2-25-103798/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

02. oktoober 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-103798

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OÜ GS Core hagi A. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

407,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: OÜ GS Core,

registrikood 16183586,

lepinguline esindaja Riho Siil

Kostja: A. K., isikukood XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ GS Core hagi A. K. vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. K.-lt (K., isikukood XXX) OÜ GS Core (registrikood 16183586)

kasuks A. K. ja Elektrilevi OÜ vahel 23.11.2021 sõlmitud võrgulepingust nr XXX

ning Eesti Energia AS ja kostja vahel 01.10.2022 sõlmitud elektrienergia

müügilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 302,86 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi 21.06.2023 kuni 02.10.2025 eest summas 81,34 eurot, s.o

kokku 384,20 eurot.

3. Mõista A. K.-lt OÜ GS Core kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 302,86 eurot) alates

03.10.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse

resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui

põhinõude suurus (s.o 302,86 eurot).

4. Jätta menetluskulud A. K. kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 140 eurot ning mõista

nimetatud summa A. K.-lt OÜ GS Core kasuks välja.

2-25-103798

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord ja kaja esitamine

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. OÜ GS Core esitas 06.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 479,71 euro saamiseks. Kohus tegi 07.02.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 12.06.2025 määrusega lõpetati

maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 2 alusel.

2. Hageja esitas 11.07.2025 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 302,86 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 74,35 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes. Hagi

kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja Elektrilevi OÜ vahel 23.11.2021 sõlmitud (mis hakkas

kehtima 25.11.2021) võrgulepingust nr XXX ning Eesti Energia AS ja kostja vahel

01.10.2022 sõlmitud elektrienergia müügilepingust nr XXX. Kuna kostja jättis lepingust

tulenevad kohustused täitmata, saatis Elektrilevi OÜ kostja e-postile teate võrgulepingu

lõppemise kohta 08.05.2023. Elektrilevi OÜ on loovutanud nõuded Eesti Energia AS-le. Eesti

Energia AS on loovutanud nõuded Enefit AS-le. Enefit AS on loovutanud nõuded hagejale

2-25-103798

19.09.2024. Kostja on jätnud tasumata arved alates Arve 31.01.2022 kuni 31.05.2023 kokku

summas 302,86 eurot. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt võlaõigusseaduse §-s 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 31.05.2023 esitatud arve maksetähtajale 20.06.2023

järgnevast päevast, s.o alates 21.06.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.07.2025. Hageja

nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 74,35 eurot ja edasiulatuvat

viivist.

3. 29.07.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused

4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2

eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud,

et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid (sh hagi täienduse) ja

kohtumääruse kostjale kätte kostja poolt 10.09.2025 avaldatud e-posti aadressile TsMS § 3141

lg 2 alusel 15.09.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva

29.09.2025. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult

põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

5. Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava osaga ja ilma põhjendava osata (TsMS § 444

lg 3).

6. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale

või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu,

mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib

menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete

kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega

rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile

vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei

2-25-103798

olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

7. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Menetluskulud

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

9. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

10. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 140 eurot ja esindaja tasu 20 eurot.

11. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud ei ole.

12. Menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud.

Nõustaja kulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 2). Kohus leiab, et taotletav õigusabikulu 20

eurot ei ole põhjendatud. Hagejal ei ole tekkinud lepingulise esindaja kulusid, sest hagejat

esindas volikirja alusel TsMS § 218 lg 2 kohaselt oma töötaja. Hagiavaldusest ei tulene, et

hageja esindaja esindaks hagejat mõne õigusbüroo kaudu. Hagejat esindas menetluses hageja

töötaja, seega õigusabikulud 20 euro ulatuses hüvitamisele ei kuulu.

13. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 140 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (TsMS § 139 lg 2,

riigilõivuseadus § 59 lg 1 ja lisa 1).

14. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb

menetluskuludelt tasuda ka viivist.

15. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik