2-24-13135/21 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-13135

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

xx hagiavaldus xx (xx) ja xx (xx) vastu kinnisasja

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja tekitatud

kahju hüvitamiseks

5177,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse vorm

Hageja xx (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat xx

Kostja I xx (isikukood XXX), lepinguline esindaja xx

Kostja II xx (isikukood XXX), lepinguline esindaja xx

Suuline menetlus, kohtuistungite toimumiste ajad: 21.11.2024

ja 18.09.2025

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista xx-i (isikukood XXX) ja xx-i (isikukood XXX) valdusest xx (isikukood XXX)

valdusesse kinnistu nr XXXXXX.

3. Mõista xx-ilt ja xx-ilt solidaarselt xx kasuks välja kahjuhüvitis 1677,50 eurot.

4. Määrata kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva alates kohtuotsuse

jõustumisest ja kohustada xx-i ja xx-i vabastama kinnistu nr XXXXXX enda asjadest

ning andma xx-ile või tema volitatud esindajale üle kõik kinnistule nr XXXXXXja

sellel asuvatesse hoonetesse pääsemiseks ja kinnistu üle valduse teostamiseks vajalikud

võtmed ja juurdepääsud.

5. Jätta menetluskulud solidaarselt xx-i ja xx-i kanda.

6. Määrata xx-i ja xx-i poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2550,22 eurot ja

mõista nimetatud summa xx-ilt ja xx-ilt solidaarselt xx kasuks välja.

7. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud

ulatuses.

xx-i kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse,

eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja seisukohad

1. Hagejale kuulub kinnisasi nr XXXXXX (dtl 9). Hageja sai kinnisasja omanikuks pärimise

teel (dtl 7).

2. Kinnisasja nr XXXXXX kasutavad ja valdavad kostjad ilma õigusliku aluseta. Hageja on

nõudnud kostjatelt kinnisasja valduse vabastamist. Hageja saatis kostjatele vastav nõude

24.05.2022 (dtl 10). Hageja kordas oma nõuet 01.02.2024 (dtl 10). Kuna kostjad kinnisasja

valdust ei vabastanud, siis pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadi poole, kes saatis

hageja lepingulise esindajana kostjatele kohtuvälise ettepaneku kinnistu vabastamiseks

19.03.2024, millega kaasnesid hagejale kulud kokku 1677,50 eurot (dtl 11 - 18).

3. Kuna kinnistu on jätkuvalt kostjate kasutuses ja valduses, siis taotleb hageja

asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel mõista kinnistu nr XXXXXX kostjatelt hageja

valdusesse, mõista kostjatelt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 1677,50 eurot VÕS § 115 lg 1

alusel ja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord.

4. Kostja 1 seisukoht tema kinnistu ühisomanikuks olemise kohta on ekslik. Elamu aluse maa

kinnistamisega XXile, lõppes kostja 1 ühisomand elamule (RKTKo 3-2-1-86-08, p 19) ja

kostja 1 on oma omandi kaotanud. Kostja ei esitanud tähtaegselt maa erastamise avaldust.

Samuti ei vaidlustanud kostja 1 haldusakti, mis andis Eesti Vabariigile õiguse sõlmida maa

müügi- ja asjaõigusleping XXiga. Kinnistamise aluseks olnud toimingud ja tehingud on

kehtivad ja tuleb eeldada, et kinnistusraamatu kanne on õige (RKTKo 3-2-1-86-08 p 19).

Hilisem 2022.a väljastatud pärimistunnistus (kostja vastuse lisa 4) ei tekitanud kostjale I

uut omandiõigust (RKTKo 3-2-1-86-08 p 16).

5. Seonduvalt kostjate poolt esitatud 11.12.2015.a kirjavahetusega (kostja vastuse lisa 6)

selgitab hageja, et XXi eluajal valdasid kinnistut ka kostjad, kuid pärast XXi surma ning

hageja saamisel uueks kinnistu omanikuks, lõppes ka kostjate seaduslik alus kinnisasja

valdamiseks: Riigikohus on otsuse nr 2-14-61664 p-s 17 selgitanud, et erinevalt

üürilepingust ei lähe omaniku vahetumisel kinnisasja tasuta kasutamise leping üle uuele

omanikule.

Kostjate seisukohad

6. Kostjad ei valda ega kasuta kinnistut õigusliku aluseta.

7. XXF ja XX abiellusid 14.11.1984. 11.12.1986, s.o abielu ajal, väljastati XXle riikliku

vastuvõtukomisjoni akt (dtl 45), millega võeti ekspluatatsiooni XXX asuv elamu. XX suri

03.03.1990. XXi seadusjärgsed pärijad on tema tütar kostja 1 (dtl 46, 48-51), tema tütar XX

ja üleelanud abikaasa XX. Seoses pärimisega muutus XXX asuv elamu kostja 1, XX ja XX

ühisomandiks.

8. 30.12.1998 sõlmisid Eesti Vabariik ja XX ostumüügilepingu, mille alusel omandas XX

XXX asuva elamu aluse maa. XX kanti maa omanikuna kinnistusraamatuna 15.03.1999.

9. XX suri 10.07.2015. Tema ainupärijaks testamendi järgi on hageja, kes on kinnistu nr

XXXXXX omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Kostjad on seisukohal, et

kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Kuna enne maa kinnistamist vallasasjaks olnud elamu

ühisomanikud olid lisaks XXle ka tema lapsed XX ja XX, siis muutusid ka nemad koos

XXga kinnistu ühisomanikeks. Vallasasjaks olnud hoone kinnistamine ei kaotanud ära

seniste ühisomanike omandit ning seoses elamu kinnistamisega muutus nende

ühisomandiosa vallasasjaks olnud elamus ühisomandiosaks kogu kinnistust.

10. 11.12.2015 saatis hageja kostjale 1 teate, milles kinnitas, et hageja ei tee ühtegi kinnistuga

seotud otsust ilma kostjaga 1 kooskõlastamata, hagejal ei ole plaanis nõuda kinnistu valduse

vabastamist kostjalt 1, hageja ei tee kinnistuga seonduvalt muudatusi kostja 1 eluajal, hageja

plaanib seada kostja 1 kasuks kinnistule eluaegse kasutusvalduse. Hageja loobub kõigist

kinnistuga seotud plaanidest, kui kostja 1 jaoks need ei sobi (dtl 52-55).

11. xx pole kinnistu valdust omavoliliselt hõivanud ega ka selle ebaseaduslik valdaja, vaid on

kinnistu ühisomandiosa seadusjärgne pärija. xx on xx-i perekonnaliige, kellele xx on

kinnistu ühisomandiosa omanikuna andnud õiguse samal kinnistul elada, seega pole ka tema

ei kinnistu omavoliline hõivaja ega ka selle ebaseaduslik valdaja. Lisaks on kinnistu

ühisomandiosa teine omanik xx samuti korduvalt lubanud ühisomandiosa esimesel

omanikul xx-il ning tema pereliikmel xx-il kinnistu valdust kasutada ehk seal elada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et

hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS

§ 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada.

13. Kostja vastuse ja hageja 13.11.2024 menetlusdokumendi alusel puudub pooltel vaidlus

järgmiste asjaolude üle:



XX ja XX abiellusid 14.11.1984.



11.12.1986 väljastati XXle riikliku vastuvõtukomisjoni akt, millega võeti

ekspluatatsiooni elamu aadressil XXX-i, XX.



XX suri 03.03.1990. Kuna testamenti polnud, toimus pärimine vastavalt seadusele

ning XX seadusjärgsed pärijad olid tema abikaasa XX ning tema lapsed XX ja XX,

kes igaüks pärisid vastavalt seadusele 1/3 pärandist.



30.12.1998.a sõlmiti Eesti Vabariigi ja XX vahel ostumüügileping, millega Eesti

Vabariik müüs elamu aluse maa XXle, millega seoses kanti XX XXX-i, XX kinnistu

(edaspidi ka kinnistu või kinnisasi) omanikuna 15.03.1999 kinnistusraamatusse.

14. Kostjad ei ole esitanud muid asjaolusid seoses kostja 1 väitega kinnistu nr XXXXXX

omanikuks olemise kohta.

15. Kuna nähtuvalt kohtuotsuse p-s 13 viidatud menetlusdokumentides esitatutele ei vaidle

pooled selle üle, et XXX asuv elamu kuulus XX ja XXle ühisomandina (hageja 13.11.2024

menetlusdokument), siis ei hinda kohus ühisomandiga seonduvat teisiti poolte väidetust.

Vaatamata sellele on kohus seisukohal, et esitatud asjaoludel ei ole kinnistu nr XXXXXX

omanikukanne ebaõige ja kostja 1 ei ole kinnistu nr XXXXXX ühisomanik. Maa

kinnistamise ajal kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 118 lg 1 sätestas, et kinnisomand tekib

kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). AÕS § 56 lg 1 sätestab, et

kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Riigikohus on oma 05.11.2008

otsuse nr 3-2-1-86-08, p-s 19 asunud seisukohale, et AÕS § 118 lg 1 tekib

kinnistusraamatusse kandmisega kinnisomand, seega elamu kui vallasomand lakkab

olemast. Kuna elamu muutub kinnistamisega kinnisasja oluliseks osaks, lõppeb elamu teiste

omanike omand kinnistule, kelle omandisse maad ei kinnistatud. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et kinnistamise aluseks olnud toimingud ja tehingud ei

ole kehtivad. Seega tuleb eeldada, et kinnistusraamatu kanne on õige. Vastavalt eelviidatud

Riigikohtu otsusele võivad kinnistamisega vallasomandi kaotanud isikul olla üksnes

võlaõiguslikud hüvitisnõuded.

16. Kohus on seisukohal, et poolte esitatud asjaoludel ei ole kostjatel vaidlusaluse kinnistu

suhtes ka muud kasutusõigust. Kohus loeb poolte kirjavahetusega tuvastatuks, et 11.12.2015

kirjutas hageja kostjale 1, et ta ei tee ühtegi otsust, mis maja puudutab ilma kostjaga 1 nõu

pidamata ja nõusolekuta, hagejal ei ole plaanis kostjate valdust majale lõpetada. Hageja

teatas, et tema plaan on, et kostja 1 eluajal ei muutu kostja 1 jaoks midagi ja teatatud

tingimustel on võimalik kostjale 1 anda ka õigus kinnistul elada. Eeltoodust ei saa kohtu

hinnangul siiski järeldada, et poolte vahel saaks lugeda sõlmituks lepingu kinnistu

kasutamiseks (hageja on oma kirjas presenteerinud oma tulevikuplaane, kuid sellest ei

nähtu hageja tahet võtta endale siduvaid kohustui või et hageja on siduvalt loobunud AÕS §

80 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendi kasutamise õigusest). Kostjad ei ole menetluses

tuginenud asjaoludele, millest saaks järeldada, et nad oleksid sõlminud kinnistu

kasutamiseks lepingu XXga, mis oleks õiguslikult siduv ka hagejale.

17. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema

asja valdab. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse

tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Riigikohus

on oma 20.03.2019 otsuse nr 2-16-6563 p-s 23 asunud seisukohale, et AÕS § 80 lg 1

sätestatud nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et

kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta. Riigikohus on oma 17.03.2015 otsuse nr 3-2-

1-178-14 p-s 11 asunud seisukohale, et vindikatsioonihagi puhul peab kohus hageja nõude

lahendamisel kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab

kostjale õiguse vaidlusalust korteriomandit vallata, või mitte. Kohtu kohustus on kohaldada

asjas õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes.

18. Käesoleval juhul on kinnistusraamatu väljavõttega (dtl 9) tõendatud, et kinnistu nr

XXXXXX ainuomanik on hageja.

19. Kostjad ei ole kohtule esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et neil oleks õigust

kinnisasja nr XXXXXX vallata või lükata valduse vabastamise kohustuse täitmist edasi.

Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

20. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled

esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole

nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded

rahuldatud osas. Hageja on taotlenud määrata kohtuotsuse täitmise viis järgmiselt: Määrata

kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest ja

kohtuotsuse täitmise viisina kinnisasja vabatahtliku vabastamise raames kohustada xx-i ja

xx-i vabastama enda asjadest kinnisasi asukohaga xxx, XXX-i (registriosa nr XXXXXX) ja

andma xx-ile või tema volitatud esindajale üle kõik kinnisasjale, asukohaga xxx, XXX-i

(registriosa nr XXXXXX) pääsemiseks ja kinnisasja asukohaga xxx, XXX-i (registriosa nr

XXXXXX) valduse teostamiseks vajalikud võtmed ja juurdepääsud. Kostjad ei ole esitanud

asjaolusid ega väiteid selle kohta, et tegemist oleks ebasobiva kohtuotsuse täitmise korraga.

Kohus rahuldab hageja taotluse.

21. Hageja on kostjate vastu esitanud ka kahju hüvitamise nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on oma

09.02.2011 lahendis nr 3-2-1-138-10 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine

kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli

valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või

vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses

vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on

hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus tuvastab, et hageja pöördus

kinnistu valduse vabastamiseks kostjate poole 24.05.2022 ja 01.02.2024 (dtl 10) Vaidlust ei

ole selles, et kostjad valdust ei ole vabastanud. Kostjad on tuginenud sellele, et nad viibisid

hageja nõutud kuupäeval kinnistul ja ootasid hageja saabumist. Nimetatud asjaolu kohta

tõendeid ei esitatud. Kuna hageja andis 24.05.2022 teates mõista, et soovib kinnistu

vabastamist esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 27.06.2022, siis ei saanud hageja

mõistlikult ka eeldada, et kostjad 27.06.2022 oma kohustuse täidavad. Asja materjalidest

nähtub, et hageja pöördus advokaadi poole alles siis, kui kohtuvälised nõuded tulemust ei

andnud. Eeltoodust järeldub, et hageja pöördumine kohtueelselt advokaadi poole oli

põhjendatud. Advokaadist esindaja on hagejat kohtueelselt konsulteerinud ja pidanud

kostjatega kirjavahetust. Hageja advokaat on osutanud teenust 180 eurot/h, mis on

kohtupraktikas olnud aktsepteeritud tunnitasu, kokku 7 h (dtl 11 - 18). Kohus on seisukohal,

et arvete lisadeks olevatel spetsifikatsioonidel näidatud tehtud tööd ja mahud on mõistlikud

ja põhjendatud. Kostjad ei ole neid ka vaidlustanud. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et

hageja kahjunõue summas 1677,50 eurot, sh käibemaks, on põhjendatud ja kuulub kostjatelt

solidaarselt väljamõistmisele.

Menetluskulud

22. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, jäävad menetluskulud kostjate kanda.

23. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

24. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu

595 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on asjas vajalik ja põhjendatud menetluskulu.

25. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on osalenud menetluses vandeadvokaadist

lepingulise esindaja kaudu, kes on osutanud teenust tunnitasu määraga 180 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul ei ole vandeadvokaadist esindaja tunnitasu

määr 180 eurot, millele lisandub käibemaks, ülemäära suur ja vastab üldisele turuhinnale.

Hagiavalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja

hagejale õigusabiteenust 21 tunni ja 17 min (21,28 tundi). Kostjad ei ole menetluskulude

nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud on

tervikuna põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulisel esindajal

on 27.08.2024 hagiavalduse koostamisele kulunud 3 tundi, 13.11.2024

menetlusdokumendile on kulunud 1 tund, 21.11.2024 toimunud kohtuistungi

ettevalmistamisele on kulunud 1,25 tundi, 21.11.2024 toimunud kohtuistungi protokollist

nähtuvalt kestis kohtuistung 0,93 tundi, 17.09.2025 on hageja lepinguline esindaja

kulutanud kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtukõnede teeside koostamisele 1,50

tundi, 18.09.2025 on lepinguline esindaja osalenud kohtuistungil 0,87 tundi ja 19.09.2025

on menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 0,42 tundi. Kohtu hinnangul on

eeltoodud ajakulu vajalik ja põhjendatud. Vajaliku ja põhjendatud ajakulu maht on kokku

8,97 tundi, kokku ilma käibemaksuta 8,97*180=1614,60 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta

ei saa käibemaksu tagasi arvestada ja menetluskulud tuleb rahaliselt kindlaks määrata koos

käibemaksuga. Lepinguline esindaja on teenust osutatud ajavahemikul 27.08.2024 –

22.09.2025. 27.08.2024 – 30.06.2024 kehtis käibemaksu määr 24%. 27.08.2024 osutatud

teenus hagiavalduse koostamiseks on kajastatud samal päeval esitatud arvel ja käibemaksu

määr on 22%. Seega kuulub kostjate poolt koos käibemaksuga hüvitamisele 3*180=540

eurot, millele lisandub 22%, s.o 118,80 eurot, kokku 658,80 eurot. 13.11.2024 – 21.11.2024

tehtud toimingud kokku 3,18 tundi on kaetud 12.11.2024 väljastatud ettemaksuarvega,

käibemaks on 22%. Seega kokku kuulub hüvitamisele 3,18*180=572,40 eurot, millele

lisandub käibemaks summas 125,93 eurot, kokku 698,33 eurot. Ülejäänud toimingud ja

nende eest väljastatud arved on tehtud ajal, mil käibemaksu määr on 24%. Seega kuulub

nende toimingute eest hüvitamisele kokku 2,79 tundi, s.o 502,20 eurot, millele lisandub

käibemaks 120,53 eurot, kokku 622,73 eurot. Kokku kuuluks koos käibemaksuga kostjate

poolt hagejale hüvitamiseks lepingulise esindaja kulu 1979,86 eurot.

26. Hageja on taotlenud kokku menetluskulude hüvitamist kogusummas 2550,22 eurot (sh

riigilõiv). Arvestades eeltoodut kuulub hageja taotlus tervikuna rahuldamisele.

27. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS §

177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)