3-24-2785/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2785

Haldusasi

Solar Light OÜ kaebus Kose Vallavalitsuse 10.09.2024

korralduse nr 290 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Solar Light OÜ

Vastustaja – Kose vald, esindajad Talvo Rüütelmaa ja Janno

Perv

Kolmas isik – OÜ Reval Kinnisvara

Kolmas isik – Telia Eesti AS, volitatud esindaja Eve Talts

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 31.10.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kose Vallavalitsuse 10.09.2024 korraldusega nr 290 (dtl 10-11) seati sundvaldus Kangropõllu

katastriüksusele (kinnistu nr 167702, katastritunnus 33702:001:0190) koormatavale alale pindalaga 6

m2

vastavalt maa-ala plaanile. Sundvaldus seatakse avalikes huvides tehnorajatise

(sidekanalisatsiooni trassi) talumiseks. Maaomaniku esindaja ei ole andnud oma nõusolekut

sundvalduse seadmiseks ning nõuab sidetrassi ümber paigutamist.

-

Sundvaldus seatakse tehnorajatise talumiseks, s.o omandamiseks, majandamiseks, remontimiseks,

asendamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks ja muul viisil kasutamiseks tehnorajatise toimimise

eesmärgil.

-

Sidekanalisatsiooni trassi kaitsevööndi ulatus on 1 (üks) m liini äärmistest kaablitest mõlemale

poole.

-

Sundvalduse talumiskohustuse ala on tähistatud korralduse lisas oleval maa-ala plaanil punase

piirjoonega.

-

Sundvaldus seatakse tähtajatult.

-

Tasu tehnovõrgu talumise eest makstakse vastavalt AÕSRS §-des 154, 155 ja 156 sätestatule.

-

Kinnisasja igakordsed omanikud on kohustatud taluma sundvalduse alal sidekanalisatsiooni trassi

kaitsevööndit ning järgima õigusaktidest tulenevaid kasutuspiiranguid.

-

Kinnisasja omanik võib anda sundvalduse alale muid kasutusõigusi, mis ei takista sundvalduse

teostamist.

1(7)

2. Solar Light OÜ, Kangropõllu katastriüksuse omanik, esitas 08.10.2024 Tallinna Halduskohtule

kaebuse Kose Vallavalitsuse 10.09.2024 korralduse nr 290 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:

1. Korraldusest ei tulene, milliseid alternatiive käsitleti järeldusele jõudmisel, et puudus tehniliselt ja

majanduslikult otstarbekam võimalus rajatise ehitamiseks. Alternatiivne lahendus oleks 1,5

meetrit pikem ning läheks otse riigile kuuluvalt kinnistult. Samuti jääb ebaselgeks, miks ei ole

sidekaabel paigutatud kaebaja kinnisasjast 1 meetri kaugusele nii, et puuduks vajadus kaebaja

maad kitsendada.

2. Hetkel on trass valmis ehitatud ja nõutakse tagantjärele seadustamist.

3. Trassi täpne asukoht jääb ebaselgeks. Samuti ei ole selge, kas mõõdistus tehti avatud kaevega või

siis, kui oli kinni maetud. Mõõteseadme viga on tavaliselt 0,3-0,5 meetrit. Kaebaja soovib enda

maale rajada aia, kaitsevööndiga seotud kulutused selle rajamisel on olnud suured ja võtnud palju

aega, kuivõrd kogu ala tuli lahti kaevata.

4. Kolmas isik ei ole sideteenuste pakkuja, mistõttu jääb ebaselgeks, miks kitsendatakse kaebaja

kinnistut avalikes huvides.

5. Kaebaja soovib ehitada kinnistu põhjapiirile aeda. Kaebajal tekib kohustus sidetrassi omanikuga

kooskõlastada, mis on ajamahukas ja kallis.

3. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

1. Sidekanalisatsiooni trass on ehitatud Reval Kinnisvara OÜ kinnistule ning kaebaja kinnistule seati

sundvaldusena trassi kaitsevöönd ja kohustati kaebajat järgima õigusaktidest tulenevaid

kasutuspiiranguid. Vastavalt Henson OÜ poolt teostatud mõõdistusele nr T22_2024 „Uustalu

tänava sidekanalisatsiooni teostusmõõdistus“ (dtl 43–45) asub sidekanalisatsiooni trass OÜ Reval

Kinnisvara kinnistul.

2. Sidekanalisatsioon on ehitatud Kose Vallavalitsuse 06.05.2008. a väljastatud ehitusloa nr 5153

alusel ning ehitati vastavalt OÜ Raba Projekt poolt koostatud tööprojektile nr 2461.T.08

„Sidekanali ehitus Uustalu kinnistule Kosel“. Tööprojekt on kooskõlastatud kõikide

asjaosalistega.

3. Kuna kaebaja sai Kangropõllu katastriüksuse omanikuks alles 04.08.2016 ja seega polnud

sidekanalisatsiooni rajamisel kinnistu omanik, on sisutühi tema väide, et „…Kuna ei ole kaalutud

alternatiive, toimunud enne trassi rajamist maaomanikuga kooskõlastamist…“.

Sidekanalisatsiooni trass on ehitatud nõuetekohaselt ja seaduslikel alustel. Kaebaja kinnistule

osaliselt seatud sundvaldus on seatud mõistlikutel tingimustel ega kitsenda kaebaja õigusi

ebamõistlikult.

4. Kohus kaasas algselt kolmanda isikuna menetlusse OÜ Reval Kinnisvara. Kolmas isik teavitas

kohut 25.06.2025, et võõrandas sidekaabli 18.12.2024 notariaalse lepinguga Telia Eesti AS-ile.

Kohus kaasas eeltoodust tulenevalt kolmanda isikuna menetlusse ka Telia Eesti AS. Kohus selgitas

samas, et puudub põhjus algse kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamiseks.

OÜ Reval Kinnisvara vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Kaebajal on seadusest tulenev kohustus taluda sidekanalisatsiooni kui avalikes huvides rajatud

trassi. Trass on ehitatud Corle OÜ poolt juba 2008. aastal. Asjaõigusseaduse (AÕS) kohaselt peab

kaebaja taluma tehnovõrku või rajatist, kui see püstitatud avalikes huvides (AÕS § 1581 lg 1).

AÕS § 1581 lg 11 järgi on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu

osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses.

Alternatiivsete võimaluste ja trassi majandusliku mõttekuse kaalumisega seotud küsimused oli

kaebajal võimalik lahendada vaidemenetluses haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. Sidekanalisatsiooni kasutaval Telia Eesti AS-il on seal 38 klienti, kes tänu rajatud trassile

igapäevaselt sideteenust kasutada saavad. Mõnekümne sentimeetrine kaitsevöönd ei sega kaebaja

majandustegevust kinnistul. Vastustaja korraldus sundvalduse seadmiseks on õiguspärane, kuna

tugineb seadusele ega riku kaebaja huve.

2(7)

Telia Eesti AS vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Sideehitise kaitsevööndi ulatumine kaebaja kinnistule ei kahjusta ülemäära kaebaja õiguseid.

Kitsendust põhjustav objekt ei asu ise kaebaja kinnistul. Kaitsevööndis tegutsemise nõuded

tulenevad EhS §-dest 70 ja 78. Tegemist on avalikes huvides osutatava üldkasutatava

elektroonilise side teenuse osutamiseks rajatud tehnovõrguga AÕS § 158¹ lõike 1¹ tähenduses.

Tegemist on ka elutähtsa teenusega hädaolukorra seaduse mõttes. Sideehitise ümber ehitamine

põhjustaks ebamõistlikke lisakulutusi ja võib osutuda tehniliselt võimatuks.

2. Tehnorajatisest tuleneva kinnisaja kitsenduse puhul on olulisem tehnorajatis ja selle asukoht, mis

kitsendust põhjustab ja mille talumise kohustuse kehtestamiseks see kinnistule seatakse, mitte

niivõrd isik, kes on parasjagu selle rajatise omanik või kes selle tehnovõrgu kaudu avalikes

huvides teenust osutab. Telia on pärast sideehitise omandamist esitanud sideehitise kohta andmed

maakatastrisse ja õigusaktidest lähtuvalt kuvatakse katastris kaitsevöönd laiusega 1 meeter

mõlemal pool sideehitisest.

3. Kuna maa-aluse tehnovõrgu ehitamise käigus võib tegelik teostus projekteeritust teatud kohtades

erineda (ei nähta ette maapinnast/maapõuest tulenevaid takistusi), siis on tavapärane praktika, et

maakasutuse seadustamine (täpse asukoha mõõdistamine ja maa omanikuga kokku leppimine)

jäetakse kõige viimaseks, kui sideehitise teostusjoonis on valmis ning selle järgi on võimalik täpne

asukoht kokku leppida.

4. Kaebaja on pöördunud Telia poole kaitsevööndis aia ehitamiseks. Telia on näidanud kätte

sideehitise asukoha looduses, sh sideehitise sügavuse ning väljastanud tegutsemisloa

kaitsevööndis tegutsemiseks. Seega ei ole Telia teinud kaebajale takistusi tema kinnisasjal

tegutsemiseks. Oma kinnistu piirides ehitades ei saa sideehitis ehitustegevust segada. Kaebaja ei

ole isikuks, kellele ehitustegevusega kaasnevad kooskõlastused või kulud oleks ülemäära

koormavad.

5. Kolmandale isikule ei ole teada, et sideehitis paikneks sideehitise asukohas õigusliku aluseta või

kõrvalkinnistu omanikul (kaebajal) oleks õigus nõuda selle eemaldamist võõralt kinnisasjalt.

Sideehitis on ehitatud vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloale ning need andmed on kantud

ehitusregistrisse.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Ka menetlus- ja vormivigade korral on ilmselge, et need ei

mõjutanud asja otsustamist ja nende kõrvaldamisel tuleks anda uus haldusakt, millega kaebajale

tekkivate piirangute maht ei muutuks (HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1).

Halduskohus ei hinda ka haldusakti otstarbekust (HKMS § 158 lg 3 teine lause), mistõttu ei ole asjas

oluline, kas vastustaja võinuks jätta haldusakti andmata, kui seadus piirab kaebaja õiguseid samas

mahus.

6. Vaidlusaluse Kangropõllu katastriüksuse kirdenurga kõrvalt läheb läbi 2009. aastal sinna

paigaldatud sidekanalisatsioon, mille paigaldamiseks on kulgenud haldusmenetlus kokkuvõtlikult

järgnevalt:

-

20.06.2006 tegi Kose vallavolikogu otsuse nr 54, millega kehtestati Kose vallas Ahisilla külas

Uustalu kinnistu detailplaneering (dtl 75). 21.04.2008 korraldusega nr 192 määrati sidevarustuse

projekteerimistingimused (dtl 76–78) ning 05.05.2008 korraldusega nr 222 väljastati ehitusluba nr

5153 (dtl 79–82).

-

Asja lahendamisel esitatud materjalidest nähtub, et 2009. aastal toimus sidekaabli

teostusmõõdistus ja tõenäoliselt ka paigaldamine (dtl 116). Kaebaja omandas katastriüksuse

04.08.2016, seega kaabli paigaldamise ajal ei olnud kaebaja Kangropõllu katastriüksuse omanik.

3(7)

-

Kaebaja sõlmis 23.08.2016 notariaalse isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu (dtl 141–149) OÜ-

ga Kose Vesi (tehnorajatise leping) ja 13.04.2017 notariaalse isikliku kasutusõiguse seadmise

lepingu (dtl 132–140) OÜ-ga Elektrilevi (elektripaigaldise leping).

-

04.06.2024 algatas Kose vald sundvalduse seadmise menetluse ja edastas kaebajale e-kirja

vahendusel ka vastava teate (dtl 118). Vahemikus 04.06.2024–06.06.2024 toimus kaebaja ja Kose

valla maakorraldaja vahel kirjavahetus (dtl 114 jj).

7. Ehitisregistri kohaselt on vaidlusaluseks objektiks sidekanalisatsioon (rajatis) ehitisregistri koodiga

nr 220556052. Ehitisregistri kohaselt esitati ehitamise alustamise teatis 08.09.2008 ning kasutusteatis

nr 2211301/17049 esitati 29.12.2022. Kaebaja ega tema õiguseellane ei ole vaidlustanud ehitusluba

ega kasutusteatise aktsepteerimist.

Eeltoodust tuleneb, et sideehitis paikneb vaidlusaluses asukohas ligikaudu 15 aastat.

8. AÕS § 1581 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku

või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes

huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -

rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või

tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis,

kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse

tähenduses (lg 11).

Isikul ei ole talumiskohustust siis, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja

omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda

soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et

teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda (lg 2). Nimetatud norm

sisustab asjas keskse kaalumisnormi – kas kaebajale sidekanalisatsioonist tekkiv kitsendus on

oluliselt suurem avalikust huvist sidekanalisatsiooni vastu viidatud asukohas.

9. KAHOS § 40 reguleerib AÕS §-s 1581 nimetatud tehnovõrgu või -rajataise talumise kohustuse

kehtestamiseks sundvalduse seadmist. Sama paragrahvi lg 9 kohaselt kohaldatakse samas paragrahvis

sätestatut ka olemasoleva tehnovõrgu või -rajatise puhul.

KAHOS seletuskirjas1 on selgitatud, et KAHOS võimaldab sundvaldust seada ka olemasoleva

tehnovõrgu või -rajatise talumiseks. Praktikas esineb olukordi, kui tehnovõrk või -rajatis on ehitatud

küll ehitusloa alusel, aga maaomanikuga ei ole sõlmitud piiratud asjaõiguse lepingut või ei ole seatud

võrguettevõtja kasuks avalik-õiguslikku kitsendust. Ka sellisetel juhtudel tuleks seada sundvaldus ja

määrata kitsenduse ulatus ja sisu (lk 40).

KAHOS § 40 lg 3 p 4 sätestab, et sundvalduse seadmise taotlus peab sisaldama sundvalduse

seadmise eesmärgi kirjeldust koos viitega kehtestatud riigi või kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringule, üldplaneeringule, detailplaneeringule, projektjoonisele või väljastatud

projekteerimistingimustele, mille alusel sundvalduse seadmist taotletakse. Seletuskirjas on selle sätte

kohta selgitatud, et kõikide tehnovõrkude (nt side) puhul ei ole detailplaneering kohustuslik, seega ei

ole võimalik olemasoleva tehnovõrgu sundvalduse seadmise taotluses planeeringule viidata (lk-d 39-

40).

10. AÕS § 158 lg 11 nimetab avalikes huvides teenuse osutajaks isiku, kes tegutseb

elektrituruseaduse alusel, vee-ettevõtja ja võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse

tähenduses. Samas sideteenuse osutamine on avalikes huvides ka siis, kui nimetatud taristu kaudu

1 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4bf419b9-13c1-4e3d-9c3a-923356d542ad/Kinnisasja

%20avalikes%20huvides%20omandamise%20seadus/

4(7)

osutatakse sellist teenust. Norm ei nõua, et taristu peab kuuluma sideettevõttele. Kolmandad isikud

on kirjeldanud, et vaidlusaluse taristu kaudu osutatakse teenust mh mitmekümnele kliendile (dtl 54 ja

191). Kaebaja ei ole eeltoodut ümber lükanud ega tõendanud, et tegelikult selle tehnorajatise kaudu

avalikes huvides teenust ei osutata. Kohtule ei nähtu ka, et kaebajale seatud piirangu maht sõltuks

sellest, kumma kolmanda isiku kasuks on sundvaldus seatud. Selle isiku muutmisega ka edaspidi ei

muutu kaebaja õiguste ega kohustuste maht.

Sundvalduse seadmise aluseks on tööprojekt nr 2461.T.08 „Sidekanali ehitus Uustalu kinnistule

Kosel“ ning mõõdistus nt T22_2024 „Uustalu tänava sidekanalisatsiooni teostusmõõdistus“ (dtl 10).

Tegemist on dokumentidega, mille alusel on lisaks planeeringule või projekteerimistingimustele

KAHOS § 40 lg 3 p 4 alusel lubatud sundvaldus seada.

11. Kaebaja on asjas väitnud, et talle jääb sidekanalisatsiooni trassi asukoht selgusetuks. Sealjuures

saab kaebaja väidetest järeldada kaebaja kahtlust, et trass asub tema kinnistul.

Käesolevas asjas esitatud dokumentatsioonist tuleneb üheselt, et tehnorajatis ei asu kaebaja kinnistul.

Kaebaja ei ole oma vastupidist kahtlust tõendanud.

Osaühing Raba Projekt poolt koostatud tööprojekti nr 2461.T.08 „Sidekanali ehitus Uustalu

kinnistule Kosel“ joonise kohaselt (dtl 42) on trass küll kaebaja kinnistu nurga lähedal, kuid ei paikne

sellel. Sama kinnitab ka Henson OÜ mõõdistus nt T22_2024 „Uustalu tänava sidekanalisatsiooni

teostusmõõdistus“ (dtl 45 ja dtl 100).

Sama kinnitab ka kaebaja poolt 17.02.2025 esitatud väljavõte maakatastrist (dtl 67), kus

sidekanalisatsioon on märgitud kaebaja kinnistu põhjaserva riivava tumekollase viirutusega. Kuna

sidekanalisatsiooni kaitsevööndi laiuseks on 1 meeter kummalegi poole2, tuleneb ka sellest joonisest,

et kaebaja kinnistule ulatub kaitsevööndi laiusest vähem kui pool ehk rajatis ise kaebaja kinnistul ei

asu.

Samas osas on vastustaja esitanud ka täiendavad joonised sidekanalisatsiooni paiknemise kohta (dtl

154 – mõõdud ümardatud täismeetritesse ning dtl 161 – mõõdud ümardatud detsimeetriteni). Lisaks

on sidekaabli paiknemist kaebaja kinnistu lähedal, kuid mitte sellel kajastatud kolmanda isiku poolt

koostatud sideehitise tähistamise ja kättenäitamise akti joonisel (dtl 198). Sama kajastab ka

kohtuotsuse tegemise ajal maakatastri kitsenduste kaardirakendus3.

Eeltoodust tuleneb kogumis, et sidetrass ei asu kaebaja kinnistul ning kaebaja kinnistule ulatub

üksnes sideehitise kaitsevöönd.

12. Sundvalduse seadmisel tuleb kaaluda ühelt poolt kinnisasja omanikule tekkivaid piiranguid ja

teiselt poolt avalikku huvi. Kinnisasja omaniku huvi peab sisustama haldusmenetluses ennekõike

omanik ise.

Kaebaja on haldusmenetluse käigus avaldanud:

-

Maaomanik ei ole andnud nõusolekut kaabli paigaldamiseks ning kaabli eemaldamata jätmisel

eemaldab kaebaja selle ise (04.06.2024 e-kiri, dtl 118).

-

Kaebaja ei ole nõus andma isiklikke kasutusõiguseid sideoperaatoritele tasuta, kes küsivad omal

maal tegutsemiseks kooskõlastusi ja raha kooskõlastamiseks. Kolmas isik tõstku kaabel ringi või

kaebaja tõstab kaabli ise ringi (05.06.2024 e-kiri, dtl 115-116).

2 Vt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 14 p 1 – kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103022022020

3 https://kitsendused.kataster.ee/public?code=33702:001:0190

5(7)

-

Kaebaja ei anna nõusolekut ega luba sundvaldust seada. Kaebaja eemaldab järgmise nädala

jooksul ebaseadusliku kaabli (06.06.2024 e-kiri, dtl 114).

Kaebaja on seega haldusmenetluses esitanud üksnes arusaama, et kaabel asub kaebaja kinnistul ning

isik, kelle kasuks sundvaldus seatakse, nõuab kooskõlastamise eest tasu.

Kohus käsitles eelnevalt kaebaja seisukohta, et sidetrass asub kaebaja kinnistul, ning see seisukoht ei

ole leidnud kinnitust.

EhS § 70 lg 3 sätestab, et kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga

ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või

kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu

ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. EhS § 70 lg 4

sätestab, et kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja

omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale.

Eeltoodust tuleneb, et ehitise asukoha kohta andmete saamiseks ja kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest kõrvale kaldumiseks nõusoleku andmise eest ei või küsida tasu. Vaidlustatud haldusaktis

sellekohane põhjendus puudub, kuid selle puudumine ei ole õigusvastane olukorras, kus vastav norm

on seaduses.

13. Kaebaja on alles kohtumenetluses asunud sisustama, milles seisnevad talle tekkivad ülemäärased

piirangud. Ennekõike seisneb see selles, et kaebaja soovib liigutada aeda kinnistu piirini (dtl 66).

Kaebaja ei avaldanud sama soovi haldusmenetluses, et vastustajal olnuks võimalik seda täiendavalt

analüüsida.

Kohus selgitas 27.01.2025 määruses, et kohtule nähtub Maa- ja Ruumiameti kaardirakendustega

tutvumisel, et kuivõrd sundvalduse ala suurus on 6 m2, siis võrreldes seda korralduse lisaga (dtl 12),

on maa-ala pikkus ca 18 meetrit piki teed, mis teeb sügavuseks (laiuseks) maksimaalselt 67 cm

idanurgas. Google Mapsi kaardiga võrreldes on tegemist alaga, kus on kraaviperv ja võsa. Ala asub

ka väljaspool päikesepaneele ümbritsevat aeda. Kitsenduste kaardi kohaselt asuvad ligikaudu samas

kohas (vrdl kaebaja esitatud kaart dtl 67):

-

sundvalduse alast mõned meetrid lõuna pool on elektripaigaldise kaitsevöönd ning sundvalduse

alast pool on 110kV elektripaigaldise kaitsevöönd (kaebaja kinnistust idas);

-

sundvalduse ala ja esimese paneelirea vahel on vee- ja kanalisatsiooni kaitsevöönd;

-

kaebaja kinnistut läbivad lõunapool, ca esimese kolme paneelirea all ka veel kaks sideehitist

(punased jooned).

Arvestades sundvalduse ala paiknemist kaebaja kinnistu nurgas vahetult tee ääres, on ilmne, et

tegemist on ka tee kaitsevööndiga (EhS §-d 71-72), kuhu nähtavust piiravate ehitiste paigutamine on

liiklusohutust arvestades piiratud. Seega võib kaebajal tekkida teiste isikutega kooskõlastamise

kohustus sundvaldusest sõltumata. Kohus kordab, et haldusmenetluses ei avaldanud kaebaja soovi

ehitada tulevikus sundvaldust hõlmavale alale aeda. Samas on kolmas isik andnud kohtumenetluse

ajal, 10.06.2025 kaebajale aia ehitamiseks ka loa (dtl 196).

Seega ka kohtumenetluses esitatud täiendavat põhjendust arvestades ei nähtu, et sundvalduse

seadmine kaitsevööndi alale kogumahus 6 m2 riivaks kaebaja õiguseid ülemääraselt. Samas

piirkonnas kehtivad kaebajale muud kitsendused, ennekõike ala laiemas osas (idaotsas)

elektripaigaldistest tulenevad piirangud ning kogu ala pikkuses tee kaitsevööndist tulenevad

piirangud.

6(7)

14. Kaebaja on taotlenud sidetrassi eemaldamist, et kaebajal ei tekiks sundvalduse talumise

kohustust. EhS § 70 lg 7 annab kinnisasja omanikule õigust nõuda kaitsevööndiga ehitise

eemaldamist uue ehitise ehitamisel või juba olemasoleva ehitise asukoha muutmisel, kui

kaitsevööndit puudutavate andmete kandmist maakatastrisse ei ole taotletud 30 päeva jooksul pärast

ehitise valmimist või selle ümberpaigutamist.

Käesoleval juhul on tegemist juba olemasoleva ehitisega, mille asukohta ei ole muudetud. Seega ei

tulene kaebaja nõudeõigus EhS § 70 lg-st 7.

EhSRS § 30 sätestab, et selle seaduse jõustumise ajal (01.07.2015) olemasoleva ehitise kaitsevöönd

kantakse maakatastrisse hiljemalt 2020. aastaks. Samas ei anna see norm kinnisasja omanikule

nõudeõigust ehitise eemaldamiseks.

Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal vajadus kaaluda ka alternatiivseid lahendusi kaebajale

tekkivate riivete vähest intensiivsust arvestades. Silmas tuleb pidada ka, et trassi põhimõtteline

asukoht on juba otsustatud ehitusloaga, mis on kehtiv haldusakt ja mida ei ole vaidlustatud. Kaebaja

ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kaabli ümbertõstmisega vabaneb kaebaja kinnistu piirangutest

suuremas ulatuses, kui on kaabli ümberpaigutamisega tekkiv kulu.

15. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel tuleks otsustada

teiste menetlusosaliste menetluskulude väljamõistmine kaebajalt. Samas ei ole vastustaja ega

kolmandad isikud vastavaid taotluseid esitanud, mistõttu jäävad iga menetlusosalise menetluskulud

tema endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

7(7)