3-25-2126/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

01.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2126

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada luba

pidada X-i kinni kinnipidamiskeskuses

Menetlusosalised

Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii

Luik

Puudutatud isik X, esindaja riigi õigusabi korras adv

Kristina Ivanova

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.08.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.08.2025

määrus muutmata.

2. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada tähemärgiga puudutatud

isiku nimi ning tema Eestisse saabumise aeg ja andmed karistamise kohta Venemaal

(karistuse pikkus ning selle kandmise aeg ja koht).

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättesaamisest (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus andis 29.06.2025 määrusega Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) loa

pidada X-i

kinnipidamiskeskuses (KPK) kinni kuni 29.08.2025 välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.

2. PPA esitas 25.08.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada 29.06.2025

määrusega antud luba VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks. X-i puhul esineb VRKS §

361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 6 sätestatud kinnipidamise

alused. Isiku põgenemise ohtu kinnitavad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 68 p-des 4, 6 ja 8 nimetatud asjaolud.

3-25-2126

Taotluse kohaselt tabasid PPA ametnikud XX.XX.XXXX Setomaa vallas kaks inimest, kellel

puudus seaduslik alus Eestisse saabuda ja siin viibida. Nad rääkisid vene keelt ja on enda

sõnul pärit Tšetšeeniast. Isikud võisid kahekesi ületada ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja

Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone. Piiriületuse koht ja asjaolud polnud

selged. Puudutatud isik esitas tabamisel suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik võib olla

Venemaa Föderatsiooni kodanik, ent isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid puudusid.

Isiku sõnul soovis ta kiiresti Venemaalt põgeneda, et mitte minna Ukraina sõtta. Isik tuvastati

tema ütluste alusel. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus ei ole isik esitanud ega PPA veel

leidnud isiku telefoni läbivaatuse käigus ühtegi koopiat isikut tõendavast dokumendist, mis

aitaks tuvastusprotsessiga edasi minna. Samuti ei saa PPA teha ametlikku päringut Venemaa

ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse.

Rahvusvahelise kaitse menetlus hõlmab intervjuud kaitse taotlejaga, tõendite ja telefoni

läbivaatamist ning päritolumaa teabe kogumist. Isikuga tehti 19.08.2025 intervjuu. Isiku

jätkuv kinnipidamine kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on vajalik, kuna temaga

seotud asjaolud ei ole veel välja selgitatud ning menetlus on pooleli. PPA peab kontrollima

intervjuul saadud teavet ning võrdlema seda päritolumaa teabega. Peale seda on vaja teha

isikuga täiendav intervjuu, et isik saaks tuua välja vastuväited PPA argumentidele. Esmasel

vestlusel isik andis üldsõnalisi seletusi ega esitanud tagakiusamist tõendavaid dokumente või

konkreetseid fakte. Ainuüksi esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole

võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku selgitused

rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjenduste osas vajavad täpsustamist, sest tema esialgsetest

ütlustest nähtub, et ta lahkus Venemaalt ja on viibinud sõjarindel, kuid ütlused on

üldsõnalised – isik ei oska mainida, kus ta baseerus, ei oska nimetada väeosa, kuupäevi ega

seda, mis suunas ta sõjatsoonist põgeneda tahtis. Isiku hoiakust nähtub, et tema soov oli

pigem lahkuda Austriasse, sest isiku enda sõnade kohaselt oleks ta sinna läinud, kui Austria

vaid oleks lähedal olnud. Pärast täiendavat vestlust peab PPA koostama otsuse, selle tõlkima

ning isikule kätte toimetama.

Esineb alus isikut kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 6 järgi, arvestades isikuga seotud asjaolusid

kogumis: ebaseaduslik piiriületus, sõjatsoonis viibimine ja kaevikute kaevamine ning

karistuse kandmine Venemaa vanglas. Avaliku korra tagamiseks tuleb riigil reageerida

välismaalaste ebaseaduslikule riigis viibimisele ning seda eriti olukorras, kus Venemaa

Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on suurenenud.

Riigil on kohustus kaitsta avalikku korda, et tagada ka teiste riigis viibivate isikute õiguste

kaitse. Isik on rahvusvahelise kaitse intervjuu raames öelnud, et viibis sõjaliinil ning teda

saadeti kaevikuid kaevama. Isik väidab, et pärast kaevikute kaevamist oleks teda edasi

saadetud rindele, sest Tšetšeenias oli käsk, et kõik süüdimõistetud saadetakse rindele, kuid

isiku sõnade kohaselt õnnestus tal järgmisel päeval baasist põgeneda. PPA-le teadaolevalt on

isik toime pannud kuriteo (narkootikumide levitamine), mille eest mõisteti talle

XX.XX.XXXX X-aastane vangistus range režiimiga XXX koloonias XXX. Isik viibis

vanglas X aastat ja X kuud, vabanes XX.XX.XXXX (isiku sõnade kohaselt vabanes ta

ennetähtaegselt). PPA-le teadaolevalt pannakse range režiimiga kolooniasse isikuid, keda on

korduvalt kriminaalkorras karistatud. Praegu puudub PPA-l võimalus veenduda puudutatud

isiku antud ütluste usaldusväärsuses.

Esineb põgenemise oht, sest isik on rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuul kinnitanud, et

ta ei soovi Venemaale tagasi pöörduda, kus tema sõnul ootab teda surm. Isik saabus Eestisse

ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibida. Isik kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli

teadlik ja tahtlik tegevus. Ta on viibinud vangistuses (oma sõnutsi koloonias)

narkootikumidega seotud kuriteo eest. Vabaduses viibides võib ta lahkuda talle sobivasse

liikmesriiki või asuda end Eestis varjama. Arvestades puudutatud isikuga seotud asjaolusid

2(7)

3-25-2126

kogumis, on tema põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne. Isik on teadlikult ette planeerinud

ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani teadlikult ellu viinud. Isik ei suuda või ei soovi

kindlalt ja täpselt rääkida, kus ta täpselt oli, millega tegeles okupeeritud alal ja kuidas

täpsemalt liikus ning kuhu soovib minna ning kes teda selle käigus aitasid. Isiku sõnade

kohaselt on ta varem toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus, mille ta

olevat ära kandnud. Samuti on isik oma ütlustes rääkinud, et on ennast varem juba

ametivõimude eest varjanud ja teadlikult teinud tegusid, mis raskendavad ametivõimudel

temaga kontakti saada. Lähtuvalt isiku varasemast tegevusest ja soovist jõuda Austriasse, ei

pea PPA usutavaks, et vabaduses viibides jääb ta menetluse lõpuni Eestisse ja on valmis

võimalikuks väljasaatmiseks. Varem pole dokumentide puudumine takistanud isikul ületada

riikide piire, mille vahel on piirikontroll. Schengeni alal saab isik märkamatult edasi liikuda,

kuna puudub piirikontroll ja on ilmne, et isik võib ka tulevikus liikuda temale sobivasse

liikmesriiki. Seega on isik valmis panema toime ebaseaduslikke tegevusi (reisima

illegaalselt), et jõuda endale meelepärasesse riiki. PPA hinnangul on põhjendatud alus arvata,

et varasem käitumine võib tõenäoliselt korduda.

Põgenemisohtu ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikul pole

kaasas ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta.

Ei ole välistatud, et isik võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et

Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole

raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda tema põgenemise

ohtu, lisaks pole isikul Eestis elukohta.

3. Tallinna Halduskohus andis 28.08.2025 määrusega loa pikendada puudutatud isiku

KPK-s kinnipidamist kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

neljaks kuuks (kuni 28.12.2025 k.a).

Praeguses asjas avaldas isik PPA-le kinnipidamisel oma nime ja kodakondsuse ning kuigi ta

pole esitanud isikut tõendavaid dokumente, siis selgitas ta, et ta ei saa seda teha, kuna need on

Tšetšeenia politsei käes. Järelikult ei saa kinnipidamise aluseks olla VRKS § 36¹ lg 2 p-d 1 ja

2. Taotlus tuleb rahuldada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Esineb vajadus selgitada välja puudutatud

isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. PPA on välja

toonud, et isikuga on praeguseks tehtud rahvusvahelise kaitse menetluse esimene intervjuu,

kuid isiku antud ütluste üldsõnalisuse tõttu peab PPA neid kontrollima ja võrdlema

päritolumaa teabega. Samuti ei ole praeguseks lõplikult välja selgitatud puudutatud isiku

isikusamasus. Taotluse aluseks olevad asjaolud on oma olemuselt sellised, mille kohta saab

ütlusi anda eeskätt isik ise. PPA-l tuleb seega rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks

puudutatud isikuga põhjalikumalt vestelda ja kõrvutada tema ütlusi muude kogutud

tõenditega, samuti päritolumaa teabega. Neid toiminguid ei saa teha puudutatud isiku

osaluseta. Rahvusvahelise kaitse asjas taandub otsuse tegemine sageli paljuski isiku ütluste

usaldusväärsuse hindamisele, kuna kirjalikke tõendeid võib nappida. Seejuures võib vahetu

küsitlemise tulemusena saadud ütluste usaldusväärsusele antav hinnang oluliselt sõltuda

sellest, kuidas ärakuulatav käitus küsitlusel (näiteks tema reaktsioonist PPA küsimustele, tema

kehakeelest, hääletoonist, suhtlusmaneerist, väljendusviisist vmt).

Puudutatud isiku kinnipidamine on õigustatud ka VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel, sest isikut on

alust pidada avalikku korda ohustavaks. Puudub vaidlus nii selles, et puudutatud isik saabus

Venemaalt Eestisse ebaseaduslikult piiri ületades, kui ka selles, et teda on Venemaal süüdi

mõistetud kuriteo (narkootikumide levitamise) eest. Ohtu avalikule korrale saab põhjendada

mh isiku varasema käitumisega. Isiku poolt toime pandud kuritegu on tõsine. Kuritegude

jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on ka varem

3(7)

3-25-2126

kuritegudes süüdi tunnistatud ja karistatud. On tõenäoline, et vabaduses viibides võib isik nt

rahaliste vahendite puudumise tõttu panna toime uusi süütegusid, et saada varalist kasu.

Puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ning tema enda sõnul tal rahalised vahendid

puuduvad. Karistuse kandmisest range režiimiga koloonias pole möödunud ka palju aega.

Asjaolu, et isiku kinnipidamisel arvestatakse muu hulgas tema varasemaid tegusid, ei tähenda

topeltkaristamist, vaid kinnipidamine on üksnes ennetav korrakaitsemeede. Tegemist ei ole

lisaks sedavõrd ammuse karistusega, et oleks põhjust rääkida sellest, et isiku karistamise fakt

ei tohiks saata teda kogu elu. Arvestades kuriteo iseloomu ja toimepanemise aega, on isikust

lähtuv oht avalikule korrale seega piisavalt tõsine ja jätkuvalt aktuaalne.

Kohus nõustub PPA hinnanguga, et puudutatud isiku taustast ja tema käitumisest tulenevalt

põhjendab tema kinnipidamist põgenemise oht vastavalt VSS § 68 p-dele 4, 6 ja 8. Puudutatud

isikut on karistatud kuriteo toimepanemise eest 8-aastase vangistusega. Arvestades isiku üldist

olekut ning tema väljendatud vastumeelsust Venemaale naasmise suhtes, ei ole eluliselt

usutav, et ta jääks Eestisse ootama rahvusvahelise kaitse menetluse lõpptulemust. Samuti on

usutav, et tõenäoliselt asuks ta väljasaatmist vältima juhul, kui tema rahvusvahelise kaitse

taotlus jääks rahuldamata. Seda kinnitavad rahvusvahelise kaitse taotleja vestlusel ning ka

kohtuistungil tehtud avaldused, et ta ei soovi Venemaale tagasi pöörduda. Puudutatud isik tuli

Eestisse Venemaalt ilma selleks õigust või luba omamata, ületades ebaseaduslikult Eesti ja

Venemaa piiri. Kuigi põgenemisohtu ei saa järeldada ainuüksi ebaseaduslikust piiriületusest,

annavad lisaks isiku käitumine ja tema ütlustest ilmnevad asjaolud selle jaatamiseks piisavalt

alust.

Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise

ärahoidmiseks piisavalt tõhusad. Puudutatud isikul puuduvad dokumendid ja sidemed Eestiga.

Tal ei ole rahalisi vahendeid, mis võimaldaks leida endale Eestis elamispinna. Samuti ei

nähtu, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust. Mingeid etteheiteid

KPK-s viibimise kohta ei esitanud isik ka kohtuistungil.

Puudutatud isik on KPK-s praeguseks viibinud 2 kuud. Sellise kestusega kinnipidamist ei saa

pidada ebamõistlikult pikaks, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks

vajalikud asjaolud. Reeglina ei võta taotluse lahendamine aega enam kui kuus kuud ning ei

nähtu, et PPA oleks taotluse menetlemisega viivitanud. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid,

mis annaks alust pidada kinnipidamise pikendamist nelja kuu võrra ebaproportsionaalseks.

Kuigi pikaajaline KPK-s viibimine riivab oluliselt isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul

vajadus tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal selle riive üles.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Halduskohtu 28.08.2025 määrus ning teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata.

Pelgalt vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise

pikendamist, s.t see pole vältimatult vajalik. PPA pole nõuetekohaselt põhistanud, milliseid

andmeid on PPA-l vaja täpsemalt kontrollida ja kuidas on need seotud rahvusvahelise kaitse

menetlusega. Sisuliselt ei ole PPA kogu kinnipidamise jooksul teinud ühtegi toimingut, kus

puudutatud isiku kohalolek oleks vajalik. Vaid ühe intervjuu tegemist ei saa pidada

efektiivseks haldusmenetluseks.

Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine avaliku korra ohustamise tõttu on põhjendatud

üksnes siis, kui isiku käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis

kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (Euroopa Kohtu otsus C-601/15 PPU: J. N., p 67). Ka

Riigikohus on leidnud, et VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaldamiseks peab oht avalikule korrale või

julgeolekule olema märkimisväärne (määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). PPA ega kohus ei ole

selliseid aluseid esile toonud. Tõendamata on PPA väide, et eriti range režiimiga kolooniasse

4(7)

3-25-2126

paigutatakse Venemaal ainult isikuid, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. PPA-l ja

halduskohtul on puudulik info selleks, et kontrollida kuriteo raskust ning sellest tulenevat riigi

julgeoleku või avaliku korra kaitsmise vajadust. Väide, et isik võib rahaliste vahendite

puudumise tõttu panna toime uusi süütegusid, on lihtsalt oletus ja spekulatsioon, mille puhul

jääb täiesti arusaamatuks, mis asjaoludele või tõenditele see tugineb. Esmasel kinnipidamisel

ei tuginenud PPA VRKS § 361 lg 2 p-le 6, ehkki asjaolud olid samad.

Puudutatud isiku karistatus ei anna alust automaatselt jaatada põgenemisohtu. Isik on oma

varasemate süütegude eest karistused ära kandnud. Samuti on kuriteo toimepanemisest

möödunud aeg äärmiselt pikk. Kohus ei ole võtnud arvesse teo iseloomu ja asjaolusid, vaid

üksnes karistust. Arvesse tuleb mh võtta, et üldiselt isikute kriminogeensus aja jooksul langeb.

Mistahes teoreetiline põgenemisoht ei tähenda automaatselt, et esineb vältimatu vajadus isiku

kinnipidamiseks. Väidetavat põgenemisohtu ei ole kohane põhjendada sellega, et isikul on

kategooriline vastuseis Venemaale naasmisele olukorras, kus Venemaa eest isik

rahvusvahelist kaitset taotlebki. PPA ega kohus ei ole isegi välja toonud, millisesse riiki võiks

isik hüpoteetiliselt põgeneda, kui selline oht on väidetavalt olemas. Riigikohus on selgitanud,

et põgenemisohtu ei saa järeldada ebaseadusliku piiriületuse faktist. Puudutatud isik ei

üritanud ennast varjata. Esimesel kokkupuutel PPA-ga avaldas isik kohe soovi taotleda

rahvusvahelist kaitset ning muud võimalikud sündmuste ahelad on vaid

teoreetiline/hüpoteetiline käsitlus ja spekulatsioon. Puudutatud isik ei ole menetluse jooksul ja

KPK-s viibimise vältel väljendanud vähimalgi määral tahtlust või kavatsust vabanedes Eestist

lahkuda või ebaseaduslikult üle piiri minna.

Leebemad meetmed on võimalikud ning täidaksid eesmärki. Alternatiivina kinnipidamisele

on võimalik määrata isikule järelevalvemeetmed, nagu elamine kindlaksmääratud kohas (sh nt

varjupaigataotlejate majutuskeskuses), kohustus ilmuda määratud ajavahemike järel PPA-sse

registreerimiseks, ilmumine PPA-sse ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele,

teavitamine elukoha muutumisest jms. PPA võiks rakendada kõiki neid eelnimetatud

meetmeid korraga.

Pikemat kinnipidamist peavad õigustama kaalukamad asjaolud, mida aga pole võrreldes

eelmise loa andmise menetlusega esile toodud.

5. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Isikut on tarvis kinni pidada menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isik ei

ole esitanud ühtegi kirjalikku tõendit ning seetõttu saab vaid tugineda isiku ütlustele. Samuti

on põhjendatult tuginetud isiku varasemale käitumisele. Kuna isik ise ei ole tõendanud ühtegi

asjaolu, siis on PPA on pidanud tuginema pikendamise loa taotlemisel piiratud teabele. Isiku

napisõnalisus rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuul on tekitanud olukorra, kus

isikusamasuse ja kinnipidamisega seotud asjaoludega kontrollimine on raskendatud. Isik

kaldus intervjuul PPA küsimustele vastamisest kõrvale, kui sooviti asjaolusid täpsustada.

Isiku vastumeelsus takistab rahvusvahelise kaitse menetlust. Määruskaebuses viidatud

Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-52-14 käsitletud asjaolud erinevad oluliselt siinse juhtumi

asjaoludest. Põgenemisohu näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga

seotud asjaoludel kogumis. Isikul ei ole Eestiga selliseid seoseid, mis motiveeriksid teda siin

edasi viibima. Isik ise on selgitanud, et sattus Eestisse juhislikult ja võimaluse korral sooviks

minna Austriasse, kus viibivad tema sugulased. Samuti on oluline märkida, et Saksamaal või

Austrias elav sõber andis isikutele plaani, kuidas Euroopasse pääseda. Isiku elama suunamine

majutuskeskusesse ei vähendaks tema põgenemise ohtu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(7)

3-25-2126

6. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks arutada siinset asja kohtuistungil (HKMS § 265 lg 5

teine lause).

7. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte esmane eesmärk on

tagada rahvusvahelise kaitse taotleja kättesaadavus kaitsetaotluse menetluses tähtsust omavate

asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (intervjuudeks). Väljaselgitamist

vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete

kontrollimisega (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku

osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas aitab

selle normi kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Puudutatud isik on

esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning selle menetlus, mille lõpule viimiseks on aega 6

kuud, on alles algusjärgus, mistõttu ei ole alust heita PPA-le ette tegevusetust või hooletut

suhtumist. PPA-l tuleb kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga pärast toimunud

intervjuud uuesti vestelda ning kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega, aga ka

päritolumaa teabega. Tehtav otsus tuleb tõlkida ja isikule kätte toimetada.

8. Kuna kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, pole vaja kontrollida,

kas lisaks on see vajalik VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel.

9. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiseta võiks isik Eestist

lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st esinema peab oht, et isik põgeneb (vt

Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika;

Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). VRKS § 361 lg 21 järgi

käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s

68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu

kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb

vaadelda ka välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid muid asjaolusid (nt Riigikohtu

05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). KPK-sse

ei saa paigutada rahvusvahelise kaitse taotlejat, kelle põgenemise tõenäosus on väike.

10. PPA väitis ning halduskohus tuvastas õigesti, et puudutatud isiku puhul saab jaatada

põgenemisohtu VSS § 68 p-de 4, 6 ja 8 kohaselt nende koosmõjus. Isiku senised selgitused

tekitavad põhjendatud kahtluse, et ta ei soovi jääda rahvusvahelist kaitset taotlema Eestis,

vaid reisida edasi mujale Euroopa Liitu, nt Austriasse. Ringkonnakohus ei pea selles osas

vajalikuks korrata halduskohtu asjakohaseid ning ammendavaid põhjendusi. Eeltoodud

asjaolude tõttu tuleb puudutatud isiku puhul möönda piisavalt suurt põgenemisohtu, mis

õigustab tema kinnipidamist veel neljaks kuuks, tagamaks isiku kättesaadavus rahvusvahelise

kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja kaitsmaks

avalikku korda.

11. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise

ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18).

Seega ei ole põhjendatud puudutatud isiku etteheide, et kohus ei ole leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamist sisuliselt põhjendanud. Isiku varasemat tegevust arvestades

pole alust arvata, et isik järgiks nõudeid jääda Eestisse ning olla PPA-le kättesaadav.

12. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(7)

3-25-2126

Jõustunud Riigikohtu 02.07.2026 määruses toodud muudatustega

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2025. a määrus muutmata. Muuta

ringkonnakohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

3. Rahuldada vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramise taotlused ja määrata Tallinna Ringkonnakohtu

1. oktoobri 2025. a määruse peale määruskaebuse esitamisega puudutatud isikule

osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 994 eurot 48 senti.

4. Asendada määruse avaldamisel puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

7(7)