3-25-780/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-780

Määruse kuupäev

30. september 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla vastu Andmekaitse Inspektsioonilt,

Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla ja väidetavalt esindajalt

saabunud kirjade avamisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja ja Y nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 26. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles taotleb Viru Vanglalt tema kasuks kahjuhüvitise summas 1000 eurot väljamõistmist

seoses Viru Vangla tegevusega talle Andmekaitse Inspektsioonist (AKI), Sihtasutuselt Ida-Viru

Keskhaigla ja kaitsjalt saadetud kirjade avamisel.

Kaebuse kohaselt avas Viru Vangla ametnik 7. ja 14. jaanuaril 2025 AKI-st, 22. augustil 2024

Ida-Viru Keskhaiglast ja 3. oktoobril 2024 kaebaja kaitsjalt Ylt saabunud kirjad. Kaebaja leiab,

et kirjade avamisega rikkus ametnik vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-id 1, 4 ja 5 ning

justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 50 lg-t 2.

Kaebaja on esitanud mitmeid kaebusi AKI-le Viru Vangla ametnike käitumise kohta ning ta

3-25-780

usub, et valvur soovis just sel põhjusel kirju avada ja AKI otsusega tutvuda. Ida-Viru

Keskhaiglast saadetud kirja ei oleks tohtinud avada, sest tegemist on riigi sihtasutusega ning

kinnipeetav võib Viru Vangla kodukorra punkti 15.1.12 kohaselt esitada meditsiiniosakonnale

pöördumise kinnises ümbrikus. Seoses kaitsjalt saadud kirja avamisega märgib kaebaja, et

vangla teadis, et tegemist oli kaebaja esindajaga. Advokaadi või esindaja kirju ei tohi avada,

vaid need tuleb anda üle kinnises ümbrikus. Vangla tegevused olid ebainimlikud ja tema elu

põlgavad. Kaebaja tunneb end kirjade avamise tõttu alandatuna ja väärkohelduna.

Vanglaametnike tegevus põhjustas talle ärevust, alandust, stressi, vaenulikkust ja hirmu. Samuti

viitab kaebaja sõnumi saladuse rikkumisele.

Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel seoses

maksejõuetusega. Samuti palub kaebaja vanglalt välja nõuda haldustoimiku ja kõik

dokumendid.

2. Viru Vangla edastas 10. aprillil 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja 9. jaanuari 2025. a

kahju hüvitamise taotluse (registreeritud vanglas 10. jaanuaril 2025 nr-ga 1-9/3-25/3-1) ja Viru

Vangla 6. märtsi 2025. a kahju hüvitamise otsuse nr 1-9/3-25/3-2, samuti kaebaja 26. jaanuari

2025. a kahju hüvitamise taotluse (reg nr-d 3-25/2-2/934 ja 1-9/3-25/13-1) ja Viru Vangla 26.

märtsi 2025. a kahju hüvitamise otsuse nr 1-9/3-25/13-2.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kohtule

arusaadavalt nõuab kaebaja Viru Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mille vangla tekitas

talle 7. ja 14. jaanuaril 2025 AKI-st, 22. augustil 2024 Ida-Viru Keskhaiglast ja 3. oktoobril

2024 kaebaja kaitsja Ylt saadetud kirjade avamisega.

4. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

4.1. Kaebusel ei ole eduväljavaateid.

4.1.1. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vangla avas AKI-lt, Ida-Viru Keskhaiglalt ja kaitsjalt

saabunud kirjad õigusvastaselt.

VangS § 29 lg 1 kohaselt avab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale saadetud kirjad

kinnipeetava juuresolekul ning sealt võetakse ära esemed, mille omamine vanglas on vangla

sisekorraeeskirjadega keelatud. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 vastu

võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 50 lg 2 kohaselt antakse VangS § 29 lg-s 4 ja §-s

107 sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt kinnipeetavale saabunud kiri kinnipeetavale allkirja

vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. VangS § 29 lg-s 4 on nimetatud järgmised isikud:

kaitsja, advokaadist esindaja, prokuratuur, kohus, õiguskantsler ning Justiits- ja

Digiministeerium. VangS § 107 hõlmab haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste ülesannete

täitmise üle vanglas erialast järelevalvet teostavaid ministreid või nende volitatud ametiasutusi.

Kuna Andmekaitse Inspektsioon ei kuulu eespool nimetatud ametiasutuste hulka, ei olnud Viru

Vanglal keelatud avada kaebaja juuresolekul talle AKI-st saabunud kirju. Samale seisukohale

asus kohus haldusasjas nr 3-25-102, milles kaebaja taotles, et kohus tuvastaks Viru Vangla

3-25-780

tegevuse õigusvastasuse talle samade kirjade, s.o AKI-st 7. ja 14. jaanuaril 2025 saadetud

kirjade, avamisel. Kohus tagastas 20. jaanuari 2025. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p

21 alusel ning nimetatud määrus jõustus 8. augustil 2025.

Kohus ei pea usutavaks praeguses asjas kaebuses esitatud väidet, et valvur soovis AKI otsuse

sisuga tutvuda. See väide ei ole usutav nii kaebaja 9. jaanuari 2025. a kahju hüvitamise

taotluses kui ka Viru Vangla 6. märtsi 2025. a ja 26. märtsi 2025. a kahju hüvitamise otsustes

väidetu põhjal. Kaebaja selgitas taotluses, et ta ütles 7. jaanuaril 2025 valvurile, et kui valvur

avab talle AKI-st saadetud kirja, siis ta ei võta kirja vastu. Ta lisas, et ta ei näinud, kuidas

valvur kirja avas ja ta ei tea, mida valvur kirjaga tegi. Viru Vangla selgitas 6. märtsi 2025. a

otsuses, et valvurid soovisid 7. jaanuaril 2025 avada AKI-st saabunud kirja kaebaja

juuresolekul, kuid kaebaja ei olnud ümbriku avamisega nõus ning keeras ümbriku avamise ajal

valvurile selja. Kiri jäi ümbrikusse, kuid kaebaja keeldus kirja vastu võtmast. Pärast seda, kui

valvur viis kirja kaebaja kambrisse, viskas kaebaja kirja eluosakonna põrandale ning hiljem

asetas selle eluosakonna trellukse peale. Kuna kaebaja keeldus korduvalt ka hiljem sama kirja

vastu võtmast, hävitas vangla kirja ning teavitas sellest kaebajat. Viru Vangla 26. märtsi 2025.

a otsuse kohaselt oli sündmuste käik sarnane ka 14. jaanuaril 2025 AKI kirja avamisel (otsuse p

2.4). Kaebaja ei ole kaebuses vastu vaielnud vangla väitele, et ta keeras 7. jaanuaril 2025 ja 14.

jaanuaril 2025 AKI-st saadetud kirjade ümbrike avamise ajal valvurile selja. Kirjade ümbrike

avamise ajal valvurile selja keerates loobus kaebaja ise võimalusest veenduda, et valvur kirja

sisuga ei tutvuks. Sellises olukorras mõjub kaebaja väide kirjade sisuga tutvumise kohta otsitult

ja ebaveenvalt.

Ka SA Ida-Viru Keskhaigla ei kuulu VangS § 29 lg-s 4 ja VangS §-s 107 nimetatud isikute või

asutuste hulka. Seega ei olnud Viru Vanglal kohustust anda nimetatud haiglalt kaebajale

saabunud kirja talle üle suletud ümbrikus. Kaebaja ei ole kaebuses ega vanglale esitatud kahju

hüvitamise taotluses väitnud, et valvur oleks tutvunud talle 22. augustil 2024 SA-st Ida-Viru

Keskhaigla saabunud kirja sisuga. Seepärast ei ole alust arvata, et valvurile oleks teatavaks

saanud teavet, mida tuleb võlaõigusseaduse § 768 lg 1 kohaselt saladuses hoida. Ainuüksi kirja

avamine ei osuta vaidlusaluse toimingu õigusvastasusele. Samale seisukohale asus Tartu

Halduskohus 18. septembri 2025. a määruses haldusasjas nr 3-24-2723, milles kaebaja taotles

Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses sama kirja avamisega.

Seoses Ylt kaebajale saadetud kirja avamisega 3. oktoobril 2024 on Viru Vangla 26. märtsi

2025. a kahju hüvitamise otsuses märkinud, et kaebaja esitas Y esindusõigust tõendava

volikirja vanglale alles 15. jaanuaril 2025 ning 3. oktoobril 2024 ei pidanud vangla Y

esindusõiguse olemasolu eeldama. Kaebaja ei ole kaebuses vastupidist väitnud. Kuigi kaebaja

väidab kaebuses, et vangla avas tema advokaadist esindaja kirja, ei nähtu kohtule Eesti

Advokatuuri veebilehel avaldatud andmetest, et Y oleks advokaat. Samuti pole kaebaja esile

toonud teavet mõne asjakohase poolelioleva kriminaalmenetluse kohta. Vastuseks kaebuses

esitatud väidetele, et Y on esindanud kaebajat ühes haldusasjas ning tema telefoninumber on

vanglas registreeritud kaebaja esindaja numbrina, märgib kohus, et VSkE § 50 lg 2 sisu on

kitsam: suletud ümbrikus tuleb üle anda üksnes kaitsjalt ja advokaadist esindajalt saabunud kiri.

Viru Vangla 26. märtsi 2025. a kahju hüvitamise otsuse kohaselt uuris vangla kahju hüvitamise

taotluse lahendamise käigus turvasalvestisi, mis kajastavad 14. jaanuaril 2025 AKI kirja, 22.

augustil 2024 SA Ida-Viru Keskhaigla kirja ning 3. oktoobril 2024 Y saadetud kirjade kaebajale

kättetoimetamist. Otsuses on turvasalvestiste sisu üksikasjalikult kirjeldatud. Vangla veendus

turvasalvestiste põhjal, et kaebajale oli tagatud võimalus nimetatud kirjade avamise juures olla

ning valvur kontrollis pärast ümbriku avamist kirju üksnes visuaalselt. Kaebaja ei ole kaebuses

esitanud väiteid, mis nimetatud järeldused kahtluse alla seaksid.

3-25-780

Eelnevat arvestades ei ole tõenäoline, et Viru Vangla tegevus kaebajale 7. jaanuaril ja 14.

jaanuaril 2025 AKI-st, 22. augustil 2024 Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla ning 3. oktoobril

2024 Ylt saabunud kirjade avamisel oli õigusvastane.

4.1.2. Lisaks ei pea kohus usutavaks kaebajal mittevaralise kahju tekkimist. Kaebaja on küll

väitnud, et kirjade avamine tekitas talle ärevust, alandust, stressi, vaenulikkust ja hirmu, kuid ta

ei ole esitanud kaebuses selgitusi, mis võimaldaksid sedavõrd tugevate reaktsioonide tekkimist

usutavaks pidada. Kaebaja väide, et valvurite tegevus kirjade avamisel oli ebainimlik ja tema

elu põlgav, osutab pigem kaebaja ülereageerimisele ning vähendab ühtlasi tema kannatuste

intensiivsuse kohta esitatud ülejäänud väidete usutavust.

4.2. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kuna ei saa pidada

tõenäoliseks, et vangla oleks vaidlusaluste kirjade sisuga tutvunud, riivab kirjade ümbriku

avamine üksnes kaebaja eraelu puutumatust, kuid mitte tema sõnumi saladust. Ametiasutuselt

ja kaitsjaks või advokaadist esindajaks mitteolevalt isikult saabunud kirja ümbriku avamist,

sealhulgas ka olukorras, kus kinnipeetav peab kirja avamist õigusvastaseks, ei ole alust pidada

isiku eraelu puutumatust intensiivselt riivavaks tegevuseks. Kaebaja ei ole esile toonud

asjaolusid, mis osutaksid, et valvurile võisid ümbrike avamisel teatavaks saada kaebaja

delikaatsed eraelulised andmed. Seepärast ei pea kohus tõenäoliseks, et vangla vaidlusalune

tegevus riivas kaebaja eraelu puutumatust või muud subjektiivset õigust märkimisväärselt.

4.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

5. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust. Seepärast jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

6. Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse ning käesoleva määruse tegemiseks ei olnud vaja

koguda täiendavaid tõendeid, jätab kohus kaebaja tõendite kogumise taotluse rahuldamata

(HKMS § 62 lg 2).

7. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja Y nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen