2-21-12530/115 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-12530

Kohtuasi

OÜ Claris Properties hagi OÜ Drevor Properties

vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.05.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Drevor Properties apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

32 823,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): OÜ Claris Properties (registrikood

11243591), lepinguline esindaja vandeadvokaat Asso Prii

Kostja (apellant): OÜ Drevor Properties (registrikood

11283656), lepinguline esindaja Anto Variku

Asja läbivaatamine

12.09.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10.05.2024 otsuse resolutsioon vaidlustatud osas muutmata,

muutes otsuse põhjendusi.

2. Harju Maakohtu 10.05.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 111 334,08 eurot, intressi 10 864,40 eurot ja

viivise põhivõlalt 111 334,08 eurot alates 01.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Drevor Properties kanda.

5. Rahuldada osaliselt

OÜ Claris Properties

taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja määrata OÜ Drevor Properties poolt OÜ-le Claris

Properties apellatsioonimenetluses hüvitatavateks menetluskuludeks 4241 eurot

(sisaldab käibemaksu).

6. Mõista OÜ-lt

Drevor Properties

OÜ Claris Properties

kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 4241 eurot. Nimetatud summalt tuleb

alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

2-21-12530

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Claris Properties esitas 10.08.2021 OÜ Drevor Properties vastu hagi (mida täiendas

12.05.2023). Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 152 590,84 eurot, mis koosneb

suulistest laenulepingutest tulenevast põhivõlast 141 726,44 eurot ja intressivõlast 10 864,40.

Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras põhivõlalt 141 726,44 eurot alates 01.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kirjalikust laenulepingust

tuleneva põhivõla 91 649,3 eurot ja sellelt intressi ning viivise.

2. Hageja on kostja osanik alates 20.10.2006 kuni käesoleva ajani ning on andnud kostjale

suuliste, tähtajatute laenulepingute alusel laene kinnisvaraarenduste elluviimiseks Piira külas,

Vinni vallas, Lääne-Virumaal. Laenusid ega laenuintresse ei ole tagasi makstud. Laenud on

väljastatud järgnevate ülekannetega: 08.12.2006 10 000 Eesti krooni (EEK) (639,12 eurot)

selgitusega „loan for investment“ (tõlge: laen investeeringuteks); 19.12.2006 632 000 EEK-i

(40 392,16 eurot) selgitusega „saldo loan for investment in Piira Rakvere“ (tõlge: saldolaen

investeeringuks Piiras Rakveres); 19.01.2007 100 000 EEK-i (6391,16 eurot) selgitusega

„saldo loan for investment in Piira Rakvere“ (tõlge: saldolaen investeeringuks Piiras

Rakveres); 05.12.2007 500 000 EEK-i (31 955,82 eurot) selgitusega „loan from shareholder“

(tõlge: laen osanikult); 02.09.2008 283 537 EEK-i (18 121,32 eurot) selgitusega „Saldo of of

2" rise of equity“ (tõlge: 2. kapitali kaasamise saldo); 04.03.2009 192 000 EEK-i (12 271,04

eurot) selgitusega „equity for 2009“ (tõlge: kapital 2009. aastaks); 16.04.2010 500 000 EEK-i

(31 955,82 eurot) selgitusega „loan from shareholder 32 000?“ (tõlge: osaniku laen 32 000?).

Kokku tegi hageja kostjale pangaülekannetega laenude väljamakseid 141 726,44 eurot.

3. Laenude tagastamise tähtaegasid kokku ei lepitud, kuna ei olnud teada, milline on üldse

Piira arendusprojekti täielik rahavajadus, millal arendusprojekt valmib ning millal projekt

maha müüakse. Hageja ei ole hagiavalduse esitamise hetkeni laenulepinguid üles öelnud ja

esitab laenulepingute ülesütlemise teate koos hagiavaldusega ning loeb selle kostjale

hagiavaldusega kätte toimetatuks hetkest, mil kostja saab kätte hagiavalduse koos lisadega.

Laenulepingud lõppesid seega 31.10.2021 ning laenulepingute alusel antud laenud koos

intressidega muutusid sissenõutavaks alates 01.11.2021.

4. Kostja on saadud raha kajastanud enda raamatupidamises laenuna. Kostja pearaamatu

väljatrükist perioodi 01.01.2005–31.12.2008 kohta, mis kajastab raamatupidamiskontot

„KONTO 2424 võlad Claris Properties OÜ-le“, nähtub, et kostja on enda

2-21-12530

raamatupidamisprogrammis kajastanud seitsmel erineval kuupäeval laenu saamist hagejalt

kokku 2 510 000 EEK-i. Kostja tegelik koguvõlgnevus hageja ees on 3 485 537 EEK-i (2 510

000+975 537) (222 766,42 eurot). Kostja bilansi väljatrükist seisuga 25.08.2017 perioodi

01.01.2016–31 .12.2016 kohta nähtub, et kostja on enda bilansis kajastanud muude

pikaajaliste võlgade all võlgnevust hagejale 149 066,42 eurot. Kostja on võrreldes 20.08.2013

bilansiga osa laenuvõlgnevusest, s.o 73 700 eurot, kandnud „Muude reservide“ alla.

5. Hageja lähtus intressimäärast 2%. Sama intressimäära on kostja kajastanud majandusaasta

aruannetes omanikelt võetud laenude intressimäärana.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile alguses vastu, kuid hiljem nõustus osaliselt hagiga.

7. Hageja on kostja üheks osanikuks ning talle kuulub kostja osa nimiväärtusega 871 eurot,

mis moodustab 33,6% kogu kostja 2600 euro suurusest osakapitalist. Kostja osanikele oli

enne projektiga alustamist teada, et vastavas asukohas on kinnisvaraprojekti arendus ja selle

hilisem realiseerimine seotud kõrgendatud riskidega. Kuigi kostja asutamise ajal oli toimumas

kiire majanduskasv, siis oli krediidiasutustelt projektide finantseerimiseks laenu saamine

raskendatud. Seetõttu otsustasid kostja osanikud projekti rahastada omavahenditest ning

kostja osanikud võtsid kohustuse projekti allutatud laenude abil finantseerida ning sõlmisid

kostjaga allutatud laenukohustusega laenulepingud.

8. Hageja on nõude alusena väitnud, et on laenusuhte alusel teinud kostjale kokku seitse

rahalist ülekannet kokku summas 141 726,44 eurot ning poolte vahel sõlmiti enne iga

väljamakse teostamist suulised ja tähtajatud laenulepingud. Kostja arvates ei ole eluliselt

usutav, et hageja andis kostjale laenu suuliste laenulepingute alusel. Poolte vahel sõlmiti

26.09.2006 „Mezzanine Financing Agreement“, mis oma olemuselt on allutatud

laenukohustusega sõlmitud laenuleping. Vastavalt 26.09.2006 sõlmitud laenulepingu p-le 1.1

kohustus hageja perioodil 26.09.2006 kuni 31.12.2007 andma kostjale kinnisvaraprojektide

arenduseks laenu kokku 2 512 500 EEK-i (160 578,01 eurot). Pooled sõlmisid 01.01.2009

laenupingu lisa nr 1, mille p-i 1.1 kohaselt kohustus hageja andma kostjale täiendavalt laenu 2

985 855 EEK-i (190 830,91 eurot) perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2009 ning kõik ülejäänud

26.09.2006 sõlmitud laenulepingu tingimused jäid poolte suhtes ka edasiselt kehtima.

Laenulepingu p-i 3.2 kohaselt kuulus hageja poolt kostjale osanikuna antud laen tagastamisele

laenulepingu sõlmimisest viie aasta pärast või alternatiivselt alles pärast kõikide kolmandate

osapoolte nõuete rahuldamist.

9. 02.04.2024 kohtuistungil võttis kostja omaks, et viis pangaülekannet: 08.12.2006 639,12

eurot, 19.12.2006 40 392,16 eurot, 19.01.2007 6391,16 eurot, 05.12.2007 31 955,82 eurot ja

16.04.2010 31 955,82 eurot on antud suuliselt sõlmitud laenulepingute alusel. Kostja vaidles

vastu põhivõlalt intressi ja viivise nõudele. Samuti vaidles kostja vaidles vastu kahe

pangaülekande – 02.09.2008 ja 04.03.2009 – laenulepinguna käsitamisele. Kostja väitel on

nende ülekannete puhul tegemist osakapitali suurendamiseks tehtud maksetega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 152 590,84 eurot, millest

põhivõlg on 141 726,44 eurot ja intress 10 864,40 eurot. Samuti mõistis maakohus hageja

kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 141 726,44

eurot alates 01.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja

2-21-12530

kanda ja määras hageja menetluskulud kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskulude hüvitisena välja 19 130 eurot ja sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

11. Pooled vaidlevad, kas hageja andis kostjale laenu 02.09.2008 ülekandega 18 121,32 eurot

ja 04.03.2009 ülekandega 12 271,04 eurot ning kas nendelt summadelt tuleb maksta intressi ja

viivist. Kostja võttis omaks, et ülejäänud maksed on tehtud suuliste laenulepingute alusel.

Seega kuulub 111 334,08 eurot hagejale tagastamisele.

12. Tõendatud on, et osanike antavate rahasummade suuruse ja tasumise tingimused lepiti

kokku juhatuse koosolekutel. Antud asjaolu on tõendatud kostja juhatuse liikme RL

05.04.2010 allkirjastatud juhatuse koosoleku otsuste kokkuvõttega. Maakohus hindas kostja

pearaamatu väljatrükki perioodi kohta alates 01.01.2005 kuni 31.12.2008 ning kostja bilansi

väljatrükke seisuga 01.04.2010, 20.08.2013 ja 25.08.2017 ning leidis, et kostja on võtnud

raamatupidamisdokumentides laenuna arvele kõik hageja poolt tehtud pangaülekanded,

sealhulgas ka 02.09.2008 ja 04.03.2009 tehtud ülekanded. Kostja bilansi väljatrükist seisuga

20.08.2013 nähtub, et kostja on bilansis kajastanud muude pikaajaliste võlgade all võlgnevust

hagejale kokku 222 766,42 eurot ning intressivõlgnevust hageja ees kokku 47 509,66 eurot.

Kostja bilansi väljatrükist seisuga 25.08.2017 nähtub, et kostja on bilansis kajastanud muude

pikaajaliste võlgade all võlgnevust hagejale 149 066,42 eurot. Kostja on võrreldes 20.08.2013

bilansiga osa laenuvõlgnevusest (222 766,42 eurot) kandnud hagejale „Muude reservide“ alla

(73 700 eurot). Kokku moodustab kostja laenuvõlgnevus 222 766,42 eurot (149 066,42+73

700). Kuna muude reservide moodustamise otsust vastu võetud ei ole, on kostja oma

raamatupidamises kajastanud ebaõigesti osa hageja antud laenust muude reservide all. Samuti

ei ole suurendatud kostja osakapitali. Maakohus leidis, et eeltoodud tõenditega on kogumis

tõendatud, et hageja poolt 02.09.2008 ja 04.03.2009 kostjale üle kantud summad on

käsitatavad laenuna VÕS § 398 lg 1 tähenduses. Laenulepingud olid tähtajatud ja hageja on

need üles öelnud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja antud laenude puhul oli tegemist nn

allutatud laenudega. Kostja ei tõendanud, et poolte vaheline laenusuhe põhines 26.09.2006

kirjalikult sõlmitud laenulepingul.

13. Hageja esitatud tõenditega on tõendatud, et pooltel oli kokkulepe laenudele 2%

intressimäära kohaldamiseks. Põhjendatud on ka hageja viivise nõue alates 01.11.2021 VÕS §

113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebus

14. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ulatuses,

millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 30 392,36 eurot ja sellelt summalt viivis VÕS §

113 lg 1 teises lause nimetatud määras alates 01.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni ning teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Samuti palub kostja muuta seoses

sellega menetluskulude jaotust.

15. Maakohus luges tõendatuks, et osanike antavate rahasummade suuruse ja tasumise

tingimused lepiti kokku juhatuse koosolekutel ning rahasummade tagastamise tähtaegasid

eelkirjeldatud dokumentidest nähtuvalt kokku ei lepitud. Paraku jääb otsuses toodud

põhjendus arusaamatuks, kuna hageja poolt tehti maksed kapitali suurendamiseks eelnevalt

juba 02.09.2008 ja 04.03.2009, mis ei oma 15.04.2010 osanike koosolekuga ja sellel vastu

võetud otsustega mingit seost.

2-21-12530

16. Samuti on arusaamatu, kuidas tõendab kostja pearaamatu väljatrükk hageja poolt

02.09.2008 ja 04.03.2009 laenu andmist. Kohus jõudis järeldusele, et kostja on võtnud

raamatupidamisdokumentides laenuna arvele kõik hageja poolt tehtud pangaülekanded,

sealhulgas ka 02.09.2008 ja 04.03.2009 tehtud maksed. Kostja selgitab, et on kajastanud need

maksed vastavalt raamatupidamise nõuetele bilansis korrektselt nõuetena, mitte laenudena.

Raamatupidamislikult ei ole igasugune nõue käsitatav laenuna.

17. Hagejal võib teoreetiliselt olla kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue, millist

nõuet hageja kostja vastu esitanud ei ole. Kostja selgitab, et seoses kostja negatiivse

omakapitaliga otsustasid kostja osanikud 2008. a ja 2009. a juhatuse ettepanekul, et vajalik

oleks osanike laenud konverteerida osakapitaliks ja teha äritegevuse jätkamiseks osakapitali

täiendavad sissemaksed. Paraku jäid vastavad toimingud osanike erimeelsuste tõttu siiski

teostamata, kuid hagejale tema poolt tehtud osakapitali suurendamise makseid ei tagastatud.

18. Kostja on seisukohal, et suulise laenulepingu tõlgendamisel, eriti juhul kui muid tõendeid

ei eksisteeri, tuleb eelkõige lähtuda ülekande selgitusest.

Vastustaja seisukoht

19. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

21. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 111 334,08 eurot, intressi 10 864,40 eurot ja viivise põhivõlalt 111 334,08

eurot alates 01.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Selles osas on maakohtu otsus TsMS §

456 lg 4 järgi jõustunud.

22. Pooled vaidlevad selle üle, kas 02.09.2008 ja 04.03.2009 andis hageja kostjale laenu

(kokku 30 392,36 eurot) või oli tegemist kostja osakapitali suurendamiseks tehtud maksetega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga hagi rahuldamise osas ja leiab, et maakohtu

lõppjäreldus on õige, kuid osaliselt on maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti. Nimelt on

maakohus ebaõigesti leidnud, et 15.04.2010 kostja osanike koosolek ja kostja pearaamatu

väljatrükk seisuga 21.08.2008 tõendavad kostjale 02.09.2008 ja 04.03.2009 laenu andmist.

Ringkonnakohus märgib, et kostja 15.04.2010 osanike koosolek toimus pärast vaidlusaluste

maksete tegemist ja sellel koosolekul ei ole poolte väidetest nähtuvalt tagasiulatuvalt mingeid

otsustusi tehtud. Seisuga 21.08.2008 tehtud kostja pearaamatu väljatrükk ei kajasta

02.09.2008 ja 04.03.2009 kostjale laenu andmist. Samas ei ole selline tõendite ebaõige

tõendite hindamine toonud kaasa ebaõiget lahendit ja ringkonnakohus jätab viidatud

põhjendused maakohtu otsuse põhjendustest välja. Muus osas ei ole maakohus tõendeid

ebaõigesti hinnanud, menetlusnorme rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud

ning ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust

neid ei korda. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.

23. Kostja hinnangul ei ole 02.09.2008 ja 04.03.2009 maksete puhul kostjale laenu andmine

tõendatud. Kostja põhiline argument on see, et kui ülejäänud maksete puhul oli makse

selgituses viide laenule, siis vaidlusaluste puhul see nii ei ole. Viide on hoopis osakapitali

2-21-12530

suurendamisele. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et käesoleval juhul on kostjale

02.09.2008 ja 04.03.2009 laenu andmine tõendamata.

23.1. Hageja kandis kostja pangakontole 02.09.2008 283 537 EEK-i (18 121,32 eurot)

selgitusega „Saldo of of 2" rise of equity“ ja 04.03.2009 192 000 EEK-i (12 271,04 eurot)

selgitusega „equity for 2009“ (I kd tl 13 ja 14). Ehkki maksete selgitused viitavad osakapitali

(omakapitali) tõstmisele, siis üksnes maksete selgitusest ei piisa järeldamaks, et tegemist oli

poolte tahtega osakapitali suurendamiseks. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et osakapitali

suurendamise otsust ei ole käesolevas asjas esitatud ja kostja märkis apellatsioonkaebuse p-s 6

ka ise, et osakapitali suurendamine jäi teostamata. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et pooled

leppisid kokku osakapitali suurendamises ning et vaidlusalused maksed tehti sellel eesmärgil.

Seoses sellega ei ole ka usutav, et hageja tegi kostjale laenu andes vahepeal (enne viimast

laenumakset) ka kaks makset osakapitali suurendamiseks. Poolte esile toodud asjaoludest

nähtuvalt oli tegemist kinnisvara projektide rahastamise vajadusega ja kostja on ise märkinud,

et selleks oli vajalik osanikelt kaasata rahalisi vahendeid, kuna krediidiasutustelt oli projektide

finantseerimiseks laenu saamine raskendatud. Seega oli kostja eesmärk saada projektide

rahastamiseks krediiti, mitte suurendada osakapitali.

23.2. Teiseks kinnitavad kostja bilansi väljatrükid seisuga 01.04.2010, 20.08.2013 ja

25.08.2017, et tegemist oli kostjale laenu andmisega. Kostja ei nõustu sellega, et kostja

bilanss kajastab laenuna ka 02.09.2008 ja 04.03.2009 ülekannetega kostjale kantud raha.

Kostja bilansi väljatrükist seisuga 20.08.2013 nähtub, et kostja on enda bilansis pikaajaliste

võlgnevuste all kajastanud muude pikaajaliste võlgade all võlgnevust hagejale kokku 222

766,42 eurot (3 485 537 EEK) (I kd tl 197–198). Kostja arvates ei ole iga pikaajalise

võlgnevuse puhul tegemist laenuga, kuna selle kirje all võib kajastada ka muid pikaajalisi

nõudeid. Ringkonnakohus nõustub kostja käsitlusega, kuid leiab, et kostja ei ole selgitanud,

millised muud pikaajalised nõuded hagejal kostja vastu on. Samuti kajastab bilanss

intressivõlgnevust hageja ees kokku 47 509,66 eurot (I kd tl 197–198). Hageja tõi maakohtus

esile, et lähtudes intressivõlgnevuse suurusest (mis ületab kordades 2% määras

intressiarvestust), on kostja arvestanud intressi ka 02.09.2008 ja 04.03.2009 tehtud maksetelt.

Kostja ei ole sellele hageja väitele vastuväiteid esitanud ega maakohtu otsust intressi

väljamõistmise osas vaidlustanud. Kostjale makstud summadelt intressi arvestamine osutab

ringkonnakohtu hinnangul sellele, et kostja käsitas kõiki hagejalt saadud makseid laenudena.

23.3. Kostja tugines menetluse alguses (27.08.2021 määruskaebuses ja kostja 24.03.2022

vastuses hagile) sellele, et hageja andis kostjale laenu kirjaliku 26.09.2006 laenulepingu alusel

(laenusumma oli 2 512 500 EEK-i, s.o 160 578,01 eurot, mida suurendati 01.01.2009 190

830,91 euro võrra). Seega nähtub kostja väidetest, et kostja pidas kirjaliku laenulepingu alusel

antud laenuna silmas ka 02.09.2008 ja 04.03.2009 tehtud makseid.

24. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust vaidlustatud osas maakohtu

otsuse tühistamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

26. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab

2-21-12530

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

27. Hageja esitas 23.09.2025 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 5256 eurot

(käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud

hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 21 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 200

eurot (lisandub käibemaks). Kostja ei esitanud hageja menetluskulude suuruse kohta

vastuväiteid.

28. Hageja menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal: maakohtu

otsusega tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele 45 minutit; menetluskulude tagatise taotluse

koostamisele 30 minutit; apellatsioonkaebusega tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele 1 tund;

suhtlemisele kliendiga 30 minutit ja täiendava hagi tagamisega seoses kliendiga suhtlemisele

2 tundi ja 15 minutit; e-kirjavahetusele kliendiga 45 minutit; apellatsioonkaebuse vastuse

koostamisele ja kliendiga suhtlemisele 6 tundi ja 30 minutit; kohtule kirja koostamisele 15

minutit; taotluse koostamiseks kohtule (osalise jõustumismärkega otsuse väljastamiseks) 45

minutit; menetlusliku olukorra selgitamiseks kliendile ja infovahetuseks (sh kohtuliku

hüpoteegiga koormatud kinnisasjade osas täitemenetluse läbiviimise küsimused); 10.06.2025

täiendava hagi tagamise taotluse koostamisele 2 tundi ja 45 minutit; 12.06.2025 hagi tagamise

määrusega tutvumisele, suhtlusele kliendiga ja täiendava hagi tagamise taotluse koostamisele

45 minutit; 13.06.2025 kohtumäärusega tutvumisele 15 minutit; kohtuistungiks

ettevalmistumisele 1 tund ja 30 minutit, kohtuistungil osalemisele 30 minutit; menetluskulude

nimekirja koostamisele ja esitamisele, sh suhtlusele kliendiga 30 minutit.

29. Kohus peab kontrollima menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ka siis, kui teine pool

ei esita menetluskulude kohta vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja

menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud osaliselt põhjendamatud. Hageja soovis

menetluskulude hüvitamist ka 10.06.2025 ja 12.06.2025 esitatud täiendavate hagi tagamise

taotluste koostamise eest ning seoses sellega kliendiga suhtlemise ja kohtumäärustega

tutvumise eest. Ringkonnakohus jättis hageja vastavad taotlused 11.06.2025 ja 13.06.2025

määrustega rahuldamata. Seega on hageja menetlustoimingud selles osas põhjendamatud,

mistõttu ringkonnakohus ei arvesta hageja menetluskuludega 10.06.2025 täiendava hagi

tagamise taotluse koostamisele (2 tundi ja 45 minutit), 12.06.2025 hagi tagamise määrusega

tutvumisele, suhtlusele kliendiga ja täiendava hagi tagamise taotluse koostamisele (45

minutit) ning 13.06.2025 kohtumäärusega tutvumisele (15 minutit). Arvestades maakohtu

otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul hageja

lepingulise esindaja tehtud ülejäänud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud

põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu

kokku 17 tundi ja 45 minutit.

30. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 200 eurot (käibemaksuta),

mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul.

31. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud

hüvitada käibemaksuga. Käibemaks kuni 30.06.2025 tekkinud kuludelt on 22% määraga ning

alates 1.07.2025 tekkinud kuludelt 24% määraga. Seega tuleb toimingute osas kuni

30.06.2025 (15 tundi ja 15 minutit) arvestada käibemaksu 22%, mis moodustab kokku 3721

eurot, ja toimingute osas alates 01.07.2025 (2 tundi ja 30 minutit) 24%, mis moodustab kokku

520 eurot.

2-21-12530

32. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 4241 eurot (käibemaksuga).

33. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)