Legislator Case Law & Legislation
2-25-119886/4 AI generated

2-25-119886/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-119886/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada N Š (hageja) ja M J (kostja, koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss jääk 329,66 eurot ja viivis 30,34 eurot) xxx arvelduskontole nr xxx, selgitusega:

Legislator headnote

AI generated

2-25-119886/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada N Š (hageja) ja M J (kostja, koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss jääk 329,66 eurot ja viivis 30,34 eurot) xxx arvelduskontole nr xxx, selgitusega:

Keywords

AI generated
performance in lieu of fulfillment arbitration clause commuter allowance bill guarantee revocable offer fraudulent obtaining of a benefit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Kohtujurist

Katalyn Tähismaa

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-119886

Tsiviilasi

N Š hagi M J vastu 401,36 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

360 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja N Š (isikukood xxx), lepinguline esindaja R A

Kostja M J (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada N Š (hageja) ja M J (kostja, koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss

alljärgnevas:

1.1. Kostja M J kohustub tasuma võlgnevuse kogusummas 360 eurot (põhisumma

jääk 329,66 eurot ja viivis 30,34 eurot) xxx arvelduskontole nr xxx, selgitusega:

tsiviilasi nr 2-25-119886, igakuiste võrdsete osamaksete kaupa 4 kuu jooksul

selliselt, et esimene osamakse summas 100 eurot tasutakse hiljemalt 15.

oktoobril 2025, teine osamakse summas 100 eurot tasutakse hiljemalt 15.

novembril 2025, kolmas osamakse summas 100 eurot tasutakse hiljemalt 15.

detsembril 2025 ja neljas osamakse summas 60 eurot tasutakse hiljemalt 15.

jaanuaril 2026.

1.2. Kui kostja tasub punktis 1.1. toodud võlgnevuse kohaselt, siis loevad pooled

vaidluse tsiviilasjas nr 2-25-119886 lõplikult lahendatuks ning kinnitavad, et

neil puuduvad teineteise suhtes 22. mail 2025 sõlmitud abstraktsest

võlatunnistusest ja tsiviilasjast 2-25-119886 tulenevad mistahes rahalised

(sealhulgas viivise-, intressi-, kahju hüvitamise nõuded jne) ning mitterahalised

nõuded ja/või pretensioonid.

1.3. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui kostja on punktis 1.1. toodud osamakse

tasumisega viivituses, siis muutub kogu võla jääk automaatselt sissenõutavaks,

misjärel on hagejal õigus nõuda kostjalt koheselt kogu võla jäägi tasumist ning

ka viivist 0,083% tasumata põhisummalt päevas, kuni selle likvideerimiseni,

arvestusega, et viivisenõue kokku ei ületa põhisummat.

1.4. Pooled on kokku leppinud, et kõik tsiviilasjaga nr 2-25-119886 seonduvalt

kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.5. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-25-119886

menetlus.

2. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N Š (hageja) esitas 13.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M J

(kostja) vastu 401,36 euro saamiseks. Kostja saatis 02.09.2025 kohtule venekeelse e-kirja,

korrektse allkirjastatud vastuväite esitas kostja kohtule 12.09.2025. Pärnu Maakohus lõpetas

24.09.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks Harju

Maakohtule.

2. Harju Maakohus kohustas 24.09.2025 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama

seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu 14 päeva jooksul.

3. 29.09.2025 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, mille palusid kinnitada ja

tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled

on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja TsMS § 661 lg 4 alusel kokku

leppinud ja avaldavad, et nad loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.

5. TsMS § 486 lg 4 järgi menetleb kohus kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja

431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus

kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses TsMS §-s 487 sätestatu

kohaselt. Kohus ei jätka käesoleval juhul asja menetlemist hagimenetluses TsMS § 487

kohaselt, kuivõrd kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse.

6. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. VÕS § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse

kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks

poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust

nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et

kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad

kompromissilepingu alusel uued õigused.

7. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss

olla tingimuslik.

8. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust

jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.

9. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st

432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku

üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi

kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või

osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS §

430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras

kehtetuks tunnistada.

10. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku

leppinud, et kõik tsiviilasjaga nr 2-25-119886 seonduvalt kantud menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

11. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab

poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele

kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)