3-25-3129/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3129

Määruse kuupäev

2. oktoober 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses tema toitlustamisega

RESOLUTSIOON

Tagastada X-i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 20. juulil 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks

summas 1050 eurot. Vanglas oli 20. juulil 2025 hommikusöögiks ja lõunasöögiks tatar, kuigi

lõunasöögiks pidi olema kartulipüree. Kaebajal on tatra vastu allergia ning ta oli hommikul ja

lõunaajal näljas. Vangla alandas kaebaja väärikust. Viru Vangla jättis 22. septembri 2025. a

otsusega nr 1-9/2-25/333-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja

kahjunõude vaatas läbi Viru Vangla haldusosakonna juhataja, kuna kahjunõue puudutas Viru

Vangla struktuuri kuuluva vanglateenistuse haldusosakonna tegevust. Kaebajal ei ole õigust

nõuda endale meelepärast menüüd ning vangiregistri andmetel ei ole tervishoiutöötajate poolt

kaebajale eritoitlustamist, sh vältida tatra pakkumist, ette nähtud.

2. Kaebaja esitas 22. juulil 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks

summas 800 eurot (registreerimisnumber 2-25/2-2/9211). Kaebajale on alates 1. juulist kuni

22. juulini 2025 antud igapäevaselt diabeeti põdevatele isikutele mõeldud teed ehk ilma

suhkruta teed. Vangla alandab kaebaja inimväärikust. Viru Vangla jättis 23. septembri 2025. a

otsusega nr 1-9/2-25/341-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tartu Vangla

pakutud toit vastab nõuetele. Tee kalkulatsioon on järgmine: 15 g suhkrut 250 ml tee kohta

ehk 3 teelusikat tassi kohta. Tee valmib vastavalt kalkulatsioonile. Ebamõistlikult magusa tee

sooviga tuleks teed magustada kauplusest ostetud magusainega. Diabeetikute tee on ilma

3-25-3129

suhkruta, kuid see on toidukärul markeerituna ja ei tohiks olla võimalust neid omavahel segi

ajada.

3. Kaebaja esitas 23. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 eurot seoses tema ebapiisava toitlustamisega.

Alternatiivselt palub kaebaja tunnistada vangla tegevus õigusvastaseks. Kaebaja põhjendab, et

20. juulil 2025 oli menüüs kirjas, et lõunasöögiks on kartulipüree koos kalapihvide ja

toorsalatiga. Kuna kartulikoorija oli katki, otsustati lõunasöögiks anda kartulipüree asemel

tatart. Samal päeval oli hommikusöögiks ka tatar. Kaebajal on tatra vastu allergia. Seetõttu oli

kaebaja 20. juulil 2025 hommikul ja lõunal söömata. Kaebaja pidi tundma nälga ning tundis,

et tema väärikust alandatakse. Lisaks eeltoodule palub kaebaja menetleda ka tema kahjunõuet

nr 2-25/2-2/9211, kuna vaidlus puudutab samuti toitlustamist.

4. Tartu Vangla esitas 1. oktoobril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p

4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema 20. juulil 2025

ebapiisava toitlustamisega. Kuna kaebaja soovib, et kohus menetleks ka tema kahjunõuet

registreerimisnumbriga 2-25/2-2/9211, siis mõistab kohus, et kaebaja nõuab mittevaralise

kahju hüvitamist ka seoses asjaoluga, et talle anti ajavahemikul 1. juuli kuni 22. juuli 2025

ilma suhkruta teed. Kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust. Hüvitamiskaebuse

raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva

alternatiivse tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

6. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7. Vanglas pakutav toit peab katma kinnipeetava ööpäevase toiduenergia- ja toitainevajaduse,

võtma arvesse kinnipeetava terviseseisundist tulenevaid toitumise erisusi, mille on määranud

tervishoiutöötaja, ja arvestama rahvastiku üldisi toitumistavasid. Kinnipeetava ööpäevase

toiduenergiavajaduse hindamisel arvestatakse kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd ja

kehalise aktiivsuse taset. Tervislikel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisuste

kavandamisel lähtutakse tervishoiutöötaja soovitustest vastavalt vangistusseaduse § 51 lg 3

alusel kehtestatud või muus asjakohases andmekogus või dokumendis märgitule ning see

planeeritakse koostöös toitlustajaga (sotsiaalministri 9. juuli 2025. a määrus nr 29 „Nõuded

toitlustamisele kinnipidamisasutuses“ (määrus nr 29) § 2 lg 1, § 3 lg 1 ja § 6 lg 1). Kaebaja

toidunormiks on määratud R3, mis tähendab määruse nr 29 § 3 lg 3 p 3 järgi, et tema

ööpäevane toiduenergiavajadus on 2300-2700 kcal. Lisaks on talle määratud rõõsapiimavaba

toidutüüp alates 2. detsembrist 2024 (dtl 12).

8. Asjaolu, et 20. juulil 2025 oli kaebaja hommikusöögi ja lõunasöögi osaks tatar, mida

kaebaja enda väidete kohaselt tervislikel põhjustel süüa ei saa, ei saanud langetada kaebajale

määratud päevast kogukaloraaži sellises ulatuses, mis võinuks põhjustada talle intensiivset

nälga ning sellega kaasnevalt olulisi kannatusi. Kui kaebaja ei saanud hommikul ja lõunal

3-25-3129

süüa tatart, siis oli tal võimalik süüa teisi pakutavaid toiduaineid. Samuti oli tal võimalik süüa

õhtusööki. Ühel päeval veidi väiksemas koguses toitlustamist ei saa pidada kaebaja õigusi

intensiivselt riivavaks. Samuti ei saa kaebaja õigusi ülemääraselt kahjustada asjaolu, et tema

tee ei olnud ajavahemikul 1. juuli kuni 22. juuli 2025 piisavalt magustatud. Eelkirjeldatu sai

kaebajale põhjustada üksnes vähest heaolu langust.

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg

1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.

Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud

kohtupraktika).

10. Vangla kinnitusel ei ole tervishoiutöötajad näidustanud kaebajale eritoitlustamist seoses

tatratoodetega (dtl 10). Seega ei ole kaebajale pakutavast menüüst tatar välistatud. Kui

kaebajal siiski esineb tatra vastu allergia, siis tuleb tal pöörduda tervishoiutöötajate poole, kes

saavad kaebajale väljastada tõendi või soovituse kaebaja menüü muutmiseks. Kohtule ei

ilmne, et tõele vastaks kaebaja väide, mille kohaselt anti talle ajavahemikul 1. juuli kuni 22.

juuli 2025 diabeetikutele mõeldud teed, mis on ilma suhkruta. Vangla kinnitusel pakuti

kaebajale hommikuti 250 ml teed, millele lisati 15 g suhkrut (dtl 13). Kohtul puudub alus

vangla väidetes kahelda. Kohus nõustub vanglaga, et kui kaebaja hinnangul peaks tee olema

magusam, siis on tal võimalik teed magustada vangla kauplusest ostetud magusainega. Isegi

kui vangla tegevus kaebaja toitlustamisel oli õigusvastane, siis ei ole ilmselgelt tegemist

rikkumistega, mis saanuks põhjustada kaebajale mittevaralist kahju. Vangla tegevus võis

põhjustada kaebajale teatud rahulolematust, ebamugavust ja heaolu langust, kuid eeltooduga

kaebajale tekkinud kahjulikud tagajärjed piirduvad. Vangla tegevuse tõttu ei vähenenud

kaebajale määratud kogukaloraaž oluliselt ning talle oli muus osas nõuetekohane

toitlustamine tagatud. Vangla tegevust ei saa pidada kaebaja inimväärikust alandavaks. Kuna

kaebajale ei ole kahju tekkinud, siis puudub alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks või

rahalise hüvitise asemel vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 19. juuni 2025. a otsus asjas nr 3-22-1384, p-d 13 ja 14). Seega on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider