3-25-3189/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-3189

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise

nõudes seoses aastatel 2015 kuni 2020 toimunud

läbiotsimistega

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

Kaebuse tagastamine

Menetlusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 29. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaks digitaalselt allkirjastatud

dokumenti. Ühe dokumendi puhul on tegemist kaebaja 10. septembril 2025 allkirjastatud kahju

hüvitamise taotlusega, mis on adresseeritud Viru Vangla direktorile. Teine dokument on Viru

Vangla 26. septembri 2025. a otsus nr 1-9/3-25/86-2, millega vangla jättis kaebaja kahju

hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Halduskohtule sõnaselgelt adresseeritud kaebus dokumentide

hulgas puudub, kuid kaebaja on asja juurde lisanud märkuse (kohtute infosüsteemis), mille

kohaselt palub ta end riigilõivu tasumisest vabastada. Seejuures viitab kaebaja ka temalt

õigusvastaselt vabaduse võtmisele, alandavale kohtlemisele ja tema tervise kahjustamisele.

3-25-3189

Kohtule esitatud ja Viru Vangla direktorile adresseeritud taotlusest nähtub, et kaebaja esitas

vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seoses tema suhtes aastatel 2015-2020 teostatud

alasti läbiotsimistega. Kaebaja leiab, et tema nõue ei ole aegunud, sest Riigikohus tunnustas alles

19. juuni 2025. a otsuses asjas nr 3-22-1384, et süstemaatilised ja põhjendamata alasti

läbiotsimised kujutavad endast õigusvastast ja inimväärikust alandavat kohtlemist, mis annab

aluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. Enne seda puudus Eesti kohtupraktikas selge

seisukoht alasti läbiotsimiste õigusvastasuse kohta. Kaebaja hinnangul kujutab viidatud

kohtuotsus endast uut olulist asjaolu, mistõttu aegumistähtaeg hakkab uuesti kulgema 19. juunist

2025, mil Riigikohtu otsusega sai selgeks alasti läbiotsimiste õigusvastane iseloom ja sellest

tulenev mittevaralise kahju hüvitamise võimalus.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kuigi kaebaja ei ole esitanud halduskohtule otsesõnu adresseeritud kaebust, mõistab kohus

esitatud dokumentide ja täiendava kommentaari põhjal, et kaebaja soovib kohtule esitada

hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4), nõudes kohtus Viru Vanglalt hüvitist samadel

asjaoludel, mis on kirjas Viru Vangla direktorile adresseeritud taotluses (dtl 2-7). Viidatud

taotlusest nähtub, et kaebaja soovib Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist aastatel 2015-2020

toimunud lahti riietumisega läbiotsimiste tõttu. Kaebaja märgib, et alasti läbiotsimised leidsid

aset igal argipäeval töölt naastes ja pärast jalutuskäikudel käimist. Süstemaatiliselt läbi viidud

lahti riietumisega läbiotsimised ei tuginenud konkreetsele ohule, alandasid kaebaja väärikust

ning rikkusid eraelu puutumatust. Seega soovib kaebaja vanglalt hüvitist eelkõige väärikuse

alandamise tõttu, aga viitab ka eraelu puutumatuse riivele. Lisaks on kaebaja kohtule esitatud

menetlusabi taotluse juures märkinud, et tema nõue puudutab õigusvastaselt vabaduse võtmist,

alandavat kohtlemist ja tervise kahjustamist.

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

4. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja

ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik peab

enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse

menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval,

arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav,

arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras

kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Asjaolu, et kaebaja on vanglast vabanenud, ei vabasta teda

kohtueelse menetluse läbimise kohustusest.

5. Kohus leiab, et kaebajal on käesolevas asjas kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt

läbimata.

5.1. Esmalt märgib kohus, et kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks Viru Vanglale esitatud kahju

hüvitamise taotluses (dtl 2-7) nõudnud hüvitist põhjusel, et vangla võttis temalt õigusvastaselt

vabaduse ja kahjustas tema tervist. Nendel alustel esitatud hüvitamiskaebus tuleb seega tagastada

3-25-3189

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest vanglale ja kohtule esitatava hüvitamisnõude alused peavad

kattuma.

5.2. Mis puudutab hüvitamiskaebust seoses väärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse

rikkumisega, siis märgib kohus järgmist.

Kohtupraktika kohaselt hõlmab kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus ka küsimust, kas

see on algatatud tähtaega järgides (vt nt Riigikohtu 17. jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-17-

911, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika). RVastS § 17 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise taotlus

tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud

isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju

tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse Viru Vanglale 10.

septembril 2025 ehk enam kui kolm aastat pärast seda, kui väidetavad kahju põhjustanud

tegevused lõppesid (s.o 14. august 2020 ehk vangistuse viimane päev, dtl 10). Viru Vangla leidis

26. septembri 2025. a otsuses nr 1-9/3-25/86-2 (dtl 10), et kaebaja on kahjunõude esitamisel

ületanud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolme aasta pikkust tähtaega, tähtaeg ei kuulu

ennistamisele ning kahjunõue tuleb läbivaatamatult tagastada.

Kohus märgib, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule

kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui kahju hüvitamise taotlus

tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei ole kaebaja

läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (vt ka Riigikohtu 29. aprilli 2014. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-78-13, p 19 ja 15. juuni 2015. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-15, p 9).

5.3. Kohus nõustub Viru Vangla 26. septembri 2025. a otsuses nr 1-9/3-25/86-2 toodud

põhjendustega kahjunõude tagastamise kohta. Kuigi vangla ei ole otsuses viidanud õiguslikele

alustele, millele tuginedes ta kahjunõude läbivaatamatult tagastab, nähtub otsusest, et taotlus

tagastatakse põhjusel, et selle esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Seega on

kahju hüvitamise taotluse tagastamise õiguslikuks aluseks haldusmenetluse seaduse § 14 lg 6 p

1, mis sätestab, et haldusorgan tagastab taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on

möödunud ja seda ei ennistata.

Kohus leiab, et vangla on õigesti tuvastanud, et kaebaja hilines kohtueelses menetluses

kahjunõude esitamisega. Kaebaja pidi aastatel 2015 kuni 2020 läbiotsimistega kaasnevaid

väidetavaid tagajärgi tajuma siiski koheselt nende tekkimisel. Kuna kahjunõue puudutab

ajavahemikku 2015 kuni 2020, oleks tulnud kahju hüvitamise taotlus 2020. aasta osas esitada

vanglale hiljemalt 2023. aastal ja varasemaid aastaid (nt 2015 jne) arvestades veelgi varem.

Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, mille kohaselt hakkas praegusel juhul nõude esitamise

tähtaeg uuesti kulgema 19. juunil 2025, mil Riigikohus tegi lahendi asjas nr 3-22-1384.

Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et nõude esitamise tähtaja kulgema hakkamist ei saa

siduda tegevuse õigusvastasusest teada saamisega, vaid RVastS § 17 lg 3 seob kahju hüvitamise

nõudega haldusorgani poole pöördumise aja kahjust ja selle põhjustajast teada saamisega (vt nt

Tallinna Halduskohtu 6. veebruari 2027. a määrus asjas nr 3-16-2718 ja Tartu Ringkonnakohtu

22. augusti 2027. a määrus asjas nr 3-17-781). Järelikult ei ole praegusel juhul oluline, millal sai

kaebaja teada sarnases kohtuasjas tehtud otsusest. Kaebajal puudusid seega mõjuvad põhjused

kahjunõude esitamise tähtaja ületamiseks. Kohus märgib, et tähtaja ennistamise välistas

praegusel juhul ka haldusmenetluse seaduse § 34 lg 3. Viru Vangla jättis seega 26. septembri

2025. a otsusega nr 1-9/3-25/86-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi

vaatamata.

3-25-3189

6. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus

hüvitamisnõudes läbimata ning kaebus ei ole seetõttu kohtus lubatav. Kohus tagastab kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

7. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik