4-25-2570/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-25-2570

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. september 2025, Pärnu, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-25-2570 (2670,25,002607)

Kohtunik

Indrek Nummert

Väärteoasi

Jaak Jürgensi 02.07.2025. a kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmanni

10.06.2025. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2670,25,002607 LS § 227 lg 2 järgi

Kohtuvälise menetleja

esindajad

Kaebuse esitaja

PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmann;

menetlusgrupi II uurija Aire Lünekund

Jaak Jürgens (ik 37102122719; elukoht X; e-post X; tel

X)

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120 lg 1, §

132 p 1, § 133-135 kohus otsustas:

1. Jätta rahuldamata Jaak Jürgensi 02.07.2025. a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari

Tetsmanni 10.06.2025. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,25,002607 ja jätta

kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

2. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale ja Lääne prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 11.09.2025. a, ning kassatsiooni

võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi, sest Riigikohtusse

saab pöörduda isik vaid siis, kui teda esindab advokaat.

Kui kohtumenetluse pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 135 lg 4

p 2, jõustub otsus selle kuulutamisele järgnevast päevast.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

tutvumiseks kättesaadav 02.10.2025. a päeva jooksul avaliku e-toimiku vahendusel või Pärnu

Kuninga tn 22 kohtumaja kantseleis.

1 (5)

4-25-2570

Väärteo kirjeldus

18.05.2025 kell 16.38 X mnt, X alevik, X vald, X maakond, Jaak Jürgens juhtis mootorsõidukit

asulavälisel teel kiirusega 77±5 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 50 km/h, seega

ületas lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 22 km/h.

Menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade

uurija Mari Tetsmanni 10.06.2025. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,25,002607

karistati J. Jürgensit LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 58 trahviühikut, s.o 464 eurot ja LS § 227

lg 5 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks.

J. Jürgens esitas maakohtule 02.07.2025. a kaebuse, milles leidis, et karistus on

ebaproportsionaalne ja õigusvastane ning rikkumist ei saa tuvastada. Kiirusepiirang antud

teelõigul oli kaebuse esitaja hinnangul õigusvastaselt kehtestatud, kuna teetöid seal ei toimunud.

Lisaks ei tutvustatud talle mõõtevahendit ega seda, kuidas tekkis mõõtmistulemus. Kuna ta liikus

autode kolonnis, ei ole teada, kas mõõdeti üldse tema kiirust.

Lisaks selgitas J. Jürgens, et tegemist oli erandliku olukorraga, kuna oli hilinemas tütre kooli

sisseastumisvestlusele. Sellele eelnenud vestlus X venis kaebuse esitajast olenematutel põhjustel

ning nad olid X vestlusele hilinemas.

Samuti seab J. Jürgens kahtluse alla varasema karistuse kiiruse ületamise eest, mille sai X.

Kaebuse esitaja toob välja, et mõistetud karistus seab raskesse olukorda tema perekonna, kuna ta

on viie lapse isa ja juhtimisõiguseta kaotaks ta võimaluse mõistlikult pere eest hoolitseda,

korraldada pere igapäevast logistikat, toidu ja esmavajaliku hankimist jne. Selline tagajärg on

vastuolus ka põhiseaduse § 11 ja laste õiguste konventsiooni artikliga 3, mis sätestavad, et

piirangud peavad olema proportsionaalsed ja lapse parimad huvid esmatähtsad.

Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta J. Jürgensi kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab oma seisukohas, et rikkumine

pandi toime X ja X tänavate vahelisel alal, kus enne teetöid kehtis lubatud suurima kiirusena 70

km/h. Menetlusaluse isiku sõidukiiruseks mõõdetud 77 km/h +/- 5 km/h oleks samuti suurimast

lubatud kiirusest üle. Samuti märgib kohtuvälise menetleja esindaja, et tegemist on laiema

ehitusega kui üksiku augu parandamine – X teelõigu neljarealiseks ehitamisega, millega

kaasnevaid piiranguid on ka avalikult kajastatud. LS § 14 lg 3 kohaselt tuleb ajutise ja alalise

liiklusmärgi nõude vastuolu korral juhinduda ajutise liiklusmärgi nõuetest.

Tunnistaja ütluste kohaselt liikus menetlusalune isik teistest liiklejatest oluliselt kiiremini,

millega ta seadis ohtu liikluse sujuvuse ja ohutuse.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse

lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukoha ning kohtule esitatud

väärteoasja toimiku, on seisukohal, et J. Jürgensi kaebus rahuldamisele ei kuulu.

1. Väärteo objektiivne ja subjektiivne koosseis

18.05.2025 väärteoprotokolli (PPA toimik lk 2) kohaselt juhtis J. Jürgens protokolli koostamise

kuupäeval X X maanteel X ja X tänava vahelisel alal kell 16.38 mootorsõidukit Mercedes-Benz

2 (5)

4-25-2570

kiirusega 77+-5 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas J. Jürgens

suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 22 km/h, rikkudes sellega LS § 50 lg 5 p 3 nõuet ning

pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

J. Jürgens on väärteoprotokollile andnud ütlused, mille kohaselt ületas kiirust, kuna tütar oli

hilinemas kooli vastuvõtukomisjoni, mis oli kindlaks määratud ajal. J. Jürgens toob välja, et

varem oli antud teelõigul kiirusepiirang 70 km/h ning tunnistab end süüdi, vabandab ja kahetseb.

Kiirusmõõturi kasutamise protokolli (PPA toimik lk 3) kohaselt kasutati kiirusmõõturit Stalker

DSR 2x, mis oli samal päeval kell 14.15, s.o 2,5h enne rikkumist, testitud ja töökorras.

Mõõtmine toimus asulavälisel teel hea nähtavusega valgel ajal, sademeteta kuiva kattega teel.

Kiirusmõõtur oli mõõtmise ajal paigaldatud statsionaarselt ning J. Jürgensi juhitud sõiduk

lähenes mõõtjale, mõõtmine toimus liikuvast sõidukist.

Haakuvalt väärteoprotokollis kajastatuga oli suurimaks mõõdetud kiiruseks 77 km/h, millest

arvestati maha laiendmääramatus 5 km/h ning lõplikuks mõõtmistulemiks jäi seega 72 km/h alas,

kus oli kiirusepiirang 50 km/h.

Kuigi J. Jürgens viitab oma kaebuses, justkui talle ei tutvustatud mõõtmistulemust, nähtub

kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et tabloole fikseeritud lugemit J. Jürgens näha ei

soovinud. J. Jürgens on protokolli omakäeliselt allkirjastanud. Eelneva tõttu jätab kohus J.

Jürgensi etteheited mõõtmistulemuse talle mittetutvustamise osas tähelepanuta, kuivõrd on

üheselt tuvastatud, et ta ise ei soovinud tulemusega tutvuda. See haakub iseenesest ka J. Jürgensi

poolt nii väärteoprotokollis kui ka kaebuses kirjeldatud olukorraga, et nad olid tütrega viimase

sisseastumisvestlusele hilinemas – arusaadavalt oli tal kiire õigeks ajaks kohale jõuda.

Samuti on kohtuvälise menetleja esindaja esitanud kohtule nii mõõtmist teostanud politseiniku

kohta tõendi mõõtealase koolituse läbimise kohta (PPA toimik lk 8-9) kui ka kiirusmõõturi

taatlustunnistuse (PPA toimik lk 10-11). Seega ei ole kohtul põhjust kahelda mõõtmistulemuses.

Kohtuvälises menetluses üle kuulatud tunnistaja S. S. ütluste kohaselt (PPA toimik lk 4-5)

märkas ta tahavaatepeeglist, et üks musta värvi Mercedes-Benz sõidab teistest oluliselt kiiremini

ning üritab teha möödasõite. Kui sõiduk jõudis patrullsõiduki taha, fikseeris ta kiiruse 77+-5 km/

h ning andis märguande peatumiseks. Sõidukis oli kaks inimest – juhtis meesterahvas ja kõrval

oli noorem tütarlaps. J. Jürgens ütles, et kiirustab lapsega X kooli vestlusele, mis haakub läbivalt

J. Jürgensi poolt nii väärteoprotokollis kui ka kaebuses avaldatuga.

Kohus märgib J. Jürgensi poolt välja toodud kahtluse kohta, et kuivõrd ta liikus sõidukite

kolonnis, ei ole kindel, et fikseeriti just tema juhitud sõiduki kiirust. Samas nii kiirusmõõturi

kasutamise protokolli kui ka tunnistaja S. S. ütluste kohaselt mõõdeti kiirust politseipatrulli

sõidukist hetkel, mil J. Jürgens oli patrullsõiduki taga. Seega ei saanud viidatud sõidukite kolonn

kiiruse mõõtmisel olla takistuseks ning tõendikogum kinnitab üheselt, et mõõdeti just J. Jürgensi

juhitud sõiduki kiirust.

Kohus märgib, et J. Jürgensi poolt esile tõstetud kahtlus sellest, kas antud teelõigul võis üldse

ajutiselt kiirusepiirangut teetööde tõttu muuta, jääb tagajärjetuks. Ka kohtule on teada X

teelõigul toimunud laialdased teetööd ning asjaolu, et teetöödega kaasneb tavapäraselt ka

kiirusepiirang. J. Jürgensi poolt kaebusega saadetud fotode kohaselt küll konkreetses kohas, kus

tema kiiruse ületamine fikseeriti, otseselt mingit teetööd (kaevamine vms) ei toimunud, kuid

nagu J. Jürgens ka ise enda poolt esitatud teisel fotol viitab, toimusid teetööd parasjagu

paralleelselt kulgeval kõrvalteel. Üldteada asjaolu kohaselt on igati tavapärane ja kohtu

hinnangul ka õigustatud laiamahuliste teetööde tõttu ka kõrvalteedel kiiruse piiramine, kuivõrd

teetöödega seoses liigub piirkonnas tavapärast enam teetöödega seotud (suuri) masinaid, mis

suurte koormate ja tavapärasest aeglasema liikumiskiiruse tõttu ohtlikke olukordi tekitada

võivad.

3 (5)

4-25-2570

Kokkuvõtvalt on eelkirjeldatud tõendikogumiga J. Jürgensi poolt talle väärteoprotokollis ette

heidetud süüteo toimepanemine tõendatud. Kohtuvälise menetleja poolt on õigesti tuvastatud LS

§ 50 lg 5 p 3 nõude rikkumine ning sellega LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemine.

Kohtu hinnangul on J. Jürgens pannud teo toime kavatsetult, kuivõrd seadis endale eesmärgiks

õigeaegselt tütre sisseastumisvestlusele jõudmise ning seetõttu ka kiiruse ületamise. Tegemist ei

ole õigusvastasust ega süüd välistava asjaoluga, kuivõrd endast mitte sõltuvaid hilinemisi tuleb

ette kõigil ja antud olukorra oleks saanud lahendada ka vastavasisulise teavitusega kooli

vastuvõtukomisjonile (telefonikõne näiteks) või asuda teele piisavalt aegsasti, kuivõrd tegemist

on olulise sündmusega.

2. Karistus

Karistuse osas on J. Jürgens esmalt seisukohal, et see on ebaproportsionaalne, seab kahtluse alla

varasema karistuse kiiruse ületamise eest ning viitab nii Põhiseadusele kui ka laste õiguste

konventsioonile, kuivõrd mõistetud karistus seab raskesse olukorda tema perekonna.

Mõistetud rahatrahvi osas, mis ületab LS § 227 lg 2 karistusraami keskmist kaheksa trahviühiku

võrra, märgib kohus, et kuigi fikseeritud kiiruse ületamine jäi karistusraami miinimumi lähedale,

on teisalt tuvastatav teo toimepanemine raskeimas tahtluse vormis ning keskmist ületav, s.o 464

euro suurune rahatrahv, on seega põhjendatud.

Lisakaristust peab kohus samuti igati õigustatuks ja eripreventiivseks, kuivõrd J. Jürgensil on

karistusregistri andmetel (PPA toimik lk 6-7) kolm kehtivat väärteokaristust, sh kaks neist (teod

toime pandud 05.11.2024 ja 16.04.2025. a) samaliigilise süüteo eest, s.o LS § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo eest. Kõige taustal on kehtiv väärteokaristus ka LS § 238 järgi

kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest.

Kuigi J. Jürgens seab kahtluse alla varasema kiiruse ületamise, mille eest ta kehtivat karistust

omab, jääb tõstatatud kahtlus tähelepanuta, kuivõrd karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt on

registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või

väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Kolm kehtivat väärteokaristust on

fakt, mida kohus arvestab ning mida on arvestanud otsuse tegemisel ka kohtuväline menetleja.

Perele kaasnevate raskuste osas on kohus seisukohal, et pere ees lasuvate kohustuste olemasolu

ei saanud tulla J. Jürgensile üllatusena ning ta võttis süütegu toime pannes teadliku riski sellega

kaasneva karistuse näol. Kohtu hinnangul on äärmiselt naiivne eeldada, et juhtimisõiguse

äravõtmist põhi- või lisakaristusena ei kohaldata, kui aasta jooksul juba neljandat korda

liiklusseaduse nõudeid rikutakse.

Põhiseaduse § 11 osas märgib kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine korduvate liikussüütegude

toimepanijalt on demokraatlikus õigusriigis igati proportsionaalne, kohane ning vajalik meede,

kuivõrd mõistetud karistus peab olema kooskõlas üldpreventiivsete huvidega, et iga

õiguskuulekas liikleja peab tundma avalikus liiklusruumis piisavat ohutust ja kindlust, et

Riigikogu poolt vastuvõetud õigusaktid ka reaalselt toimivad ja vajadusel võimuga toimima

pannakse. Liikluses tuleb ohutaset madalal hoida ja rikkumisele järgnev karistus peab olema

piisavalt mõjus, et hoida süüdlast edaspidi sarnaste rikkumiste toimepanemiselt. J. Jürgensile

seni väärtegude eest mõistetud rahatrahvid ei ole olnud piisavalt mõjusad, et hoida J. Jürgensit

uute liiklusalaste süütegude toimepanemiselt.

Kahtlemata on igati asjakohane ka J. Jürgensi viide laste õiguste konventsioonile ja vajadusele

lähtuda just laste parimatest huvidest, kuid seejuures tuleb kaebuse esitajale meelde tuletada, et

ennekõike lasub laste huvidest lähtumise kohustus just lapsevanemal ja alles seejärel kõigil

teistel.

4 (5)

4-25-2570

Seni pole liiklusõiguslikku karistusnormi suudetud J. Jürgensi puhul kinnistada, kuna ühe aasta

jooksul on toime pandud mitu väärtegu, sealhulgas samaliigilisi. Tegemist ei ole üksikjuhtumiga,

vaid korduva käitumismustriga, mille tulemusel on karistamatuse tunne seni pärast rikkumisi

pigem süvenenud. Käesolev õigusrikkumine on toime pandud J. Jürgensi poolt alaealise lapse

juuresolekul, mistõttu ei saa pelgalt sõnade „kahetsen“ lausumist pidada siiraks kahetsuseks ja

kaalukaks ning sisuliseks karistuse vähendamise argumendiks, arvestades eeltoodud konteksti ja

käitumiste narratiivi.

Eelnevalt toodud kaalutlustel peab kohus nii J. Jürgensile mõistetud põhi- kui ka lisakaristust

põhjendatuks ja vältimatuks õiguslikuks tagajärjeks talle, sest need on seaduslikud, sh nii eri- kui

ka üldpreventiivsete kaalutlustega kooskõlas olevad. Seega tuleb jätta J. Jürgensi kaebus

kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

5 (5)