2-25-110170/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-110170

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi A. K. vastu põhivõlgnevuse ja

kõrvalnõuete väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5655,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova

Kostja: A. K. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja A. K. suhtes osaliselt.

2. Mõista kostjalt A. K.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja ESTO AS ja

kostja vahel 17.07.2024 sõlmitud krediidilepingust nr XXX tulenev

põhivõlgnevus 3984,48 eurot, intress perioodi 03.09.2024-17.12.2024 eest 49,04

eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot, kokku 4068,52 eurot.

3. Mõista kostjalt A. K.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt

(3984,48 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates lahendi jõustumisest kuni võla tasumiseni.

4. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud 79% ulatuses kostja A. K. kanda ja 21% ulatuses

hageja B2 Impact OÜ kanda.

5.2.

Mõista kostjalt A. K.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja

menetluskulud 485,85 eurot.

5.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (485,85 eurolt) hagejale

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale.

8. Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte kostjale A. K.-le väljaanded

Ametlikud Teadaanded kaudu.

9. Lugeda dokumendid kostjale A. K.-le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19).

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. K.

(kostja) vastu. 07.04.2025 tegi kohus kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 06.05.2025 määrusega lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 2. Pärnu Maakohus kohustas hagejat

esitama nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu.

2. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 21.05.2025 hagiavalduse kostja vastu ESTO AS ja kostja

vahel 17.07.2024 sõlmitud krediidilepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 4000 eurot,

intressi 470,34 eurot, haldustasu 15 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 689,47 eurot ja lisanduva viivise nõudes seadusjärgses määras. Hageja on

tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 595 eurot. Krediidilepingu nr XXX järgi sai kostja

kasutusse krediidiliini summas 4000 eurot intressiga 40,6% ja krediidikulukuse määraga

49,08%, kogukulu 5368,08 eurot. Krediidikonto lepingu iseloom on selline, et laenusumma

tagastamisel, võib summad uuesti kasutusele võtta. 07.08.2024 pooled leppisid kokku

lepingu muudatuses, mille kohaselt muutus krediidikulukulukuse määr 49,91%, intressimäär

jäi samaks. Perioodil 17.07.2024 kuni 17.12.2024 kandis krediidiandja kostja pangakontole

XXX kokku 8000 eurot.

Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

maksega 17.12.2024 seisuga: arve kuupäev 01.10.2024 summas 265,40 eurot; arve kuupäev

01.11.2024 summas 480,81 eurot; arve kuupäev 01.12.2024 summas 685,61 eurot. Vastavalt

lepingule peab klient maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt.

Krediidiandja saatis 02.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis

kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 16.12.2024. Kostja

ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud

krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks. Krediidiandja saatis 16.12.2024 kostjale

lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 17.12.2024. Hageja on

hagiavaldusele lisanud ülesütlemise hoiatuse ja teatise. Kostja ei ole vastuväiteid nõuete ja

väidete osas esitanud. ESTO AS loovutas 02.01.2025 kostja vastase nõude hagejale.

3. Kohus võttis 11.08.2025 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile

vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.

4. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 11.08.2025 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise

teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.08.2025.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 30.08.2025

dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus

vastama hagiavaldusele hiljemalt 15.09.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks

(15.09.2025) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.

5. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja

ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on

hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

6. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval

juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

8. Vaidlust ei ole, et ESTO AS ja kostja vahel on 17.07.2024 sõlmitud krediidileping nr

XXX, mille alusel sai kostja krediidiandjalt 8000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et

füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Laenuandja on täitnud

lepingujärgse põhikohustuse ning andnud kostjale kokkulepitud summa. Lepingu kohaselt

oli kostjal kohustus kasutatud krediit ESTO AS-ile tagasi maksta vastavalt lepingule. Laenu

krediidi kulukuse määr oli 49,08% ning 07.08.2024 pooled leppisid kokku lepingu

muudatuses, mille kohaselt muutus krediidikulukulukuse määr 49,91%, mis ei ületanud

laenu väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud ülempiiri (alates

01.07.2024 aasta kuni 31.12.2024 kehtinud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli

16,65% ning kolmekordne määr 49,95%).

9. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu

kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on

viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt ei täitnud, mistõttu saatis

ESTO AS 02.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja pole võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul

tasunud, ütles ESTO AS lepingu üles 17.12.2024. Laenuandja loovutas nõude hagejale

02.01.2025. Vaidlust ei ole, et kostja sai lepingu järgi kasutada krediiti summas kuni 8000

eurot. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid kokku 4015,52

eurot, millest arvestas krediidiandja põhiosa katteks 4000 eurot, intresside katteks 10,52

eurot, meeldetuletustasu katteks 5 eurot. Kohus arvestab kõik kostja poolt tasutud summad

põhivõla katteks, seega on kostja tagastamata krediit 8000-4015,52=3984,48 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 3984,48 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal

on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab.

Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

10. VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb

tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega

konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu

laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning

liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette

nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi

preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi

kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja

krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Kohtud peaks lähtuma

eeldusest, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal

läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või

teenuste osutaja varem koostatud tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende

sisu (EKo C-32/14, ERSTE Bank Hungary Zrt v Attila Sugár, p 39 ja seal viidatud

kohtupraktika). Seoses sellega on lepingu sõlmimisele eelnev ja sellega kaasnev teave

lepingutingimuste ja lepingu sõlmimise tagajärgede kohta tarbijale ülimalt oluline, sest selle

teabe alusel otsustab tarbija, kas ta soovib ennast siduda müüja või teenuse osutaja poolt

eelnevalt koostatud tingimustel (EKo C-226/12, Constructora Principado SA v José Ignacio

Menéndez Álvarez, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on kohtutel omal algatusel

kohustus kontrollida tarbijakaitseks direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh

lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab

siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlus ootamata tegema kindlaks sellisest

rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14, Radlinger ja Radlingerová

v Finway a.s., p 64).

11. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

12. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

13. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja

või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes

vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga

seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:

a) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija

sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu

vormist;

b) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku

laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

c) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel.

14. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

5. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et

krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja

muutuda maksejõuetuks (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Kohtupraktikas on

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

6. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

7. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti.

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

piisavalt põhistanud. Hageja väitel on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõuetekohase hoolsusega, kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja

väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel on krediidiandja jõudnud järeldusele, et

võlgnik on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei ole esitatud andmed piisavad järeldamaks,

et kostjal on piisav maksevõime. Laenutaotluses on kostja märkinud, et tema igakuised

sissetulekud on 2400 eurot. Krediidiandja analüüsis EMTA andmeid, mille kohaselt oli

kostja 4 kuu keskmine sissetulek 2429,11 eurot. Krediidiandja lähtus väiksemast

sissetulekust. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja

majapidamiskulude kohta: finantskohustused märkis kostja 0 eurot, krediidiandja kohaldas

100 eurot ja majapidamiskuludeks 350 eurot, kokku krediidiandja kohaldas kohustuseks 450

(=100+350) eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti

AS-i Creditinfo krediidiskooring. Muid andmeid kostjalt küsitud ei ole. Kohtule ei ole teada,

kas kostjalt konto väljavõtet küsiti, hagis sellele viidatud ei ole ja kohtule seda esitatud ei

ole. Hageja on hagi lisana esitanud krediidi analüüsi koondi, millelt ei ole võimalik

tuvastada, kelle poolt ja millal see tehtud on. Maksehäireregistrite väljavõtet esitatud ei ole.

Hageja ei ole seega kohtule esitanud tõendit, millest järeldub, et lepingu sõlmimise ajal

puudusid kostjal maksehäired. Kohtu hinnangul ei ole esitatud andmed piisavad järeldamaks,

et kostjal on piisav maksevõime. Taotluses on kostja märkinud, et tema igakuised

sissetulekud on 2400 eurot ning igakuised kohustused 0,00 eurot. Muid andmeid kostjalt

küsitud ei ole. Küsitud ei ole, kas kostjal on ülalpeetavaid ja kas tal on kinnisvara.

Arvestatud ei ole, et kuivõrd kostja ei ole Eesti Vabariigi kodanik ja on Eestis viibinud

lühikest aega, siis ei pruugi kogutud andmed kajastada kostja tegelikku maksevõimet.

Samuti ei ole kostjalt küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija

esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses

piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute

suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja andmebaasidest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

8. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli

küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p

29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

9. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -

154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste

ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt

lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse

sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK, p-d 20-23).

Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud

oma õigustest.

10. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 ja vastavalt eelnevalt viidatud

Euroopa Kohtu praktikale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendada. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt

asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on

rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle

tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

11. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastutustundliku

laenamise kohustuse rikkumise korral saab intressi nõuda seadusjärgses määras. Hageja on

arvestanud intressi alates 03.09.2024 (intressi tagasimakse viimasele päevale järgnenud

päevast) kuni 17.12.2024 (lepingu ülesütlemiseni). Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud

infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli perioodil

01.07.2024-

31.12.2024 seadusjärgne intressimäär 4,25% aastas. Seega tuleb kostjal tasuda intressi 49,04

eurot perioodi 03.09.2024-17.12.2024 eest.

12. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa

hageja kostjale kredidiliinilepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle lepingu

järgi tagasi maksnud.

Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai krediidiandjalt krediiti kokku 8000 eurot

ning tagastamata krediit on 3984,48 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 3984,48 eurot.

13. Hageja nõuab peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulusid 35 eurot. Hageja

selgitab sissenõudekulude kujunemist: 02.01.2025 tasulise kirja saatmine 25 eurot;

13.01.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 30.01.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot. Hageja

on selle tõenduseks esitanud saadetud e-kirjad. Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude

nõudmise õigus. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lisaks

intressikokkuleppe tühisusele ka krediidilepingu osaline tühisus muude krediidiga seotud

tasude osas (VÕS § 4034 lg 7). Kolleegium leiab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 lause 2

tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole

krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.

Kohus rahuldab hageja taotluse võla sissenõudmiskulude osas 35 euro ulatuses VÕS § 115 ja

§ 1132 lg 2 p 1 alusel.

14. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 18.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.05.2025 lepingus sätestatud

intressi määras 40,6 % aastas põhiosa võlgnevuselt ehk summalt 4000 eurot. VÕS § 4034 lg

7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks

lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani, mistõttu puudub hageja viivisenõudel

intressiga võrdses määras õiguslik alus. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada

alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub

nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus

tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut

teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks

muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 3984,48 eurot. Võlgnevus muutub selles osas

sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas

jõustumisest.

15. Tallinna Ringkonnakohus selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud otsuses, et kui rikutud

on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034

lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude

kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24).

16. Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt

hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus 3984,48 eurot, intress 49,04 eurot,

sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lausest

sätesatud määras alates lahendi jõustumisest. Ülejäänud hageja nõuded jätab kohus

rahuldamata.

Menetluskulud

17. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind on

käesolevas asjas 5655,81 eurot. Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt, kokku

summas 4472,94 eurot (3984,48 eurot põhinõue + 49,04 eurot intress + 35 eurot

sissenõudmiskulud + 404,42 eurot seadusjärgne viivis aasta eest alates kohtuotsuse

tegemisest), ehk hageja nõudest rahuldatakse 80%. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta

79% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21% ulatuses hageja kanda.

18. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud

riigilõivu 595 euro ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks. Riigilõivu

suurus ja tasumise, ning maksekäsu kiirmenetluse kulu tasumise kohustus tuleneb seadusest,

mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

19. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuludeks 615 eurot, sh riigilõiv

595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega

485,85 eurot (79% 615-st).

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

21. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaks määramata, kuna kostja ei

ole menetluses osalenud, seega ei saa kostjal olla ka kulusid.

22. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

33. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

34. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale

kätte toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik