2-25-103203/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-103203

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi F.C vastu

võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. augusti 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

F.C apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja F.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Jüri Sulin

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast F.C apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 15.

augusti 2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-103203.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud F.C kanda.

Osaühingul EUROPARK ESTONIA puuduvad kindlaksmääratavad

menetluskulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 03.02.2025

maksekäsu kiirmenetluse avalduse F.C (kostja) vastu 35 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas

makseettepanekule 06.02.2025 vastuväite. Pärnu Maakohtu 21.02.2025 määrusega anti nõue

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 12.03.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 35 euro saamiseks.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX

omanik/vastutav kasutaja parkimistingimuste rikkumise ajal. Kostjale kuuluv sõiduk oli

pargitud 22.09.2022 Lidl Sõpruse pst 153, Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes.

Parkimistasu oli maksmata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist

leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole hagejale tasunud

leppetrahvinõuet nr 1411509221030184 summas 15 eurot. Hageja saatis kohtueelselt kostjale

meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Hageja

nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 20 euro hüvitamist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja

kanda.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja ei ole tõendanud, millistel tingimustel on

poolte vahel leping sõlmitud ning kuidas kostja sai parkimistingimustega tutvuda. Hageja ei

ole tõendanud, et sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale. Kostja ei ole

leppetrahvinõuet saanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 15.08.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

leppetrahvi 15 eurot ja sissenõudmiskulu 20 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 510 eurot ja viivise.

5. Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud: kostja oli sõiduki

registreerimisnumbriga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl

38); Lidl Sõpruse pst 153 (EP228, 1641), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel,

parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse

rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 27-29, 62, 64-74); sõiduk

registreerimisnumbriga XXXXXX oli 22.09.2022 pargitud Lidl Sõpruse pst 153, Tallinn

parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 30-37); hageja tegi päringu

Transpordiametisse sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX andmete teadasaamiseks (dtl

38) ja saatis kostjale kohtueelselt aadressile XXX nõudekirja leppetrahvi tasumiseks (dtl 39-

40).

6. Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas olid

nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide

parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht

pargib sõiduki parklasse. Kostja märgib, et ei nõustu lepingu sõlmimise faktiga, kuna hageja

ei ole tõendanud väidet, et sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale ning kostja ei

ole teinud tahteavaldust hagejaga lepingu sõlmimiseks.

7. Kohus tuvastas kohtule esitatud fotode alusel (dtl 27, 34-36), et kostja sõiduk oli

leppetrahvi väljastamise kuupäeval pargitud Lidl Sõpruse pst 153 parklasse. Hageja poolt

esitatud parkimistingimuste fotodelt (dtl 27) ja kostja sõidukist tehtud fotodelt (dtl 34-36) on

selgelt näha, et kostja sõiduk on pargitud sama maja ette olevasse parklasse, mille kohta on

hageja esitanud parkimistingimuste fotod. Hageja on esitanud kohtule tõendid (dtl 27-29, 34,

62-74), millelt nähtub, et parklasse sisenedes ja parklas sees on paigaldatud märgid, mis

teavitavad, et parklas on parkimiskorraldajaks hageja. Kostja on seisukohal, et fotodel

parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest ei ole märgitud

fotografeerimise aega. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja poolt kohtule esitatud

fotodelt (dtl 34, 58, 62, 70-74) on näha, et fotod parkimislepingu tingimustest ja

teavitusmärkidest on tehtud perioodil 02.09.2022-28.09.2022. Seega on kohtu hinnangul

tõendatud, et teavitusmärgid olid Lidl Sõpruse pst 153 parkimisalal olemas ka leppetrahvi

tegemise päeval, s.o 22.09.2022. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul kohtu hinnangul

tõendatud, et kostja parkis 22.09.2022 talle kuuluva sõiduki hageja poolt opereeritavale

parkimisalale.

8. Kohus selgitas, et Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu 06.12.2017 otsus

tsiviilasjas 2-15-3430, p 18), et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi

vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja

parkimistingimused üheaegselt. Sellist fotot ei ole sageli võimalik ka teha –

parkimistingimused on sissesõidul, aga samas parkla võib olla piisavalt suur, et

parkimistingimusi ja konkreetset parkivat sõidukit ei saagi ühele fotole. Seega ei ole hagejal

kohustus teha fotosid parkimistingimusi rikkuvast sõidukist selliselt, et auto ja leppetrahvi

hoiatusmärk oleks ühel fotol. Hageja on esitanud kohtule fotod Lidl Sõpruse pst 153, Tallinn

parkimisalal asuvatest parkimistingimuste märkidest. Samuti on hageja esitanud kohtule

fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud leppetrahvi väljastamise ajal Lidl

Sõpruse pst 153, Tallinn parklas, mida opereerib hageja.

9. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse

sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb

lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et

parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisaladel olemas nii leppetrahvi

tegemise päeval kui ka muudel hetkedel. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et

kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX oli 22.09.2022 pargitud Lidl Sõpruse

pst 153, Tallinn parkimisalal. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal

loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 22.09.2022 Sõpruse pst 153,

Tallinn parklas parkimisel.

10. Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral

võib hageja nõuda leppetrahvi 40 eurot. Lepingu punkti 4 kohaselt oli sõiduki kasutaja

kohustatud maksma parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest parkimistasu

olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused, viisid

ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastavalt infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki

kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava

dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik

tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või loa kehtivus, v.a kui parkimise eest

tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas

on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg

fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele.

11. Parkimisalal olevate infotahvlite kohaselt (dtl 27-29, 62, 64-66, 70-74) tuli tasulisel

parkimisalal tasuta parkimisõiguse saamiseks (1,5h) fikseerida parkimise algusaeg

parkimiskellaga. Hageja poolt esitatud fotodelt nähtuvalt ei olnud kostja tasuta parkimisõiguse

saamiseks sõiduki esiklaasile või armatuurlauale asetanud parkimiskella, millel oleks

fikseeritud parkimise algusaeg. Samuti ei olnud kostja tasunud parkimise eest parkimistasu.

Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut.

12. Kohus leidis, et käesoleval juhul on hageja poolt esitatud fotoga (dtl 36) tõendatud, et

kostja sõiduki kojamehe vahele oli jäetud leppetrahviteade. Esiklaasile kojamehe alla jäetud

teatistel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid

kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatisel sisaldus sama leppetrahvinõue,

mis on tõendina lisatud hagile (dtl 30). Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes

olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt

ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leidis

kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70

mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõudest VÕS § 159 lg 2 järgi

mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast

rikkumise avastamist.

13. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv

40 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Seega ei ole ka leppetrahv 15 eurot kohtu

hinnangul liiga suur. Väiksem leppetrahv ei motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma.

14. Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 113¹ lg 2 p 1 sissenõudmiskulu hüvitamist

summas 20 eurot. Hageja on teinud liiklusregistrisse ja Rahvastikuregistrisse päringud

sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Samuti on hageja kohtueelselt

edastanud kostjale 04.10.2024 meeldetuletuse aadressil XXX, millega on tõendatud, et hageja

on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus

tasuda (dtl 39-40). Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja

mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt

lepingule täitnud.

Apellatsioonkaebus

15. Kostja esitas 15.09.2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.

16. Hageja ei ole tõendanud, et parkimislepingu tingimused oleksid olnud kostjale

kättesaadavad leppetrahvi tegemise kuupäeva seisuga. Tõendamata on lepingu sõlmimine ja

selle sisu. Maakohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

18. Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas

palub hageja mõista kostjalt välja 35 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud

piirmäärasid, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

19. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et TsMS

§ 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on

maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta.

Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442

lg 10 kohaselt märkinud, et ta annab loa edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis

seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei

ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb

selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest

edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel.

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, selgelt rikkunud menetlusõigust ega selgelt ebaõigesti

tõendeid hinnanud.

21. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama

pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud

viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning

maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt

rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud

minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või

tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Määruse pikemalt

põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.04.2019

määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).

22. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus

on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks.

23. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse

ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida

rahaliselt kindlaks määrata.

24. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov