2-24-14000/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-14000

Tsiviilasi

Alex Klaseri maksejõuetusavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. veebruari 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alex Klaseri määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik:

Alex

Klaser

(ik

XXXXXXXXXXXX)

Usaldusisik: Andrus Õnnik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Alex Klaseri määruskaebusele lisatud tõend –

Luminor Bank AS-i kinnituskiri.

2. Võtta asja materjalide juurde e-kinnistusraamatust väljavõtted XXXXX ja XXXX

Tallinnas asuvate korteriomandite kohta.

3. Jätta Tartu Maakohtu 28. veebruari 2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

4. Jätta Alex Klaseri määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Alex Klaseri kanda. Teistele

menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 7 lg 2, § 18 lg

10). Määruskaebust ei saa Riigikohtule esitada osas, mis puudutab võlgniku taotluse alusel

usaldusisiku vabastamist (FIMS § 7 lg 2 teine lause, § 55 lg 7).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Alex Klaser (avaldaja, võlgnik) esitas Tartu Maakohtule 16. septembril 2024

maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks.

Avalduse ja selle lisade järgi on võlgnikul kohustusi kokku 141 999,93 eurot: 101 999,93

eurot Maksu- ja Tolliameti (MTA) vastutusotsusest tulenev nõue ja 40 000 eurot SIA DAW

Baltica käenduslepingust tulenev nõue, mille üle on pooleli vaidlus Harju Maakohtus.

Võlgnik töötas 2009–2023 oma äriühingu Ühistuprojekt OÜ juhatajana, netotöötasu 965,92

eurot kuus. Ühistuprojekt OÜ läks 2023. a alguses pankrotti, võlgnik on olnud üle aasta töötu,

sissetulek puudub. Võlgnikul on säästud 7000 eurot ja kulud ca 700 eurot kuus. Võlgniku

ülalpidamisel on kolm alaealist last. Võlgnik elab praegu laste emast Marju Lauritsast lahus,

lapsed elavad koos emaga. Võlgnik on püüdnud leida töötukassa kaudu tööd, käinud

kursustel. Vara puudub, pangakonto jääk on 80,04 eurot. Võlgnik võõrandas 2022. a algul

XXX Tallinnas asuva garaažiboksi (registriosa nr XXXXXXXX; garaažiboks) oma

vanematele, vara väärtus oli 12 000 eurot, aga müügihind hüpoteegi tõttu 6000 eurot. 2023. a

sai võlgnik töötukassalt toetusi ca 350 eurot kuus, samuti oli laenutehinguid ja laenude

tagastamisi ning mööbli müük hinnaga 30 000 eurot.

2. Maakohus võttis 29. oktoobri 2024 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse

menetlusse, nimetas usaldusisikuks Andrus Õnniku (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes

toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Usaldusisik esitas 26. novembril 2024 vara- ja võlanimekirja ning hinnangu, mille järgi

on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga.

MTA algatas 12. mail 2017 vastutusmenetluse Soe Katus OÜ maksuvõla võlgnikult

sissenõudmiseks ja mõistis 3. juuli 2018 vastutusotsusega võlgnikult välja 101 999,93 eurot.

Maksejõuetuse peamine põhjus on suutmatus täita MTA vastutusotsusest tulenevat kohustust.

Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2023. a mais, kui Riigikohus jättis tema kaebuse

menetlusse võtmata ja jõustus MTA otsus. Alates 2022. a teisest poolaastast on võlgnik töötu.

Lisaks avalduses näidatud garaažiboksile, mis kuulus võlgnikule 23. septembrist 2015 kuni

28. veebruarini 2022, on võlgnikule kuulunud mh ka:

-

8. oktoobrist 2015 kuni 4. oktoobrini 2017 XXX Tallinnas asuv mitteeluruum (registriosa

nr XXXXXXXX; XXX korteriomand), mis võõrandati Aleksandr Lavrentjevile ja on

praeguseks kaks korda edasi võõrandatud;

-

8. oktoobrist 2015 kuni 9. novembrini 2022 XXX Tallinnas asuv korteriomand

(registriosa nr XXXXXXXX; XXX korteriomand), mis võõrandati sissenõudja Aleksandr

Lavrentjevi avalduse alusel alustatud täitemenetluses Marju Lauritsale;

-

27. maist 2014 kuni 3. juulini 2023 XXXX Tallinnas asuv korteriomand (registriosa nr

XXXXXXX; XXXX korteriomand), mis oli ka võlgniku elukoht, ning võõrandati

täitemenetluses sissenõudja Marju Lauritsale.

Võlgnikule kuulunud kinnisvarale olid seatud hüpoteegid lähikondsete kasuks, praeguseks on

need kustutatud. Marju Lauritsale müüdud korteriomandid on praeguseks edasi võõrandatud.

Selge ei ole, kas võlgnik on teinud tagasivõidetavaid tehinguid.

Võlgnikul on olnud seosed mh järgmiste äriühingutega:

-

Konika Ehitus OÜ (kustutatud 27. detsembril 2022), võlgnik oli ainuosanik 1.

novembrini 2017 ja ainuke juhatuse liige 3. novembrini 2017;

-

Soe Katus OÜ (kustutatud 25. novembril 2022), võlgnik oli ainuosanik ja juhatuse liige

24. märtsini 2017;

-

Ühistuprojekt OÜ (endine Soojusekspert OÜ; kustutatud 9. oktoobril 2023 ajutise halduri

avalduse alusel), võlgnik oli ainuosanik 11. septembrini 2018;

-

Soojusekspert Ehitus OÜ, võlgnik oli ainuosanik 3. oktoobrini 2017 ja juhatuse liige 28.

septembrini 2017;

-

Fastron Ehitus OÜ, võlgnik oli ainuosanik ja ainuke juhatuse liige 2017. a oktoobrini.

Võlgnik võõrandas osalused pärast Soe Katus OÜ (kustutatud) suhtes maksuotsuse tegemist

ja enda suhtes vastutusotsuse tegemiseks menetluse algatamist.

Võlgnik on alates 27. detsembrist 2021 KLM Kinnisvara OÜ (rg-kood 12704597) juhatuse

liige, ühingu asutas 15. augustil 2014 ainuosanik Marju Laurits, põhitegevusala ehituslik

insener-tehniline projekteerimine. Viimati deklareeriti käive 2021. a IV kvartalis, 2023. a

majandusaasta aruande järgi on vara väärtus 937 218 eurot, kohustised kokku 2106 eurot ja

jaotamata kasum 932 556 eurot. Ühingu kontolt on võlgniku kontole tehtud kandeid veel

2022. a augustis (5000 eurot, 5000 eurot, 6995 eurot).

Võlgniku kontodelt on näha arvukalt suuremates summades (nt 10 000 eurot) kandeid

võlgniku ja temaga seotud äriühingute vahel. Kannetest selgitustega nt „kassa“ ja „ülekanne“

nende tegelik sisu ei nähtu ja seega pole selge, millega on tegemist. Suure osa selliselt saadust

võttis võlgnik sularahas välja. Paljud kanded, sh suuremad, kuni 10 000 eurot, on toimunud

võlgniku ning tema venna ja isa, samuti Marju Lauritsa vahel. Osadel kannetel on selgituseks

„laen“, osadel „ülekanne“ vms. Võlgniku sõnul lähikondsed temalt raha tagasi ei nõua.

Teadaolevad kohustused on kolme võlausaldaja ees kokku vähemalt 230 419,29 eurot, sh

tingimusliku kohustus 88 445 eurot Luminor Bank AS-i ees.

4. Maakohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 21. jaanuaril 2025 ning andis võlgnikule

võimaluse esitada täiendavaid andmeid, mida arutati 11. veebruari 2025 ärakuulamisel.

5. Usaldusisiku 13. veebruaril 2025 esitatud seisukoha järgi tuleb võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus jätta algatamata. Võlgnik on esitanud kohtule ja usaldusisikule

valeandmeid, varjanud olulist infot, üritanud manipuleerida kohtu ja usaldusisikuga otsese

eesmärgiga varjata olulist vara (kinnisasja ilmselget väljakantimist), samuti muutnud

korduvalt andmeid muu vara ja võlausaldajate kohta.

Võlgnik märkis maksejõuetusavalduses võõrandatud varaks ainult garaažiboksi. Samuti jättis

ta märkimata kohustuse Luminor Bank AS-i ees. Panga 31. oktoobri 2024 vastuse järgi on

võlgnik laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX käendaja, laenujääk on 30. oktoobri 2024

seisuga 88 445 eurot, käendus on seotud XXXX korteriomandiga.

XXXX korteriomand liikus võlgniku varade hulgast välja skeemiga, et see võõrandati

täitemenetluses võlgnikuga seotud Marju Lauritsale. Hiljem sai korteriomandi omanikuks

TartKraft Invest OÜ, kelle juhatuse liikmel Oleg Laidinenil on võlgnikuga pikaajalised ja

põhjalikud majanduslikud seosed. Võlgnik ei vastanud ärakuulamisel ega kirjalikult

usaldusisiku küsimustele seoste kohta Oleg Laidineniga.

Võlgnik esitas 11. veebruari 2025 ärakuulamisel esmakordselt mitmeid uusi väiteid. Ta teatas,

et sugulased on andnud laene, nt 50 000 eurot, aga ta ei tea, kas nad nõuaksid neid

pankrotimenetluses sisse. Samuti väitis võlgnik, et tema väljaminekud lastele on ca 1000

eurot kuus ja sularaha on alles 500–550 eurot, varem nimetas ta alles olevaks summaks 354

eurot sentidega.

6. Võlgnik palus taandada usaldusisiku üleoleva ja ironiseeriva suhtumise tõttu.

Usaldusisik leidis, et on ülesanded täielikult täitnud (koostanud vara- ja võlanimekirja),

mistõttu selles funktsioonis usaldusisiku vahetamiseks puudub vajadus. Pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel on menetluse sujuva

läbiviimise huvides põhjendatud nimetada uus pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus jättis 28. veebruari 2025 määrusega võlgniku taotluse usaldusisiku

taandamiseks rahuldamata, võlgniku maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata, vabastas Andrus Õnniku

usaldusisiku kohustustest, jättis menetluskulud võlgniku kanda ning määras usaldusisiku

tasuks 1610,40 eurot (1320 eurot, lisandub käibemaks 290,40 eurot). Maakohus rahuldas

usaldusisiku menetlusabi taotluse, andis võlgnikule menetlusabi kohustusega hüvitada

usaldusisiku tasu ning määras, et usaldusisiku tasu 1000,40 eurot tuleb hüvitada riigi arvel.

Maakohus mõistis võlgnikult välja usaldusisiku tasu 610 eurot ja riigi kasuks menetlusabi

kulud 1000,40 eurot. Maakohus tühistas käsutuskeelu ja võlgniku vara suhtes läbiviidava

sundtäitmise peatamise.

7.1. Alus usaldusisiku taandamiseks puudub. Usaldusisik on oma kohustused täitnud.

Võlgniku subjektiivne hinnang usaldusisiku suhtumisse ei mõjuta usaldusisiku tehtud tööd.

Kuivõrd kohus jätab maksejõuetusavalduse rahuldamata, puudub vajadus määrata uus

usaldusisik.

7.2. Maksejõuetusavaldus, usaldusisiku aruanne ja kogutud tõendid tõendavad, et võlgnik on

püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud

nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine.

Kohus ei saa FIMS § 18 lg 3 teise lause kohaselt otsustada ühegi FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud

menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, v.a pankroti väljakuulutamine võlausaldaja

maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik taotles pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist ning kinnitas, et ei soovi üksnes pankroti väljakuulutamist.

Kohtul on kohustustest vabastamise menetluse algatamisel kaalutlusõigus. Selle teostamiseks

peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku

isikus või tema käitumises esineb FIMS § 45 lg 3 p-des 1–5 sätestatud asjaolusid.

FIMS § 2 lg 1 järg on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule

maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate

kaitse. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on anda eriti raskes olukorras olevale

inimesele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Sellise võimaluse annab seadus

üksnes ausatele ja hoolsatele võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma seaduses

sätestatud kohustusi.

Maksejõuetusavaldus tuleb jätta FIMS § 45 lg 3 p-de 2, 4 ja 5 alusel rahuldamata.

Kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata, sest võlgnik on esitanud

ebatäielikke andmeid oma vara ja kohustuste kohta, tema vara omanikeks on paari aasta

jooksul enne avalduse esitamist saanud temaga seotud isikud ja tänaseks on vara edasi

võõrandatud, võlgniku juhitavad ettevõtted on esitanud maksusoodustuste saamise eesmärgil

ebaõigeid andmeid.

7.2.1. Võlgniku põhiline kohustus 101 974,29 eurot tuleneb MTA vastutusotsusest. MTA

tuvastas 18. jaanuari 2017 maksuotsusega (maakohus märkis ekslikult 2018. a), et Soe Katus

OÜ kajastas Bauex OÜ, Optimera Estonia AS-i ja OÜ Monolen nimel väljastatud arvetel

märgitud käibemaksu alusetult sisendkäibemaksu hulgas, täitmata olid sisendkäibemaksu

mahaarvamise tingimused; samuti oli kohustus deklareerida ja tasuda tulumaks. MTA

kohustas 3. juuli 2018 vastutusotsusega tasuma võlgnikku solidaarselt Soe Katus OÜ

maksuvõla; tuvastati, et maksuvõla tekkimine ja tasumata jätmine tulenevad võlgniku kui

seadusliku esindaja tahtlikust tegevusest. Kohtud jätsid võlgniku kaebused rahuldamata ning

Riigikohus ei võtnud 26. mail 2023 haldusasjas nr 3-18-1758 kassatsioonkaebust menetlusse.

Vaatamata sellele, et võlgniku tahtlik käitumine tehti kindlaks jõustunud kohtulahendiga,

leidis ta maksejõuetusmenetluses jätkuvalt, et ei teinud midagi valesti. Kuigi võlgnik ei

üritanud saada FIMS § 45 lg 3 p 2 mõistes toetusi ja soodustusi või vältida maksude maksmist

mitte enda kui füüsilise isiku, vaid äriühingu kasuks, võtab kohus tema käitumist arvesse

koosmõjus muude asjaoludega. Kuigi FIMS § 45 lg 3 p 2 ajaline piir on kolm aastat enne

usaldusisiku nimetamist, saab praegu lähtuda otsuse jõustumisest; seadusandja tahe ei saa olla

võimaldada võlgnikul vabaneda kohustustest seetõttu, et ta need vaidlustab.

Võlgnik on käitunud sarnaselt ka KLM Kinnisvara OÜ ja Ühistuprojekt OÜ juhatuse

liikmena. MTA tegi maksuotsused, sest võlgniku juhitavad ettevõtted ei esitanud õigeid

andmeid omavaheliste tehingute kohta, üritades saavutada maksude tagastamist; KLM

Kinnisvara OÜ on otsused vaidlustanud ning kohtumenetlused on pooleli.

Kohus ei jäta võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata mitte üksnes FIMS §

45 lg 3 p 2 alusel, vaid koosmõjus FIMS § 45 lg 3 p-dega 4 ja 5.

7.2.2. Võlgnik võõrandas endaga seotud isikutele kogu oma vara, sh kahe aasta jooksul enne

maksejõuetusavalduse esitamist kinnisasjad. Võlgnik müüs XXX garaažiboksi vanematele

ning läbi täitemenetluste XXXX korteriomandi sissenõudjaks olnud Marju Lauritsale, kes on

tema laste ema, ja XXXX korteriomandi samuti Marju Lauritsale. Marju Lauritsa nõude

aluseks oli hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmine.

7.2.3. Võlgnik ei esitanud täielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, tema

selgitused ja vastused usaldusisiku ja kohtu küsimustele olid puudulikud, ebatäpsed või

vastuolulised. Võlgniku suhtumist menetlusse ilmestab tema tahtmatus vastata osadele

küsimustele. Samuti oli võlgnik seisukohal, et Luminor Bank AS-i ees kohustuse puudumise

tuvastamisega peab tegelema usaldusisik; enne esimest ärakuulamist ei tekkinud võlgnikul

isegi huvi, miks pank sellise info esitas.

Võlgnik märkis maksejõuetusavalduses viimase viie aasta jooksul võõrandatud kinnisvaraks

ainult garaažiboksi. Kuigi vormi p 8 sõnastus võis tekitada segadust, selgitas kohus

ärakuulamisel, et märkida tulnuks ka täituri müüdud vara, eriti arvestades, et selle omanikuks

sai võlgniku endine elukaaslane ja laste ema.

XXXX korteriomandi omanikuna kanti 30. aprilli 2024 kinnistamisavalduse alusel

kinnistusraamatusse Tatkraft Invest OÜ, kelle üheks juhatuse liikmeks on Oleg Laidinen.

Oleg Laidinen on võlgnikule kuulunud Fastron Ehitus OÜ praegune ainuosanik ja juhatuse

liige. Lisaks on ta olnud osanik ja juhatuse liige võlgnikule kuulunud Soojusekspert Ehitus

OÜ-s, kelle praegune osanik ja juhatuse liige on võlgniku vend. Pangakonto väljavõttest

nähtuvalt kandis võlgnik 8. novembril 2021 Oleg Laidinenile kuuluvale Laidinen (maakohtu

määruses ekslikult Landinen) Consulting OÜ-le 10 000 eurot selgitusega „laenu tagastus“.

Seega olid usaldusisiku küsimused seose kohta Oleg Laidineniga põhjendatud; küsimused

tekitasid võlgnikus pahameelt ning ta ei vastanud nendele.

Võlgniku selgitused sularaha seisu, kulutuste, ülalpidamiskohustuse täitmise, sissetulekute ja

väljaminekute kohta on vastuolulised. Võlgnikul oli 16. septembri 2024 avalduse kohaselt

sularaha ca 7000 eurot, millest iga kuu kulub ca 700 eurot, seega pidanuks raha jätkuma

2025. a juulini. 26. novembri 2024 vara- ja võlanimekirja järgi oli raha novembri alguses

1348 eurot, 21. jaanuaril 2025 ärakuulamisel võlgnik täpset summat ei nimetanud, 5.

veebruari 2025 vastuse kohaselt oli võlgnikul 354 eurot ning 11. veebruari 2025

ärakuulamisel avaldatu järgi 500–550 eurot. Kui algses avalduses märkis võlgnik kuludeks

500–700 eurot, siis 11. veebruari 2025 ärakuulamisel kinnitas ta, et ainuüksi laste

ülalpidamisele kulub 700–1000 eurot kuus. Kohus arutas võlgnikuga 21. jaanuari 2025

ärakuulamisel pangakontolt nähtuvaid laekumisi ja ülekandeid – nt vennalt laekus 14.

oktoobril 2022 laen 9000 eurot ning Marju Lauritsalt 17. ja 20. oktoobril 2022 vastavalt 3000

eurot ja 22 500 eurot, raha kanti kohe edasi võlgnikule või selgitusega „laenu tagastus“ tema

isale; 1. novembril 2023 laekus vennalt laen 1380 eurot, mille võlgnik võttis kohe sularahas

välja; Marju Lauritsalt laekus 6. ja 8. mail 2024 laen vastavalt 2000 eurot ja 600 eurot;

Aleksei Merkulovilt laekus 30. juulil 2024 laen 2250 eurot, mis kanti kohe edasi võlgniku

isale. Tegemist ei ole tavapärase finantskäitumisega. Võlgniku jaoks ei olnud imelik, et kui

inimesel ei ole raha, siis ta laenab. Samuti on ebaselge, kuidas saab võlgnik toetada lapsi 1000

euroga kuus olukorras, kus tal igasugune sissetulek puudub.

Võlgnik on rikkunud FIMS § 15 lg-st 11 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 3 p-st 1

tulenevaid kohustusi, jättes nõutud teabe esitamata. Maksejõuetusmenetluses on koostöö

usaldusisikuga äärmiselt oluline. Olukorras, kus võlgnik ei ole huvitatud oma maksevõime

hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamisest, on ta rikkunud oma kohustusi;

puudulikud andmed ei võimalda maksejõuetusavalduse sisulist ja nõuetekohast menetlust.

7.2.4. Ainuüksi töötukassa kaudu koolituste läbimine ei anna alust algatada kohustustest

vabastamise menetlust. Võlgniku väitel tegeleb ta järjepidevalt ja aktiivset töö otsimisega,

kuid ühtegi tõendit kandideerimise kohta ei ole ta esitanud. Võlgnik soovis uuesti tegeleda

ettevõtlusega ega olnud nõus, et oli varem ettevõtluses ebaõnnestunud.

7.3. Usaldusisiku taotletud tasu on põhjendatud. Seadus ei näe ette usaldusisiku tasu

hüvitamist riigi vahenditest olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb rahuldamata, kuid

usaldusisik on ülesanded täitnud ja võlgnikul puudub tasu hüvitamiseks vara. Analoogia

alusel PankrS § 23 lg-ga 4 tuleb usaldusisiku taotluse alusel hüvitada tema tasust riigi

vahenditest 1000,40 eurot. Seda ületav osa 610 eurot (sh käibemaks) tuleb mõista välja

võlgnikult. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama

kohustustest vabastamise korral. Kuna kohustustest vabastamise menetlust ei algatada, tuleb

võlgnikul menetlusabikulud hüvitada ning seetõttu mõista temalt riigi kasuks välja 1000,40

eurot (TsMS § 179 lg 1).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Võlgnik esitas 16. märtsil 2025 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 28.

veebruari 2025 määruse ja rahuldada oma maksejõuetusavalduse, samuti taandada usaldusisik

ning määrata uus, kes on neutraalne ja objektiivne.

8.1. Maakohus ja usaldusisik ei analüüsinud taandust sisuliselt. Usaldusisik on esitanud

üleolevad ja võlgniku õigustesse halvustavalt suhtuvad väited. Kohus ja usaldusisik ei

käitunud hoolivalt.

8.2. Võlgnik on füüsiline isik, Soe Katus OÜ, KLM Kinnisvara OÜ ja Ühistuprojekt OÜ aga

juriidilised isikud, neid ei saa käsitada FIMS § 45 lg 3 p 2 mõttes sama isikuna. Samuti jääb

Soe Katus OÜ maksumenetluses tehtud otsuste ja usaldusisiku nimetamise vahele üle viie

aasta. Lisaks räägib FIMS § 45 lg 3 p 2 konkreetselt võlgniku poolt andmete esitamisest,

antud juhul aastaid enne maksuotsust/vastutusotsust toimunud tehingutest. Otsuste

vaidlustamine on põhiseadusest tulenev põhiõigus. Võlgnikule ei saa seda ette heita, kui ta

tunneb, et vastutusotsus on tema suhtes ebaõiglane. KLM Kinnisvara OÜ-d puudutavad

vaidlused on pooleli. Ühistuprojekt OÜ maksuvaidlus ei saanud lõplikku tulemust äriregistrist

kustutamise tõttu.

8.3. Maakohus viitas vara võõrandamisele, kuid puudus analüüs ja etteheide, kas ja miks

annab see FIMS § 45 lg 3 p 4 järgi alust jätta menetlus algatamata. Korteriomandite müük ei

olnud mitte võlgniku, vaid sissenõudjate kontrolli all, MTA kui samuti hüpoteeke omanud üks

sissenõudjatest/võlausaldajatest ei vaidlustanud müüke. Garaažiboksi müük toimus

turutingimustel, võlgniku pangakontole laekus 6000 eurot ja garaažiboksi jäi koormama MTA

kasuks seatud hüpoteek. Usaldusisik kinnitas vara ja võlgade nimekirjas, et tagasivõitmise

võimalusi ei ole tuvastatud ja see tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus, seega arvas

ka usaldusisik, et tehingutest ei tulene FIMS § 45 lg 3 p-s 4 sätestatud alust.

8.4. Võlgnikule ei pruugi olla arusaadav, kuidas üks või teine küsimus on menetlusega seotud

ja mida vastuseks oodatakse, tal on õigus arusaamatuid küsimusi täpsustada.

Suhete kohta Oleg Laidineniga võlgnik vastas, aga omapoolse küsimusega, et usaldusisik

selgitaks oma väga üldiste küsimuste seost menetlusega. Võlgnik luges huvipakkuvatest

tehingutest ja asjaoludest alles määrusest. Võlgniku soovi ja õigust saada küsimustest aru ei

saa käsitada pahameelena, küsimustele vastamata jätmisena ning FIMS § 45 lg 3 p 5

rikkumisena. Võlgnik sai aru, et 11. veebruari 2025 ärakuulamisel Oleg Laidineniga seotud

teema lahenes.

Võlgnik ei saa aru, kas maakohtu viited avalduse vormi p 8 sõnastuse ja võlgniku avaldatud

andmete kohta on etteheide. Võlgnik esitas vastavalt kohtu ja usaldusisiku soovile müügiga

tegelenud kohtutäiturite nimed. Võlgnikul puudus soov või põhjus andmeid varjata, kõik on

kinnistusraamatust näha.

Luminor Bank AS-i käendusega seonduv ei ole võlgnikule etteheidetav. Võlgnik ei märkinud

seda maksejõuetusavalduses, sest ei mäletanud nii vana asja. Pärast usaldusisiku arvamuse

saamist selgitas võlgnik kohtule käendusega seonduvat ja lisas ka 2011. a käenduslepingu,

mille oli lõpuks pangast kätte saanud. Võlgnik sai alles 10. märtsil 2025 teada, et pank oli

esitanud usaldusisikule ekslikku infot, mida usaldusisik kasutas ära 13. veebruari 2025

arvamuses, kus seostas käendust süüdistavalt XXXXXXXXXX korteriomandiga.

Võlgnik ei varjanud midagi seoses sularaha ja laste ülalpidamiskuludega tahtlikult või raskest

hooletusest. Usaldusisik ja kohus ei selgitanud, et võlgniku märgitud sularahajääkide väike

erinevus on vastuolu, mida kasutatakse tema vastu kui suurt eksimust. Ülalpidamiskulude

kohta selgitas võlgnik istungil, et igakuine mõistlik ja vajalik ülalpidamiskulu on 700–1000

eurot kuus, mis kulus varem, ning see oleks reaalne vaid siis, kui ta leiaks mõistliku

sissetulekuga töö. Võlgnik tunnistas, et tegi kooliaasta alguse puhul laste jaoks säästudest

suurema makse, tundus, et kohus sai sellest aru ja see polnud probleem.

8.5. Võlgnik ei mõista, kuidas on tööle kandideerimine seotud tema maksevõime

hindamisega. Töötukassas arvelolek ja koostöö on piisav, et näidata tööotsimist ja soovi teha

tööd. Kui kohus oleks selgitanud, et alguses peab minema tööle kas või 1000 või 1500 euro

suuruse palga eest, oleks võlgnik saanud sellega arvestada.

8.6. Võlgnik nõustub maakohtuga, et on püsivalt maksejõuetu. Õige ja õiglane ei ole karistada

võlgnikku avalduse esitamise eest menetluskuludega, võlgnik palub jätta need riigi kanda.

9. Usaldusisiku hinnangul tuleb jätta määruskaebus täies ulatuses rahuldamata ja maakohtu

määrus muutmata. Võlgniku põhjendused on emotsionaalsed ja paljasõnalised.

Olukorras, kus kohus ei kuulutanud välja võlgniku pankrotti ja kohustustest vabastamise

menetlust ei järgnenud, puudus alus usaldusisiku taandamiseks, ning piisas usaldusisiku

kohustustest vabastamisest seoses tema ülesannete täitmise lõppemisega.

Täitemenetluses võõrandati kaks korteriomandit võlgniku lähikondsele Marju Lauritsale, kes

vähemalt ühel juhul oli ka sissenõudja. Üks korteriomand on praeguseks edasi võõrandatud

OÜ-le Tatkraft, mille juhatuse liige on võlgnikuga varasemaltki ärialaselt seotud Oleg

Laidinen. Garaažiboksi võõrandas võlgnik vanematele. Kõik võõrandamised toimusid pärast

21. jaanuari 2022, kui Tallinna Halduskohus jättis rahuldamata võlgniku kaebuse MTA 3.

juuli 2018 vastutusotsuse peale. Seega on võlgnik viie aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist oma vara võõrandamisega tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist.

Võlgnik esitas võlanimekirjas ebatäielikke andmeid. Ta kajastas maksejõuetusavalduses

viimase viie aasta jooksul võõrandatud varana vaid garaažiboksi. Avalduses küsiti infot sel

perioodil võõrandatud vara, mitte vara võõrandamise aluse ja viisi kohta.

Lisaks ei olnud võlgnik usaldusisiku ega kohtuga piisavalt koostööaldis, mis on kohustustest

vabastamise menetluse eduka läbiviimise eelduseks. Ta jättis usaldusisiku küsimustele

vastamata või andis mittepiisavaid vastuseid ebausutava selgitusega, et ei saa aru küsimustest

või sellest, miks küsiti. Arvestades võlgniku aastatepikkust kogemust maksuvaidlustes, samuti

määruskaebuse sõnastust, ei ole usutav, et võlgnik ei saa aru nt küsimustest, milline on

väärtust omav või hinnaline vara ja millistel asjaoludel sai Oleg Laidinen tema äriühingu

juhatuse liikmeks. Samuti eksitas võlgnik sellega, et muutis korduvalt andmeid nt

sularahajäägi ja ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Eluliselt usutav ei ole, et ilma

sissetulekuta isik ei mäleta kuus päeva pärast raha ülelugemist selle jääki. Igal mõistlikul

inimesel on ülevaade oma väga vähesest rahast, sest ta peab arvestama äärmiselt pingelise

eelarvega.

Luminor Bank AS andis usaldusisikule eksitavat infot laenulepingu tagatiseks oleva

hüpoteegi objekti kohta. Samas ei oma see sisulist tähtsust. Oluline on, et võlgnikul on panga

ees käenduslepingust tulenev kehtiv kohustus.

Võlgnikku ei karistatud avalduse esitamise eest menetluskuludega, menetluskuludega

seonduv tuleneb FIMS § 54 lg-test 1, 2 ja PankrS § 23 lg-st 4.

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks

Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

osaliselt tuleb muuta ja täiendada määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21, § 659).

Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde võlgniku määruskaebusele lisatud tõendi –

Luminor Bank AS-i 10. märtsi 2025 kinnituskirja (dtl 793–794).

Samuti võtab ringkonnakohus TsMS § 230 lg 3 ja FIMS § 4 lg 2 alusel omal algatusel asja

materjalide juurde e-kinnistusraamatust väljavõtted XXXX ja XXXX korteriomandite kohta.

Maakohus tugines määruses nimetatud korteromanditega seonduvale ja viitas ka

kinnistusraamatu andmetele, kuid toimikus kinnistusraamatu väljavõtteid ei ole.

13. Maakohus jättis võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata, leides, et võlgnik on

püsivalt maksejõuetu, kuid esinevad FIMS § 45 lg 3 p-dest 2, 4 ja 5 tulenevad alused jätta

kohustustest vabastamise menetlus algatamata; üksnes pankroti väljakuulutamist võlgnik ei

soovinud.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust vaidlustatud

osas (TsMS § 651 lg 1, § 659). Võlgnik ei vaidlusta maakohtu hinnangut oma püsiva

maksejõuetuse kohta. Võlgnik ei nõustu sellega, et esinevad alused jätta kohustustest

vabastamise menetlus algatamata.

Ringkonnakohus leiab, et FIMS § 45 lg 3 p-s 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmise alus puudub, kuid ülejäänud maakohtu viidatud alused on olemas ning

lõpptulemusena jättis maakohus õigesti maksejõuetusavalduse rahuldamata. Maakohtu

määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta ja täiendada.

13.1.

Kohus võib jätta FIMS § 45 lg 3 p 2 kohaselt kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid

oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku

omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist.

Maakohus ei heida võlgnikule seoses maksudega ette mitte tema enda majandusliku olukorra

ebaõigete andmete avaldamist, vaid võlgniku tegevust äriühingute juhatuse liikmena ja

äriühingute huvides. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et sellised asjaolud ei anna alust

jätta kohustustest vabastamise menetlust FIMS § 45 lg 3 p 2 järgi algatamata, ning jätab

maakohtu põhjendustest selle aluse välja.

13.2.

Kohus võib jätta FIMS § 45 lg 3 p 4 alusel kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist,

seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel

määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine

võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

Maakohus tugines FIMS § 45 lg 3 p 4 juures sellele, et võlgnik võõrandas enne

maksejõuetusavalduse esitamist ise või läbi täitemenetluste oma kinnisasjad endaga seotud

isikutele – vanematele ja laste emale. Kuigi maakohtu määruses ei ole toodud põhjalikku ja

seostatud analüüsi, saab sellest järeldada, et maakohtu arvates takistas võlgnik nii

võlausaldajate nõuete rahuldamist, ning ringkonnakohus nõustub sellega.

Ringkonnakohus lisab, et kronoloogia ja müükide asjaolud viitavad piisavalt selgelt

eesmärgile takistada võlausaldajate nõuete, eelkõige MTA vastutusotsusest tuleneva nõude

rahuldamist, sealjuures tegutses võlgnik vähemalt raskelt hooletult kui mitte tahtlikult.

Võlgniku avaldustest tuleneb, et ta ei pea MTA vastutusotsust jätkuvalt õigeks, kuigi

kohtuvaidlus otsuse üle on lõppenud (dtl 548, 700, 705).

Maakohus nimetas võlgnikule usaldusisiku 29. oktoobril 2024. Kolme (mitte maakohtu

märgitud kahe) aasta jooksul enne seda ning vastutusotsuse üle toimuva vaidluse ajal müüdi

kogu võlgniku kinnisvara tema lähikondsetele. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et

korteriomandite müük oli sissenõudjate kontrolli all. Samas ongi sellest tulenevalt võimalik,

et võlgnikuga seotud hüpoteegipidajate ja sissenõudjate puhul saab täitemenetluse läbi viia ka

olukorras, kus selleks reaalne omavahelisest suhetest tulenev vajadus tegelikult puudub.

Marju Laurits on võlgniku laste ema, kellest võlgnik praegu elab lahus, aga suhtleb siiani

normaalselt (dtl 5), ning kes tegi võlgniku kontole ülekandeid mh ka ajal, mil tema avalduse

alusel toimus võlgniku suhtes täitemenetlus, samuti vahetult enne ja pärast (dtl 44–47).

Korteriomandid omandas täitemenetlustes Marju Laurits, kes võõrandas need omakorda edasi.

Sealjuures sai XXXX korteriomandi omanikuks Tatkraft Invest OÜ, kelle juhatuse liikme

Oleg Laidineniga on võlgnikul pikaajalised seosed, mida ta ei ole menetluses usaldusisiku ja

kohtu küsimustele vaatamata lähemalt selgitanud.

See, et usaldusisik märkis esialgses hinnangus, et ei tuvastanud tagasivõitmise asjaolusid, ei

oma tähtsust. Edasises menetluses seostas usaldusisik kinnisasjade müüki võlgniku

eesmärgiga muuta end varatuks (dtl 696, 699). Võlgnik ei ole ei maakohtus ega ka

määruskaebuses pidanud vajalikuks selgitada lähemalt müükide tagamaid ja vajalikkust, vaid

on veendunud, et piisav on viide müügile turutingimustel või täitemenetluses, ignoreerides

kahtlusteks alust andnud asjaolu, et omandajateks olid temaga seotud isikud.

13.3.

Kohus võib jätta FIMS § 45 lg 3 p 5 järgi kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma FIMS-is

sätestatud kohustusi.

Võlgnikul on juba maksejõuetusavalduse läbivaatamise etapis kohustus võtta osa menetlusest,

osutada usaldusisikule abi tema ülesannete täitmisel ning anda usaldusisikule ja kohtule

teavet, mis on vajalik seoses menetlusega, sh vastata küsimustele, mis aitavad saada ülevaadet

tema majanduslikust olukorrast ja ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise

põhjendatusest (FIMS § 10, § 15 lg 1, § 17, PankrS § 22 lg 2 ja lg 3 p 1, § 85, § 87).

Määrusest ei ole selgelt aru saada, kas maakohus peab maksejõuetusavalduses täitemenetluses

müüdud vara kohta andmete avaldamata jätmist üheks asjaoluks, mille tõttu jätta kohustustest

vabastamise menetlus algatamata. Ringkonnakohus märgib, et usaldusisiku koostatud

nimekirjas olid andmed täitemenetluses müüdud korteriomandite kohta kajastatud ning

ainuüksi maksejõuetusavalduses nende välja toomata jätmine ei ole praegu määrava

tähtsusega.

Lõppkokkuvõttes leidis maakohus õigesti, et esineb FIMS § 45 lg 2 p 5 alus jätta menetlus

algatamata. Võlgnik ei esitanud menetluse kestel täielikke andmeid majandusliku olukorraga

seonduva kohta,

selgitused sissetulekute ja väljaminekute, sularaha seisu ja

ülalpidamiskohustuse täitmise kohta olid vastuolulised, vastused kohtu ja usaldusisiku teatud

küsimustele puudulikud ning ta ei teinud piisavalt koostööd. Ringkonnakohtu arvates oli

võlgnik sealjuures raskelt hooletu.

13.3.1. Luminor Bank AS-i 10. märtsi 2025 kinnituskirjast (dtl 794) nähtuvalt teatas pank

usaldusisikule 31. oktoobril 2024 ekslikult, et võlgniku käenduslepinguga seotud

laenulepingu tagatiseks on XXXX korteriomand. Ringkonnakohus nõustub usaldusisikuga, et

see ei muuda asjaolu, et võlgnikul on käenduslepingust tulenev kehtiv kohustus Luminor

Bank AS-i ees. Panga 23. jaanuari 2025 vastusest võlgnikule (dtl 496) ei saa teha piisavaid

järeldusi võlgniku koostöö kohta, mh ei ole teada, mida võlgnik pangalt üldse küsis. Võlgnik

esitas käenduslepingu alles 27. veebruaril 2025, sellest nähtuvalt käendab ta Marju Lauritsa ja

Evi Lauritsa ning panga vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist (dtl

712).

13.3.2. Usaldusisik ja maakohus esitasid võlgnikule küsimusi tema seoste kohta Oleg

Laidineniga, kuid võlgnik vastas sellele vaid omapoolsete küsimustega (dtl 497–498, 699–

700). Usaldusisik selgitas päringute põhjust nii 11. veebruari 2025 ärakuulamisel kui ka 13.

veebruari 2025 seisukohas. Ärakuulamisel ütles võlgnik, et tegemist on investori ja kolmanda

isikuga, kellega võlgnikul praegu seosed puuduvad. Ka määruskaebuses ei esita võlgnik

ühtegi täiendavat selgitust.

13.3.3. Maakohus tõi välja asjakohaselt näiteid võlgniku suhtumisest ka muudes küsimustes –

nt väitis võlgnik, et ei saa aru küsimusest väärtust omava vara (nt maalid, väärismetallist

ehted jms) kohta (dtl 497).

13.3.4. Võlgniku väitel on ta alates 2022. a teisest poolest töötu, käib töötukassa pakutavatel

kursustel, elab koos vanematega, elatub sularahasäästudest, mille suuruse kohta on ta andnud

erinevaid andmeid (dtl 5–6, 8, 211, 214, 478–479, 497). 11. veebruari 2025 ärakuulamisel

teatas võlgnik, et sularaha jääk on 500–550 eurot (dtl 704) ning lastele maksab nii palju, kui

saab, ca 700–1000 eurot kuus (dtl 700). Usaldusisik märkis õigesti, et eluliselt usutav ei ole,

et ilma sissetulekuta ja väga pingelise eelarvega inimene ei omaks ülevaadet oma rahast ja

väljaminekutest.

13.3.5. Maakohus tõi välja ka selle, et võlgniku pangakontodelt nähtuvad erinevad, sh suurtes

summades laekumised ja ülekanded, kuid võlgnik ei näinud selles midagi erilist ega pidanud

vajalikuks asjaolusid selgitada (dtl 479–480). Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vara- ja

võlanimekirjast ning sellele lisatud pangakontode väljavõtetest nähtuvalt on võlgniku ning

tema vanemate, venna ja laste ema vahel tehtud ülekannete puhul märgitud selgituseks laen,

laenu tagastus või ülekanne (nt dtl 285, 319–334, 342–376, 391, 430). Vara- ja võlanimekirja

järgi lähikondsed raha tagasi ei nõua (dtl 215). Hiljem teatas võlgnik, et isa ja venna antud

laenud on peresisesed asjad, tagasimaksmise kohustus on, aga raha nad tagasi ei küsi (dtl

477). Samas selgus, et vend mõtleb siiski veel selle üle ning Marju Lauritsa puhul on

tagasimaksekohustus kunagi tulevikus, sõltub omavahelisest suhetest ja elatise maksmisest;

venna nõue on vähemalt 50 000 eurot ja Marju Lauritsa antud summad on kuskil kirjas (dtl

478, 689–690, 701). Seega puudub sisuliselt ülevaade sellest, millised on võimalikud

kohustused lähikondsete ees.

13.3.6. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et võlgnik ei pea

oluliseks esitada menetluses õigeid ja täielikke andmeid.

Kohustustest vabastamise menetlus on vabatahtlik menetlus, mis on mõeldud eriti raskesse

olukorda sattunud ausatele võlgnikele. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on

võimaldada heas usus käituval võlgnikul võlgadest vabaneda ja anda talle uus võimalus

majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks, kuid see ei ole ette nähtud võlgnikule, kes näitab oma

avaldustega, et ei ole huvitatud kohustuste nõuetekohaselt ja võimalikult suures ulatuses

täitmisest.

FIMS § 47 lg 2 järgi peab võlgnik hiljem ka menetluse kestel mh mitte varjama saadud

tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kui võlgnik ei soovi või suuda isegi enda

initsiatiivil algatatud menetluse esimeses etapis teha usaldusisiku ja kohtuga koostööd, anda

selget ja piisavat teavet, suhtub andmete avaldamisse pealiskaudselt ning vastab küsimustele

valikuliselt, ei ole põhjendatud anda talle võimalust kohustustest vabastamise menetluse

läbimiseks.

Võlgnik on majandusalase kõrgharidusega, olnud aastaid äriühingute juhatuse liige ning

osalenud ja osaleb mh maksuasju puudutatavates kohtumenetlustes. Võlgniku avalduste

põhjal ei jää muljet, et puudused esitatud andmetes oleksid tingitud sellest, et tal ei ole

ülevaadet oma majanduslikust olukorrast või et ta ei suudaks seda vajadusel saada või et ta ei

saa aru, mida ja miks küsitakse. Arvestades võlgniku senist suhtumist, ei ole põhjust uskuda,

et kohustustest vabastamise menetluses käituks ta senisega võrreldes teisiti.

Ringkonnakohus märgib, et maakohtu viidatud tööle kandideerimiste andmetest saab teha

järeldusi mh selle kohta, kuidas võlgnik võiks täita oma kohustusi võimalikus edasises

menetluses. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik FIMS § 47 lg 1 alusel

kohustatud tegelema mõislikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima. Võlgnik väitis, et on tööle kandideerinud ja võib esitada ka tõendid (dtl 479), kuid ei

teinud seda. Maakohus selgitas võlgnikule, et kohustustest vabastamise menetlus ei tähenda

seda, et võlgnik ei tee midagi, vaid ta peab täitma oma kohustused võimalikult suures

ulatuses; võlgnik teatas, et see pole võimalik (dtl 700).

14. Võlgnik palub taandada usaldusisiku. Seadus ei näe ette usaldusisiku taandamist, kuid

FIMS § 55 lg-st 1 tulenevad alused usaldusisiku vabastamiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et usaldusisiku vabastamiseks võlgniku märgitud asjaoludel ei ole põhjust.

Usaldusisik on täitnud oma ülesanded nõuetekohaselt, koostanud ja esitanud vara- ja

võlanimekirja ning hinnangu võlgniku olukorra ja edasise menetluse kohta (FIMS § 17).

Asjaolu, et võlgnik ei nõustu usaldusisiku seisukohtade, väidete ja kõneviisiga, ei anna alust

usaldusisiku ametist vabastamiseks. Praegusel juhul tuli usaldusisik vabastada FIMS § 55 lg 1

p 2 alusel – seetõttu, et kohus otsustas jätta maksejõuetusavalduse FIMS § 18 lg 2 alusel

rahuldamata.

15. Võlgnik ei vaidlusta usaldusisiku tasu suurust ega selle osaliselt riigi arvel hüvitamist,

kuid leiab, et kõik menetluskulud tulnuks jätta riigi kanda.

Ringkonnakohus võlgnikuga ei nõustu. FIMS-is, sh FIMS §-s 8, ei ole reguleeritud

menetluskulude kandmist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jäetakse rahuldamata. Seega

tuleb FIMS § 4 lg 1 alusel kohaldada TsMS-is hagita menetluse kohta sätestatut. Kuna

menetluse võis algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jäi rahuldamata, tuli menetluskulud

jätta TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel võlgniku kui avaldaja kanda. Maakohus ei

põhjendanud menetluskulude jaotust, ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määrust.

Ringkonnakohus leiab, et riigi vahenditest usaldusisiku tasu ja kulude hüvitamine on oma

olemuselt menetlusabi, mida menetluskulusid kandma kohustatud isik võib erinormi

puudumisel taotleda kohtult ka üldises TsMS § 180 jj sätestatud korras (vt ka TrtRnKm 21.

veebruar 2025 nr 2-24-422/43, p 12). Kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral

menetluskulud riigi tuludesse täies ulatuses välja (TsMS § 190 lg 4 esimene lause). Kohus

võib mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest

(TsMS § 190 lg 7). Ringkonnakohus leiab, et mõjuv põhjus võlgniku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustustest vabastamiseks puudub.

16. Võlgniku määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu

teistele menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid.

17. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 15 ja 8 alusel tuli määruskaebuse esitamisel tasuda

riigilõivu 10 eurot. Võlgnik maksis 70 eurot. Võlgnikul on õigus taotleda määruskaebuselt

enam tasutud riigilõivu 60 euro tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 1). Riigilõivu tagastamise

taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu

tagastamist (RLS § 12 lg 2 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt)