2-24-124629/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-124629

Tsiviilasi

P.X hagi T.Z-i vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.05.2025 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Apellatsioonkaebusel 1267,38 eurot

Vastuapellatsioonkaebusel 0 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

T.Z-i 27.06.2025 apellatsioonkaebus

P.X 29.06.2025 vastuapellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja/apellant): P.X

(isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert

Suir ja seaduslik esindaja J.S

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant/vastustaja): T.Z

(isikukood XXX)

1(11)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 29.05.2025 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. T.Z-i apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. P.X vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata

4. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.

5. Võtta asja materjalide juurde hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud

tõendid elatise maksmise ja kostja sõnum hagejaga kohtumise ärajäämise kohta,

ülejäänud tõendite vastuvõtmisest keelduda.

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus

võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi

saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

Hagi nõue ja põhjendused

1.Hageja esitas 31.07.2024.a kohtule hagi T.Z-i vastu elatise nõudes. Hageja elab koos

emaga. Hageja nõuab miinimumelatist alates hagi esitamisest. Lapsetoetus summas 80 eurot

laekub hageja seaduslikule esindajale, laps viibib isaga vähem kui 7 päeva kuus (dtl 19).

Kostja vastuväited ja põhjendused

2.Kostja ei tunnista hagi (dtl 27 jj). Kostja avaldab, et on täitnud ülalpidamiskohustust,

makstes lapsele korrapäraselt elatist PKS § 101 lg 1 nähtuvas määras, s.o 153,44 eurot kuus.

Kostja on arvestanud, et hageja viibib kostja juures 7 ööpäeva kuus. 21.06.2024.a. Harju

Maakohtu kohtumääruse kohaselt tsiviilasjas nr 2-24-6963 viibib P.X isaga iga paaritu nädala

nädalavahetusel neljapäeva õhtust (kell 17.00) pühapäeva õhtuni (kell 20.00); laste isa kohtub

lastega (P.X-iga) igal paaritu nädala esmaspäeval ja iga paaris nädala kolmapäeval õhtul;

kummalgi vanemal on õigus lastega reisida välisriiki Euroopa Liidu piires korraga

maksimaalselt kuni kaheks nädalaks; isadepäeva veedavad lapsed alati koos isaga ja

emadepäeva koos emaga. Ema sünnipäeva veedavad lapsed alati koos emaga ja isa

2(11)

sünnipäeva veedavad lapsed alati koos isaga. Kostja toob välja (dtl 115), et lapse ema

tahtlikult rikub kohtu poolt kindlaksmääratud suhtluskorda, suhtluskorra määruse kohaselt

peaks laps viibima isaga vähemalt 7 ööpäeva kuus. Kohtumääruse rikkumise tõttu oli kostja

sunnitud pöörduma kohtutäituri poole. Kostja avaldas, et tema töötasu on 1100 eurot kuus

ning sellest ei jätku tema enda ja tema kahe lapse ülalpidamiseks.

Esimese astme kohtu otsus

3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt mõistis kostjalt hageja kasuks välja ülalpidamiseks elatise

perioodi 31.07.2024-31.03.2025 eest kokku 1085,76 eurot, ülalpidamiseks igakuise elatise

alates 01.04.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 20.07.2036 perekonnaseaduse (PKS)

§ 101 kohases määras, mis otsuse tegemise ajal oli 301,74 eurot kuus. Maakohus märkis, et

elatise määr muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17

lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.

Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda sellest, et lapsetoetus laekub hageja emale ning laps

viibib isaga (aastas keskmiselt) vähem kui 7 päeva kuus. Määras, et kostjal tuleb edasiulatuv

elatis tasuda iga kuu eest ette jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks J.S kontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX märkides maksekorralduse selgitusse „P.X elatis“.

Otsuse põhjenduste kohaselt selgitas kohus pooltele 30.04.2025, et kuivõrd hageja soovib

elatise välja mõistmist miinimummääras, tuleb kostjal esile tuua, kas tema arvates esineb PKS

§ 101 ja § 102 nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele

makstavate toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva

kuus või on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on

määratud töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-

s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja ei ole menetluses avaldanud, et tal oleks töövõimetus. Kostja ei ole vaidlustanud

lastetoetuste jaotumist vanemate vahel.

Kostja on menetluses väitnud, et laps P.X viibib kostjaga vähemalt 7 ööpäeva kuus lähtuvalt

Harju Maakohtu 21.06.2024 jõustunud kohtumäärusest. Kohtu hinnangul ei ole käesolevalt

tarvis analüüsida kas 21.06.2024 kohtumääruse järgi viibiks hageja kalendriaastas kostja

ülalpidamisel vähemalt 7 ööpäeva kuus. Nii hageja kui kostja on menetluses avaldanud, et

21.06.2024 kohtumääruse järgne suhtlemise kord ei ole realiseerunud ning kohtumäärust ei

täideta. Vaidlus puudub, et hageja ei viibi kostjaga vähemalt 7 ööpäeva kuus. PKS § 101

lõikest 6 ei tulene eeldust, et menetluses oleks oluline välja selgitada, millisel põhjusel laps

kohustatud vanema juures ei viibi. Nimetatud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu

praktikaga (RKTKo 31.03.2025 tsiviilasjas 2-17-6713, p 30) mille kohaselt elatise eesmärgiks

on eelkõige tagada lapse ülalpidamine, mitte karistada suhtluskorda rikkuvat vanemat.

Kostja on avaldanud, et tsiviilasjas nr 2-24-114337 on hageja seaduslik esindaja esitanud hagi

elatise nõudes kostja vastu seoses teise lapse, Y ülalpidamisega miinimummääras. Kohus on

kontrollinud Rahvastikuregistrist, et kostjal on teine alaealine laps Y (XXXXXXXXXXXX).

Kostja on avaldanud, et tema majanduslik seisund ei võimalda maksta mõlemale lapsele

elatist miinimummääras.

3(11)

Vanem peab PKS § 102 kohaselt kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja on selgitanud, et tema igakuine sissetulek on 1100 eurot

ning kulud 1032 eurot (dtl 117). Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud pangakonto

väljavõtted, mille kohaselt on temale töötasu perioodil november 2024-aprill 2025 maksnud F

OÜ. Pangakonto väljavõtete kohaselt on perioodil 01.12.2024-15.05.2025 kostjale laekunud F

OÜ poolt töötasu kokku 7712,99 eurot, mille kohaselt on kostja keskmine töötasu kuus olnud

1285,49 eurot. Kostja on oma igakuisteks kuludeks märkinud eluasemekulud,

transpordikulud, toit, riided ja ravimid. Kohus selgitab - kostja on avaldanud, et tema

majapidamiskulud on 250 eurot kuus. Kostja on oma majapidamiskulude suuruse

tõendamiseks esitanud pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on ta Korteriühistu XXXle

tasunud perioodil 01.04.2024 - 15.05.2025 (14 kuu eest) kokku summas 3183 eurot. Kohus

märgib selgituseks, et maksed korteriühistule ei tõenda iseenesest majandamiskulude suurust,

kuivõrd kostja ei ole esitanud alusdokumente arvete näol. Kohtu hinnangul võib nimetatud

tõendist eeldada, et kostja eluasemekulud on keskmiselt 227,3 eurot kuus (3183:14=227,3).

Muudeks kuludeks on kostja märkinud transpordikulud, toidukulud, kulud ravimitele ja

telefonile (kokku summas 482 eurot), mille loeb kohus eluliselt usutavaks. Kohus on

kontrollinud Kinnistusregistrist, et kostjale kuulub ühisomandis korteriomand aadressil AAA.

Kohus on seisukohal, et kostjal on võimalik oma sissetuleku (1285 eurot) juures tagada oma

alaealise lapse ülalpidamine, kahjustamata samas iseenese ülalpidamist ning arvestades seda,

et vanem kasutab tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kostja ei ole toonud esile erakorralisi asjaolusid, mis piiraksid tema võimalusi sissetuleku

teenimisel. Laste kasvatamine on vastutus ja kohustus, mille nimel tuleb kosjal teha vajalike

pingutusi. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

PKS § 102 alusel ning hageja nõue elatise saamiseks on põhjendatud miinimummäära

ulatuses.

Kohus märgib selgituseks, et ka juhul, kui kohus peaks poolte teise alaealise lapse kasuks

välja mõistma elatise miinimummääras, on ka sellisel juhul, eeldades kostja väidete õigsust

tema majandusliku seisundi osas, võimalik tagada iseenda ja tema mõlema lapse ühetaoline

ülalpidamine.

Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on elatise nõude

osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kostja on tõendanud, et ta on maksnud hagejale elatist perioodi juuli 2024-märts 2025 eest

kokku summas 1216 eurot. Hageja ei vaidlusta, et tegemist on P.X elatisega. Kuivõrd kohus

rahuldab hagi elatise nõudes ja mõistab kostjalt välja elatise miinimummääras, tuleb kostja

tasutud maksed välja mõistetud elatisest maha arvata, sest selles ulatuses on kostja hageja

nõude rahuldanud. Perioodi hagi esitamisest (31.07.2025) kuni 31.03.2025 eest kuulus

tasumisele elatis 8 x 287,72 eurot = 2301,76 eurot. Nimetatud perioodi eest on kostja teinud

hagejale elatise katteks makseid summas 1216 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja perioodil

hagi esitamisest kuni 31.03.2025 hagejale vähem tasutud elatise, kokku summas 2301,76 –

1216,00 = 1085,76 eurot.

Kohus mõistab hageja kasuks välja alates 01.04.2025 elatis vastavalt PKS §-le 101, mille

täpse suuruse arvutamist hõlbustab Justiitsministeeriumi veebilehel olev elatiskalkulaator.

4(11)

Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda

baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu

poole.

TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt ja vastavalt hageja taotlusele leiab kohus, et kostjal

tuleb kohtuotsusega väljamõistetud igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette jooksva

kalendrikuu 1. kuupäevaks J.S kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX märkides

maksekorralduse selgitusse „P.X elatis“. Hageja on leidnud, et makse selgitusse tuleks

märkida „elatis“, kuid kuna käesolevas menetluses on selgunud, et kostjal on sama naisega ka

teine laps, siis eristamaks kummagi lapse ülalpidamiseks tehtavaid makseid, tuleb kostjal

käesoleva kohtuotsuse alusel tehtavate maksete selgitusse kirjutada ka hageja eesnimi, s.o

P.X.

Kostja apellatsioonkaebus

4.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus

rahuldas ja mõistis välja T.Z-ilt hageja P.X ülalpidamiseks elatise perioodi 31.07.2024-

31.03.2025 eest kokku summas 1085,76-11,52 eurot ja elatise summas 301,74 eurot kuus

alates 01.04.2025.a. ning palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi elatise nõudes

osaliselt perioodi 31.07.2024-31.03.2025 eest kokku summas 11,52 eurot ja elatise summas

160,92 eurot kuus alates 01.04.2025.a muutuva suurusega sõltuvalt elatise määra muutumisest

baassumma indekseerimise ja brutokuupalga muutumise tõttu, alternatiivselt saata asi uueks

arutamiseks maakohtule.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja nõus maakohtu seisukohaga, et kostja

ei ole vaidlustanud lastetoetuste jaotumist vanemate vahel. Apellant juhib tähelepanu sellele,

et PkS § 101 lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel – hagejale makstakse

igakuiselt lapsetoetust summas 80 eurot, mistõttu on põhjendatud elatise suuruse

vähendamine 40 euro võrra.

Maakohus leidis ka ebaõigesti vaidluse puudumise selles, et hageja ei viibi kostjaga vähemalt

7 ööpäeva kuus. Apellant rõhutab, et PkS § 101 lõike 6 kohaselt vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud ajaga, kui laps viibib kohustatud

vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva koos – kostja veedab

aasta lõikes hagejaga vähemalt 7 ööpäeva kuus, arvestades nii suhtluskorda lasteaia/kooliajal

kui ka suveperioodil ja tähtpäevadel ja nädalapäevadel. Hageja ja kostja suhtluskord on

kindlaks määratud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-24-6963. Seega veedab kostja hagejaga

igal paaritul nädalal neljapäevast pühapäevani (s.o kokku 6 ööpäeva kuus) (6 päeva x 11

kuud/66 ööpäeva) ja suvekuudel järjest vähemalt 2 nädalat (s.o 14 ööpäeva). Nendele

kohtumistele lisanduvad veel erinevate tähtpäevade ja nädalapäevadel (5 päeva) aastas,

mistõttu veedab isa lapsega ühe kalendriaasta lõikes koos minimaalselt 7 päeva kuus. Seega

aasta lõikes 85 päeva, jagatuna 12 kalendrikuu peale – 7 päeva kuus. Arusaadavalt annab

5(11)

kostja sellel ajal lapsele ülalpidamist vahetult, mistõttu tuleb seda asjaolu elatise summa

kindlaksmääramisel kindlasti arvesse võtta.

Seega põhjendatud elatise summa on 153,44 eurot kuus alates 31.07.2024 kuni 31.03.2025.a.

ja 160,92 eurot kuus alates 01.04.2025.a. vastavalt PKS §-le 101, mille täpse suuruse

arvutamist hõlbustab Justiitsministeeriumi veebilehel olev elatiskalkulaator

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. Apellant arvab, et tagasiulatuvalt perioodi hagi

esitamisest (31.07.2025) kuni 31.03.2025 eest kuulus tasumisele elatis 8 x 153,44 eurot =

1227,52 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nimetatud perioodi eest on kostja teinud

hagejale elatise katteks makseid summas 1216 eurot. See tähendab, et apellant on kohustatud

maksma esitamisest kuni 31.03.2025 hagejale vähem tasutud elatise, kokku summas 1227,52

eurot – 1216,00 eurot = 11,52 eurot.

Apellandile jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel ja lähtudes millistest asjaoludest

arvab kohus, et kostjal on võimalik oma sissetuleku (1285 eurot) juures tagada oma alaealise

lapse ülalpidamine, kahjustamata samas iseenese ülalpidamist ning arvestades seda, et vanem

kasutab tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohtu poolt on ebaõigesti hinnatud apellandi majanduslikku seisundit arvestades, et temal on

teine laps Y, kellele peab apellant samuti maksma elatisraha (tsiviilasi nr 2-24- 114337).

Hageja vastuapellatsioonkaebus

5.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 29.05.2025 kohtuotsuse punkti 5 ja teha tühistatud

osas uus lahend, millega jätta kõik maakohtus kantud menetluskulud T.Z kanda (TsMS § 164

lg 2).

Kostja esitas kohtule 05.07.2024 üldsõnaliselt väite „Lapse elatise summaga ei ole nõus. Peale

lahutust lapse emaga P.X viibib minu juures 50/50 graafiku järgi. Osalen lapse

ülalpidamises.” Selle formaalse vastuväite tõttu oli Pärnu Maakohtu maksekäsu osakond

sunnitud lõpetama kiirmenetluse ja üle andma asja Harju Maakohtule. Hageja ema arvates

valetas kostja kohtuvõimule.

Kostja valetamine kohtuvõimule 05.07.2024 väärib kohtuvõimult ranget tagajärge selle tõttu,

et kostja teab, et Harju Maakohus tegi 21.06.2024 tsiviilasjas nr 2-24-6963 lahendi, millega ei

kehtestatud mistahes 50/50 graafikut. Kostja laps ei soovi seda 21.06.2024 graafikut määratud

mahuski täita. Seega on hageja emale ilmselge, et kostja teadlikult ja pahatahtlikult valetas

Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonnale 05.07.2024, sest teadis, et hageja ei viibi kostjaga

50/50 graafiku alusel ning et selline graafik nii õiguslikult kui ka faktiliselt puudub.

Hageja esindaja taotles põhjendatult seetõttu menetluskulude jaotamise erandi kohaldamist

käesolevas asjas. Alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise (TsMS § 164 lg 1). Kohus võib jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui kulude

selline jaotus ei oleks õiglane (TsMS § 164 lg 2). Maksekäsu kiirmenetluse eksitava

takistamise tõttu ei oleks õiglane jätta hageja ema menetluskulusid tema enda kanda ning

6(11)

hageja esindaja palub jätta kõik menetluskulud Pärnu Maakohtule eksitavaid valeväiteid

esitanud kostja kanda.

Vastused kaebustele

6.Pooled vaidlesid kaebustele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

7.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus ja

vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Asja materjalidest nähtub:

-Kostja on hageja isa.

-Hageja elab oma emaga, kostja tasub hagejale elatist, kuid hageja arvates seaduses sätestatust

vähem.

-Hageja ja kostja suhtlemiseks on tsiviilasjas 2-24-6963 tehtud 21.06.2024 määrus, mis on

jõustunud.

-Määratud suhtlemiskorda täies mahus ei ole täidetud.

-21.06.2024 määruse sundtäitmiseks on algatatud täitemenetlus.

-Kostjal on lisaks hagejale veel 1 alaealine laps, hageja õde, kes elab ka koos emaga.

-Kostja peab ka oma teisele lapsele elatist maksma, menetlus tsiviilasjas 2-24-114337 elatise

nõudes jätkub.

-Kostja igakuise sissetuleku suurus keskmiselt töötasu näol on kostja poolt pangakonto

filtreeritud väljavõtte järgi 1 285,49 eurot.

9. Alates 1. jaanuarist 2022 ei või alaealisele lapsele makstava igakuise elatise suurus PKS

§ 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise

arvutamise alus on baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub kolm protsenti

eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4)

ning millest arvatakse maha pool lapsetoetusest ja lapsele langev osa poolest lasterikka

pere toetusest (PKS § 101 lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures rohkem kui

seitse päeva kuus, mil vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult, vähendatakse PKS §

101 lg-te 3-5 alusel arvutatud elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6).

10. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et maakohus eksis, tuvastades, et lapsetoetuse

laekumises vaidlus puudub. Ringkonnakohus selle apellatsioonkaebuse väitega ei

nõustu. Hagiavaldusest nähtuvalt arvestas hageja elatise nõudel, et riiklik lapsetoetus

laekub tema emale, elatise suuruse arvutamisel on maakohus lapsetoetuse laekumisega

hageja emale arvestanud. Kuna kostja ei väida, et riiklik lapsetoetus laekub temale, siis

tuvastas maakohus põhjendatult, et lapsetoetuse laekumises vaidlus puudub.

11.PKS § 101 kohaldamine eeldab, et kohus tuvastab mh, kui kaua viibib laps kohustatud

vanema juures. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja kostja juures 7

7(11)

päeva kuus ei veeda. Ringkonnakohtu arvates ei eksinud maakohus selle asjaolu

tuvastamisel. Hageja ja kostja suhtluskorda kindlaks määrava 21.06.2024 määruse

(dtlk 32-48) järgi veedab hageja kostja juures kuus vähem kui 7 päeva kuigi,

arvestades ka nädalasiseseid õhtuseid kohtumisi ületavad kokkusaamised keskmiselt 6

päeva kuus. Apellatsioonkaebuses on kostja esile toonud, et suhtluskorra määruse järgi

viibib hageja kostja juures 6 ööpäeva kuus, samas leidis kostja, et hageja viibib

tegelikult kostja juures vähemalt 7 päeva kuus kuna hageja veedab temaga suveajal

veel üksteisele järgnevat 14 päeva ning lisaks erinevad tähtpäevad 5 päeva aastas.

Ringkonnakohus osutab, et suveaja viibimist kostja väidetud mahus suhtluskorra

määrusest ei nähtu ning ka üksikutel tähtpäevadel näiteks isa sünnipäeval, isadepäeval

kokkusaamine ei muuda suhtlemist selliseks, et täidetud oleks 7 päeva hageja

viibimine kostja juures. Lisaks puudus maakohtus poolte vahel vaidlus ka selles, et

tegelikult määrusega määratud suhtluskorda ei järgita, hageja viibib kostja juures isegi

vähem kui 6 päeva kuus.

12.Arvestades apellatsioonkaebuse väiteid tuleb aga arvestada järgnevaga. Riigikohus on

PKS § 101 lg 6 eesmärke tõlgendanud selliselt, et kohus vähendab elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga alati, kui

kohtumenetluses on tuvastatud, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kui lapse ja vanema suhtluskorda

reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava

vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud

ulatuses. Seejuures peab kohus TsMS § 230 lg-st 3 tulenevalt omal algatusel

tuvastama asjaolu, kas kohustatud vanema ja lapse suhtlemine on reguleeritud

kohtulahendi või kokkuleppega. Kui tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või

kokkuleppes märgitule, on sellele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja

tõendeid esitades see eeldus ümber lükata. Kui laps viibib lahuselavast vanemast

sõltumatutel asjaoludel lahuselava vanema juures vähem aega, kui on suhtluskorra või

vanemate kokkuleppega ette nähtud, tuleb PKS § 101 lg 6 kohaldamisel lugeda, et laps

viibis lahuselava vanema juures kohtulahendiga kindlaksmääratud või kokkulepitud

suhtluskorras ettenähtud aja (RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491/96, p 14.1; 31.03.2025,

2-17-6713/196, p 29). Käesolevast asjast nähtuvalt suhtles hageja 2024.a, st maakohtu

menetluse ajal kostjaga vähem, kui suhtluskorda määrav kohtulahend võimaldaks.

Kostja avalduse alusel on suhtluskorra sundtäitmiseks algatatud täitemenetlus. Seega

ei ole põhjendatud maakohutu seisukoht, et menetluses ei ole oluline tuvastada, miks

hageja suhtluskorra järgselt kostjaga ei suhtle. Käesolevas asjas tuli tuvastada, kas

hageja poolt suhtluskorra järgimata jätmine on põhjustatud kostjast tulenevatest

asjaoludest.

13. Ringkonnakohus tegi pooltele ettepaneku esitada hageja ja kostja suhtlemise kohta

info nii toimumise aegade kui ka suhtluskorra ärajäämise põhjuste kohta. Mõlemad

pooled esitasid oma nägemuse hageja ja kostja suhtluse kohta. Nendest nähtub

ringkonnakohtu arvates, et hageja ja kostja suhtlus on tihe, hageja soovib kostjaga

suhelda ning on seda teinud, kohtutakse igal nädalal, sh on toimunud kohtumäärusega

kindlaksmääratud nn pikendatud nädalavahetuste ööbimistega kohtumised.

8(11)

Ringkonnakohtu arvates on alusetud, arvestades toimunud suhtluse tihedust, kostja

väited, et hageja ema mõjutusel ei soovi hageja kostjaga kohtuda. Asjast nähtub küll,

et on esinenud olukordi, kus hageja ei ole soovinud kostjaga suhtlemiseks tema juurde

minna, kuid arvestades toimunud suhtluse tihedust on need keeldumised olnud

marginaalsed. Mõlema poole poolt esitatud suhtluskorra toimumise andmetest nähtub

siiski, et osaliselt on suhtluskorrad kostjaga ära jäänud hageja haigestumise tõttu või

üritustele (näiteks sünnipäevapeole) mineku tõttu, osaliselt aga kostjast endast

tulenevatest asjaoludest, näiteks haigestumine, vajadus õppida või muud teadmata

põhjused. Seega tuleb kokkuvõttes asuda seisukohale, et suhtlust 21.06.2024 määruses

kindlaksmääratud korra järgi täies mahus ei toimu. Suhtluskorra ärajäämine lapse

haigestumise või muu ootamatu ürituse toimumise tõttu ei saa pidada kostjast

tulenevaks asjaoluks, küll aga on ka kostjast tulenevatel asjaoludel suhtlus ära jäänud.

Antud juhul ei saa asuda ka seisukohale, et kohtulahendis määratud suhtluskorra ja

nende tegeliku toimumise vahel esinevad ebaolulised kõrvalekaldumised. Lisaks

nädalasisestele õhul toimuvatele kohtumisetele on ära jäänud ka nn pikendatud

nädalavahetuste kohtumised, mis muudab selgelt suhtlemise tiheduse lühemaks kui

keskmiselt 6 päeva kuus.

14. Ringkonnakohus on seisukohal, et lisaks tuleb arvestada ka järgnevaga. Elatis on

mõeldud esmajoones lapse jooksvate vajaduste katmiseks. Seega tuleb elatist

puudutav otsus teha selliselt, et see vastaks võimalikult palju lapse elukorraldusele

elatise määramise lahendi eeldatava jõustumise ajal ja ettenähtavas tulevikus.

Alaealise lapse huvidele ega menetlusökonoomia põhimõttele ei vasta lahendite

tegemine, mille puhul on ette näha, et need ei vasta juba jõustudes tegelikule

elukorraldusele ning esineb vajadus pöörduda kohtusse uue vaidlusega. Käesoleval

juhul on selge, et hageja suhtlemine kostjaga on ajaliselt väiksem kui 7 päeva kuus,

isegi juhul, kui määrusega seatud suhtluskorda täitetakse täies mahus, ei moodustaks

keskmine suhtlusaeg 7 päeva kuus. Juhul, kui kostja viibiks hagejaga välisreisil 14

päeva järjestikku, mis poolte esitatud andmetest viimase aasta kohta ei nähtu, ei pruugi

ka sel juhul koosviibimise aeg aastas tõusta keskmiselt 7 päevani kuus, sest sel juhul

kattuvad regulaarsed suhtlemiskorrad reisil viibimise ajaga. Lisaks on hageja esile

toonud, et kõik kulud, hoolimata sellest, et hageja viibib kostja juures kannab tema

ema. Ringkonnakohus leiab, et ajal, kui hageja viibib kostja juures on toidu ja

eluasemega seotud kulud siiski kostja kanda. Samas märkimisväärse osa

ülalpidamiskuludest moodustavad ka muud püsikulud - alushariduse (lasteaed,

huviringid) ja riiete/jalanõude kulud. Asjas ei ole tõendatud, et osas, milles hageja

viibib kostja juures on kostja proportsionaalselt oma ülalpidamiskohustuse suurusega

kandnud ka neid kulusid.

15.Seonduvalt apellatsioonkaebuse väitega, et hageja kulude suurus, mistõttu ka elatise

nõue, on tõendamata osutab ringkonnakohus järgnevale. Kui vanemalt nõutakse elatist

PKS §-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi kohtumenetluses tõendada. Ka enne 1. jaanuari 2022 toimunud

seadusemuudatust ei pidanud miinimumelatise nõudmisel lapse kulusid tõendama, sest

eeldati, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis (vt ka

9(11)

RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15; 07.02.2018, 2-15-15909/124, p 12). Seega ei

pidanud hageja, kes palus kostjalt enda kasuks välja mõista PKS § 101 alusel

arvutatud elatise, oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid tõendama ning

maakohtule ei saa ette heita hageja ülalpidamiseks vajalike kulude tuvastamata jätmist.

16. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei

vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101

alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

17. Asjas puudub vaidlus, et kostjal on peale hageja veel üks alaealine laps, kellele ta peab

ülalpidamise tagama. Arvestades, et asjas on tõendatud kostja võime teenida sissetulekut,

selle suurus, leiab ringkonnakohus, et kostja on võimeline hagejale tasuma maakohtu poolt

väljamõistetud elatist. Kuna alaealisi lapsi tuleb kohelda võrdselt, siis isegi juhul, kui kostjalt

mõistetakse välja teise lapse ülalpidamiseks hagejaga sarnane summa, võimaldab kostja

sissetulek saadava töötasuga pidada ülal ennast ja oma alaealisi lapsi. Maakohus on selle

asjaolu õigesti tuvastanud. Ringkonnakohus osutab, et kostja esitas asjas pangakonto

filtreeritud väljavõtte, st tegelikult on teadmata, kas lisaks igakuisele töötasule on hagejal veel

sissetulekuid. Kuna aga antud juhul on tõendamist leidnud, et kostja töötasu võimaldab

kostjal hageja nõutud miinimumelatist tasuda, siis puudub vajadus nõuda välja vastav

väljavõte tervikuna.

18.Hageja esitas asjas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus menetluskulud jaotada selliselt,

et kõik poolte menetluskulud kannab kostja. Ringkonnakohtu arvates ei eksinud maakohus,

kui jättis menetluskulud poolte endi kanda. Asjast ei nähtu selliseid erilisi asjaolusid, mis

annaksid aluse kalduda menetluskulude jaotamise üldreeglist elatise vaidluses kõrvale.

Asjaolu, et hageja maakohtu otsustusega ei nõustu ei ole iseenesest maakohtu otsuse

muutmise aluseks. Elatise vaidluse jõudmisel kohtusse ongi poolte vahel tekkinud vaidlus, st

neil on erinevad seisukohad kas ja millises ulatuses peaks kostja hagejale elatist tasuma.

Selline oli vaidluse iseloom ka käesolevas asjas.

19.Vastavalt TsMS § 652 lg 3 p-le 2 tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses

tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid mh juhul, kui asjaolu või

tõendit ei saanud varem esitada põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks

või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Üldjuhul tuleb

apellatsioonimenetluses uued asjaolud ja tõendid ning nende esitamise põhjendused kohtu ette

tuua apellatsioonitähtaja jooksul või apellatsioonkaebusele vastuse esitamiseks määratud

tähtaja jooksul. Hageja esitas apellatsioonimenetluses uued tõendid selle kohta, et kostja

maksis vabatahtlikult oma teisele lapsele 2025.a juunis elatist 1 eurot, samuti esitas hageja

10(11)

tõendi, et kostja algatusel jäi ära hagejaga kohtumine septembris 2025.a. Ringkonnakohtu

arvates tuleb nimetatud tõendid asja materjalide juurde võtta, kuna need on tekkinud peale

maakohtu otsuse tegemist. Elatise makse tõendiga ei saa aga tõendada kostja kohustuse

suurust, sest vaidlus puudub, et kostja teise lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks toimub

kohtumenetlus ning vabatahtlikult elatise maksmine 1 euro suuruses summas ei näita reaalselt

elatise kohustuse suurust. Hagejaga kohtumise ärajätmine kostja algatusel on asjakohane

tõend, osutades sellele, et ka kostja enda algatusel on hagejaga suhtlemine ära jäänud.

Ülejäänud hageja poolt esitatud tõendite juurdevõtmisest tuleb keelduda, sest need on esitatud

hilinenult TsMS § 652 lg-e 4 järgi.

Menetluskulude jaotus

20.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Ringkonnakohus leiab eeltoodust juhindudes, et arvestades vaidluse

olemust ja asjaolusid tuleb poolte menetluskulud ka ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)