2-25-10149/9 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.10.2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-10149

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagiavaldus XX vastu võla nõudes

Hagihind

3992,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja TT

Kostja: XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi XX vastu võla saamiseks.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata, kuna kostjal menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 27.06.2025 Pärnu Maakohtule hagi XX (kostja) vastu võla

saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr x tuleneva põhivõlgnevuse

3070,49 eurot, intressi 422,80 eurot, viivise 121,94 eurot ning viivise põhinõudelt 3070,49 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni,

menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. 02.07.2025 täpsustas hageja oma hagiavaldust.

2. 12.02.2021 sõlmisid ESTO AS (esialgne krediidiandja) ja kostja krediidilepingu nr x, mille

järgi sai kostja kasutusse krediiti 2000 eurot intressiga 39,90% ja krediidi kulukuse määraga

57,73%. 12.02.2024 sõlmisid pooled lepingu lisa 1, millega suurenes limiit 4000 euroni, lepingu

kohaselt muutus intress 42% ja krediidi kulukuse määr 51,11%. 26.08.2024 sõlmisid pooled

lepingu lisa 2, krediidilimiit jäi samaks – 4000 eurot, intress 40,6% ja krediidi kulukuse määr

49,91%.

3. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

maksega 17.02.2025 seisuga. Krediidiandja saatis 30.01.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate.

Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni

13.02.2025. Krediidiandja hoiatas kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb

krediidiandja lepingu üles. Võlgnik oma kohustusi tähtajaliselt ei täitnud. Krediidiandja luges

lepingu ülesöelduks 17.02.2025. Krediidiandja loovutas 28.02.2025 nõuded hagejale.

4. Lepingujärgse intressimääraga arvestuse kohaselt on lepingust tulenev võlgnevus kokku

3615,23 eurot, millest põhiosa 3070,49 eurot, intress 422,80 eurot, ja põhiosa viivis 121,94 eurot.

Täiendavalt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudekulud 35 eurot.

5. Võlgnevus tekkis alates 01.11.2024. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult

või osaliselt tasumata 01.11.2024, 01.12.2024, 01.01.2025 ja 01.02.2025 maksed.

6. Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et laenuandja lähtus kostja poolt

krediiditaotluses märgitud sissetulekust 870 eurot. Krediidiandja kontrollis ka Pensionikeskuse

andmeid. Krediidiotsuse tegemisel võeti arvesse infot kostja finantskohustuste ja

majapidamiskulude kohta: finantskohustused märkis kostja 0 eurot, krediidiandja kohaldas

kohustuseks kokku 100 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning

võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Analüüsi tulemusel jõudis laenuandja järeldusele, et

võlgnik on krediidivõimeline.

Kostja vastuväited

7. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 02.07.2025 ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik

vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetatuks

lugemisest. Kostjale on hagiavaldus ja 02.07.2025 kohtumäärus kättetoimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 07.09.2025 (teade avaldatud 22.08.2025). Kostja ei ole hagile

tähtaegselt ega hiljem oma seisukohti esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi, kui

hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

9. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

11. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga

kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja

(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule

või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6

alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

12. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude

kohaselt sõlmisid esialgne krediidiandja ja kostja 12.02.2021 krediidilepingu nr x, mille alusel

sai kostja krediiti 2000 eurot, (dtl 13-24), 12.02.2024 sõlmisid pooled lepingu lisa 1, millega

suurenes limiit summale 4000 eurot (dtl 25-39) ning 26.08.2024 sõlmisid pooled lepingu lisa 2,

millega krediidilimiit jäi samaks (dtl 40-54). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et

kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et

laenuandja, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui

füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega.

13. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

12.02.2021 sõlmitud lepingu nr x kohaselt oli intressimäär 39,90% ja krediidikulukuse määr

57,73%, 12.02.2024 sõlmitud lepingu lisa 1 kohaselt oli intressimäär 42% ja krediidikulukuse

määr 51,11%, 26.08.2024 sõlmitud lepingu lisa 2 kohaselt oli intressimäär 40,6% ja

krediidikulukuse määr 49,91%. Eesti Panga veebilehe andmetel oli hageja nõude aluseks oleva

laenulepingu ja selle lisade sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidikulukuse määrad vastavalt 20,09% (kolmekordne määr 60,27%), 17,36% (kolmekordne

määr 52,08%) ning 16,65% (kolmekordne määr 49,95%). Seega ei ole tarbijakrediidileping

eeltoodud alusel tühine.

Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingutes märgitud

ebaõigesti.

14. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses

selgitanud, milliste andmete alusel kostjale krediidi andmine otsustati. Laenuandja lähtus

laenutaotluse rahuldamisel kostja poolt taotluses esitatud andmetest ja riiklikest registritest

saadavatest andmetest.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata kogu teavet. Enne tarbijale

laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate

maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal

lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohtu hinnangul tulnuks

krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet. Hageja ei ole esitanud andmeid ega

tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse

ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja

ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks küsinud kostja

pangakonto väljavõtet. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites

avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav

veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna

krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust,

et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla

suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam

jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti.

Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Seega ei ole

krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui

selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu

taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4

kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-

21710, p 29.3).

Kohus on tuvastanud, et hageja on kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama

paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt

VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on

krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole

esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult

esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine

intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär.

27.06.2025 kohtumäärusega andis kohus hagejale võimaluse esitada VÕS § 403⁴ lg 7 järgne

ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti. 27.06.2025 kohtumäärus on hageja

lepingulisele esindajale kätte toimetatud 01.07.2025 KÄPO-s. Hageja esitas täiendava vastuse

02.07.2025, milles selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Hageja

ümberarvestust ei esitanud.

Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et

krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale

teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades

hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvestuseta ei

ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed

on muutunud sissenõutavaks.

15. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud VÕS § 403⁴ lg 7 järgset tagasimaksete

uuesti määramist (st hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid

asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning

andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded

ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus

menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra, kuna

kostjal menetluskulud puuduvad.

17. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu

ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

18. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik