4-25-2298/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-25-2298 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2025, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-2298 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14. augusti 2025. a määrus, millega jäeti Andri

Alliksoo

taotlus

kaebuse

arutamise edasilükkamiseks rahuldamata ning kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse valvegrupi 28. mai 2025. a otsusele väärteoasjas nr 2302,25,008066 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andri Alliksoo (isikukood 39705282727; e-post xxx), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 14. augusti 2025. a määrus muutmata ning Andri Alliksoo esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS § 190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul. VTMS § 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse valvegrupi 28.05.2025 kiirmenetluse otsusega nr 2302,25,008066 karistati Andri Alliksood LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 440 eurot. Väärteootsuse kohaselt karistati A. Alliksood selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 77 km/h +- 3km/h alal, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h. Selliselt ületas ta lubatud sõidukiirust mitte enam kui 24 km/h. Kohtuvälise menetleja otsuses oli märgitud, et otsusele võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st viimane kaebuse esitamise tähtaeg oli 12.06.2025.

2. 11.06.2025 registreeriti Harju Maakohtus A. Alliksoo kaebus kohtuvälise menetleja otsusele. 1(5)

4-25-2298

3. 05.08.2025 määrusega määras maakohus kaebuse arutamisele avalikul kohtuistungil 14.08.2025 kell 11.00. Määrus edastati A. Alliksoole avaliku etoimiku kaudu ja e-posti teel. Samuti koostati kutse kohtuistungile, mis edastati kaebajale e-posti ja posti teel. Kohtumääruse ja -kutse sai isik kätte 06.08.2025.

4. 07.08.2025 edastas A. Alliksoo maakohtule e-kirja, milles kinnitas menetlusdokumendi kättesaamist 06.08.2025. Ühtlasi teatas A. Alliksoo, et ta ei saa kutses märgitud ajal kohtuistungile ilmuda, sest tal puudub võimalus määratud ajaks oma elu ulatuslikult ümber korraldada. A. Alliksoo hinnangul oli planeeritud aeg sobimatu ning etteteatamine liigselt lühike. Istungil osalemine on temale isiklikult suurt koormust asetav ning raskendab oluliste kohustuste täitmist. A. Alliksoo palub kaaluda võimalust asja arutada tema osavõtuta. Juhul kui asja lahendamine on kohtu hinnangul ilma tema osaluseta võimatu, palus ta osalemise tagamiseks muuta istungi toimumise aega ning valida kohtuistungi toimumise ajaks mistahes reedene päev eelistatult mitte varasema alguse kellaajaga kui 15.00. Sellega on temale tagatud kohtuistungil osalemise võimalus. Juhul kui see ei ole võimalik, siis palus kohtuistungi toimumise ajaks valida neljapäevane päev alates 28. augustist võimalikult hilise algusajaga. Maakohtu määrus

5. 14.08.2025 määrusega jättis Harju Maakohus A. Alliksoo taotluse kaebuse aruamise edasilükkamiseks rahuldamata ja kaebuse PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse valvegrupi 28.05.2025 otsusele läbi vaatamata. Maakohus tõi välja, et A. Alliksoo on saanud kohtukutse kätte, seega teadlik kohtuistungi toimumise ajast. Samuti kohustusest kohtulikust arutamisest isiklikult osa võtta, kuna kohus märkis väärteoasja kaebuse kohtulikule arutamisele määramise määruses, et menetlusaluse isiku osavõtt on kohustuslik. Kohus selgitas, et VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Lisaks sellele, et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, peab kohus uurimispõhimõttest lähtuvalt vajadusel kohtumenetluse käigus koguma ja kontrollima veel täiendavaid tõendeid ka omal algatusel. Kuigi kaebuse esitaja vaidlustab vaid väärteo toimepanemise eest mõistetud karistust, siis tulenevalt uurimispõhimõttest pidas kohus vajalikuks kaebaja üle kuulata kohtuistungil, mistõttu kohustas teda kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtma.

A. Alliksoole edastati ka kohtukutse, mille ta on kätte saanud, kus on ühtlasi täiendavalt selgitatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärjed. Nii on talle selgitatud, et menetlusalune isik on kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal kohtusse ning et istungile mõjuva põhjuseta mitteilmumisel jätab kohus VTMS § 126 lg 2 alusel kaebuse läbi vaatamata.

A. Alliksoo on edastanud maakohtule e-kirja, milles väljendab pahameelt, et kohus on määranud kohtuistungi aja temale sobimatul ajal ja etteteatamise aeg oli liialt lühike, mistõttu ei ole A. Alliksool võimalik oma elu märkimisväärselt ümber korraldada selleks, et istungil osaleda. Maakohus selgitas, et VTMS § 125 lg 1 näeb ette, et maakohtunik võib lükata kaebuse arutamise edasi kohtumenetluse poole põhjendatud taotluse alusel. A. Alliksoo ei ole esitanud kohtule põhjendatud ja motiveeritud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. A. Alliksoo ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et tal esinevad mõjuvad põhjused kohtu poolt määratud kohtuistungi ajaks mitte ilmumiseks. A. Alliksoo kohtule edastatud e-kirjast ei ole võimalik ühtegi reaalset mõjuvat põhjust, mis VTMS § 42 alusel kvalifitseeruks mõjuvaks põhjuseks, välja lugeda. A. Alliksoo ei ole esitanud kohtule VTMS § 125 lg 1 kohast taotlust kohtuistungi 2(5)

4-25-2298 edasilükkamiseks. Pelgalt ebamugavustunne võimaliku kohtuistungi toimumise osas ei ole mõjuvaks põhjuseks VTMS mõttes. Maakohus lisas, et kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamine on isiku vaba valik. Maakohus märkis, et kaebaja peab arvestama ka kaebuse esitamisega kaasnevate tagajärgede ja kohustustega, nt kohtuistungile ilmumisega. Ka ei olnud tegemist lühikese etteteatamisajaga, arvestades, et kohus määras 05.08.2025 määrusega kaebuse arutamisele 14.08.2025. Kohus selgitas, et VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest.

Eelöeldu tähendab, et maakohus peab kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel arutama väärteoasja täies ulatuses algusest peale, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Asja arutamine täies ulatuses algusest peale eeldab VTMS § 85 p 3 kohaselt ka seda, et kohus teeks (asja kohtulikku arutamist ette valmistades) kindlaks, milliseid tõendeid tuleb kohtulikul arutamisel uurida, ja võtaks tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil.

Kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Lisaks sätestab VTMS § 89 lg 2 sedagi, et maakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Praegusel juhul kohus kohustaski A. Alliksood tulenevalt uurimispõhimõttest kohtuistungist osa võtma, sest nii saab A.

Alliksoo anda ka kohtuistungil omapoolseid ütlusi väidetava rikkumise asjaolude kohta ja selgitusi ning vajadusel peab kohus kohtumenetluse käigus koguma ja kontrollima veel täiendavaid tõendeid ka omal algatusel. Nagu kohus selgitas, siis kuigi kaebuse esitaja vaidlustab vaid väärteo toimepanemise eest mõistetud karistust, siis tulenevalt uurimispõhimõttest pidas kohus vajalikuks kaebaja üle kuulata kohtuistungil, mistõttu kohustas teda kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtma. VTMS § 126 lg 1 alusel määrab väärteomenetluses esitatud kaebuse kohtulikust arutamisest osavõtu kohustuslikkuse kohus.

VTMS § 126 lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt VTMS §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Määruskaebus

6. 12.09.2025 laekus Tallinna Ringkonnakohtule A. Alliksoo määruskaebus Harju Maakohtu 14.08.2025 määrusele. Kaebaja palub vaadata kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebus läbi kirjalikus menetluses ning märgib, et maakohtu otsustus jätta kaebus läbi vaatamata põhjendusega, et on soov tagada asja läbivaatamise kõrge kvaliteet, mõjub küüniliselt. Olukorras, kus istungi määramise toimingu tegemine viibis kaua, on ebaõiglane eeldada teistelt võimalust lühikese etteteatamise ajaga määratud ajal füüsiliselt kohale ilmuda. Vähemkoormavaid võimalusi ei pakutud. Samuti oli etteteatamise aeg niivõrd lühike, et isegi esitatud taotlusele vastati tagantjärele. Seega puudus kaebajal võimalus olla õigeaegselt teadlik seisukohast esitatud taotluse osas. Kaebaja hinnangul peaks eesmärk olema sisuline otsustamine. Menetlus ringkonnakohtus

7. 25.09.2025 esitas ringkonnakohtule omapoolse seisukoha määruskaebusele kohtuväline menetleja, kes märgib, et nõustub maakohtu määrusega ja palub jätta A. Alliksoo määruskaebus läbi vaatamata. 3(5)

4-25-2298 14.08.2025 Harju Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on igakülgselt ja põhjalikult analüüsinud isiku põhjendusi kohtuistungile mitteilmumise kohta ja jõudnud järeldusele, et A. Alliksoo taotlus kaebuse arutamise edasilükkamiseks ei ole põhjendatud, taotlus tuleb jätta rahuldamata ja

A. Alliksoo kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse valvegrupi 28.05.2025 otsusele väärteoasjas nr 230225008066 läbi vaatamata. Kohtuväline menetleja tutvunud väärteotoimikuga ning maakohtu seisukohtadega nõustub täielikult maakohtuga ja leiab samuti, et isiku taotlus kaebuse arutamise edasi lükkamiseks ei olnud põhjendatud. Kaebuse esitaja poolt välja toodud põhjendused ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul mõjuvateks põhjusteks VTMS § 42 mõistes. Tulenevalt eeltoodust, on kohtuväline menetleja seisukohal, et Harju Maakohus on määruse koostamisel järginud väärteomenetluse seadustikus sätestatud nõudeid ning lähtunud kohtpraktikast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seaduslikult ja põhjendatult jätnud A. Alliksoo esitatud kaebuse läbi vaatamata seetõttu, et A. Alliksoo jättis kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ilmumata. Tõsi, kaebaja on esitanud maakohtule enne kohtuistungit taotluse istungiaja edasilükkamiseks. Maakohus on jätnud selle taotluse sama vaidlustatud, st 14.08.2025 määrusega rahuldamata leides, et A. Alliksoo ei ole esitatud taotluses toonud välja mõjuvat põhjust, miks ta ei saa kohtuistungile ilmuda. Seejuures on määruses selgitatud, milliseid põhjuseid saab pidada mõjuvateks (VTMS § 42).

Kaebaja küll toob kaebuses välja, et tal polnud võimalik oma elu ümber korraldada, kuid tegemist on väga üldsõnalise väitega. Ei maakohtule esitatud taotluses ega ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole A. Alliksoo ühtegi VTMS § 42 mõttes mõjuvat põhjust välja toonud. Nagu maakohus selgitas, ei saa pidada istungi edasilükkamise aluseks üksnes võimalikku ebamugavust. 10.Kuigi ringkonnakohus nendib, et saades menetlusaluse isiku taotluse istungi edasilükkamiseks, oli maakohtul piisavalt aega, et sellele enne istungit reageerida ning vastata kasvõi e-kirja teel, kas istungi edasilükkamiseks on alust või mitte.

Küll aga tuleb praegusel juhul asuda sellest vaatamata seisukohale, et see ei anna alust kaebuse läbivaatamata jätmise määrust tühistada. Nimelt on isikule edastatud kohtukutse, millelt nähtub, et kohus on selgitanud, et isik on kohustatud istungist osa võtma ning et juhul, kui esineb mõjuv põhjus mitteilmumiseks, tuleb sellest teatada. Samuti on maakohus selgitanud, millised on tagajärjed juhul, kui isik jätab istungile ilmumata. Eeltoodust lähtudes pidi olema A. Alliksoole selge, et kohus on teinud talle kohustuslikuks istungil osalemise ning ta ei saanud eeldada, et mistahes põhjusel istungi edasilükkamise taotluse esitamisel see ka kindlasti rahuldatakse ning et ta ei pea kohale ilmuma.

Vastupidi, mõistlik on eeldada, et kui kohus vastupidist ei avalda, kehtib see, mis on kirjas kättetoimetatud menetlusdokumentidel. 11.Kaebaja väide sellest, et talle ei ole pakutud vähemkoormavaid meetmeid, ei oma asjas sisulist tähendust, kuivõrd kui kohus peab vajalikuks isiku istungil osalemist, tuleb isikul ilmuda. Nagu maakohus selgitas, siis kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja otsusele on isiku enda valik. Samas ei saa isik eeldada, et kaebus vaadatakse läbi temale sobival ajal, viisil jm, vaid lähtuda tuleb kohtu poolt määratust.

Sellest tulenevalt jääb tagajärjetuks ka kaebuse taotlus, milles palutakse lahendada asi kirjalikus menetluses. 12.Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-2-1-04 selgitanud, et kohus ei saa jätta isiku esitatud kaebust läbi vaatamata olukorras, kus isik on teatanud, et ei saa istungile ilmuda üksnes mõjuval põhjusel, mis on loetletud VTMS § 42 lg-s 2. Ringkonnakohus nõustus eelnevalt maakohtuga 4(5)

4-25-2298 selles, et A. Alliksool ei ole olnud istungile mitteilmumist vabandavaid objektiivseid takistusi. Seega oli maakohus õigustatud jätma A. Alliksoo esitatud kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele läbi vaatamata, kuivõrd isik ei ilmunud kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta. 13.Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-test 1, 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 14.08.2025 määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5(5)