073/39 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

3. oktoober 2025

Kohtuasja number

1-24-7073

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Tiit

Lõhmus

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Aleksei Barulitševi süüdistuses karistusseadustiku

§ 120 lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, üldmenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 30. mai 2025. a otsus

Apellandid

1. Süüdistatav Aleksei Barulitšev

2. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil

3. Kannatanu H.L.K.

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Aleksei Barulitšev, isikukood 38907305214, elukoht XXX,

kriminaalkorras karistatud, tõkendina kohaldatud

vahistamist alates 13. augustist 2024

Kaitsja

-

vandeadvokaat Leelo Viil (määratud kaitsja)

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Marge Voogma

Kannatanu

-

H.L.K.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Viru Maakohtu 30. mai 2025. a otsus osas, millega:

1) Aleksei Barulitšev tunnistati KarS § 120 lg 1 järgi süüdi selles, et ta ähvardas 2023.

aasta lõpust 13. augustini 2024 korduvalt H.L.K. t, et tapab viimase peale lapse sündi,

vehkis H.L.K. näo ees noaga ning lubas ta bensiiniga üle valada ja korteri põlema

panna;

2) Aleksei Barulitšev tunnistati KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi selles, et ta tõukas

18. aprillil 2024 H.L.K. t ja lükkas teda 13. augustil 2024, võttis tal kaela ümbert kinni,

väänas pead ja tõukas;

3) Aleksei Barulitševilt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja 1744 eurot 60 senti määratud

kaitsjale kohtueelses ja maakohtu menetluses makstud riigi õigusabi tasu katteks.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

1) mõista Aleksei Barulitšev KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 1 p-de 2 ja 3 järgi käesoleva

otsuse resolutsiooni p 1 alapunktides 1 ja 2 toodud tegudes õigeks;

2) jätta Aleksei Barulitševile maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest määratud

kaitsjale makstud tasust 872 eurot 30 senti Eesti Vabariigi kanda;

3) mõista Aleksei Barulitševilt Eesti Vabariigi kasuks välja 872 eurot 30 senti määratud

kaitsjale kohtueelses ja maakohtu menetluses makstud riigi õigusabi tasu katteks.

3. Muuta maakohtu otsuse põhiosa käesoleva otsuse põhjendustega KarS § 120 lg 1 ja KarS

§ 121 lg 2 p-de 2 ja 3 objektiivse koosseisu tuvastamise osas.

4. Muus osas, sealhulgas Aleksei Barulitševi süüditunnistamises KarS § 120 lg 1 järgi 18.

aprillil 2024 H.L.K. tapmisega ähvardamises ning KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 18.

aprillil 2024 H.L.K. le valu tekitamises ja 13. augustil 2024 talle käega näkku löömises,

samuti Aleksei Barulitševile mõistetud karistuse osas, jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.

6. Määrata OÜ-le Vanalinna Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 439 eurot 20 senti (sealhulgas käibemaks 79 eurot

20 senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja

või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Aleksei Barulitševi süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja

3 järgi.

2. KarS § 120 lg 1 järgi süüdistatakse A. Barulitševi selles, et ta ähvardas alates 2023. aasta lõpust

kuni kinnipidamiseni 13. augustil 2024 korduvalt alkoholijoobes olles oma elukaaslast H.L.K. t

tapmisega ja ütles rasedale H.L.K. le, et pärast lapse sündi tapab ta naise. Samuti vehkis A.

Barulitšev korduvalt noaga H.L.K. näo läheduses ja lubas ta tappa. 2024. aasta juulikuus ütles

A. Barulitšev X alevikus asuvas korteris H.L.K. le, et valab viimase bensiiniga üle ja paneb

korteri põlema. A. Barulitšev oli enne seda toonud tanklast bensiini. Kooselu ajal käitus A.

Barulitšev H.L.K. ga agressiivselt ning kasutas tema suhtes nii füüsilist kui ka psüühilist

vägivalda, lõhkus kodus olevaid esemeid ja loopis neid aknast välja ning oli tihti H.L.K. suhtes

negatiivselt meelestatud, mistõttu oli kannatanul alust karta ähvarduste täideviimist.

3. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdistatakse A. Barulitševi selles, et 18. aprillil 2024 kella

00.00 paiku ähvardas ta H.L.K. t Rakveres asuvas korteris tapmisega ja tõukas teda, põhjustades

sellega tahtlikult valu. Alkoholijoobes A. Barulitšev oli sisenenud korterisse rõduukse kaudu

pärast selle lõhkumist. 13. augustil 2024 kella 22.20 paiku ähvardas alkoholijoobes A.

2(11)

Barulitšev X alevikus asuvas korteris lapseootel H.L.K. t tapmisega, lubades ta pärast lapse

sündi tappa. Seejärel lükkas A. Barulitšev H.L.K. t käega vastu õlga, võttis parema käe

käsivarrega tal kaela ümbert kinni ja väänas pead, tõukas teda korduvalt rindkere ja

õlapiirkonda, lõi ühe korra H.L.K. le käega näkku ning jätkas samal ajal naise ähvardamist

tapmisega. Sellega põhjustas A. Barulitšev kannatanule tahtlikult valu. A. Barulitševi on Viru

Maakohtu 4. novembri 2020. a otsusega karistatud KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 404 lg 1

järgi ning 8. jaanuari 2024. a otsusega KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 424 lg 1

järgi.

Maakohtu otsus

(a) Resolutiivosa

4. Viru Maakohtu 30. mai 2025. a otsusega tunnistati A. Barulitšev süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja

talle mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. A. Barulitšev tunnistati süüdi ka KarS § 121 lg 2

p-de 2 ja 3 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg

1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A. Barulitševi karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Ringkonnakohtu 6. veebruari 2025.

a otsusega mõistetud kandmata karistuse, 1 aasta ja 11 kuu pikkuse vangistuse võrra ning A.

Barulitševile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise

aja alguseks loeti 30. mai 2025.

(b) Põhiosa

5. H.L.K. keeldus kohtus ütlusi andmast. Tema kohtueelses menetluses antud ütlused tõendavad,

et A. Barulitšev on alates 2023. aasta lõpust 13. augustini 2024 ähvardanud kannatanut

tapmisega ja teda kehaliselt väärkohelnud. Kannatanu sõnul elasid nad 2023. aasta suvel A.

Barulitševiga Rakveres korteris, kuid kolisid sealt X alevikus asuvasse korterisse, kuna A.

Barulitšev segas naabrite rahu, jõi alkoholi ja karjus. A. Barulitšev ähvardas 2024. aasta märtsis

või aprillis, et tapab H.L.K. pärast lapse sündi. Sellist ähvardamist on olnud korduvalt ja H.L.K.

kartis, et A. Barulitšev viib ähvarduse täide. H.L.K. on näinud, kuidas A. Barulitšev tappis oma

ema kaks merisiga. A. Barulitšev on H.L.K. t tõuganud, väänanud ja tema suunas noaga

vehkinud. Iga kord, kui A. Barulitšev joob, ütleb ta, et võtab endalt elu ja võtab H.L.K. kaasa.

2024. aasta juuli lõpus käis A. Barulitšev taksoga tanklas, tõi viinapudeliga bensiini ja ütles, et

valab bensiini maha, kallab H.L.K. le peale ja paneb korteri põlema. 13. augustil 2024 oli A.

Barulitšev alkoholi tarvitanud ja tuli koju, kaasas oli tal pudel õlut ja pooleliitrine viin. H.L.K.

pani viina peitu. A. Barulitšev ütles H.L.K. le: „Sina ei näpi minu asju!“ ning hakkas karjuma, et

vihkab teda ja ootab, millal laps ära sünnib, siis tapab ta. Seejärel tuli A. Barulitšev H.L.K.

suunas, lükkas oma parema käega kannatanu paremat õlga, võttis parema käega H.L.K. kaelast

kinni ja väänas tema pead ning tõukas kolm korda parema käega rindkere või õlapiirkonda. Sel

ajal istus H.L.K. köögis toolil. Enne teise tuppa minekut tegi A. Barulitšev pliidi all suitsu ja

tõukas uuesti H.L.K. t 3–4 korda parema käega rindkere või õlapiirkonda. H.L.K. tundis sellest

kõigest valu. Siis läks A. Barulitšev teise tuppa, karjus, et peksab kõik segamini ja lööb H.L.K.

maha, kui viimane talle viina ei anna. Seepeale andis H.L.K. A. Barulitševile viina. Ühtegi

vigastust H.L.K. l sellest ei jäänud.

6. A. Barulitševi avaldatud ütlustest nähtub, et ta ei tunnista end süüdi. Tal oli vaja 18. aprillil 2024

korterisse minna ja kui kannatanu teda sisse ei lasknud, läks ta rõdu kaudu, lüües klaasi katki. Ta

ei mäleta, mis korteris toimus. A. Barulitšev ei ähvardanud H.L.K. t ega teinud talle haiget. Ta

pole kordagi H.L.K. le öelnud, et tapab viimase pärast lapse sündi. Samuti ei ole ta noaga

3(11)

vehkinud ega ähvardanud korterit põlema panna. Kohus leidis, et A. Barulitševi ütlused on

ennastõigustavad.

7. 18. aprillil 2024 toimunud ähvardamist ja tõukamist tõendab Häirekeskuse kõnesalvestise

vaatlusprotokoll. 18. aprillil 2024 kell 00.07 teatas naine, et tema naaber tuli üle rõdu, on purjus

ja peksis rusikaga rõdu klaasi katki. Taustal on kuulda naise nuttu ja karjumist: „Palun mine ära

siit! [--] Ära tee! Mine palun ruttu minema siit! [--] Ära näpi mind! [--] Miks sa siia tulid?“

Samuti on kuulda mehe häält, kes ütleb: „Ma löön siin kõik maha [--] Ma tahaksin sind ära

tappa“. Naine ütleb: „Tapa ära mind siis, kui sa tahad! Tapa ära mind!“ Seepeale vastab mees:

„Tapan“. Kui politsei jõudis kohale, teatas helistaja, et mees läheb jälle üle rõdu. Seda, et A.

Barulitšev lõi rõduukse klaasi katki, ähvardas kannatanut tapmisega ja tõukas teda, tõendab ka

18. aprilli 2024. a lähisuhtevägivalla infoleht. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub,

et A. Barulitševil tuvastati alkoholijoove 1,03 mg/l.

8. Politsei vormikaamera salvestiselt nähtub, et patrull sisenes korterisse ja H.L.K. ütles, et A.

Barulitšev läks üle rõdu. Videost on näha lõhutud rõduukse klaasi. Politseinikud läksid

kõrvaltrepikotta ja avasid teise korteri ukse, kus viibis A. Barulitšev. Temalt küsiti, millega ta

klaasi katki lõi, ja A. Barulitšev vastas, et rusikaga. Trepist alla liikudes ütles A. Barulitšev, et

naaberkorteris oli tema naine ja et lööb ta maha.

9. Tunnistaja G.I. sõnas, et H.L.K. kutsus 18. aprillil 2024 politsei, kuna võõras mees tungis

korterisse, kippus kallale ja ähvardas kannatanu tappa. Hiljem avaldas H.L.K. G.I. ele, et A.

Barulitšev on tema elukaaslane. H.L.K. oli A. Barulitševi eest ära jooksnud ja koridoris oli

viimane teda tõuganud. Löömisest juttu polnud.

10. Kõnesalvestiselt on kuulda, et 13. augustil 2024 kell 22.27 teatas A.O. , et naabrid kaklevad ja

mees peksab naist. A.O. nägi seda akna peegeldusest. Mees on alkoholijoobes ning naine nuttis

väljas ja ütles, et ei julge politseid kutsuda, kuna mees lubas ta tappa. Seda sündmust tõendab ka

13. augusti 2024. a lähisuhtevägivalla infoleht. A. Barulitšev oli 13. augustil 2024

alkoholijoobes, mida näitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Ta keeldus

indikaatorvahendisse puhumast, ent tema silmad punetasid, pupillid olid suured,

reaktsioonikiirus ja koordinatsioon olid häiritud, kõne arusaamatu ning käitumine ründav ja

ärritunud. 13. augusti 2024. a vormikaamera salvestiselt on näha, et korteriukse avab nutuse

häälega naine ja esikusse tuleb vene keelt kõnelev mees, kes on üleoleva käitumisega. Naine

annab teada, et peitis mehe viina ära ja mees tuli talle kallale, tõukas teda mitu korda ja väänas

pead ning ähvardas teda tapmisega. Kui mehel pandi käed raudu, ülbitses ta politseinikega,

sõimas ning ähvardas politseinikke ja nende lähedased tappa.

11. Tunnistaja K.O. sõnas, et läks 13. augusti 2024 õhtul kööki ja kuulis naise karjumist, kes ütles:

„Lõpeta ära, ära löö mind!“. Tunnistaja nägi läbi vastasmaja akende peegelduse, kuidas mees

tõusis püsti, läks naise juurde, lõi teda kas lahtise käe või rusikaga näkku ja istus oma toolile

tagasi. Naine hoidis pärast kätt põsel. Tunnistaja A.O. kõneles, et 13. augustil 2024 kuulis tema

naine lahtisest aknast sõimlemist ja kisa ning kutsus A.O. i kööki. Nad vaatasid aknast välja ja

A.O. nägi, et A. Barulitšev tõusis püsti ja tõstis käe üles, kuid ei näinud, kas ta lõi. A.O. läks

õue ning seal istus varem korteris olnud naine, kes nuttis ega julgenud politseid kutsuda, kuna

mees lubas ta tappa.

12. A. Barulitšev ähvardas H.L.K. t 2023. aasta lõpust 13. augustini 2024 otsese tahtlusega, kuna

teadis, mida teeb, ja tahtis seda. Ta teadis, et kannatanu võib võtta ähvardusi tõsiselt, sest A.

Barulitšev oli kannatanu kallal juba vägivallatsenud. A. Barulitšev pani toime kehalise

väärkohtlemise 18. aprillil ja 13. augustil 2024 otsese tahtlusega. H.L.K. tundis valu. Tema

4(11)

avaldatud ütlustes pole ta 18. aprilli 2024 tõukamist maininud, kuid seda on kirjeldatud lähisuhte

infolehes. Kuna kannatanu mainis seda politseile, pole kohtul alust selles kahelda.

13. Kaitsja leiab, et KrMS § 15 lg-le 3 tuginedes tuleb A. Barulitšev õigeks mõista. Kohtu arvates

on lisaks kannatanu ütlustele teisigi tõendeid, mis kinnitavad ähvardamiste ja kehalise

väärkohtlemise toimepanemist.

14. Kuna A. Barulitševi on sarnaste süütegude eest korduvalt karistatud, tuleb talle mõista reaalne

vangistus. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad, karistust raskendavaks asjaoluks on KarS

§ 58 p 3 järgi kuritegude toimepanemine raseda suhtes. Kuna ähvardamine toimus aasta jooksul

korduvalt, tuleb A. Barulitševile mõista KarS § 120 lg 1 järgi 7 kuud vangistust. KarS § 121 lg

2 p-de 2 ja 3 järgi mõistis kohus 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse. A. Barulitšev ei

põhjustanud kannatanule raskeid tagajärgi. KarS 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel tuleb kergem karistus

lugeda kaetuks raskema karistusega.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kannatanu apellatsioon

15. Maakohtu otsuse vaidlustas kannatanu, kes taotleb selle tühistamist ja süüdistatava

õigeksmõistmist. Kannatanu sõnul soovis ta kohtuistungil ütlusi anda, kuid prokurör mõjutas

teda vaikima. Ta andis 13. augustil 2024 politseis valeütlusi. Olukord oli hoopis selline, et A.

Barulitšev tuli hilja õhtul koju ja oli alkoholijoobes. Kannatanu peitis viinapudeli ära, kuid

süüdistatav tahtis seda tagasi ja hakkas karjuma. Kannatanu oli rase ja kartis, et A. Barulitšev

lööb teda kogemata. Kui politsei tuli, muutus A. Barulitšev agressiivseks. Süüdistatav pidi

minema alkoholiravile. Kannatanu ei soovi talle halba.

Süüdistatava apellatsioon

16. A. Barulitšev taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Ta sõnab, et pole

oma elukaaslasele midagi teinud. Kui ta oleks kannatanut löönud, oleksid viimasel sinikad.

Milleks oleks A. Barulitšev pidanud teda ähvardama, kui oleks saanud kohe ähvardused täide

viia, sest nad olid kodus. Süüdistatav tülitses kannatanuga viimase laste isa pärast. Karjumise

tõttu kutsusid naabrid politsei. A. Barulitšev oli agressiivne, aga ta pole midagi teinud. Ta ei

põhjustanud kannatanule valu. Süüdistatav on aasta aega juba vahistatud olnud ning kannatanu

toetab teda iga kuu, käib kokkusaamistel ja ootab teda koju. Neil on pooleaastane poeg.

Statistika väidab, et pered, kus toimub vägivald, lähevad lahku, ning kannatanu provotseerib ja

teeb avaldusi. Neil H.L.K. ga nii pole, vaid on armastus. H.L.K. on haige inimene ja ta oli 28.

veebruarist 1. aprillini 2025 hullumajas. 2023. a märtsikuus on A. Barulitšev teda näinud

olukorras, kus ta kujutas asju ette. Üks kord kutsus kannatanu süüdistatavale politsei, kuna

arvas, et viimane on tema naaber ja varastab internetiühendust.

Kaitsja apellatsioon

17. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja A. Barulitševi õigeksmõistmist KarS § 120 lg 1

ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi või karistuse kergendamist. Kaitsja väited on lühidalt järgmised.

18. A. Barulitšev selgitas, et kannatanu ei lasknud teda 18. aprillil 2024 tuppa, mistõttu lõhkus ta

rõduukse klaasi ja läks sealtkaudu korterisse. Nad vaidlesid H.L.K. ga, ent süüdistatav ei

ähvardanud kannatanut. Kõige olulisemaks süüstavaks tõendiks on kannatanu ütlused, sest keegi

teine ähvardamist ei kuulnud. Kannatanu keeldus kohtus ütluste andmisest, mistõttu avaldati

5(11)

tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Süüdistataval ega kaitsjal polnud võimalik

kannatanut küsitleda. KrMS § 15 lg 3 järgi ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas

ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda.

Maakohus leidis, et on teisigi tõendeid, mis ähvardamist kinnitavad, ent selliseid tõendeid pole.

G.I. käis sel päeval sündmuskohal. Kannatanu võis temaga rääkides olla veel vahetult juhtunu

mõju all, kuid tunnistaja sõnul ütles kannatanu talle, et viimane ei kartnud süüdistatavat, sest ta

on ka varem kannatanut ähvardanud, kuid ei ole valu ega vigastusi põhjustanud. Ka A.O. ei

osanud hinnata, kas H.L.K. kartis A. Barulitševi, aga arvas, et ilmselt väga ei kartnud, kuna läks

tagasi korterisse. Lisaks on süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi ebaselge. Kannatanu ei andnud

konkreetseid ütlusi väidetavate ähvardamiste ega teiste asjaolude kohta. Samuti on kannatanu

öelnud, et ei kartnud A. Barulitševi, sest iga kord, kui viimane tarvitas alkoholi, lubas ta

kannatanu maha lüüa, kuid päriselt midagi ei juhtunud. Seega oli kannatanu sellega harjunud ja

hirmutunnet tal polnud.

19. Pole tõendatud, et A. Barulitšev oleks kannatanut löönud. Maakohus leidis, et lisaks kannatanu

avaldatud ütlustele on ka teisi tõendeid, mis kinnitavad kehalist väärkohtlemist 18. aprillil ja 13.

augustil 2024. Kannatanul polnud väliseid vigastusi. K.O. nägi üksnes seda, kuidas A.

Barulitšev lõi ühe korra käega vastu kannatanu põske ja sellele kannatanu kuidagi ei

reageerinud. K.O. nägi seda vastasmaja akna peegeldusest, mis asus 15–20 meetri kaugusel.

Seega ei saanud ta väidetavalt juhtunut kuigi selgelt näha ega asjaolusid eksimatult tajuda. K.O.

ei kirjeldanud sellist kehalist väärkohtlemist, mis on toodud süüdistuses. Kannatanu rääkis

kaelast pigistamisest, väänamisest ja tõukamisest. Seega on tõendid vastuolulised.

20. Maakohus tuvastas, et A. Barulitšev põhjustas H.L.K. le valu, ent ainsaks tõendiks selle kohta

on kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused. Kui need tõendikogumist eemaldada, ei

tõenda valu tekitamist miski. Otsusest ei selgu, milline konkreetne tegu kannatanule valu

põhjustas. Kannatanu ütlused pole selles osas järjekindlad. K.O. nägi, et kannatanu ei

reageerinud löögile. See ei tõenda, et kannatanu tundis valu.

21. Kohus andis A. Barulitševi süü suurusele ebaõige hinnangu. Tõenditest nähtub ka H.L.K.

konfliktne käitumine. Lähisuhtevägivalla infolehelt selgub, et H.L.K. lõi A. Barulitševi lahtise

käega vastu nägu, viimase ninale tekkis kriimustus ja seda nägi alaealine laps, kes hakkas nutma.

K.O. i sõnul elab kannatanu nende naaberkorteris edasi ja pärast A. Barulitševi vahistamist

käisid seal politsei ja kiirabi, kuna kannatanu ei käitunud adekvaatselt ja naabritel tekkis hirm

lapse turvalisuse pärast. Kannatanu iseloomustas süüdistatavat kui abivalmis elukaaslast ega

soovi tema karistamist. A. Barulitšev vajas psühhiaatrilist ravi, kuid tema seisund on paranenud.

Eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks pole vaja ranget karistust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Sissejuhatus

22. Kolleegium jagab kaitsja seisukohta, et maakohus eiras KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud reeglit. See

kujutab endast KrMS § 339 lg 1 p 12 mõistes kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist.

Seetõttu tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja A. Barulitšev talle süüks arvatud tegudes

osaliselt õigeks mõista. Osaline õigeksmõistmine ei tingi aga talle mõistetud karistuse muutmist.

Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt KrMS § 15 lg-s 3 toodud reegli rikkumist A. Barulitševi

süüküsimuse lahendamisel (a), hindab seejärel kriminaalasjas kogutud tõendeid ja lahendab

süüküsimuse (b), kujundab seisukoha karistuse osas (c) ning võtab viimaks kokku

apellatsioonimenetluse tulemuse ja peatub menetluskulu küsimusel (d).

6(11)

(a) KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud keelu rikkumine

23. KrMS § 15 lg 3 järgi ei või kohtulahend üksnes ega valdavas ulatuses tugineda selle isiku

ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal polnud võimalik küsitleda. Kohtuotsus tugineb tõendile

valdavas ulatuses, kui see on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava

tähendusega. Kui avaldatud ütlusi, mille allikat ei ole saanud küsitleda, kinnitavad muud

tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Teiste tõendite

kaal võib sõltuda lisaks nende hulgale ka näiteks sellest, kas tegu on otsese või kaudse tõendiga,

ja sellest, milliste tõendamiseseme asjaolude kohta tõend teavet annab. Kohtul tuleb kõigepealt

tuvastada, millised on teised otsesed ja kaudsed tõendid ning missugused asjaolud saab nende

alusel kindlaks teha. Seejärel peab hindama, millist teavet annavad ütlused, mille allikat kohtus

küsitleda ei saanud, ning otsustama neid teiste tõenditega kõrvutades ütluste olulisuse üle. Ekslik

on keskenduda ütlustele, mille vahetut allikat kaitsepool küsitleda ei saanud, ja märkida alles

seejärel, et asjaolude tuvastamisel saab tugineda ka teistele tõenditele. Samuti ei tohi teistele

tõenditele teha üldsõnalist viidet ega jätta täpsustamata, millised need konkreetsed tõendid on ja

milliseid järeldusi neist teha saab. Siis ei ole jälgitav, millise tähenduse kohus konkreetsele

tõendile annab ja missugused asjaolud ta selle alusel tuvastab. Lisaks ei teki sel juhul otsuse

lugejal veendumust, et kohus lähtus tõendikogumist ning vahetult küsitlemata tõendiallika

ütlustel pole selles asjas otsustavat kaalu. (Vt RKKK 09.12.2024, 1-21-5115/53, p-d 50–51.)

Menetletavas asjas ei järginud maakohus neid nõudeid.

24. Maakohus tugines A. Barulitševi KarS § 120 lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi

tunnistades valdavas ulatuses kannatanu ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal polnud aga

võimalik küsitleda, sest kannatanu ütlused avaldati maakohtus KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel ning

kriminaalasja materjalist ei nähtu, et kaitsepoolel oleks võimaldatud talle küsimusi esitada.

Lisaks nendele ütlustele tugines maakohus lähisuhtevägivalla infolehtedele, mis sisaldavad

kannatanu räägitut, ning G.I. e ütlustele, kes kirjeldas seda, mida ta oli kannatanult teada saanud.

Needki on käsitatavad tõenditena, mille vahetut allikat ei saanud süüdistatav ega kaitsja KrMS §

15 lg 3 mõistes küsitleda. Seetõttu pole võimalik kohtuotsust osutatud tõenditele rajada. Samuti

ei tõenda lähisuhtevägivalla infolehed iseseisvalt seda, et A. Barulitšev ähvardas kannatanut

ning lükkas ja tõukas teda, võttis kaela ümbert kinni ning väänas ta pead, vaid näitavad, et

politseiametnikud viibisid kannatanu elukohas seoses teatega vägivalla kasutamise kohta (vt ka

RKKK 11.11.2022, 1-21-5229/34, p 20).

25. Maakohus pidas kannatanu avaldatud ütlustele, lähisuhtevägivalla infolehtedele ja vahendliku

tunnistaja ütluste tuginedes tõendatuks järgmisi süüdistuses kirjeldatud tegusid: 1) A. Barulitšev

ähvardas korduvalt 2023. aasta lõpust 13. augustini 2024 alkoholijoobes oma elukaaslast

tapmisega ning ütles rasedale naisele, et peale lapse sündi tapab ta naise ära, A. Barulitšev hoidis

korduvalt käes nuga, vehkis sellega kannatanu näo ees ja sõnas kannatanule, et tapab ta ära; 2)

A. Barulitšev ütles 2024. aasta juulis kannatanule, et valab ta bensiiniga üle ja paneb korteri

põlema; 3) 18. aprillil 2024 tõukas A. Barulitšev kannatanut kehapiirkonda ja 13. augustil 2024

lükkas teda käega vastu paremat õlga, võttis parema käega kannatanul kaela ümbert kinni,

väänas tema pead, tõukas teda korduvalt rindkerest ja õlast ning lõi teda ühe korra käega näkku,

mistõttu tundis kannatanu valu (Vt maakohtu otsuse lk 4–5 ja 9.)

26. Kaitsja osutas juba maakohtus KrMS § 15 lg-le 3. Kohus vastas sellele järgmist:

„[K]riminaalasjas on lisaks kannatanu ütlustele ka teisi tõendeid, mis kinnitavad Aleksei

Barulitševi poolt alates 2023. aasta lõpust kuni kinnipidamiseni 13.08.2024, sh 18.04.2024 ja

13.08.2024 toimunud ähvardamiste ja vägivallategude toimepanemist ja neid tõendeid on kohus

kohtuotsuses analüüsinud ja süüdistusi põhjendanud.“ (Vt maakohtu otsuse lk 11.)

7(11)

27. Kui jätta kõrvale need tõendid, mille vahetut allikat (kannatanut) kaitsepool küsitleda ei saanud,

pole võimalik muu tõendusteabe põhjal öelda, et A. Barulitšev sõnas korduvalt 2023. aasta

lõpust 13. augustini 2024 kannatanule, et peale lapse sündi tapab ta naise, vehkis kannatanu näo

ees noaga ning lubas kannatanu bensiiniga üle valada ja korteri põlema panna. Sama saab öelda

süüdistuse selle osa kohta, mis puudutab seda, et A. Barulitšev lükkas kannatanut, võttis tema

kaela ümbert kinni, väänas pead ja tõukas korduvalt.

28. Niisiis rikkus maakohus KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud keeldu, kui tunnistas A. Barulitševi süüdi

selles, et ta 1) ähvardas 2023. aasta lõpust 13. augustini 2024 korduvalt kannatanut, et tapab

viimase peale lapse sündi, vehkis kannatanu näo ees noaga ning lubas ta bensiiniga üle valada ja

korteri põlema panna, ning 2) tõukas 18. aprillil 2024 kannatanut ja 13. augustil 2024 lükkas

teda, võttis tal kaela ümbert kinni, väänas pead ning tõukas. Tegu on kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses (vt RKKK 03.10.2024, 1-21-6603/211, p

20), mis tingib vaidlustatud otsuse tühistamise. Kuna A. Barulitševi süüdistatakse kannatanu

korduvas ähvardamises ja korduvas kehalises väärkohtlemises, tuleb ta neis tegudes KrMS § 309

lg 2 järgi õigeks mõista (vt RKKK 04.03.2021, 1-20-470/34, p-d 23–25).

(b) Süüküsimus

29. Ringkonnakohus leiab, et A. Barulitšev vastutab KarS § 120 lg 1 järgi 18. aprillil 2024 H.L.K.

tapmisega ähvardamises ning KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 18. aprillil 2024 kannatanule valu

tekitamises ja 13. augustil 2024 ühe korra käega näkku löömises. Selles osas muudab

kolleegium aga vaidlustatud otsuses toodud põhjendusi, sest kohus tugines suuresti kannatanu

avaldatud ütlustele, ehkki ka teiste tõendite põhjal saab lugeda need teod tuvastatuks.

18. aprilli 2024. a episood – ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine

30. Ainus otsene tõend 18. aprilli 2024. a kuritegude kohta peale kannatanu avaldatud ütluste on

Häirekeskuse kõnesalvestis. Sellelt on kuulda, kuidas kannatanu teatab, et mees peksis rusikaga

tema rõdu klaasi katki ja tuli sealtkaudu korterisse. Naine palub politseil ruttu tulla, sest mees

tuleb uuesti rõdu kaudu tagasi. H.L.K. karjub muu hulgas: „Mine ära! Ära näpi mind! [--] Aia!

Ära tee mulle haiget! Mine ära, aia!“ Taustal on kuulda, kuidas laps ütleb: „Ära löö emmet!“

Seejärel ütleb mees: „Ma tahaksin sind ära tappa,“ mille peale naine vastab: „Tapa ära mind siis

kui sa tahad! Tapa ära mind!“ ning mees sõnab: „Tapan.“ (II kd, tl 42–44.) 18. aprilli 2024. a

vormikaamera salvestiselt on näha, et patrull siseneb korterisse, kus on H.L.K. . Kannatanu ütleb

politseinikele: „Läks üle rõdu ja vaadake, mis ta lõhkus.“ Politseinik läheb rõdule ja salvestiselt

on näha lõhutud rõduukse klaasi. Seejärel liiguvad politseinikud kõrvaltrepikotta A. Barulitševi

korteri ukse taha ja kuna viimane ust ei ava, teevad seda päästeametnikud. A. Barulitševilt

küsitakse, millega ta klaasi katki lõi, mille peale süüdistatav vastab, et rusikaga. Korterist välja

minnes sõnab A. Barulitšev, et naaberkorteris oli tema naine ja ta kavatseb viimase maha lüüa.

(II kd, tl 47–48 ja 51.) Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et A. Barulitševil

tuvastati 18. aprillil 2024 alkoholijoove 1,03 mg/l (II kd, tl 38).

31. Häirekeskuse kõnesalvestise põhjal võib öelda, et süüdistatav tegi kannatanule midagi sellist,

mille pärast tundis viimane valu. Esialgu kannatanu palus, et süüdistatav ei teeks talle haiget.

Seejärel kostab kannatanu suust mitu korda valu väljendavat hüüatust „Aia!“ ning laps palub

taustal, et süüdistatav ei lööks kannatanut. Süüdistuse järgi põhjustas A. Barulitšev H.L.K. le

valu teda tõugates, ent ükski tõend peale kannatanu ütluste ei tõenda, et A. Barulitšev tõukas

teda 18. aprillil 2024. See, et tegu, millega süüdistatav kannatanule valu põhjustas, jääb täpselt

tuvastamata, ei välista aga A. Barulitševi vastutust (vt ka RKKK 21.12.2015, 3-1-1-101-15, p-d

37–38). Helisalvestiselt on kuulda, et korteris viibisid sel hetkel vaid süüdistatav, kannatanu ja

8(11)

laps, kes ütles süüdistatavale, et viimane tema ema ei lööks. Kuuldu osutab selgelt sellele, et just

A. Barulitšev põhjustas H.L.K. le mingil viisil valu. Samuti on välistatud, et keegi teine oleks

saanud sel hetkel kannatanule valu tekitada. Kannatanu hüüatuste põhjal loeb kolleegium

tuvastatuks sellegi, et A. Barulitšev tegi talle midagi sellist, mis põhjustab ka tüüpiliselt valu ja

seega on valu tekitamine süüdistatavale objektiivselt omistatav. Neil asjaoludel täitis süüdistatav

kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu KarS § 121 lg 1 mõistes.

32. Samuti kõlab salvestiselt, kuidas A. Barulitšev sõnab kannatanule, et tapab ta ära. Kannatanul oli

alus karta ähvarduse täideviimist, kuna süüdistatav oli alkoholijoobes tunginud tema korterisse,

lõhkudes rõduklaasi, ja põhjustanud talle valu. Kolleegium möönab, et salvestiselt kuuldub,

kuidas kannatanu ütles „Tapa ära mind siis!“. Samas on kuulda sedagi, et kannatanu on

ilmselgelt endast väljas, karjub ja nutab samal ajal hüsteeriliselt, mis osutab sellele, et ta võttis

ähvardust tõsiselt ja tundis hirmu. Seda, et kannatanu oli endast väljas ka pärast süüdistatava

lahkumist, on näha vormikaamera salvestiselt. Kokkuvõttes on Häirekeskuse kõnesalvestise ja

vormikaamera salvestisega tõendatud, et A. Barulitšev tekitas 18. aprillil 2024 H.L.K. le valu ja

ähvardas teda tapmisega. Nende tõenditega kõrvutades pole kannatanu avaldatud ütlustel,

lähisuhtevägivalla infolehel ja vahendliku tunnistaja ütlustel otsustavat kaalu. Kokkuvõtteks on

ähvardamise objektiivne koosseis KarS § 120 lg 1 järgi täidetud.

13. augusti 2024. a episood – kehaline väärkohtlemine

33. K.O. nägi 13. augustil 2024, kuidas A. Barulitšev lõi kannatanut. Süüdistatav ja kannatanu

elasid temaga samas majas. Tunnistaja sõnas, et kuulis köögis läbi avatud akna, kuidas naine

karjub: „Lõpeta ära, ära löö mind!“ Ta nägi vastasmaja akende peegeldusest, et süüdistatav ja

kannatanu olid köögis, süüdistatav tõusis, lõi käega kannatanut vastu põske ja istus toolile

tagasi. Tunnistaja sõnul hoidis kannatanu pärast kätt põsel. (Dtl 78–79 ja 81.) K.O. i ütlused on

usaldusväärsed, kuna ta nägi ja oskas detailselt kirjeldada, kus asusid kannatanu ja süüdistatav

enne löömist ning kuidas süüdistatav tõusis, läks kannatanu juurde, lõi teda vastu põske ja istus

uuesti. K.O. i sõnul oli majade vahel 15–20 meetrit ja kannatanu korteris põles hele valgustus

(dtl 81).

34. K.O. i sõnu kinnitavad A.O. i ütlused, Häirekeskuse kõnesalvestis ja vormikaamera salvestis.

A.O. i sõnul kutsus elukaaslane ta kööki, kuna naabrimees peksab naist. Ta kirjeldas, et kui

naabritel pole kardinaid ees, on vastasmaja akende peegeldusest üpris hästi näha nende tuppa.

A.O. nägi, kuidas süüdistatav ja kannatanu riidlesid ning mees tõusis püsti ja tõstis käe üles.

Seda A.O. ei näinud, kas A. Barulitšev kannatanut lõi, kuid ta teadis, et tema elukaaslane nägi

seda. A.O. läks õue ja seal istus kannatanu, kes nuttis. (Dtl 82–83.) Häirekeskuse

kõnesalvestiselt on kuulda, kuidas A.O. teatab, et naabrid kaklevad ja mees peksab naist, mida

oli näha akna peegeldusest. Helistaja sõnul nuttis kannatanu väljas ega julgenud politseid

kutsuda, sest muidu lubas mees ta ära tappa. Vormikaamera salvestiselt nähtub, kuidas H.L.K.

avab korteriukse ja ütleb nutuse häälega, et mees läks just pikali. A. Barulitšev käitub esikusse

tulles üleolevalt ja sõimab politseinikke. Seega puudub alus seada kahtluse alla K.O. i ütlused.

Tema ütlustega on tuvastatud, et A. Barulitšev lõi 13. augustil 2024 H.L.K. t käega näkku.

Tõendatud on seegi, et kannatanu tundis valu, sest ta hoidis pärast kätt põsel. K.O. i nähtud löök

oli selline, mille puhul saab öelda, et see tekitab ka tüüpiliselt valu.

Kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriv koosseis

35. H.L.K. ja A. Barulitšev olid kuritegude toimepanemise ajal lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2

mõistes. Süüdistatava avaldatud ütlustest nähtub, et nad on elukaaslased alates 2023. aasta

maikuu lõpust, elades alguses koos Rakveres ja hiljem X alevikus (II kd, tl 102, 105). Seda

9(11)

kinnitavad kannatanu avaldatud ütlused (II kd, tl 4–5). H.L.K. oli 2024. aastal rase nende ühise

lapsega. Kehalise väärkohtlemise ajal lähisuhte olemasolu kinnitavad lisaks muule Häirekeskuse

kõnesalvestised, politsei vormikaamera salvestised ning tunnistajate ütlused (KoTo II kd, tl 22–

23, 27–28, 42–44, 47–48, dtl 78 ja 82).

Subjektiivne koosseis ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

36. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et A. Barulitšev pani ähvardamise ja kehalise

väärkohtlemise toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi (vt maakohtu otsuse lk 9).

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

(c) Karistus

37. Kolleegium leiab, et A. Barulitševi osaline õigeksmõistmine ei tingi talle mõistetud karistuse

kergendamist ega uue liitkaristuse mõistmist. Karistuse mõistmisel arvestatakse süü suurust

(eeskätt teo toimepanemise asjaolusid) ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust

mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huve (vt nt RKKK 20.06.2022, 1-20-6745/88, p 62).

38. Maakohus karistas A. Barulitsevi KarS § 120 lg 1 järgi 7 kuu pikkuse ning KarS § 121 lg 2 p-de

2 ja 3 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema

karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis A. Barulitševile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud

vangistust (vt niisuguses olukorras reaalkogumi moodustamise kohta RKKK 11.02.2008, 3-1-1-

92-07, p-d 6.3 ja 7). Maakohus hindas A. Barulitševi süü suurust õigesti. Seda ei muuda kaitsja

apellatsioonis esitatud väide, et kannatanu ei soovinud süüdistatava karistamist. Samuti ei

kõiguta kohtu hinnangut süü suurusele kannatanu väidetav käitumine. Kohus arvestas õigesti ka

karistust raskendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 7 järgi kuriteo toimepanemist raseda suhtes.

Samuti on vaidlustatud otsuses võetud õigesti arvesse seda, et A. Barulitšev ei põhjustanud

kannatanule raskeid tagajärgi ning teda on korduvalt sarnaste kuritegude eest karistatud.

39. A. Barulitšev tunnistati Viru Maakohtu 4. novembri 2020. a otsusega süüdi muu hulgas KarS §

120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi, sest ta ähvardas oma abikaasat A.K. t ja viimase ema korduvalt

tervisekahjustuse tekitamisega, tapmisega ja vara hävitamisega ning lõi abikaasat käega näkku ja

haaras tal kõrist, põhjustades valu ja tervisekahjustuse. Katseajal, kõigest nädal pärast

süüdimõistva otsuse kuulutamist, pani A. Barulitšev toime uue sarnase kuriteo. Ta lõi rasedat

elukaaslast T.K. t kuklasse ja alaselga, põhjustades kannatanule valu. Samuti ähvardas A.

Barulitšev T.K. t ja tema pereliikmeid tapmise, tervisekahjustuste tekitamise ja vara

rikkumisega. Seetõttu tunnistati ta Viru Maakohtu 8. jaanuari 2024. a otsusega süüdi muu hulgas

KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Tartu Ringkonnakohus tühistas 6. veebruari 2025.

a otsusega maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas ning otsused jõustusid 30. aprillil 2025.

Seega pani A. Barulitšev käimasolevas kriminaalmenetluses talle süüks arvatud teod toime ajal,

mil kohtus arutati tema eelmisi sarnaseid kuritegusid. Samuti nähtub otsustest, et H.L.K. on

kolmas elukaaslane, keda A. Barulitšev on ähvardanud ja kehaliselt väärkohelnud. See näitab, et

tal on kujunenud välja vägivaldne käitumismuster, mida ei mõjutanud süüditunnistamine ja

karistuse kandmine. Arvesse tuleb võtta sedagi, et A. Barulitšev lõi kannatanut käega vastu nägu

ajal, mil tema suhtes oli algatatud kriminaalmenetlus, kuna ta ähvardas 18. aprillil 2024

kannatanut ja põhjustas talle valu.

40. Süüdistatava osaline õigeksmõistmine või süüditunnistamise mahu vähenemine ei too tingimata

kaasa talle mõistetud karistuse kergendamist (vt nt RKKK 03.10.2024, 1-21-6603/211, p 24;

28.06.2024, 1-20-3101/99, p 122). Kolleegium on seisukohal, et 7-kuuline vangistus

10(11)

ähvardamise ning 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus kehalise väärkohtlemise eest, samuti 1

aasta ja 6 kuu pikkune liitkaristus vastab jätkuvalt A. Barulitševi süü suurusele. See karistus

arvestab ka võimalusega mõjutada teda edaspidi kuritegudest hoiduma.

(d) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu

41. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-dest 3 ja 4, § 338 p-st 3, § 339 lg 1 p-st 12 ning

§ 340 lg 2 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 30. mai 2025. a otsuse osas,

millega kohus tunnistas A. Barulitševi süüdi KarS § 120 lg 1 järgi selles, et ta ähvardas 2023.

aasta lõpust 13. augustini 2024 korduvalt H.L.K. t, et tapab viimase peale lapse sündi ära, vehkis

H.L.K. näo ees noaga ning lubas ta bensiiniga üle valada ja korteri põlema panna, samuti KarS

§ 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et A. Barulitšev tõukas 18. aprillil 2024 H.L.K. t ning 13.

augustil 2024 lükkas teda, võttis tal kaela ümbert kinni, väänas pead ja tõukas teda.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab A. Barulitševi neis tegudes

KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi õigeks. Osas, millega maakohus tunnistas A.

Barulitševi süüdi KarS § 120 lg 1 järgi H.L.K. 18. aprillil 2024 tapmisega ähvardamises ning

KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi H.L.K. le 18. aprillil 2024 valu tekitamises ja 13. augustil 2024

tema käega näkku löömises, muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi kuritegude

objektiivse koosseisu tuvastamise osas käesoleva otsuse põhjendustega. Ülejäänud osas,

sealhulgas A. Barulitševile karistuse mõistmises, jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonid

tuleb nende taotlustest lähtudes rahuldada osaliselt.

42. Maakohus tunnistas A. Barulitševi süüdi kogu süüdistuse mahus ja mõistis menetluskulu KrMS

§ 180 lg 1 alusel A. Barulitševilt välja. Menetluskulu hulka kuulus sundraha 1329 eurot ja

määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses 1744,60 eurot. Ringkonnakohus mõistab

A. Barulitševi osaliselt õigeks. Kohtupraktikas on KrMS § 180 lg-t 1 koostoimes § 181 lg-ga 1

tõlgendatud nii, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse

kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks

mõistetakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest

on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse, tuvastab

kohus selle asjaolu hinnanguliselt. (Vt nt RKKK 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 125.) Kolleegium

leiab, et osa, milles A. Barulitšev õigeks mõistetakse, moodustab süüdistusest ligikaudu poole.

See tingib süüdistatavalt riigi kasuks mõistetud menetluskulu (välja arvatud sundraha)

vähendamise poole võrra. Seega tuleb maakohtu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus

tühistada osas, millega A. Barulitševilt mõisteti riigi kasuks välja 1744,60 eurot määratud

kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu katteks. Sellest kulust jääb 872,30 eurot riigi kanda ja

872,30 eurot tuleb välja mõista A. Barulitševilt riigi kasuks.

43. Kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 439,20 euro (sh

käibemaksu 79,20 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsuse analüüsiks

90 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 210 minutit. Tasu ei ületa justiitsministri 26. juuli 2016.

a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg-s

3 sätestatud üldmenetluses riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära. Kolleegium

peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-des

3 ja 4 nimetatud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg-st 1 juhindudes riigi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)