2-20-13429/77 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

30.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13429

Kohtuasi

Aktsiaselts TALLINNA SADAM hagi W.C vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

XXX. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaselts TALLINNA SADAM määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Aktsiaselts TALLINNA

SADAM (registrikood 10137319), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Carel Kivimaa

Kostja (vastustaja): W.C (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 26.09.2024 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 2394 euro

ulatuses, ning teha tühistatud osas uus lahend, millega mõista see summa kostjalt

hageja kasuks lisaks menetluskuludena välja koos viivisega alates määruse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Välja mõista kostjalt W.C-lt (isikukood XXX) hageja AS Tallinna Sadam

(registrikood 10137319) kasuks menetluskuludena 18 003,30 eurot.

2.2. Välja mõista kostjalt W.C-lt (isikukood XXX) hageja AS Tallinna Sadam

(registrikood 10137319) kasuks viivis menetluskuludelt 18 003,30 eurolt alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

3. Aktsiaselts TALLINNA SADAM määruskaebus rahuldada osaliselt.

2-20-13429

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli aktsiaselts TALLINNA SADAM (hageja) nõue W.C

(kostja) vastu tunnistada lubamatuks sundtäitmine kohtutäitur Arvi Pingi täiteasjas nr XXX.

Harju Maakohus jättis hagi 16.12.2022 otsusega rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.03.2024 otsusega maakohtu otsuse osas, milles

maakohus jättis hagi rahuldamata ning määras rahaliselt kindlaks menetluskulud. Tallinna

Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr XXX

lubamatuks ning jättis poolte maakohtus kantud menetluskuludest 5% hageja kanda ja 95%

kostja kanda. Apellatsiooniastmes kantud kulud seoses apellatsioonkaebusega jättis

ringkonnakohus täielikult kostja kanda. Vastuapellatsiooniga seotud kulud jäid poolte endi

kanda. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 17.06.2024 määrusega, millega keelduti kostja

kassatsioonkaebust menetlusse võtmast.

2. Hageja palus määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tema 31.10.2022,

22.02.2024 ja 17.06.2024 esitatud menetluskulude nimekirjade alusel ning menetluskuludelt

välja mõista ka viivis seadusjärgses määras alljärgnevalt:

2.1. 31.10.2022 menetluskulude taotluses palus hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena

45 472 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 45 122 euro eest ilma käibemaksuta 322,3 h

ulatuses. Hagejale on osutanud õigusabi vandeadvokaat Paul Varul tunnihinnaga 140 eurot ja

vandeadvokaat Kedli Anvelt tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Samuti on hageja

menetluskuluks riigilõivud summas 350 eurot. Kokku on hagejal tekkinud menetluskulusid

summas 45 472 eurot ilma käibemaksuta.

2.2. 22.02.2024 taotluse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 13

285 eurot. Riigilõivuna tasus hageja kokku 595 eurot. Hagejale osutati õigusabi 12 690 eurot

eest ilma käibemaksuta 85,7 h ulatuses. Kokku on hageja apellatsiooniastme kulud 13 285

eurot.

2.3. 17.06.2024 menetluskulude taotluse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista ka pärast

22.02.2024 menetluskulude nimekirja esitamist hagejale käesolevas menetluses tekkinud

täiendavate menetluskuludega seoses kokku 3,7 h eest summas 592 eurot, tunnihinnaga 160

eurot seoses Tallinna Ringkonnakohtu otsuse analüüsi, tulemuste osas kliendiga suhtlemise,

kostja 19.04.2024 kassatsioonkaebuse analüüsi ja seisukoha kujundamise, Riigikohtu määruse

vastuvõtmise ja menetluskulude taotluse koostamise ning kohtule esitamisega seoses.

2-20-13429

3. Kostjal ei olnud vastuväiteid hageja esindajate tunnitasule 140 eurot ega riigilõivule 350

eurot. Kostja leidis, et põhjendamatud on kahe esindaja identsed toimingud, büroosisesed

nõupidamised ja suhtlused, kohtupraktika ja erialakirjanduse analüüs jms. Büroosisestele

nõupidamiste ja suhtluste ajakulud on ebamõistlikud ning nende toimumine ja vajalikkus

kontrollimatud. Samuti on kostja hinnangul ebamõistlik ajakulu mitmete hageja

menetlusdokumentide koostamisele ning maakohtu ajakulu 322,3 h on üle paisutatud.

Arvestades kostja menetluskulude ajalist mahtu maakohtus ehk ca 80 h, ei ole hageja

lepinguliste esindajate ajakulu maakohtus põhjendatud enamas ulatuses kui 100 h. Valdavas

osas on hageja suur õigusteenuse ajakulu tingitud temast endast ehk väidete mittevajalikust

kordamisest erinevates menetlusdokumentides, argumentatsiooni konkreetsuse puudumisest ja

sellest tingitud mõttearenduste laialivalguvusest. Kostja nõustus ka apellatsioonimenetluses

hageja esindajate tunnitasu suurusega 140 eurot ja riigilõivu kuluga 595 eurot. Ajakulu 85,70

h pidas kostja ülepaisutatuks ning põhjendatud ajakulu on vaid 25 h. Apellatsioonkaebus

sisaldas maakohtu väidete kordamist. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse

põhjendustel, mida apellatsioonkaebuses toodud ei olnud. Ebaõiglane on jätta kostja kanda

ajakulu, mis on seotud hageja esindaja vahetumisega. Sama moodi on alusetud kulud seoses

büroosiseste nõupidamistega ja hageja lepinguliste esindajate omavahelise suhtlemisega.

Lepinguline esindaja Paul Varul ei teinud apellatsioonimenetluses ühtegi sisulist toimingut.

Pärast 22.02.2024 kantud kulud hüvitamisele ei kuulu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus mõistis 26.09.2024 määrusega kostjalt hageja kasuks menetluskuludena

välja 15 609,30 eurot koos viivisega menetluskuludelt 15 609,30 eurolt alates määruse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

5. Määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 174 lg-le 1, § 177 lg 1 p-le 2, § 174

lg-le 8. Menetluskulude jaotus on kindlaks määratud Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2024

jõustunud lahendiga, milles jäeti hageja maakohtu kuludest 95% kostja kanda ning

apellatsioonkaebusega seotud kulud täielikult kostja kanda. Vastuapellatsiooniga seotud kulud

jäid poolte endi kanda.

6. Kohus leidis, et hageja esindajate tunnitasu 140 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik.

Kohus samas nõustus kostja väidetega, et hageja esindajate ajakulu õigusabi osutamiseks

maakohtus on ebamõistlikult ülepaisutatud ega ole sisulises kooskõlas menetluses esitatud

dokumentide ja hageja õiguste kaitsmiseks vajalike toimingutega. Sellele, et hageja esindajate

ajakulu on ebamõistlikult ülepaisutatud, viitab objektiivselt ka asjaolu, et kostja esindajate

ajakulu samas menetluses on olnud kordades väiksem. Kohus leidis, et vaidluse sisu ja

keerukust arvestades oli piisav ühe esindaja ajakulu ning kahe esindaja dubleerivad toimingud

ei olnud vajalikud. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et vajalikuks ja põhjendatuks ei saa

pidada menetluskulude taotlusest nähtuvat ebamõistlikus mahus aega erinevatele

büroosisestele nõupidamistele. Kohus ei saa üksnes menetluskulude taotluse alusel tuvastada,

kas need nõupidamised üldse toimusid, mida neil arutati ja kui kaua need kestsid. Olukorras,

kus hageja ei vajanud oma õiguste kaitseks maakohtus kahte esindajat, on iseenesest alusetu

ajakulu kahe esindaja tegevuste ja plaanide omavaheliseks kooskõlastamiseks.

7. Kohus leidis, et ühe esindaja mõistlik ajakulu hagiavalduse koostamiseks oleks selle sisu ja

mahtu arvestades olnud 10 h. Seejuures ei olnud kõik hagiavalduses toodud argumendid ja

taotlused asjakohased. Menetluskulude taotluses toodud ajakulu hagiavalduse koostamiseks

2-20-13429

kokku 29,5 h ulatuses on selgelt ülepaisutatud ning 19,5 h ulatuses on tegu ebavajaliku

ajakuluga.

8. Hageja esindaja ajakulu 1,1 h seoses määruse analüüsi, kliendile edastamisele ja temaga

suhtlemisele, samuti täitemenetluse peatamise otsuse analüüsile ja hagi menetlusse võtmise

määruse analüüsiks on põhjendatud 0,5 h ulatuses. Eelviidatud ajakulu oli vajalik üksnes hagi

tagamise määrusega tutvumiseks. Hagi menetlusse võtmise määrus ei vajanud analüüsi ning

määrusega sai klient ise tutvuda e-toimiku vahendusel. Kohus leidis, et määruse edastamist ei

saa pidada advokaadi osutatavaks õigusabiks. Täitemenetluses tehtud toiminguid ei saa kohus

lugeda õigusabi osutamiseks antud tsiviilasjas ning kohus ei saa ka kontrollida, kas või

milliseid toiminguid hageja täitemenetluses tegi.

9. Kostja määruskaebuse analüüsiks ja sellele vastamiseks sai ühel hageja esindajal,

arvestades määruskaebuse ja vastuse sisu ning põhjendatust, mõislikult aega kuluda 6 h,

arvestades vaidlusküsimuse vähest keerukust. Ebavajalik on seoses määruskaebusega kahe

esindaja büroosiseste nõupidamis pidamiseks kulunud aeg ning mahukas aeg Riigikohtu

lahendite analüüsiks. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata sõltumata

vastuse mahust resolutsioonmäärusega. Menetluskulude taotluses sisalduv ajakulu kogumis

28,4 h on üle paisutatud ning vajalik aeg sellest oli 6 h.

10. Kostja vastus hagile oli esitatud sisulises osas seitsmel lehel ning sellele omakorda

vastuseks koostatud hageja 28.01.2021 vastus oli esitatud küll 17 lehel, kuid vastus sisaldas

ka asjakohatut menetluse peatamise taotlust ning selle argumentatsioon oli osaliselt

asjakohatu ja osaliselt laialivalguv. Menetluskulude taotluse järgi kulus kahel esindajal

vastuse koostamiseks, samal ajal toimunud määratlemata sisu ning eesmärgiga büroosisestele

nõupidamistele ja tähtaja pikendamise taotluse esitamiseks kokku 66,2 h, mis on kohtu

hinnangul ilmselgelt ülepaisutatud ja ebavajalik. Muuhulgas sisaldas hageja vastus ebaselget

tasaarvestuse avaldust. Kohtu hinnangul ei saanud ühe esindaja mõistlik ajakulu vastuse

koostamiseks ületada 20 h.

11. Menetluskulude taotlusest nähtuv esindajate ajakulu ajavahemikus 08.02.2021 kuni

08.09.2021 4,1 h ulatuses on tervikuna ebavajalik. 08.02.2021 ei esitanud kohus hagejale

ühtegi nõuet, vaid hagejat üksnes teavitati sellest, et kostjale anti vastamiseks aega. Seega

puudus vajadus õigusabi osutamiseks. Hageja samuti ei esitanud sellel ajal kohtule ühtegi

dokumenti, ta ei teinud menetluses ühtegi toimingut ja ebaselge on, milleks, kellega ja mis

eesmärgil nõu peeti. 08.09.2021 teatas kohus kohtu koosseisu vahetumisest ja palus teatada,

kas istungi aeg sobib. Sellegi info analüüsimiseks vajadus puudus, samuti ei olnud vajalik

suhtlus kliendiga, sest kohus ei palunud kliendil istungil osaleda.

12. Taotluse järgi on 08.11.2021 esindajal kulud 2,20 h kliendiga suhtlemiseks, materjalide

ülevaatamiseks, menetlusliku olukorra ning tõendite esitamise vajaduse ja võimalikkusega

seonduvaks analüüsiks. Kohtu hinnangul on ajakulu tervikuna ebavajalik, sest kohus ei

andnud hagejale sellel ajal korraldust ühegi toimingu tegemiseks. Menetluskulude taotlusest

ei ole võimalik mõista, mida analüüsiti.

13. Kohus leidis, et 06.12.2021 eelistungiks valmistumise mõistlik ajakulu on ühe esindaja

ajakulu 2 tundi kokku, mis peaks hõlmama suhtlust kliendiga. Eelistung kestis 40 minutit ning

sellel selgitas kohus hagejale õiguslikku olukorda ja menetlusega seotud küsimusi, hageja ise

istungil uusi taotlusi ei esitanud. Kogumis on kohtu hinnangul eelistungiga seotud mõistlik

ajakulu 2 h 40 min, mitte menetluskulude taotluses märgitud ajakulu 24 h, mis taas sisaldab

kulu mitmeteks ebaselge sisu, eesmärgi ja kestvusega nõupidamisteks.

2-20-13429

14. 01.02.2022 esitas hageja uue menetlusdokumendi 26 lehel, mis sisaldas mitmeid kordusi,

sealhulgas asjakohatuid taotlusi ja korduvaid taotlusi, mis jäid rahuldamata. Kohtu hinnangul

ei saa mõistlik ajakulu dokumendi koostamiseks koos muude vajalike toimingute ületada ühe

esindaja ajakulu 20 h. Ebavajalik on menetluskulude taotlusest nähtuv ajakulu 74,3 h, mis

sisaldab ka loetelu paljudest ebaselge vajadusega büroosisestest nõupidamisest ja muudest

kobarkirjetena esitatud toimingutest, mille tegelikku sisu ja eesmärki ei ole võimalik

tuvastada.

15. 01.03.2022 esitas kostja kohtule seisukoha üheteistkümnel lehel koos uute tõenditega ning

kohus sellele dokumendile hagejalt eraldi vastust ei küsinud. Mõistlik aeg dokumendiga

tutvumiseks ei saa ületada ühe esindaja ajakulu 2 h.

16. Menetluskulude taotluse kohaselt on ajavahemikul 07.03.2022 kuni 11.03.2022 teostatud

erinevaid toiminguid, kuid nende sisu, eesmärk, vajadus ning seos kohtumenetlusega ei ole

mõistetav. Menetluskulude taotlusest ei ole mõistetav, mida analüüsiti ja millisel eesmärgil

toimusid nõupidamised. Kohtu hinnangul on ebavajalik ajakulu kokku 16,3 h. Muuhulgas on

ebavajalik taotlusest nähtuv ajakulu istungiks valmistumiseks, sest istung pidi toimuma

21.03.2022, kuid istung lükati edasi hageja esindaja taotluse alusel.

17. 14.03.2022 esitas hageja taotluse ühe tõendi lisamiseks ning kohtu hinnangul mõistlik

ajakulu selle taotluse koostamiseks kokku on 2 h, arvestades taotluse sisu ja mahtu.

Ebavajalik on ajakulu 18,1 tundi, mis nähtub menetluskulude taotlusest.

18. 15.03.2022 esitas hageja esindaja taotluse istungi edasilükkamiseks. Kohus leidis, et

sõltumata sellest, et taotlus rahuldati, ei saa selle koostamise ajakulu lugeda õigusabi

osutamiseks, sest taotluse esitamise vajadus oli seotud esindaja haigestumisega, mitte

vajadusega teha sisulisi toiminguid. Ebavajalik on ajakulu 1,8 h. Ka uue istungi aja

kooskõlastamiseks kulunud aega ei saa pidada õigusabi osutamiseks vajalikuks ajaks ning

ilmselgelt on alusetu taotluses märgitud aeg 1 h.

19. Menetluskulude taotluse kohaselt on 11.05.2022 esindajal kulunud aega 0,20 h analüüsiks,

kuid ebaselge on, mida analüüsiti. Kohtumenetluses sellel ajal toiminguid ei olnud ning

dokumente ei esitatud.

20. Kostja esitas 20.06.2022 neljal lehel taotluse hagi tagamise tühistamiseks, millele hageja

vastas 29.06.2022. Hageja vastus oli esitatud seitsmel lehel. Kuigi kostja taotlus jäi

rahuldamata, oli enamik hageja väidetest vastuses asjakohatud. Kohus leidis, et mõistlik aeg

taotlusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kokku ei saanud ületada 11 h. Ebavajalik oli

taotlusest nähtuv kogukulu 18,4 h.

21. 05.09.2022 kohtuistung kestis 1 h 10 min. Kohus leidis, et mõistlik aeg istungiks

valmistumiseks peaks hõlmama ühe esindaja ajakulu 2 h. Istungil loobus hageja ühest oma

nõudest, mida ta oleks saanud teha kirjalikult enne istungit. Ebavajalik oli mitme esindaja

dubleeriv ajakulu ettevalmistuse ja osalemise eest kokku 22,9 h. Kohus luges mõistlikuks

ajakuluks kokku istungil osalemiseks ja selleks valmistumiseks 3 h 10 min. Kuna hageja ei

esitanud istungil menetluskulude taotlust, oli asjakohatu selle koostamise ajakulu. Protokolli

analüüsimiseks vajalik ajakulu ei saanud ületada 30 minutit ning kulu 1,2 h on ülepaisutatud.

22. 31.10.2022 esitas hageja menetlusdokumendi seitsmel lehel, mis sisaldas mitmeid kordusi.

Mõistlik ajakulu on kohtu hinnangul selle dokumendi koostamiseks 6 h. Ebavajalik on kahe

esindaja dubleeriv ja määratlemata nõupidamisi sisaldav ajakulu alates 12.09.2022 kuni

2-20-13429

31.10.2022 kokku 14,8 h. Menetluskulude taotluse koostamiseks sai aega mõistlikul kuluda

0,5 h, sest taotluse tekst oli lühike ja sellele oli lisatud väljatrükk andmebaasist advokaadi

ajakulu kohta.

23. Kohtu hinnangul oli mõistlik ajakulu notari seisukohaga tutvumiseks 0,4 h. Lisaks

eeltoodud ajakulule luges kohus mõistlikuks ja põhjendatud menetluskuluks tasutud riigilõivu

350 eurot.

24. Eeltoodut arvesse võttes on hageja esindaja õigusabi osutamiseks põhjendatud aeg

maakohtus kokku 10 h + 0,5 h + 6 h + 20 h + 2,6 h + 20 h + 2 h + 2 h + 11 h + 3,1 h + 0,5 h +

6 h + 0,5 h + 0,4 h = 84,6 h ja 11 844 eurot. Koos kuluga riigilõivule summas 350 eurot, on

hageja menetluskulud maakohtus põhjendatud 12 194 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja

kasuks sellest välja mõista 95% ehk 11 584,3 eurot.

25. Kohus leidis seoses apellatsioonimenetluse esitatud ja 22.04.2024 menetluskulude

taotluses toodud õigusabi osutamise ajakuluga kokku 85,7 h seoses, et see on ülepaisutatud.

Põhjendatud kuluks on hageja kulu tasutud riigilõivule 595 eurot. Apellatsioonkaebuse

koostamiseks ja maakohtu lahendi analüüsiks sai ühel esindajal kokku mõistlikult aega kuluda

kokku aega 20 h, mitte taotluses viidatud 64,6 h. Menetluskulude taotlus sisaldab taas ajakulu

paljudele nõupidamistele ning taotlusest ei nähtu, kellega, mille üle ja mis põhjusel nõu peeti.

Nõupidamiste ajalist kestvust kohus kontrollida ei saa. Istung apellatsiooniastmes kestis 2 h

ning mõistlik aeg selle ettevalmistamiseks on kohtu hinnangul 2 h, mitte 13 h koos ebaselgete

eesmärkidega nõupidamiste ajakuluga. Menetluskulude taotluse koostamine võis mõistlikult

aega võtta 0,5 h, sest taotlusele oli lisatud väljatrükk andmebaasist ajakulu kohta.

Vastuapellatsiooniga seotud kulud jäid Tallinna Ringkonnakohtu lahendi kohaselt poolte endi

kanda.

26. Eeltoodust lähtuvalt on hageja mõistlik ajakulu õigusabi osutamiseks

apellatsioonimenetluses 20 h + 2 h + 2 h + 0,5 h = 24,5 h ja 3430 eurot. Koos kuluga

riigilõivule on põhjendatud kulu 4025 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 11

584,3 eurot + 4025 eurot = 15 609,3 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja

mõista viivis menetluskuludelt 15 609,3 eurolt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

27. Kohus nõustus kostjaga, et hageja kulud 17.06.2024 menetluskulude nimekirja alusel

väljamõistmisele ei kuulu. Tegu ei ole apellatsioonimenetluses ega maakohtu menetluses

kantud menetluskuludega. Kassatsioonkaebuse analüüs ei olnud vajalik, sest Riigikohus ei

palunud hagejal sellele vastata. Menetluskuluks ei ole ka määruse vastuvõtmine, sest

dokumendi vastuvõtmine ei kujuta endast õigusabi osutamist. Kuna kulud olid ebavajalikud

ega kuulu väljamõistmisele, ei saa kohus välja mõista ka kulu seoses menetluskulude

väljamõistmise taotlusega.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

28. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

kohus jättis hageja kantud ja 31.10.2022, 22.02.2024, 17.06.2024 menetlusdokumentides välja

toodud ulatuses menetluskulud kostjalt välja mõistmata ning teha uus määrus, millega

määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus hageja menetluskulude nimekirjade alusel

summas 59 349 eurot lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2024 otsuses toodud

menetluskulude jaotusest koos seadusjärgsete viivistega.

2-20-13429

29. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab hageja maakohtu määruse ulatuses, milles

hageja menetluskulud jäid hüvitamata. Maakohus pidas õigustatuks ainult ca 26% hageja

menetluskuludest, sealjuures ei ole kohtu põhjendused kulude vähendamise kohta jälgitavad.

30. Kohtu põhjendused hageja maakohtus kantud menetluskulude vähendamisele on alusetud.

Maakohus vähendas õigustamatult hageja vajalikke ja mõistlikke menetluskulusid esimeses

astmes rohkem kui 3,8 korda. Sealjuures olid maakohtu põhjendused suvalised ja läksid

mitmel juhul vastuollu ka kohtu varasemate seisukohtadega. Kohane ei ole hageja

menetluskulude vähendamine põhjusel, et kostja menetluskulud on väiksemad.

30.1. Kohus vähendas alusetult hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamise ning

kohtule esitamise kulu 19,5 h võrra. Maakohus ei selgitanud, milliseid seisukohti ja taotlusi

pidas ta põhjendamatuks. Hagiavalduses esitatud taotlused ja argumendid olid asjakohased.

Asjaolu, et maakohus hiljem hindas (valesti) hageja seisukohad alusetuks, ei tähenda, et

hageja kantud kulud hagiavalduse koostamisel olid ebavajalikud.

30.2. Hageja kulu 1,1 h hagi tagamise määruse ja asja menetlusse võtmise määruse

vastuvõtmiseks, analüüsiks ja suhtluseks kliendiga on õigustatud. Tegelikult on loogiline ja

selgelt seotud käesoleva menetlusega, et hageja lepinguline esindaja analüüsis ka menetlusse

võtmise määrust, edastas selle kliendile ning selgitas asjaolusid. Lisaks, hagi tagamise

määruse kohaselt pidi hageja selle sundtäitemenetluse peatamiseks ise esitama kohtutäiturile.

Menetlusse võtmise määrused sisaldavad sageli ka hagejale suunatud kohustusi, mistõttu oli

selle analüüs vajalik tegevus.

30.3. Määruskaebusega seotud kulu 28,4 h oli õigustatud. Ringkonnakohus jättis 02.11.2020

resolutsioonmäärusega kostja määruskaebuse hagi tagamise määrusele rahuldamata.

Maakohus hindas (ebaõigesti) mittevajalikuks kahe esindaja omavaheliste nõupidamiste aega

ja Riigikohtu lahendite analüüsimist. Kostja määruskaebus sisaldas hulgaliselt viiteid

Riigikohtu praktikale ning esitas sellest moonutatud ülevaated. Hagejal tuli kõik kostja

ebaõiged käsitlused kummutada. Lisaks tõstatas kostja määruskaebuses hagi perspektiivituse

küsimuse. See tähendas täiendavate tõendite kogumist, analüüsi ning lõpuks kostja

seisukohtade kummutamist.

30.4. Kostja vastusele seisukoha koostamiseks kulunud aeg 66,2 h oli asjaolusid arvestades

õigustatud. Hageja tasaarvestuse avaldus ja sellega seotud menetluse peatamise taotlus oli

selgelt asjakohased, kuivõrd täitemenetluses olnud kostja nõude võis hageja VÕS § 171 lg 3

järgi tasaarvestada enda nõudega L.K vastu. 05.09.2022 toimunud maakohtu istungil selgus,

et maakohtule jäi hageja tasaarvestamise avaldus arusaamatuks põhjusel, et kohus ei olnud

tuttav VÕS § 171 lg-st 3 tuleneva reegliga, mis võimaldab võlgnikul uue võlausaldaja

omandatud nõuet tasaarvestada vana võlausaldaja vastu suunatud nõudega. Hageja seisukoha

mahu tingis kostja poolt hagile esitatud vastus.

30.5. Vahemikus 08.02-08.09.2021 tehtud tegevused olid asjakohased. Nimetatud perioodil

esitas kohus 08.02.2021 kirja kostjale, millega tutvumiseks kulus hageja esindajal 0,1 h.

Hageja lepingulisel esindajal on kohustuseks olla teadlik kõigist menetlustoimingutest, mis

menetluses aset leiavad ja sellest ka klienti teavitada. 18.02.2021 esitas kostja oma seisukoha,

millega hageja lepinguline esindaja oli kohustatud tutvuma. 08.09.2021 teavitas kohus hageja

lepingulisi esindajaid kohtuistungist ja ka see on asjakohane info, mida hageja lepingulised

esindajad pidid kliendiga jagama. Samuti on õigustatud kulu lepinguliste esindajate ja kliendi

vaheline suhtlus, mida Riigikohus on tunnustanud vajaliku kuluna.

2-20-13429

30.6. Hageja 08.11.2021 kulu on õigustatud. Nimetatud toimingud tehti umbes kuu enne

planeeritud istungit. Eesmärgiks oli välja selgitada, kas on tarvis esitada täiendavaid tõendeid

või asjaolusid enne planeeritud istungit. Menetlusosalistel on lubatud kuni 7 päeva enne

planeeritud istungit vastavaid toiminguid teha (TsMS § 329 lg 2). Sama kohtukoosseis pidas

16.12.2022 otsuses seda kulu õigustatuks.

30.7. 06.12.2021 istungiks valmistumise kulu oli asjakohane ja mõistlik. Hageja taotles 24 h

hüvitamist. Hagejal ega tema esindajatel ei olnud võimalik enne istungit ette näha, kas istung

piirdub vaid eelistungiga või läheb eelistung edasi sisuliseks istungiks. Seega pidid hageja

esindajad olema valmis asja lõpuni arutamiseks. Sama kohtukoosseis aktsepteeris 16.12.2022

otsuses kulusid vähemalt 4 h 40 min ulatuses, sealjuures seoses kahe esindajaga.

30.8. Hageja kulud seoses 01.02.2022 menetlusdokumendiga olid vajalikud ja mõistlikud.

Maakohtu seisukohast ei nähtu, millel põhineb seisukoht vähendada ajakulu just 20 h-ni ehk

pea neli korda tegelikust kulust. Maakohtu väitel sisaldas menetlusdokument kordusi ja

asjakohatuid ning korduvaid taotlusi, mis jäid rahuldamata. Hageja vaidleb maakohtu

järeldustele vastu. Hageja hinnangul on asjaolusid ja tema 01.02.2022 seisukoha sisu

arvestades ajakulu 74,3 h õigustatud.

30.9. Hageja kulud seoses kostja 01.03.2022 seisukoha ja sellele vastamisega 30,8 h osas on

õigustatud. Maakohus käsitles hageja kulusid vahemikus 02.03-14.03.2022 eraldi kuludena.

Tegelikult nähtub hageja menetluskulude nimekirjast, et vahemikus 02.03.2022 kuni

14.03.2022 tehtud toimingud on kõik seotud kostja 01.03.2022 esitatud seisukoha ja

tõenditega. Menetluskulude nimekirjas toodud kandes on näha, mida hageja esindaja

15.03.2022 analüüsis. Kohtu seisukoht ei vasta tõele, et see pole arusaadav.

30.10. Hageja kulud seoses kostja 20.06.2022 taotlusele vastamisega olid õigustatud.

Maakohus pidas sisuliste põhjendusteta õigustatuks 18,4 h-st vaid 11 h. Kulude vajalikkust ja

õigustatust kinnitab 18,4 h ulatuses juba ainuüksi see, et kostjal kulus oma 20.06.2022

taotluse koostamiseks 17 h.

30.11. Hageja 05.09.2022 toimunud istungiks ettevalmistumise ja osalemise kulud on

õigustatud arvestades toimiku mahtu. Kohtu seisukoht on vastuolus sama kohtukoosseisu

16.12.2022 otsuses antud hinnanguga. Vahemikus 12.09.2022 kuni 31.10.2022 tehtud kulud

olid õigustatud ja vajalikud. Maakohtu põhjendused ei ole jälgitavad.

31. Kohtu põhjendused hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulude vähendamisele on

alusetud. Maakohus vähendas õigustamatult hageja vajalikke ja mõistlikke menetluskulusid

teises astmes rohkem kui 3,3 korda. Jättes välja hageja kulud seoses kostja

vastuapellatsioonkaebusele vastamisega (3,6 h), olid hageja kulud seoses

apellatsioonmenetlusega 82,1 h ning 12 042 eurot. Ilma jälgitavate põhjendusteta vähendas

maakohus seda 24,5 h ja 3430 euroni.

31.1. Hageja kulu apellatsioonkaebuse koostamise ja esitamisega seoses oli õigustatud. Ilma

sisuliste põhjendusteta leidis maakohus, et õigustatud kulu oli 20 h, mitte 64,6 h, mis hagejal

selleks kulus. Vaidlustatud maakohtu otsus oli 42 lehekülge ning seejuures esitas maakohus

seal hulgaliselt kohtuotsusele ebatavalises stiilis etteheiteid hageja suunal. Hageja ei saanud

jätta maakohtu ülekohtuseid märkusid käsitlemata. Lisaks tuvastas hageja hulgaliselt

maakohtu eksimusi.

2-20-13429

31.2. Istungi ettevalmistamise ja osalemise kulu oli õigustatud. Maakohus vähendas ilma

ühegi sisulise põhjenduseta kulusid istungiks ettevalmistamisel 13 h-lt 2 h-ni. Maakohus on

jätnud tähelepanuta, et 22.02.2024 istungiks valmistumine pidi hageja poolt arvestama ka

kostja 22.02.2023 apellatsioonkaebuse vastusele seisukoha kujundamisega. Lisaks, kostja

vastuse ja istungi toimumise vahele jäi 1 aasta. Seega tähendas ringkonnakohtu istungiks

valmistumine nii toimiku materjalide põhjalikku läbitöötamist.

32. Kohtu põhjendused hageja 17.06.2024 esitatud menetluskulude arvestamata jätmisel on

alusetud. Hageja täiendavad menetluskulud on tekkinud käesoleva menetlusega seoses kostja

tõttu ning need tuleb kostjalt välja mõista. Vastupidiselt maakohtu väitele, on ringkonnakohtu

otsusega tutvumise ja seejärel kliendiga suhtlemise kulu selgelt seotud

apellatsioonimenetlusega. Samuti on seda ringkonnakohtu otsusele esitatud kaebuse

analüüsiga seotud kulu. Asjaolu, et riigikohus ei võtnud kostja kaebust menetlusse, ei tähenda,

et vastav kulu oli ebavajalik.

33. Kostja palus määruskaebuse jätta rahuldamata. Maakohus ei ole diskretsiooni ületanud.

Mitte üheski hageja menetlusdokumendis ei leidu põhjendust, miks oli mitme lepingulise

esindaja kaasamine vajalik, samuti miks tuleks hageja mitme lepingulise esindaja (ja

dubleerivate toimingute) kulud kostjalt välja mõista.

34. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

35. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS §-le 667, §-le

659 ja § 657 lg 1 p-le 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu

määrus tuleb vaidlustatud osas menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu osaliselt

tühistada. Tühistatud osas on ringkonnakohtul TsMS § 667 lg 2 alusel võimalik teha uus

määrus, millega suurendada kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurust 2394

euro võrra ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 18 003,30 eurot.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

36. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse õigsust

osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja

taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 15 609,30 eurot ületavas osas. Arvestades, et

määruskaebuse on esitanud ainult hageja, on maakohtu määrus TsMS § 466 lg-st 3 tulenevalt

edasikaebamata jõustunud osas, milles kohus leidis, et kostjal tuleb hagejale hüvitada

menetluskulud summas 15 609,30 eurot koos sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses tasumisele kuuluvate viivistega määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

37. Kohtupraktika kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsus, mille kohus

teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja

mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505,

p 12). Kaalutlusotsusesse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 14).

2-20-13429

38. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt hindas maakohus hageja menetluskulude põhjendatust

kohtutele esitatud menetluskulude nimekirjade alusel kohtuastmete kaupa. Seega kontrollib

ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust sellest lähtuvalt.

39. Maakohtuga saab nõustuda osas, milles kohus leidis, et hageja 17.06.2024 taotluses (dtl

890-891) toodud menetluskulud (seonduvalt ringkonnakohtu otsuse analüüsi, kliendisuhtluse,

kostja kassatsioonkaebuse õigusliku analüüsi ja seisukoha kujundamise ning Riigikohtu

määruse vastuvõtmisega) on tervikuna põhjendamatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas

TsMS § 654 lg 6 alusel kõigi maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt

põhjendusi ei korda. Üksi määruskaebuse väide maakohtu määruse muutmiseks alust ei anna.

Taotluses märgitud kulusid ei ole võimalik apellatsioonimenetlusega seostada, kuna selles

toodud õigusabitoimingud on osutatud ajavahemikul 20.03.2024 kuni 17.06.2024, so pärast

apelaltsioonimenetluse lõppemist ja ringkonankohtu 20.03.2024 otsuse tegemist. Tsiviilasja

toimikust ei nähtu, et hageja oleks otsusele (või mõnele selle osale) esitanud

kassatsioonkaebuse. Seda tegi kostja. Kuna kõrgem kohus kostja kaebust menetlusse ei

võtnud, ei saa nõustuda ka selle määruskaebuse väitega, et täiendavad kulud on tekkinud

kostja süül.

40. Maakohtuga saab nõustuda ka osas, milles kohus leidis, et hageja poolt ringkonnakohtule

22.04.2024 esitatud taotluses (dtl 1053-1055) toodud menetluskulud on põhjendatud

õigusabile üksnes 24,5 h ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus selles osas

õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetluse käiku, menetlusdokumentide

sisu ja mahtu ning asja keerukust, õiglane ja põhjendatud ning diskretsiooni piiride ületamist

või põhjendamiskohustuse rikkumist maakohtule ette heita võimalik ei ole. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohtadega ning TsMS § 654 lg 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

Ükski määruskaebuse väide maakohtu seisukohtade muutmiseks ringkonnakohtu hinnangul

alust ei anna.

40.1. Ringkonnakohus osundab, et kuna 20.03.2024 otsusega jäeti vastuapellatsioonkaebusega

seotud menetluskulud poolte endi kanda (dtl 1077), ei saa määruskaebuse esitaja nõuda

22.04.2024 taotluses 25.01.2023 kuni 14.02.2023 märgitud õigusabitoimingutega seotud

kulude hüvitamist 4,9 h eest (seoses vastuapellatsioonkaebuse analüüsi, seisukoha

kujundamise ja vastuse koostamisega).

40.2. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused,

kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Põhjendused, miks

oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse, esitab

menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ise (vt nt RKTKm 09.11.2009,

3-2-1-112-09, p 17 ja RKTKm, 17.04.2024, 2-17-124505, p 14). Nimetatud põhjendusi hageja

22.02.2024 taotlusest ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt puudub seaduslik alust kohustada kostjat

hagejale hüvitama mitme esindaja poolt apellatsiooniastmes osutatud õigusabiga seotud

kulusid ja esindajate omavaheliste arutelude ning büroosiseste nõupidamistega seotud kulusid.

Maakohtu seisukoht, et põhjendatud on ainult hageja ühe lepingulise esindaja ajakulu, mida

tuleb hinnata, on põhimõtteliselt õige.

40.3. Maakohus leidis ka õigesti, et kohtuotsuse analüüsi ja apellatsioonkaebuse koostamisega

seoses on põhjendatud kohustada kostjat hüvitama hagejale osutatud õigusabitoimingutega

seotud ajakulu üksnes 20 h ulatuses. Kuigi on õige see määruskaebuse osundus, et maakohtu

otsus oli 42 lehekülge pikk, moodustas suurema osa sellest kirjeldav osa, milles esitati

vaidluse asjaolud ja poolte seisukohad, mis kordasid menetluses esile toodut. Otsuse

põhjendav osa, mis sisaldab ka hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude

2-20-13429

kindlaksmääramist, on esitatud vaid 11 leheküljel (dtl 837-848). Apellatsioonkaebus esitati

kokku 17-leheküljelisena, kuid ringkonnakohtu 24.01.2023 määrusest nähtuvalt puudustega,

sh kaebuse ulatusega seonduvalt (dtl 1005-1007).

40.4. Ringkonnakohus möönab, et kostja 21.02.2023 vastuse esitamise ja 22.02.2024 istungi

toimumise vahele jäi keskmisest pikem aeg. See asjaolu ei anna siiski alust väita, et maakohus

on hagejale õigusabi osutanud lepingulise esindaja istungil osalemiseks ettevalmistamise aja

osas eksinud. Võttes arvesse menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et tsiviilasja ei

olnud eriliselt keerukas ega mahukas, samuti hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni

(vandeadvokaat), on maakohus õigesti leidnud, et istungil osalemiseks ettevalmistamiseks oli

piisav 2 h.

41. Maakohtuga saab ringkonnakohtu eespool toodud seisukohti (vt p 41.2.) arvestades

nõustuda samuti osas, milles kohus leidis, et ka maakohtu menetluses on põhjendatud ainult

hageja ühe lepingulise esindaja ajakulu. Hageja ei ole 31.10.2022 taotluses (dtl 758-761)

mitme lepingulise esindaja vajadust põhjendanud. Toodust tulenevalt ei ole põhjendatud

kostjat kohustada hagejale hüvitama mitme esindaja poolt osutatud õigusabiga seotud kulusid,

samuti esindajate omavaheliste arutelude ning büroosiseste nõupidamistega seotud kulusid

maakohtus.

42. Maakohtule on kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

kindlaksmääramisel ja kostjalt väljamõistmisel diskretsioonipiiride ületamine etteheidetav

siiski järgnevas:

42.1. Nõustuda saab osaliselt selle määruskaebuse väitega, et maakohus vähendas alusetult

hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamise ning kohtule esitamise kulu, kuna ei

selgitanud, milliseid seisukohti ja taotlusi pidas põhjendamatuks. Erinevalt maakohtust on

ringkonnakohus seisukohal, et hagiavalduse koostamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu on

menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning kliendisuhtluseks vajalikku aega arvestades 10 h

asemel 15 h.

42.2. Nõustuda saab osaliselt ka selle väitega, et maakohus vähendas alusetult

määruskaebusele vastuse koostamisega seotud ajakulu, kuna ei võtnud arvesse seda, et hagejal

tuli kostja kaebuse kõigile väidetele vastata, olenemata asjaolust, et ringkonnakohus kaebuse

hiljem resolutsioonmäärusega lahendas. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal,

et määruskaebusele vastuse koostamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu on

menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades 6 h asemel 9 h.

42.3. Nõustuda tuleb osaliselt ka selle väitega, et kostja vastusele seisukoha koostamiseks

kulunud aeg oli asjaolusid arvestades õigustatud suuremas ulatuses kui maakohus

põhjendatuks pidas. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastuse koostamiseks vajalik ja

põhjendatud ajakulu on poolte menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kliendisuhtluseks

vajalikku aega arvestades 20 h asemel 23 h.

42.4. Ringkonnakohus nõustub osaliselt ka väitega, et maakohus on põhjendamatult

vähendanud 01.02.2022 hageja menetlusdokumendi koostamisega seotud ajakulu 20 tunnini,

kuna ei ole põhjendanud, millised olid asjakohatud seisukohad. Erinevalt maakohtust on

ringkonnakohus seisukohal, et hageja põhjendatud ja vajaliku ajakulu oli menetlusdokumendi

sisu ja mahtu arvestades 20 h asemel 27 h.

2-20-13429

Ülejäänud osas on ringkonnakohus hagejale maakohtus osutatud õigusabiteenuse ja sellega

seotud toimingutega seonduvalt vaidlustatud määruse seaduslikkust kontrollides seisukohal, et

kohus on hageja taotlust vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud.

Maakohus on hagejale osutatud õigusabitoimingutele kulunud aega, milles see ei ole

põhjendatud ega vajalik, õigesti vähendanud maakohtu määruses märgitud ulatuses ning

mõistnud kostjalt hageja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku hageja lepingulise esindaja

õigusabikulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus selles osas õigusabiteenuse

osutamise ajakulu osas, arvestades menetluse käiku, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asja

keerukust ja hagejale õigusabi osutanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat)

õiglane ja põhjendatud ning diskretsiooni piiride ületamist või põhjendamiskohustuse

rikkumist maakohtule ette heita võimalik ei ole. Ringkonnakohus nõustub selles osas kõigi

maakohtu seisukohtadega ning TsMS § 654 lg 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Ükski

määruskaebuse väide maakohtu määruse muutmiseks alust ei anna. Ringkonnakohus selgitab,

et ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendamatuks peetud hageja lepingulise esindaja

kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja

põhjendatud maakohtu märgitust suuremas või väiksemas ulatuses (vt nt RKTKm,

26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).

43. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et enne 06.12.2021 istungit ei olnud

võimalust ette näha, kas istung piirdub vaid eelistungiga või läheb eelistung edasi sisuliseks

istungiks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtukutselt selgelt näha, et hageja on

kutsutud maakohtusse eelistungile (dtl 701). Arusaamatu on kaebaja tuginemine väitele, et

sama kohtukoosseis on aktsepteerinud 16.12.2022 otsuses määruskaebuses nimetatud,

konkreetsete toimingutega seotud kulusid. Ringkonnakohus osundab, et maakohtu 16.12.2022

otsus jäi ringkonnakohtu otsuse tulemusena jõusse ainult osaliselt, so osas, milles kohus võttis

vastu loobumise nõudest jätta täiteasjas nr XXX täitekulud kostja kanda ja mõista hageja

täitekulud kostjalt hageja kasuks välja ning lõpetas selles osas asja menetluse ja võttis hagejalt

vastu 17.11.2022 tõendi. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus

jättis hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes rahuldamata, tühistas oma

16.09.2020 hagi tagamise määruse, jaotas ja määras rahaliselt kindlaks menetluskulud ning

mõistis kostja menetluskulud hagejalt koos viivisega välja (dtl 1076-1077).

44. Ringkonnakohtu eespool toodud seisukohti arvestades on hageja esindaja õigusabi

osutamiseks põhjendatud aeg maakohtus kokku 102,6 h (84,6 h + 18 h), mis ühe tööühiku

hinda arvestades teeb põhjendatud õigusabikuluks kokku 14 364 eurot (11 844 + 2520 (=18 x

140)). Koos riigilõivu kuluga summas 350 eurot on hageja põhjendatud menetluskulud

maakohtu menetluses kokku seega 14 714 eurot. Kostjalt tuleb vastavalt ringkonnakohtu

otsuses esitatud jaotusele hageja kasuks välja mõista sellest 95% ehk 13 978,30 eurot. Hageja

põhjendatud menetluskulud kokku maakohtus ja ringkonnakohtus on seega 18 003,30 eurot

(13 978,30 + 4025), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista koos sellelt summalt

tasumisele kuuluvate seadusejärgsete viivistega.

45. TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

46. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

2-20-13429

47. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/