3-23-588/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-588

Haldusasi

O.V kaebus Tervisekassalt vaktsiinikahju hüvitise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. jaanuari 2024. a otsus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja O.V

Vastustaja Tervisekassa, esindaja Matis Rüütel

Kaasatud haldusorgan Ravimiamet, esindaja Heleni

Mäe

Menetluse alus ringkonnakohtus

O.V apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta toimikusse võtmata O.V apellatsioonkaebuse lisad 1–6.

2. Jätta O.V apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22. jaanuari

2024. a otsus muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. oktoobril 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui

menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-588

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.V (kaebaja) esitas 13. mail 2022 Eesti Haigekassale (alates 1. aprillist 2023

Tervisekassa) taotluse vaktsineerimisega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks. Taotluses

märgiti, et kaebajal on tekkinud vaktsineerimise tagajärjel süvaveeni tromboos. Samuti

pikaajalised tugevad valud erinevates veenides üle kogu keha ja tugevad peavalud. Hiljuti

diagnoositi astma ja kõhunäärme probleemid. Valud ja põletikud liigestes. Nõrkus, väsimus,

immuunsuse langus, valud, halb enesetunne. Ilmselt erinevate organite ja süsteemide

vigastused.

2. Eesti Haigekassa jättis 25. oktoobri 2022. a otsusega nr 1.1-3.5/730 kaebaja taotluse

rahuldamata, sest seos vaktsineerimise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel tõenäoliselt

puudub. Vastustaja tugines oma otsuse tegemisel Ravimiameti hinnangule, mis oli otsusele

lisatud. Otsuses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos vasempoolse v. brachialise tromboosi ja vaktsiini

vahel tõenäoliselt puudub. Puudub ajaline seos vaktsineerimise ja tromboosi vahel

(vaktsineerimine toimus 13. oktoobril 2021, kaebused esitati 21. novembril 2021 ehk 5,5

nädalat pärast vaktsineerimist). Kuigi tromboosi seostatakse nii Covid-19 infektsiooni

põdemisega kui ka adenoviirusvektorvaktsiinidega, ei ole leitud põhjuslikku seost mRNA-

vaktsiinidega (sh Spikevax). Vaktsineerimise järgsete reaktsioonide, sh autoimmuunsete ja

põletikuliste sündroomide teket Covid-19 vaktsineerimise järgselt on põhjalikult uuritud ning

leitud, et keskmine sümptomite tekkeaeg pärast vaktsineerimist on kuni 3 nädalat. Ka

Spikevax toimemehhanismi arvestades tekivad kõrvaltoimed immuunvastuse kujunemise ajal,

s.o maksimaalselt kuni kolme nädala jooksul pärast vaktsineerimist, mistõttu ei saa hilisem

terviseseisundi halvenemine olla ajalises seoses vaktsineerimisega. Teadaolevalt esineb aasta

jooksul süvaveenitromboosi ühel isikul 1000-st, sellest omakorda ainult 4–10%-l on tromb

ülajäseme veenides. Seda tüüpi tromboosi esineb enamasti patsienditel, kellel on rasked

kaasuvad haigused (pahaloomulised kasvajad või ka meditsiiniline sekkumine (nt kateetrid)).

Neid faktoreid kaebajal ei esinenud. Pereanamneesis on kaebaja isal olnud insult. Kaebajalt

võeti 2. detsembril 2021 erinevad hüübimisega seotud analüüsid. Üks neist oli Hep/Pf4 Ab,

mis osutus positiivseks, kuid trombotsüütide arv ei olnud vähenenud. Tegemist oli

antikehadega, mis seostuvad trombotsüütide faktor 4 kompleksiga. Selle tulemusena toimus

trombotsüütide pinnal immunoloogiline reaktsioon, mis võis viia tromboosi tekkeni. Lisaks

on detsembris 2021 positiivne luupusantikoagulantide test. Hep/PF4 antikehad hepariini

puudumisel võisid esineda ka autoimmuunsete haiguste puhul, nende esinemine oli näiteks

kirjeldatud süsteemse erütematoosluupuse patsientidel. Kuigi kaebajal ei olnud ühtegi

autoimmuunset haigust diagnoositud, oli tal novembris 2021 radioloogiliselt algava sakroiliidi

leid, vaktsineerimise eelselt alaselja kaebused, pikaajalised liigeste ja seedehäirete kaebused.

Hep/Pf4 Ab veremarkeri tõusu analoogilistel juhtumitel on kirjeldatud

adenoviirusvektorvaktsiinidega seostatava trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi korral

ning see konkreetne veremarker oli kaebajal tõusnud. See on ka põhjus, miks tema raviarstil

jäi kahtlus, et v. brachialise tromboos oli tekkinud vaktsiini kõrvaltoimena. Ravimiamet

kasutab põhjusliku seose hindamiseks Maailma Terviseorganisatsiooni juhendit. Juhendi

kohaselt hinnang vasempoolse v. brachialise tromboosi ja vaktsiini vahelisele põhjuslikule

seosele klass C, juhuslik kokkulangevus, st kõrvaltoime võib olla tingitud põhihaigusest või

uuest haigusseisundist või kokkupuutest muu ainega kui vaktsiin;

2) Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos artralgia, võimaliku polüartriidi ja vaktsiini vahel

tõenäoliselt puudub. Esiteks esinevad need kaebused kaebajal juba aastaid varem enne

vaktsineerimist. Esimene vihje aastast 2012. Kaebaja käis erinevate spetsialistide

vastuvõttudel (neuroloog, ortopeed, taastusraviarst), saanud korduvalt füsioteraapiat. Sama

muster on jätkunud ka vaktsineerimise järgselt. Oli kahtlus sakroiliidile (hetkel pole see

2(11)

3-23-588

kinnitunud), kuid ka see kahtlus tekkis enne vaktsiini manustamist. Maailma

Terviseorganisatsiooni juhendi kohaselt hinnang artralgia, võimaliku polüartriidi ja vaktsiini

vahelisele põhjuslikule seosele klass C, juhuslik kokkulangevus);

3) Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos kõhulahtisuse ja kõhuvalu (ärritunud soole

sündroom) ning vaktsiini vahel tõenäoliselt puudub. Kaebajal on olnud aastaid probleeme

kõhuvaludega, seedehäirete ja kõhulahtisusega. Ta on käinud ka erinevate spetsialistide

juures, tehtud täpsustavaid uuringuid. Probleem esines aastaid enne vaktsineerimist. Ajaliselt

pärast vaktsineerimist on kaebaja käinud uuesti gastroenteroloogi vastuvõtul, kes

esmakordselt tegi roojast lipaasi analüüsi. Selgus, et lipaas oli madal, ordineeriti ravi, mille

efekt oli hea. Ultraheliuuringul ja kompuutertomograafilisel uuringul kõhunäärme

patoloogilist muutust ei tuvastatud. Tegemist oli ilmselt ajalise kokkulangevusega, põhjuslik

seos oli väga ebatõenäoline. Maailma Terviseorganisatsiooni juhendi kohaselt hinnang

kõhulahtisuse, kõhuvalu (ärritunud soole sündroom) ja vaktsiini vahelisele põhjuslikule

seosele klass C, juhuslik kokkulangevus;

4) Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos astma ja vaktsiini vahel tõenäoliselt puudub. Esmalt,

astmat täna Spikevax vaktsiiniga põhjuslikult ei seostata. Astma on väga levinud haigus.

Maailma elanikkonnast põeb seda haigust 5–10%. Maailmas on vaktsineeritud Spikevax

vaktsiiniga miljoneid inimesi ning ainult üksikutel juhtudel on teada antud ajalisest seosest

vaktsineerimisega hilise algusega astma tekkest. Kaebajal puudus lisaks muule ajaline seos

vaktsiini ja astma tekke vahel (vaktsineerimine 13. oktoobril 2021, astma diagnoositud 17.

juulil 2022). Maailma Terviseorganisatsiooni juhendi kohaselt hinnang astma ja vaktsiini

vahelisele põhjuslikule seosele klass C, juhuslik kokkulangevus;

5) Ravimiamet tugines oma hinnangus kaebaja kohta tervise infosüsteemis (TIS) olevale

dokumentatsioonile perioodil 1. jaanuar 2011 – 16. oktoober 2022.

3. Eesti Haigekassa jättis 14. veebruari 2023. a vaideotsusega nr 1.1-3.5/82 kaebaja vaide

rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) praeguses menetluses ei anta hinnangut kaebaja ravile (sh vaktsineerimise lubatavusele).

Ravimiameti ülesandeks ei ole tuvastada kaebaja tervisehädade põhjuseid. Ravimiamet peab

üksnes hindama, kas arsti poolt dokumenteeritud tervisehäire ja vaktsineerimise vahel on

vähemalt tõenäoline põhjuslik seos;

2) Maailma Tervishoiuorganisatsiooni juhend on rahvusvaheliselt tunnustatud, hindamaks

vaktsineerimisjärgsete reaktsioonide põhjuslikku seost. Algoritmi järgides võetakse

põhjusliku seose hindamisel arvesse ka publitseeritud andmeid. Juhendit kasutavad kõik

Maailma Terviseorganisatsiooni kõrvaltoimete monitoorimise programmiga liitunud riigid

ning sama metoodika kasutamine võimaldab sarnaselt juhte klassifitseerida, võrrelda ja teha

üldistusi samadel alustel hinnatud juhtude suurte andmemahtude pealt. Suurte andmemahtude

alusel on võimalik usaldusväärselt hinnata põhjusliku seose olemasolu;

3) inimesele hüvitakse kahju, kui vaktsineerimise tagajärjel on tal tekkinud raske

tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud, või inimene sureb. Lisaks peab vaktsineerimise

ja eelnimetatud tagajärje vahel esinema vähemalt tõenäoline põhjuslik seos (ravimiseaduse

(RavS) § 9916). Tõenäoline põhjuslik seos vaktsineerimise ja kaebaja tervisekahjustuste vahel

puudub;

4) Ravimiamet on kooskõlas RavS §-ga 9916 ning tervise- ja tööministri 25. aprilli 2022. a

määruse nr 36 „Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused“ (määrus nr 36) §-ga 2

kohustatud hinnangu andmisel lähtuma arsti dokumenteeritud andmetest. Digiloo andmete

kohaselt oli viide tromboosile 5,5 nädalat pärast vaktsineerimist. Vaktsiini (Spikevax) puhul

pole trombootiliste tüsistuste risk suurenenud. Käe valu ja turse tekkisid 5,5 nädalat pärast

vaktsineerimist, trombotsüütide arv ei olnud langenud, lisaks Hep/PF4 antikehadele, ka

luupusantikoagulantide test detsembris 2021 positiivne. TTS-i (tromboos

trombotsütopeeniaga sündroomi) seostatakse põhjuslikult adenoviirusvaktsiinidega, ajalises

3(11)

3-23-588

aknas ~3 nädalat, koos tromboosi sümptomitega tekib trombotsüütide arvu langus, esinevad

Hep/PF4 antikehad hepariini manustamise puudumisel. Hep/PF4 antukehad hepariini

puudumisel võivad esineda ka autoimmuunsete haiguste puhul, nende esinemine on näiteks

kirjeldatud süsteemse erütematoosluupuse patsientidel. Kuigi kaebajal ei ole ühtegi

autoimmuunset haigust diagnoositud, on tal novembris 2021 radioloogiliselt algava sakroiliidi

leid, pikaajalised liigeste ja seedehäirete kaebused. Spikevax vaktsiini ja trombootiliste

tüsistuste vahel puudub põhjuslik seos. Ajaline seos ei tähenda automaatselt põhjuslikku

seost, tegu võib olla ajalise kokkulangevusega. Kaebaja raviarsti mainitud seos on üldsõnaline

ja oletuslik ega tugine ühelegi allikale. Ravimiamet on hinnangu andmisel selgitanud, miks

raviarstil võis jääda kahtlus vaktsineerimise ja tervisekaebuse vahelise põhjusliku seoses

olemasolust. Hep/Pf4 Ab veremarkeri tõusu analoogilistel juhtumitel on kirjeldatud

adenoviirusvektorvaktsiinidega seostatava trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi korral

ning see konkreetne veremarker oli antud patsiendil ka tõusnud. See on ka põhjus, miks tema

raviarstil jäi kahtlus, et v. brahialise tromboos oli tekkinud vaktsiini kõrvaltoimena. Raviarsti

selgitatu ei mõjuta hinnangu õigsust;

5) Ravimiamet pole hinnangu andmisel eksinud kaebaja andmetes. Kaebajal oli 2021. a

detsembris luupusantikoagulantide test positiivne. Ravimiamet ei ole hinnangu andmisel

selgitanud, et kaebaja on diagnoositud luupus. Ravimiamet ei ole hinnangus lähtunud ka

eeldusest, et kaebajal on diagnoositud sakroiliit;

6) kaebaja tervisekaebused ei ole vähemalt tõenäolises põhjuslikus seoses vaktsineerimisega,

kuivõrd varasemalt esinenud haiguse sama muster on jätkunud ka pärast vaktsineerimist

(artralgia, võimalik polüartriid, kõhulahtisus ja kõhuvalu (ärritunud soole sündroom)).

4. Kaebaja nõuab halduskohtule esitatud kaebuses 25. oktoobri 2022. a otsuse ja 14.

veebruari 2023. a vaideotsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist hüvitama tekkinud

vaktsiinikahju. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kaebajal hakkas pärast vaktsineerimist halb. Enesetunne paranes paari päevaga. Paari-

kolme nädala pärast tundis kaebaja, et käsi on paistes ja valulik. Kaebaja võttis 2 või 3 päeva

aspiriini. Kolmandal korral sõitis ta EMO-sse ja tuvastati süvaveeni tromboos. Tromboos

tekkis vaktsineerimise tagajärjel;

2) kaebaja ootas EMO-s 8 tundi, oli halva enesetunde tõttu šokis, ei nõudnud oma

probleemide täpset kirjapanekut ega kontrollinud kirjapandut. Haiguslugu ei kajasta seda,

mida kaebaja tegelikult rääkis. Arstid olid huvitatud vaid vahetult juhtunust, mitte varasemast.

Kaebaja selgitas, et probleem esines juba varem;

3) arvestamata jäeti kaebaja raviarsti arvamusega. Kaebaja ei ole nõus kahju tuvastamise

metodoloogiaga, mis põhineb statistikal, kuid ka see ei välista tromboosi seostamist

vaktsineerimisega;

4) kaebajat ei oleks tohtinud vaktsineerida, kuna ta oli juba eelnevalt Covid-19 läbi põdenud

ja tal oli tekkinud tugev immuunsus. Kaebajal oli närvikahjustuse tõttu operatsioon. Kaebaja

ei pöördunud kohe arsti poole, vaid uuris infot internetis. Artiklite tõttu hakkas kaebaja

kahtlustama trombi, sest peopesa ja näpud olid turses. Kaebaja võttis aspiriini, sest seda

soovitati internetis. Seejärel tema seisund paranes. Kaebaja tervis siiski halvenes ja see

ajendas EMO-sse pöörduma. Uuemad uuringud on kinnitanud süvaveeni tromboosi teket 30

päeva jooksul Moderna vaktsiiniga vaktsineerimise järel. Ravimiamet lähtus statistikast, kuid

paljud juhtumid ei ole veel statistikasse jõudnud, nt kaebaja oma.

5. Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) asjaolu, et kaebaja on haigestunud või tal tekkis mõni tervisevaevus pärast vaktsineerimist,

ei tõenda põhjusliku seose olemasolu. Halva enesetunde ja vaktsineerimise vahel ei ole ajalist

seost. Kaebaja sai mRNA-vaktsiini, mille puhul trombootiliste tüsistuste risk pole teadaolevalt

4(11)

3-23-588

suurenenud. 5,5 nädalat pärast vaktsineerimist tekkiva turse ja valu puhul puudub

sümptomitel ajaline seos vaktsiiniga;

2) kaebajal esines aastaid enne vaktsineerimist erinevaid valusid. Vaktsineerimisega samal

päeval anti kaebajale saatekiri uuringule seoses radikulopaatiaga, selgituseks valu nimme-

ristluu piirkonnas. Kaebaja vilets enesetunne ja vaevused on olnud olemas enne

vaktsineerimist. Kaebaja on enne vaktsineerimist aastaid regulaarselt saanud ravimeid nii

seljavalu, somatoformsete häirete, gastroduodeniidi, vöötohatise kui ka hemorroidide raviks,

hulgaliselt on saadud muude vaevuste tarbeks ravimeid vähemregulaarselt;

3) vastustaja ei pea tuvastama kaebaja vaevuste põhjuseid ja vastustaja vastu esitatud kaebuse

raames ei saa tuvastada võimalikke ravivigu.

6. Kaasatud haldusorgan jäi vastuses seisukoha juurde, et kaebajal tekkinud

tervisekahjustuse ja vaktsiini vahel puudub ajaline seos. Põhjendused:

1) dokumenteeritud andmed kinnitavad fakti, et tromboos tekkis kaebajal 18. novembril 2021,

mitte paari nädala jooksul pärast vaktsineerimist. Vaktsineerimise järgsete reaktsioonide, sh

autoimmuunsete ja põletikuliste sündroomide teket Covid-19 vaktsineerimise järgselt on

põhjalikult uuritud ning leitud, et keskmine sümptomite tekkeaeg pärast vaktsineerimist on

kuni 3 nädalat. Ka Spikevax vaktsiini toimemehhanismi arvestades tekivad kõrvaltoimed

immuunvastuse kujunemise ajal, s.o maksimaalselt kuni 3 nädala jooksul pärast

vaktsineerimist, mistõttu ei saa hilisem terviserike olla ajalises seoses vaktsineerimisega.

Kaebaja puhul tekkis tervisekahjustus 5 nädalat pärast vaktsineerimist;

2) kaebaja arst ei andnud hinnangut vaktsiini ja tekkinud tervisekahjustuse põhjusliku seose

kohta;

3) süstekoha (õlavarre väliskülg) ja tromboosi lokalisatsioon on erinevad ning otsest lokaalset

toimet ei saa kahtlustada. Vaktsiin süstitakse õlavarre lihasesse sügavusel, kus suuri veresooni

ei ole, mis välistab võimaluse vaktsiini komponentide levikuks verevooluga. Lisaks brahhiaal-

ehk õlavarreveen ei kulge süstekoha piirkonnas, veen kulgeb õlavarre siseküljel. Vasaku

ülajäseme ultraheliuuringul ei ole täpsustatud trombi täpne asetus v. brachialis ulatuses ja

trombi suurus ning kuju. Süvaveenitromboos on haigusseisund, mille korral tekib

veenis/veenides ebasobival ajal, ebasobival määral ja ebaõige lokalisatsiooniga tromb.

Tromboosi tekkimise eelduseks on muutused veeni seinas (endoteeli kahjustus),

hüperkoagulatsiooniseisund ja vähenenud verevool veenis. Tavaliselt on süvaveenitromboosi

tekkel kaasatud kõik nimetatud faktorid, kuid mitte alati. Jäsemete venoosne tromboos saab

esineda nii pindmises veenisüsteemis kui süvaveenisüsteemis. Enamus süvaveenitromboosi

juhte paiknevad alajäsemete veenides. Ülajäseme veenides on esinemissageduseks ca 6%.

Riskifaktorid ülajäseme veenitromboosi korral on anatoomilised iseärasused (Paget-

Schroetter sündroom/thoracic outlet sündroom), noorem iga, tüüpiliselt teismelised,

sportlikud, arenenud lihaskonnaga mehed, korduv käsivarre hüperabduktsioon, trombofiilia,

kasvaja, süvaveenides paiknevad kateetrid, juhtmed (kardiostimulaator). Tromboosi

tekkekiirust inimestel uuritud ei ole. Aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape ei ole venoosse

tromboosi ravim ning ei mõju trombi lahustavalt. Annuses 75–300 mg ööpäevas kasutatakse

seda koronaararterite ehk südame pärgarterite ja ajuarterite tromboosi profülaktikaks ehk

ennetamiseks. Puudub tõendatud mõju venoossele tromboosile. Seega ei ole tõendatud

kaebaja toodud väide, et aspiriin oli trombi „natuke lahustanud“. Venoosne tromboos on nn

punane tromb, mis sisaldab peamiselt fibriini ja selle võrgustikus paiknevaid vere

vormelemente (peamiselt erütrotsüüdid, kuid ka trombotsüüte). Sellest tulenevalt on suur

erinevus ka raviks kasutatavates preparaatides – arteriaalse tromboosi korral on vajalik

kasutada antiagregante ehk vereliistakute kokkukleepumise takistajaid (nt aspiriin,

klopidogreel jt). Venoosse tromboosi korral kasutatakse antikoagulante ehk hüübimist

pärssivaid ravimeid (nt rivaroksabaan, edoksabaan, apiksabaan, madalmolekulaarne hepariin

jt). Ägeda süvaveenitromboosi ravis saab kasutada vaid antikoagulante, kusjuures

5(11)

3-23-588

sissejuhatavas ravifaasis (5–10 päev) on tavaliselt ravi agressiivsem, sest tromboosi

tekkimisel on ilma agressiivse ravita protsessil tendents tromboosi kiirele laienemisele. Kuna

venoosse tromboosi korral on tarvis mõjutada fibriini formeerumist, tuleb ravis kasutada

antikoagulante (otsene oraalne antikoagulant – rivaroksbaan, apiksabaan, edoksbaan,

dabigatraan; madalmolekulaarne hepariin, fraktsioneerimata hepariin; varfariin).

Antiagregantidel (aspiriin, klopidogreel jt) puudub koht ägeda süvaveenitromboosi ravis, sest

nende ravimite toimepunktiks on trombotsüütide agregatsiooni takistamine, mis on oluline

arteriaalse tromboosi kontekstis. Aspiriini võib kaaluda ühe ravivariandina pikendatud

süvaveenitromboosi ravis (pärast antikoagulandiga raviperioodi lõppu), kuid ka siin on

viimases ravijuhises soovitus eelistada aspiriinile madalas doosi otsest oraalset antikoagulandi

ravi;

4) kaebajal teostatud uuringute alusel ei ole leitud muutuseid geneetilistes ega ka muudes

analüüsides, mis võiksid viidata tromboosi tekkepõhjusele. Ravimiameti hinnangul on

tegemist teadmata tekkepõhjusega (kuid soodustavaks faktoriks meessugu, amet autojuhina,

võimalik käsivarre hüperabduktsioon ujumisel (mida kaebaja epikriiside kirjelduste kohaselt

harrastab), esmase vasempoolse perifeerse ülajäseme süvaveenitromboosiga (v. brachialis;

vähesümptoomne, ultraheliuuringul on olnud viide v. brachialise tromboosile, veen osaliselt

komprimeeritav, seega osaline tromboos).

7. Tallinna Halduskohus jättis 22. jaanuari 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) vaktsiinikahju hüvitamise eesmärgiks on hüvitada vaktsineerimise kui ravimi manustamise

tagajärjel tekkinud tervisekahju. Selle eesmärgiks ei ole hüvitada tervishoiuteenuse osutamisel

tekitatud kahju. Asjakohased pole kaebaja väited, et teda ei oleks tohtinud vaktsineerida. Kui

kaebaja leiab, et talle osutatud tervishoiuteenus ei olnud kvaliteetne, siis tuleb tal pöörduda

nõudega tervishoiuteenuse osutaja vastu. Tegemist on tsiviilõigusliku suhtega

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 jj), millega seotud vaidluse lahendamine on maakohtu, mitte

halduskohtu pädevuses;

2) halduskohus ei analüüsi kaebaja väiteid selle kohta, kas TIS sisaldab õigeid asjaolusid.

Tegemist on tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusega (VÕS § 769), mida kaebaja

saab vaidlustada maakohtus. RavS § 9920 lg 3 järgi tuleb vaktsiinikahju hüvitamise taotluse

menetlemisel lähtuda TIS-is olevatest andmetest. Vastustaja ega Ravimiameti pädevuses ei

ole kaebaja tervislikku seisundit hinnata ega talle diagnoose panna;

3) kohus nõustub vastustaja ja Ravimiameti põhjenduste ja järeldustega ning järgib neid;

4) kaebaja terviseprobleemide ja vaktsineerimise vahel puudub tõenäoline põhjuslik ja ajaline

seos, mistõttu tuli tema kahju hüvitamise taotlus jätta rahuldamata;

5) tromboosi ja vaktsineerimise vahel ei saa ajalist seost tuvastada, sest nende vahele jäi liiga

pikk aeg. Usutav pole, et kaebaja hiljem (vaides ja kaebuses) esitatud väited on

usaldusväärsemad kui varem (EMO-s ja kõrvaltoimete teatise menetluses) antud selgitused.

Pigem näitab see soovi oma varem antud ütlusi muuta, et end kahju hüvitamise saamise

tingimustele vastavaks muuta;

6) isegi kui möönda ajalise seose olemasolu vaktsineerimise ja tromboosi vahel, puudub igal

juhul õiguslik alus kaebajale kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hüvitise väljamaksmine on

õigustatud juhul, kui vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus,

mis kestab vähemalt 4 kuud, või patsient sureb. Kaebajal ei ole selliseid tagajärgi tekkinud.

Kaebaja enda esitatud digiloo haigusjuhtum nr 520305741 kinnitab, et 2. detsembri 2021. a

seisuga oli kaebaja rahuldavas üldseisundis, ravi foonil oli käe paistetus taandunud. 20.

jaanuari 2022. a seisuga tuvastati ultrahelis, et tromboos oli lahenenud. Arvestades, et

kaebajat vaktsineeriti 13. oktoobril 2021 ja tromboos tuvastati 19. novembril 2021, siis ei

kestnud tromboos vähemalt 4 kuud. Lühiajaline halb enesetunne või kiiresti möödunud

terviserike ei anna alust vaktsiinikahju hüvitamiseks;

6(11)

3-23-588

7) süvaveeni tromboosi üheks tekkepõhjuseks on pikalt sundasendis olemine. Kaebaja töötab

taksojuhina, mis võib olla tõenäoline põhjus tromboosi tekkeks;

8) kaebaja raviarst ei tuvastanud tromboosi ja vaktsineerimise vahel põhjuslikku seost, vaid

esitas Ravimiametile raporti võimaliku seose ehk püstitas hüpoteesi võimaliku seose kohta.

Põhjusliku seose tuvastamine ei ole arsti, vaid Ravimiameti pädevuses. Põhjusliku seose

tuvastamisel ülemaailmsest kogemusest lähtumine on õiguspärane ja võimaldab kohelda

vaktsineeritud isikuid võimalikult ühetaoliselt. Juhend tugineb laiemalt tunnustatud

teaduslikule teadmisele ja kohtul puudub põhjus selle usaldusväärsuses kahelda;

9) kaebaja teiste tervisehädade osas ei nähtu veenvat seost vaktsineerimisega. Kaebajal olid

mitmed terviseprobleemid juba enne vaktsineerimist, mistõttu ei saa neid seostada

vaktsineerimisega. Enam kui pool aastat pärast vaktsineerimist tekkinud astmat ei saa

usutavalt vaktsineerimisega seostada, sest ajaline vahe on liiga pikk. Kaebaja viitas

käenärvikahjustusele ja sellega seotud operatsioonile. 4. oktoobri 2022. a epikriisist (digiloo

haigusjuhtum nr 22103225) nähtuvalt oli tegemist närvi kompressiooniga. Selle tekkel on

mitmeid põhjuseid, mh traumad ja jäseme sundasendis hoidmine. Kaebaja töötab taksojuhina,

seega on ta pidevalt sundasendis. Järelikult on kaebaja terviseprobleemide tõenäolisemaks

põhjuseks tema amet. Seejuures ei ole vastustaja ega Ravimiameti ülesandeks tuvastada

kaebaja terviseprobleemide põhjuseid, vaid hinnata, kas terviseprobleemi tekkimist saab

tõenäoliselt seostada vaktsineerimisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) halduskohus ei oleks tohtinud otsuse tegemisel lähtuda TIS-s kajastatud 19. novembri

2021. a EMO visiidil kirja pandut, sest see ei kajastanud kaebaja kõiki selgitusi ja jätab

olukorrast eksliku mulje;

2) halduskohus oleks pidanud lähtuma kaebaja antud selgitustest, sest need on tõesed;

3) kaebajal tekkis tromboos kohe pärast vaktsineerimist või 7–10 päeva, kuid mitte rohkem

kui 28 päeva möödumisel;

4) tromboosi tekkimisest ravi lõppemiseni läks rohkem kui neli kuud. Kuigi kaebajal hakkas

parem detsembris, siis see ei tähenda, et ta oli haigusest paranenud. Ka aasta pärast tromboosi

on kaebajal halb ja vahetevahel käsi valutab. Kaebaja käis käega uuesti EMO-s;

5) halduskohus on paljasõnaliselt leidnud, et tromboos tekkis kaebaja ameti tõttu. Kaebaja

töötas vähe ja käis ujumas;

6) halduskohus oleks pidanud kaebaja arsti andmeid arvesse võtma;

7) kaebaja teised probleemid tekkisid samuti vaktsineerimise tõttu;

8) kohus pole kaebaja selgitusi olukorra kohta arvesse võtnud. WHO juhiste alusel jõudis

kaebaja teisele tulemusele.

9. Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) lähtuda tuleb TIS-i andmetest. See, kas TIS-i on andmed kantud korrektselt, puudutab

tervishoiuteenuse osutajat. Kui TIS-s andmed muutuvad, siis saab kaebaja esitada uue kahju

hüvitamise taotluse. Kaebaja oli TIS-s esitatud andmetega tutvunud;

2) kaebaja vaktsineeriti 13. oktoobril 2021, tromboos tuvastati 19. novembril 2021 ja 2.

detsembri 2021. a seisuga oli kaebaja rahuldavas üldseisundis. 20. jaanuaril 2022 fikseeriti, et

tromboos on lahenenud. Seega võib lugeda kaebaja käe paistetust ning tuvastatud tromboosi

küll ajutiseks tervisega seotud ebameeldivuseks, ent meditsiiniliselt on see lahenenud vähem

7(11)

3-23-588

kui nelja kuu jooksul. Kaebajal puudub seega alus saada vaktsiinikahju taotluse alusel hüvitist

ajalise kestvuse nõude täitmata jäämise tõttu;

3) eeltoodut ei väära kaebaja viidatud EMO-sse pöördumine 31. augustil 2022. Objektiivne

leid on tuvastanud, et süvaveenitromboos on välistatud ning vasak käsi on tursevaba.

Apellandi hirm tromboosi ees ei ole leidnud kinnitust. Kaebajal ei ole esinenud tervisekahju,

mis kestaks vähemalt neli kuud;

4) vastustaja ei pea tuvastama kaebaja terviseprobleemi põhjuseid. Kaebaja puhul ei esine

tõenäolist põhjuslikku seost vaktsineerimise ja tervisekahju vahel. Tõenäolisim on, et

apellandi tromboosi põhjuseks on sundasendid ja need on omakorda tekkinud tööst

taksojuhina. Samas on tegemist hüpoteesiga, mille tõele vastavust ei ole vaja praeguses

menetluses kontrollida.

10. Kaasatud haldusorgan taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist

kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) vaktsiinikahju hüvitamise menetluses on väga oluliseks tõendiks taotleja TIS-s kajastuvad

terviseandmed. Juurdepääsu loa andmetele annab taotleja. Seega ei saa taotlejale tulla

üllatusena teave, millised tema terviseandmed kohta on TIS-s;

2) Ravimiamet ei ole tervishoiuteenuse osutaja ning ei tee sissekandeid TIS-i;

3) põhjendatud on seda, et ajaline seos tervisekahju ja vaktsineerimise vahel puudub;

4) kaebaja hiljem esitatud väide tekkinud tervisekahjustuse kestuse kohta ei ole suurema

kaaluga kui TIS-s kajastatud andmed;

5) vastustaja selgitas, et tromboosi tekkepõhjused pole teada, kuid selle soodustavaks

faktoriks on ka autojuhiamet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebaja apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2 (ambulatoorsed epikriisid), lisa 3

(halduskohtule esitatud vastuväide), lisad 4 ja 5 (Ravimiameti ja kaebaja kirjavahetus) ning

lisa 6 (vaidlustatud halduskohtu otsus) tuleb jätta asja materjalide juurde võtmata, kuna need

on toimikus olemas (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).

12. Tervisekassa on kohustatud hüvitama õigustatud isikule varalise ja mittevaralise kahju,

kui Eestis toimunud vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus,

mis kestab vähemalt neli kuud, või patsient sureb ning kui vaktsineerimise ja patsiendile

tervisekahjustuse tekkimise või patsiendi surma vahel on vähemalt tõenäoline põhjuslik seos

(RavS § 9916 p 1).

13. Tegemist on vaktsiinikindlustuse kui sundkindlustuse ühe liigiga (RavS § 9914 lg 1; vt

ka tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse 522 SE seletuskiri

(seletuskiri), lk 1 ja 57). Kindlustusjuhtumi esinemiseks peavad olema täidetud järgmised

tingimused:

1) tegemist on Eestis turustatud vaktsiiniga ja vaktsineerimine toimus Eestis;

2) vaktsineeritud isikul tekkis raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud, või isik

sureb;

3) vaktsineerimise ja raske tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli kuud, või isiku surma

vahel esineb vähemalt tõenäoline põhjuslik seos.

14. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus eelmises punktis märgitud esimese eelduse

esinemise osas.

8(11)

3-23-588

15. Vaidluse all on teine eeldus, s.o kas kaebajal diagnoositud haigust – tromboos – saab

käsitada raske tervisekahjustusena, mis kestis vähemalt neli kuud.

15.1.

Seadusandja on ajalise kriteeriumi ehk neljakuulise tingimuse kujundamisel lähtunud

analoogiast nii karistusõigusega (vt Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2022. a määruse nr 266

„Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 5 lg 2 p 3) kui ka tööõigusega

(töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1) (vt seletuskiri, lk 57). Kui isiku terviseseisund ei võimalda

tööülesandeid täita nelja kuu jooksul, siis esineb teoreetiline võimalus töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks. Sellises olukorras peab vaktsiinikindlustus aitama parandada

inimeste majanduslikku toimetulekut võimaliku töökaotuse korral või töö säilimise korral

katta omaosalusega soetud kulutusi täiendavatele teenustele, ravimitele või abivahenditele

(seletuskiri, lk 80). Seadusandja eesmärk oli hüvitada vaktsineerimisega tekkinud mitte

igasugune, vaid üksnes tõsine tervisekahju ning neljakuuline kriteerium aitab seda tingimust

täpsemalt hinnata (seletuskiri, lk 57).

15.2.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu järeldust, et esitatud tõendite ja TIS-i andmete

alusel pole siinsel juhtumil täidetud eeldus, mille kohaselt oleks kaebajale tekkinud raske

tervisekahjustus, mis oleks kestnud neli kuud. Tromboos on veresoone ummistus, mis on

põhjustatud verehüübimisest veresoone siseselt, millel võivad põhjustada erinevad

riskitegurid, nt vähene liikumine või liikumatus pika aja vältel, kõrgenenud vererõhk, kõrge

kolesterooli tase, suitsetamine, ebatervislikud toitumisharjumused, ülekaalulisus jms

(http://tromboos.ee/patsiendile/tromboos/mis-tromboos/). Tromboos kui tagajärg ei kestnud

kaebajal vähemalt neli kuud. Halduskohus tõi esile, et kaebaja vaktsineeriti 13. oktoobril 2021

ja tromboos tuvastati 19. novembril 2021. Halduskohus tugines TIS-is kajastatud

haigusjuhtumile, millest nähtub, et 2. detsembri 2021. a seisuga oli kaebaja rahuldavas

üldseisundis, ravi foonil oli käe paistetus taandunud ning 20. jaanuari 2022. a seisuga tuvastati

ultrahelis, et tromboos oli lahenenud. Halduskohus tõi põhjendatult esile, et alla neljakuuline

halb enesetunne või terviserike ei anna alust vaktsiinikahju hüvitamiseks. Ükski esitatud

tõend ei luba järeldada, et vaktsineerimine kui väidetav tromboosi tekkepõhjus ongi kaebajal

edaspidi trombooside peamiseks uueks ja jätkuvaks riskiteguriks.

15.3.

Kaebaja toob apellatsioonkaebuses välja, et tema haigus kestis rohkem kui neli kuud,

sest ravi lõpetamiseni läks enam kui neli kuud. Lisaks toob kaebaja esile, et tal jätkuvalt käsi

vahetevahel valutab, millega ta on käinud EMO-s. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka need

kaebaja väite alust, järeldamaks, et kaebajal diagnoositud tromboos oleks käsitatav raske

tervisekahjustusena, mis oleks kestnud vähemalt neli kuud. Haigusloo väljavõtte kohaselt

tuvastati kaebajal tromboos 19. novembril 2021 ja kaebaja sai seejärel kohe ravi ja ravi andis

tulemust. Kaebaja viidatud 25. veebruari 2022. a kompuutertomograafia uuringu tulemustest

nähtub samuti, et KATE-t ega siinustromboosi ei ilmnenud, muud aktuaalsed leiud puuduvad

(dtl 28). 25. veebruari 2022. a laboratoorsetelt uuringutelt saadud tulemused näitasid, et

uuritavad näitajad jäid referentsväärtuste vahele (dtl 1087). Kuigi kaebaja pöördus 31.

augustil 2022 EMO-sse, siis haigusloo väljavõtte kohaselt ei luba meditsiinitöötaja kirja

pandu asuda seisukohale, et kaebaja vaidlusalune haigus oleks kestnud kauem kui neli kuud:

kaebajat analüüsiti, analüüsi tulemused olid normi piires, süvaveenitromboos (SVT)

välistatud uuringute abil, patsiendi enesetunne parem ja lubatud koju heas üldseisundis (dtl

38–41). Seega ükski objektiivne leid ei luba järeldada, et kaebaja haiguse näol oleks olnud

tegemist raske tervisekahjustusega, mis oleks kestnud vähemalt neli kuud. Kuna

kindlustusjuhtumi jaatamiseks teine eeldus on täitmata, siis on halduskohus õiguspäraselt

jätnud kaebuse rahuldamata.

9(11)

3-23-588

16. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kindlustusjuhtumi kolmas eeldus (vt

käesolev otsus, p 12 alap 3) ei ole täidetud ja ei korda kõiki seisukohti (HKMS § 201 lg 4).

Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus

alljärgnevat.

16.1.

Ringkonnakohus ei jaga kaebaja hinnangut, et kohus on ekslikult kasutanud TIS-s

esitatud andmeid. Nimelt toob kaebaja välja, et nende koostamist ei saanud ta kontrollida,

need ei kajastanud tegelikku olukorda ning EMO-s suhtuti temasse umbusklikult ja tõrjuvalt.

Kaebaja ise andis Ravimiametile ja Tervisekassale nõusoleku kasutada

vaktsiinikindlustusjuhtumi uurimiseks TIS-s olevaid andmeid (RavS § 9920 lg 3; dtl 167). Kui

TIS-s olevad andmed ei kajastanud tegelikku olukorda, siis oleks kaebaja pidanud esmalt

nõudma meditsiiniteenuse pakkujalt andmete parandamist. Seda pole kaebaja teinud, samuti

pole ta vaktsiinikahju taotluses toonud esile, et need andmed ei vasta tegelikkusele (dtl 167).

Meditsiinitöötaja poole pöördudes võtsid meditsiinitöötajad esmalt aluseks kaebaja antud

selgitused. Puudub loogiline põhjendus, miks meditsiinitöötajad oleksid pidanud kajastama

TIS-s andmeid mitte selliselt, mida kaebaja ise toona väitis, vaid teisel, s.o kaebajale

kahjulikul kujul.

16.2.

Halduskohus pole kaebaja väiteid TIS-i andmete väidetava mitte tõele vastavuse kohta

jätnud tähelepanuta. Halduskohus hindas kaebaja väiteid koos teiste asjaoludega ja pidas

TIS-s kajastatud andmeid tõeseks.

16.3.

Kaebaja väide, et tromboos tekkis pärast vaktsineerimist 7–10 päeva pärast või isegi

esimestel päevadel, ei ole tõendatud. Kaebajal puuduvad selle kohta pädeva isiku selgitused,

sh uuringud, mis seda väidet kinnitaksid. Samuti ei kinnita kaebaja väidet TIS-s kajastatud

andmed.

16.4.

Kuigi praeguse vaidluse esemeks pole selle analüüsimine, kas kaebaja amet võib

soodustada tromboosi tekkimist, ning halduskohus oleks saanud otsust põhjendada ka

sellekohase hinnanguta, siis ei too see kaasa kaebuse rahuldamist.

16.5.

Õige pole kaebaja väide, et halduskohus eiras teiste arstide seisukohti. Halduskohus

toob põhjendatult esile, et põhjusliku seose küsimuse tuvastab Tervisekassa koostöös

Ravimiametiga. Kaebaja viidatud arstid pole põhjuslikku seost jaatanud, vaid üksnes

tõstatanud sellekohase kahtluse, mida tuli hilisemas menetluses lähemalt kontrollida.

Põhjusliku seose täpsema kontrollimise tulemusena ei olnud võimalik jaatada vaktsineerimise

ja kaebaja terviserikke vahelist seost.

16.6.

Kaebaja teiste terviseprobleemide ja vaktsineerimise vahelise võimaliku seose kohta

on halduskohus otsuses hinnangu andnud ega jätnud kaebaja sellekohaseid väiteid

tähelepanuta (vt käesolev otsus, p 7 alap 9).

16.7.

Halduskohus on õigesti leidnud, et põhjusliku seose tuvastamisel Maailma

Tervishoiuorganisatsiooni juhendist lähtumine oli õiguspärane. Selle juhendi aluseks on

laiemalt tunnustatud teadustööd. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu juhendi alusel tehtud

järeldusega, ei muuda halduskohtu otsust õigusvastaseks.

17. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata

ja halduskohtu otsuse muutmata.

10(11)

3-23-588

18. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)