3-25-1779/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1779

Määruse kuupäev

30. september 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses kartserikaristustega

RESOLUTSIOON

Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siim Grossberg (kaebaja) esitas 28. märtsil 2025 Tartu Vanglale hiljem täiendatud taotluse

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja paigutati ajavahemikul 13. kuni 28. jaanuar 2025

kartserikambrisse, kus ta oli sunnitud 15 päeva viibima väärikust alandatavates

kinnipidamistingimustes. Kambris oli videovalve, kartserikamber on üleni metallist,

voodivarustust lubati kasutada 8 tundi ööpäevas ja ta oli sunnitud olema 16 tundi päevas

sundasendis ilma, et oleks saanud pehmel pinnal istuda või lamada. Kartserikamber asub

tavalises eluosakonnas, kuid kaebaja pidi kandma kartseri vormi ja ta pidi läbi avatud

eluosakonna kõndides viima voodivarustuse vastavasse ruumi ja tooma sealt tagasi. Teda hoiti

kartseris üle lubatud maksimummäära, kaebaja sai pesta ainult üks kord nädalas ja helistada

kaks korda nädalas. Kaebajal keelati televiisori vaatamine, toiduainete omamine ja tarbimine,

raamatute lugemine, kauplusest sisseostude tegemine, hügieenitarvete kasutamine (v.a seep ja

hambahari) ja fotode omamine. Kartserikaristusega ja sellele järgnevalt kaasneb 12-kuulise

karistuse kehtivusajal kaebajale negatiivne mõju erinevate piirangute ja keeldude näol. Kõik

kogumis alandab kaebaja väärikust, põhjustab talle heaolu langust ja vaimseid pingeid.

Kaebaja nõuab kahju hüvitamist kokku summas 3000 eurot, s.o 1500 eurot väärikuse

alandamise ja 1500 eurot vaimse tervise kahjustamise eest.

2. Tartu Vangla jättis 28. mai 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/140-4 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Kaebaja suhtes pöörati kartserikaristus täitmisele 13. jaanuaril 2025

ning seda jätkati erinevate käskkirjade alusel kuni 28. jaanuarini 2025. Kaebaja paigutati

3-25-1779

distsiplinaarkaristuse täideviimise ajaks S7 eluosakonna kambrisse 402 ning kokku paiknes

kaebaja eelmainitud kambris 15 päeva. Vanglale teadaolevalt ei kohaldatud kaebaja suhtes

videojälgimist ning vanglale ei ole teada, et mõni kaebaja suhtes täitmisele pööratud

distsiplinaarkaristus oleks tunnistatud õigusvastaseks.

2.1. Kuivõrd kaebaja etteheited kartserikaristuse kandmise ja tingimuste osas kaasnevad

paratamatult distsiplinaarkaristuse täideviimisega, siis ei hakka vangla neid eraldi hindama.

Vanglal ei ole võimalik lugeda enda tegevust õigusvastaseks, kui see on kehtiva õigusega

kooskõlas. Samal põhjusel ei pea vangla vajalikuks hinnata distsiplinaarkaristuse

kehtivusajast tulenevaid tagajärgi kinnipeetava suhtes.

2.2. Kaebajal oli 12. jaanuari 2025. a seisuga kehtivaid täitmisele pööramata kartserikaristusi

kokku 15 päeva ning kaebaja enda tahteavaldusest tulenevalt otsustati kaebaja soovile vastu

tulla ning lasta tal kõik 15 päeva järjest ära kanda. Vangla nendib, et kinnipeetava kartseris

hoidmine rohkem kui 14 päeva järjest ei ole kehtiva õigusega kooskõlas, kuid kuna

kinnipeetav vastavat soovi ise avaldas, siis oli vanglal olemas tema kehtiv nõusolek. Kuna

tegemist ei ole ka kõiki asjaolusid arvestades intensiivse kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumisega, siis saab vangla sellist käitumist pidada lubatavaks.

2.3. Kaebaja heidab vanglale ette, et tema voodivarustuse kasutamist piirati kaheksale tunnile

päevas. Seejuures on vanglale teada ning kaebaja on seda ka ise välja toonud, et tema enda

voodivarustust kartseris viibimise ajal ei kasutanud. Nimelt ta keeldus õhtul enda

voodivarustusele järgi minemast. Kuivõrd kaebaja heidab vanglale ette kartserikaristusega

kaasnevaid halbu tingimusi, kuid tegi enda jaoks vabatahtlikult olukorra veelgi

ebasoodsamaks, siis ei mõju kaebaja väited voodivarustuse kasutamise piirangute ning seeläbi

temale lisakannatuste tekitamise osas tõsiseltvõetavatena.

2.4. Tartu Vanglas on tavapärane, et kinnipeetav paikneb kartserikaristuse kandmise ajal

avatud eluosakonna kambris. Samuti ei näe vangistust reguleerivad õigusaktid ette, et isiku

peaks kartserikaristuse kandmise ajal ümber paigutama eraldi osakonda.

3. Kaebaja esitas 3. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas

3000 eurot. Kaebaja nõuab 1500 eurot väärikuse alandamise ja 1500 eurot vaimse tervise

kahjustamise eest. Kaebaja paigutati ajavahemikul 13. kuni 28. jaanuar 2025

kartserikambrisse, kus ta oli sunnitud 15 päeva viibima väärikust alandatavates

kinnipidamistingimustes. Kartserikaristusega ja sellele järgnevalt kaasneb 12-kuulise

karistuse kehtivusajal kaebajale negatiivne mõju erinevate piirangute ja keeldude näol. Kõik

kogumis alandab kaebaja väärikust, põhjustab talle heaolu langust ja vaimseid pingeid.

Kaebaja kordab vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse põhjendusi. Kaebaja taotleb

ekspertiisi teostamist, tunnistaja ülekuulamist, riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi

õigusabi.

4. Tartu Vangla esitas 9. juunil ja 12. juunil 2025 kohtule vastustena kohtunõuetele

kohtueelse menetluse materjalid.

5. Tartu Halduskohus jättis 11. septembri 2025. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis tähtaja

riigilõivu tasumiseks. Riigilõiv tuli tasuda 5 päeva jooksul määruse resolutsiooni p 2

jõustumisest (resolutsiooni p 3). Ühtlasi jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 5).

3-25-1779

6. Kaebaja esitas 11. septembril 2025 eelnimetatud määruse resolutsiooni p 2 peale

määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 24. septembri 2025. a määrusega tagastas.

Nimetatud määruse sai kaebaja kätte 24. septembril 2025.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus

ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

8. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise

ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja

2). Tartu Halduskohus jättis 11. septembri 2025. a määrusega Siim Grossbergi kaebuse

käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 2

jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu 11. septembri 2025. a määruse resolutsiooni p 2

jõustus pärast määruskaebemenetlust 24. septembril 2025, mil ringkonnakohtu määrus

toimetati kaebajale kätte (HKMS § 119 lg 1 ja § 179 lg 3). Asjaolu, et kaebaja esitas 24.

septembril 2025 ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, ei mõjuta

ringkonnakohtu määruse jõustamise aega, sest ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks

puudus kaebajal edasikaebeõigus (HKMS § 119 lg 1). Seega hakkas kaebuselt riigilõivu

tasumise tähtaeg kulgema 25. septembril 2025 ja möödus 29. septembril 2025. Käesoleva

määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat

dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu

tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider