2-25-8377/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-8377

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.10.2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-8377

Tsiviilasi

Tervisekassa hagi M.S. vastu 448,82 euro hüvitise nõudes

Hagihind

448,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tervisekassa (registrikood: 74000091; aadress:

XXX , 10132 XXX);

Hageja esindaja: jurist Kaie Rui (Tervisekassa järelevalve

teenus; e-post:

Kostja: M.S. (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, xxxxx

XXX; e-post:).

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M.S.-ilt Tervisekassa kasuks 448,82 eurot.

3. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud M.S.-i kanda.

2. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata, sest hagejal puuduvad

menetluskulud.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

1 (4)

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot.

Menetluse käik

Tervisekassa esitas 29.05.2025 kohtule hagiavalduse (dtl 2-4) M.S.-i vastu 448,82 euro

nõudes.

Kohus võttis hagi 09.06.2025 määrusega (dtl 16-18) menetlusse, edastas hagimaterjalid

kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407

lg 1 järgi. Menetlusdokumendid saadeti kostjale tähtkirjaga aadressile XXX-i (xxxxxx Valla

Hoolekandekeskus). Menetlusdokumendid võttis vastu sotsiaaltöötaja MxxxKxxx. TsMS §

322 lg 4 alusel saab lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. TsMS § 322 lg 4

järgi loetakse pikemat aega kaitseväes, vanglas, tervishoiuasutuses või muus sellises kohas

viibivale isikule dokument kättetoimetatuks dokumendi üleandmisega selle juhile või tema

määratud isikule, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Lisaks eelnimetatud asutustele hõlmab

säte kohtu hinnangul mh sotsiaalmaja, mis on muutunud seal pikemat aega viibimise tõttu

isiku eluruumiks.

Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid

tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult

põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava

osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2

tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti M.S.-ilt Tartu Maakohtu 19.09.2022 otsusega kriminaalasjas

nr 1-22-5157 (dtl 6-8) süüdi ExxxExxxxxxx (ravikindlustatud isik) tervisekahjustuste

tekitamises. Kannatanu vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid.

Kannatanu on saanud Tervisekassalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 448,82 eurot.

Hageja edastas kostjale ettepaneku kahju vabatahtliku hüvitamise osas (dtl 10), mis toimetati

kostjale kätte ja mis on kostja poolt täies ulatuses tasumata.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus

tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja

ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi

halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab

2 (4)

valdkonna eest vastutav minister.

Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 25 lg 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja

õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule

võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu

sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud

käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks

tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis).

RaKS § 29 lg 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse

nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on

osutatud meditsiinilistel näidustustel.

RaKS § 39 kohaselt loetakse tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus

haigekassa poolt ülevõetuks, kui haigekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise

aluseks olevate dokumentide laekumist kirjalikult teatanud tervishoiuteenuse osutajale

kohustuse ülevõtmisest keeldumisest.

RaKS § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab

kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi,

samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama

kindlustusjuhtumi raames.

Hagiavaldusele on lisatud SA TÜ Kliinikumi arve (dtl 9), millest nähtuvalt on kannatanul

tekkinud kulud ravi ja ravimite näol kokku summas 448,82 eurot. Hageja on raviteenuseid

osutanud SA-le TÜ Kliinikum hüvitanud arve alusel 448,82 eurot. Kahju suuruseks võib

seega lugeda 448,82 eurot.

Exx Exxxxxxx tekkinud kahju on otseselt põhjuslikus seoses kostja teoga ja teo tulemusel

kannatanule tervisekahjustuste tagajärjel tekkinud kahjuga.

Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses

märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud 06.08.2022 tervisekahjustuse tekitamistest tulenevat

rahalist kohustust hageja ees, mida on hagejal õigus ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1

ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 1 alusel nõuda.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja teatel tal menetluskulud puuduvad. Sellest tulenevalt ei määra kohus menetluskulusid

rahalises suuruses kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

3 (4)

Kohtunik

4 (4)