2-24-7335/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-7335

Tsiviilasi

AS LHV Kindlustus hagi OÜ Servo Grupp vastu kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

10 940,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: AS LHV Kindlustus, registrikood: 14973611, asukoht:

Tartu mnt 2, Kesklinna linnosa, Tallinn, Harju maakond

Hageja volitatud esindaja: Mirjam Palmpuu, e-posti aadress:

xxx

Kostja: OÜ Servo Grupp, registrikood: 10487032, asukoht:

Kooli tn 10, Hulja alevik, Kadrina vald, Lääne-Viru maakond,

e-posti aadress: xxx

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Nele Tammemäe,

e-posti aadress: xxx

22.05.2025 kohtuistungil, osalesid hageja volitatud esindaja

Mirjam Palmpuu, kostja seaduslik esindaja AP ja kostja

lepinguline esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe; edasi

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS LHV Kindlustus hagi OÜ Servo Grupp vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Välja mõista OÜ-lt Servo Grupp AS LHV Kindlustus kasuks kahjunõue 10 940,89 eurot.

3. Jätta AS LHV Kindlustus menetluskulud OÜ Servo Grupp OÜ kanda.

4. Välja mõista OÜ-lt Servo Grupp AS LHV Kindlustus kasuks menetluskulu 840 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

1.AS LHV Kindlustus (hageja; kindlustusandja) palub OÜ-lt Servo Grupp (kostja) kahjuhüvitise 10

940,89 euro väljamõistmist. Elamu aadressiga XXX, Rakvere on kindlustatud AS LHV Kindlustus

poolt ning kindlustusvõtjaks on MR ja elamu omanikuks on KM (kindlustus poliisi nr 102501864).

Vastavalt LHV kodukindlustuse tingimustele on kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud kindlustatud

eseme omanik ja kõik kindlustatud eset seaduslikult valdavad või kasutavad isikud (kindlustusvõtja).

MRi elukoht on elamu aadressiga XXX, Rakvere ning sellest tulenevalt saab kindlustusvõtjaks

pidada nii MRi kui ka KMt. 03.07.2023 hagejale edastatud kahjuteate järgi teavitas elamu omanik,

et: „Rakvere Linna sademevee äravool pressis läbi elamu kanalisatsiooni äravoolu trappidest

hoonesse. Kogu maja põrandad on üle ujutatud, veekahjustus on põrandal, seintel ja mööbli all.“

Kahjujuhtumijärgse olukorraga käis tutvumas hageja koostööpartner ja remondiettevõte Vesrax OÜ,

kes koostas ka ülevaatuse akti, millega tuvastati, et kahju põhjuseks on asjaolu, et vesi tuli

kanalisatsioonist üles ning kahjustada sai kogu maja laminaatpõrand, liistud, ukselengid, liistud,

kipsseinad- ja mööbel. Ülevaatuse järgselt koostas Vesrax OÜ kahjude taastamiseks hinnapakkumise

summas 9 057,43 eurot. Elamu asukohaga XXX, Rakvere ehitas Servo Grupp OÜ ehk kostja,

tarbijatöövõtulepingu alusel 2021 aastal. Kahjujuhtumi ajal oli VÕS § 650 lg 1 mõistes seadusjärgne

garantiiaeg kehtiv ja klient soovis, et taastamistööd teostaks kostja. Kostja koostas hinnapakkumise

suuruses 8808,84 eurot, mille hageja andis heakskiidu. Hüvitamisele kuulus ka kolimis-, demontaaži-

ja montaažitööd, torumehe väljakutse- ja veeuputuse likvideerimise tööde maksumus.

Kindlustusvõtja tasus esialgselt ise nimetatud tööde eest ning seejärel hüvitas hageja kogusumma

kindlustusvõtja kontole summas 9 218,64 eurot. Kindlustusjuhtumi järgselt sai elamus kahjustada

mööbel, mille osas hüvitis hageja kindlustusvõtjale 1400 eurot. Kahjustatud mööbli kulu oli 1622

eurot, kuid kindlustusvõtja soovis osta uue mööbli ning valis seetõttu rahalise hüvitise 1400 euro eest

uue mööbli soetamiseks. Kindlustusvõtja vajas remonditööde ajaks ajutist elamispinda, kuna

elamispind muutus kindlustusjuhtumi tõttu elamiskõlbmatuks ning hageja hüvitas kindlustusvõtjale

ajutise elamispinna üürikulu 322,25 eurot. Juhtumi tõttu on kogukahjuks 10 940,89 eurot. Hageja

pöördumise järgselt oli kostja arvamusel, et kahju tekkis sadevee juhtimisest reoveekanalisatsiooni,

mille tagajärjel tungis vesi trappidest majja. Kostja mainis oma vastuses, et AS Rakvere Vesi

pidanuks sademevee probleemidest teavitama ja pakkuma lahendusena tagasilöögi klapi paigaldust,

mida AS Rakvere Vesi ei teinud. Kostja andis ka teada, et pärast juhtumit paigaldas kostja ise

kanalisatsioonile tagasilöögiklapi omal kulul. Kahju tekkimise põhjuse väljaselgitamiseks tellis

hageja ekspertiisi, mille viis läbi AP (volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, EKR tase 8

(kutsetunnistused 152121 ja 152122). Eksperthinnangus toodult ei rajatud kinnistule AS Rakvere

Vesi poolt väljastatud tehniliste tingimustele kohaselt kanalisatsioonilahendust. Kahju toimumise ajal

puudus vee-ettevõtja kooskõlastus tehnilistest tingimustest erinevale ehitusprojekti lahendusele.

Kanalisatsioonitorustik oli rajatud elamu ehitamisel liitumistingimustest erineva lahendusena

isevoolsena. Isevoolne lahendus ei taga aga reovee äravoolu paisutustasemest allapoole jäävatest

veeneeludest, mistõttu ei olnud välditud hoones üleujutused ühiskanalisatsioonist tagasivoolava

reovee tõttu. Lisaks, liitumisühenduse tegemine tulevikus survekanalisatsiooniga eeldab pumpla

rajamist kinnistule, mida kahjujuhtumi ajal ei olnud rajatud. Eelneva põhjal leidis hageja, et

kahjujuhtumi eest vastutab kostja, kes rajas elamusse asukohaga XXX, Rakvere

kanalisatsioonisüsteemi selliselt, et reovee pääsemine hoonesse sai võimalikuks. Nõuetekohase

kanalisatsioonisüsteemi rajamise korral ei oleks reovesi hoonesse tungida. Hageja esitas 14.02.2024

kostjale tagasinõude kindlustushüvitise 10 940,89 euro saamiseks, millega kostja ei nõustunud, sest

elamu ehitamisel otsustas hageja ise pumplat mitte paigaldada. Hageja töötaja vastas kostjale, et

kostjal, kui ehitusspetsialistil oli kohustus kliendile selgitada, mis võib juhtuda tagasilöögiklapi

paigaldamata jätmisel. Kostja andis teada, et võtab ühendust enda kindlustusandjaga.

07.03.2024 vastas kostja esindaja N. Tammemäe, et ei nõustu tagasinõudega ja palus esitada

kahjujuhtumi kohta dokumendid, millised hageja 11.03.2024 ka esitas. 18.03.2024 edastas kostja

esindaja kindlustusvõtja KM poolt digiallkirjastatud kinnituse, milles klient nõustus elamu ehituse

käigus reoveepumpla paigaldamata jätmisega. Vahepumpla paigaldamine ei olnud võimalik, kuna

AS Rakvere Vesi ei olnud (pole käesoleva ajani) välja ehitanud liitumispunkti krundi piiril.

21.03.2024 hageja pöördumisele vastusena märkis AS Rakvere Vesi tootmisjuht, et kinnistule

väljastati liitumiseks liitumistingimused Rakvere linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikuga,

milles fikseeriti, et kinnistu kanalisatsioonitorustik tuleb ühendada kinnistu piiril paikneva

survekanalisatsioonitorustiku peakraaniga. See tähendab, et kinnistu kanalisatsioonitorustikule oleks

ilmtingimata pidanud ette nägema reovee ülepumplat. Tänaval paikneva ühiskanalisatsiooni torustiku

rajas AS Rakvere Vesi kinnistute XXX ja xxx tarbeks survekanalisatsioonina põhjusel, et oleksid

välistatud paisutuskõrgusest tulenevad võimalikud riskid. AS Rakvere Vesi ei ole väljastanud

kehtivatest liitumistingimustest erineva lahendusega liitumistingimusi ning andnud suulist

nõusolekut liitumistingimustest erineva lahenduse rajamiseks. Kinnistu vee- ja

kanalisatsioonitorustike ehituse ajal tuvastas AS Rakvere Vesi tootmisjuht objekti külastades, et

kinnistu kanalisatsioonitorustik rajatakse liitumistingimustest erineva lahendusena isevoolsena ja

oluliselt maapinna külmumispiirist kõrgemale. Tootmisjuht osutas ka tehnilise lahenduse

mittevastavusele tähelepanu, millele vaatamata rajati liitumistingimustest erinev lahendus. Ehitaja

põhjendus liitumistingimustes erineva lahenduste ehitamiseks toetus asjaolule, et kaevetööde

teostamist kinnistul raskendab maapinna lähedal paiknev paekiht ja kinnistu reovee ülepumpla (ja ka

torustike) paekihi sisse paigaldamine toob kaasa täiendavad kulutused. 02.04.2024 edastas hageja

kostjale AS Rakvere Vesi vastuse. Kostja ei nõustunud AS Rakvere Vesi tootmisjuhi väljendatuga, et

viimane osutanuks tehnilise lahenduse mittevastavusele tähelepanu ning kordas veelkord, et kinnistu

omanik ise loobus pumpla paigaldamisest ning sel põhjendusel kostja kahju eest ei vastuta. Kahju

menetlemise ajal ei toonud kinnistu omanik KM välja asjaolu, et ülepumpla jäi paigaldamata tema

enda soovil, milline asjaolu ilmnes pärast kahjuhüvitise väljamaksmist, mille osas leidis hageja, et

hüvitis maksti kindlustusvõtjale alusetult ning 12.04.2024 esitas hagejal kindlustusvõtjale

tagasinõude. Kindlustusvõtja (kinnistu omanik) KM helistas hagejale ning ei tunnistanud

kahjujuhtumis enda süüd. KM selgitas 15.04.2024 kirjalikus vastuses hagejale, et ta ei ole

ehitusspetsialist ja ta ei teadnud pumpla rajamise vajadusest ning elamu ehitamisel ei toonud kostja

välja seda, miks pumpla paigaldamine on vajalik. KM tõi välja, et AS Rakvere Vesi spetsialist

mainis kohapeal maja juures käies, et pumpla võib osutuda vajalikuks, kui esineb talvel vee

külmumist. Kostja veenis klienti, et pumplat ei pea rajama, kuna vesi ei külmu ja kostja ehitab

kanalisatsiooni välja selliselt, et sedasi ei juhtuks. KM andis teada, et kostja ei suunanud teda klappi

paigaldama, kuna sademe- ja reovee sissetungimisest majja ei olnud ehitamise ajal juttu. Pärast

kindlustusvõtja KM esitatud vastust hindas hageja kahjujuhtumi asjaolud ümber ning tegi järelduse,

et kahju ei tekkinud kindlustusvõtja hoolsuskohustuse täitmata jätmisest ning loobus KM, kui

kindlustusvõtja vastu esitatud tagasinõudest. Hageja hinnangul oli ootuspärane, et ehitustööde

tellimisel ehitusettevõtjalt usaldab klient tööde teostaja teadmisi, oskusi ja hinnanguid. Kinnistu

asukohaga XXX, Rakvere omanikuks sai KM 29.12.2021. Kinnisasja omanik sõlmis kostjaga VÕS §

635 lg 4 kohaselt tarbija töövõtulepingu, mille esemeks oli elamu ehitamine, so vundamendist

valmislahenduseni, mis hõlmas ka vee- ja kanalisatsiooni süsteemi ehitamist (töid teostati vahemikus

18.04.2021-31.07.2021; KMle anti töö üle perioodil 31.07.2021-29.12.2021). Hageja hinnangul on

02.07.2023 kahjujuhtumi eest vastutavaks isikuks kostja, sest viimane ei rajanud kanalisatsiooni

nõuetekohaselt, st kostja rajas liitumistingimustest erineva, so isevoolse lahenduse, mille tulemusel

tungis läbi trappide vesi elamusse ja tekkis ulatuslik kahju. Kinnistu omanik kinnitas, et ehituse ajal

ei selgitatud talle teistsuguse kanalisatsioonisüsteemi rajamise vajadust, kostja kinnitas kinnisasja

omanikule, et kanalisatsioonisüsteemi ehitus teistsuguselt on kohane ega too kaasa kahju tekkimist.

Pärast veekahju tekkimist paigaldas kostja alles elamusse oma kuluga tagasilöögiklapi, mis viitab

sellele, et kahjujuhtumi järgselt sai kostja aru, et viidatud klapi paigaldamine olnuks vajalik juba

varasemalt. KM ostis elamu elamiseks, ta ei saanud eeldada, et pärast töö üleandmist võib elamus

tekkida ulatuslik veekahju vale kanalisatsioonisüsteemise ehitamise tõttu. KM palkas maja

ehitamiseks kostja, kui ehitusspetsialisti, tugines kostja erialastele oskustele ja teadmistele ning

eeldas, et ehitustööd tehakse kvaliteetselt ja professionaalselt. Kostja teostas eeltoodust tulenevalt

töövõtu alusel töö ebakvaliteetselt ja puudusega, mis ilmnes töö üleandmise ajal, so kahe aasta

jooksul (töö ei vastanud lepingutingimustele, VÕS § 641 lg 2 p 5; VÕS § 642 lg 2). KM teavitas

kostjat lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul, pärast selle avastamist (VÕS §

644 lg 1). Üleujutuse selgitas välja ekspert, kes koostas ekspertiisi akti, millega on täidetud VÕS §

644 lg 2 eeldus.

2. Kinnistu omanik ega kostja ei ole isevoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamist AS-iga Rakvere Vesi

kooskõlastanud. AL on ütlustega kinnitanud, et liitumispunkt ehitati valmis enne tingimuste

väljastamist 14.07.2022. Tunnistajate ütlustel oli augustis 2022 survekanalisatsiooni liitumispunkt

kinnistu piiril olemas, so juba selleks hetkeks, kui kostja ühendas kanalisatsioonisüsteemi

isevoolsesse liitumispunkti. Videosalvestistelt on näha, et survekanalisatsiooni liitumispunkt oli

kinnistu piirile rajatud. Liitumispunkti olemasolu kinnitavad ka piiritlusakt, liitumistingimused.

Videote metaandmete põhjal tõendatud, et AS Rakvere Vesi tootmisjuht AL andis kohtule vande all

valeütlusi, ei ole põhjendatud. Metaandmete kuupäev ei kinnita üheselt salvestamise aega, vaid võib

näidata ka failide hilisemat töötlemist, edastamist või kopeerimist. Seetõttu ei saa üksnes

metaandmete põhjal järeldada, millal täpselt video filmiti. Kahtluse korral tuleb lähtuda

dokumentidest ja muudest tõenditest, mitte tehniliste failide metaandmete võimalikest muutustest.

Videote metaandmete kuupäev ega kostja spekulatsioonid ei saa asendada ametlikke dokumente ega

tõendada, et liitumispunkti ei olnud. See, et kostja liitumispunkti üles ei leidnud ja ei küsinud vee

ettevõttelt (ei teinud selleks mõistlikke jõupingutusi), ei tähenda, et liitumispunkti ei oleks olnud

olemas või et kostjal oleks olnud õigus liitumistingimustele vastuolus olev isevoolne ühendus

ehitada. Erinevat lahendust ei ole teenuslepinguga kinnitatud. Hageja leidis, et kostja poolt esitatud

ajaleheartiklite tsiteerimine ei oma antud vaidluse lahendamisel õiguslikku ega faktilist tähendust.

Artiklid kirjeldavad Rakvere linna üldisi sademevee ärajuhtimise süsteemiga seotud probleeme

Moonakülas, kuid need ei muuda asjaolu, et konkreetse kinnistu – XXX – puhul, olid

liitumistingimused üheselt selged: kinnistu kanalisatsioon tuli ühendada kinnistu piiril asuva

survekanalisatsiooni peakraaniga. Kostja püüab luua muljet, nagu olnuks probleem seotud kogu linna

ühisvoolse süsteemiga, kuid see on eksitav. Antud juhtumi keskmes ei ole mitte küsimus, kas

Rakvere linnas on sademevesi teatud piirkondades juhitud samasse torustikku reoveega, vaid hoopis

see, et kostja ei järginud talle antud liitumistingimusi ega rajanud nõutud pumplat, vaid ühendas

kinnistu kanalisatsiooni valesti. See, et linn võis sademevee juhtida üldkanalisatsiooni, ei oma antud

kohtuvaidluses mingit tähtsust. Ühisvoolne kanalisatsioon tähendab süsteemi, kus reovesi ja

sademevesi liiguvad ühes ja samas torustikus. Isevoolne kanalisatsioon tähendab torustikku, kus vesi

liigub ainult raskusjõu ehk languse abil. Survekanalisatsioon tähendab torustikku, kus vesi

pumbatakse rõhu all edasi – see võib suubuda nii reovee-, sademevee- kui ka ühisvoolsesse

torustikku. Seega võib survekanalisatsiooni toru ühendada ka ühisvoolse süsteemiga; oluline on, et

kinnistult tulev vesi liigub rõhu all õigesse torustikku ning ei pääse tagasi hoonesse. Kostja väide, et

uputus tekkis vältimatult põhjusel, et Moonakülas on rajatud ühisvoolne kanalisatsioon, ei ole

loogiliselt ega tehniliselt korrektne. Ühisvoolne süsteem tähendab, et reovesi ja sademevesi juhitakse

samasse torustikku, mis võib suurte vihmade korral tõesti olla koormatud rohkem kui lahkvoolse

süsteemi puhul aga tegelik uputuse tekkimine sõltub sellest, kuidas on konkreetse kinnistu süsteem

lahendatud – kas põrandatrappid on paisutustasemest kõrgemal või on rajatud vajalikud

kaitsemeetmed (nt pumpla või tagasivooluklapid). Kui need lahendused on õigesti tehtud, siis ei

pääse vesi hoonesse ka juhul, kui ühisvoolne torustik on ajutiselt suurema koormuse all. Seetõttu ei

saa kostja loogikat pidada õigeks – ühisvoolne süsteem võib suurendada riski, kuid ei ole iseenesest

uputuse otsene ega vältimatu põhjus. Uputuse vältimiseks oligi ette nähtud survekanalisatsiooniga

liitumine, pumpla rajamine ja trappide õigele kõrgusele paigaldamine (millest kõik jäid tegemata).

Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt hagi olevat esitatud vale kostja vastu ja kostja ei

vastuta kahju eest. Kõik hageja esitatud tõendid kinnitavad, et survekanalisatsiooni liitumispunkt oli

kinnistu piiril olemas ning kostja kohustus oli liitumine teostada just sealt kaudu. Kostja väited, et

pumplat ei saanud rajada ja ühendus tuli teha tänaval asuvasse isevoolsesse liitumispunkti, on

alusetud ning ei muuda fakti, et kostja rikkus liitumistingimusi. Samuti ei tõenda ei teenuslepingu

sõlmimine seda, et AS Rakvere Vesi oleks andnud kirjaliku nõusoleku liitumistingimustest

kõrvalekaldumiseks. Seega on kostja väited, nagu oleks ta ehitanud kanalisatsioonisüsteemi

nõuetekohaselt ja ei vastuta tekkinud kahju eest, ümber lükatud. Kostja üritab jätta muljet, et

probleem oli süsteemis endas või vee-ettevõtjas, kuid tegelikkuses tulenes kahju põhjuslik seos

kostja enda ehituslikust otsusest ja liitumistingimuste rikkumisest. Hageja leidis, et olukorras, kus

eelprojekti koostamise ajal ei olnud AS Rakvere Vesi poolt liitumistingimusi väljastatud, eraldi

tööprojekti ei koostatud ja kus eelprojektis piisav info liitumisühenduse tegemiseks puudus, pidi

töövõtjale ehk kostjale olema selge, et töö teostamiseks saadud juhised ei ole piisavad. Ei ole

tõendatud, et kostja on tellijale selgitanud eelprojekti ebapiisavust või juhtinud tellija tähelepanu

selliselt lahendatud VK süsteemiga kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitustele

vaatamata oma valikule kindlaks. Tellija ehk KM kinnitusest ei nähtu, et kostja oleks pööranud tellija

tähelepanu võimalikele riskidele või selgitanud selliselt teostatud VK süsteemi eripärasid või

viidanud asjaolule, et selline kanalisatsioonisüsteem ei vasta kehtivatele õigusaktidele. Vastupidiselt

– tellija otsustas pärast kostjaga konsulteerimist rajada isevoolsevana toimiva

kanalisatsioonisüsteemi, mis antud kinnistul ei taganud reovee äravoolu ja mistõttu sai võimalikuks

ühiskanalisatsioonist reovee tagasivoolamine ja hoone ulatuslik kahjustumine. KM kirjutis näitab

selgelt, et tellijal oli suur usaldus töövõtja, kui oma ala spetsialisti vastu ja töövõtja nõustas tellijat

selliselt, et tal tekkis veendumus, et nõuetele mittevastava VK süsteemi rajamine ei too endaga kaasa

mingisuguseid riske. Hoone koos kommunikatsioonidega ei olnud ehitatud ja projekteeritud

vähemalt keskmise kvaliteediga, kuna reovesi tungis ulatuslikul määral hoonesse.

Ekspertiisihinnangu p-ist 3.3 tuleneb, et hoone trapid asetsevad paisutuskõrgusest ca 0.2 m

madalamal, siis tulnuks uputuse vältimiseks äravoolud varustada tagasivooluklappidega või ära

pumbata. Ekspert toob välja, et rajatud kanalisatsioonisüsteem ei vasta standardile EVS 846:2021.

Rakvere linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri § 9 lg 1 ütleb, et kinnistu

kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja

sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks. Töövõtja

ei toestanud tööd vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sest lisaks mittesobiva kanalisatsioonisüsteemi

rajamisele jättis ta paigaldamata ka tagasivooluklapi, mille paigaldamine oli seaduses sätestatu alusel

kohustuslik. Tulenevalt eeltoodust oli hageja seisukohal, et kostja töövõtulepingu objekt ei vastanud

lepingutingimustele ja selle mittevastavuse tõttu toimus 02.07.2023 kahjujuhtum, mille käigus sai

rajatud eramu kannatada.

Hageja oli seisukohal, et Servo Grupp OÜ-l ehk kostjal oli igati võimalik liitumistingimusi ja

kehtivaid õigusakte järgida ning rajada nõuetekohane kanalisatsioonisüsteem. Olenemata sellest

jättis kostja oma töövõtulepingust tulenevad kohustused täitmata, mis oli otseses põhjuslikus seoses

hilisema kahju tekkimisega (reovee tungimine eluruumidesse).

Kostja vastuväited

3. Kostja palub hagi rahuldamata jätmist. Kostja leidis, et hagi on esitatud vale isiku vastu ja kostja ei

vastuta elamus tekkinud kahju eest. Seda 18.03.2024 KM kinnitusest tulenevalt, kes kinnitas, et

reovee pumpla jäi paigaldamata tema enda soovil ning kanalisatsioon ühendati ajutiselt isevoolsena,

kuna vahepumpla paigaldamine polnud liitumistingimustes märgitud liitumispunkti kinnistu piiril

välja ehitamata jätmise tõttu, võimalik. AS Rakvere Vesi kinnitas, et isevoolne ühendus toimib, aga

sissetulev joogivesi võib külmuda, teisi täpsustusi ei lisatud. AS Rakvere Vesi omapoolset lahendust

pumpla paigaldamiseks, välja ei pakkunud. Hageja on nõude rajanud 29.09.2023.a. koostatud

eksperthinnangule, milles märgitult ei kajasta ehitusprojekt AS Rakvere Vesi poolt väljastatud

tehniliste tingimuste kohast kanalisatsioonilahendust. Kuivõrd ehitusprojekt koostati ajaliselt enne,

kui toimus liitumistingimuste väljastamine, ei saanudki ehitusprojekt liitumistingimusi kajastada.

Lisaks on ehitusprojekt koostatud Timtar Grupp OÜ mitte kostja poolt. 03.10.2023 e-kirjavahetusest

eksperthinnangu koostanud APga nähtub, et ekspert on avaldanud, et ebaselgeks jääb, miks

survekanalisatsioon on vee-ettevõtte poolt välja ehitamata, kuigi liitumislepingus on see näidatud.

Seega kinnitas ekspert, et AS Rakvere Vesi jättis survekanalisatsioonitorustiku kinnistu piirile

ehitamata, mistõttu polnudki kostjal võimalust ka teistsuguseks kanalisatsioonisüsteemi lahenduseks,

kui teha liitumine isevoolne kanalisatsioonisüsteem, sest kinnistu piiril liitumispunkt puudus (puudub

käesoleva ajani). Pumpla paigaldamine oli samal põhjusel välistatud, kuna AS Rakvere Vesi ei

rajanud survekanalisatsiooni kinnistu piirini ega paigaldanud peakraani. Eksperthinnangus esitatud

etteheited pumpla paigaldamata jätmise kohta on alusetud, so paigaldamise võimatuse tõttu.

Isevoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamise kooskõlastas kostja AS-iga Rakvere Vesi (ALga), kes

mainis objekti ülevaatusel joogivee külmumise võimalust, kuid teisi ohuvõimalusi (uputust) ei

maininud. Ka ei mainitud, et kanalisatsiooni on juhitud tänavate sadeveesüsteem, mis ei ole kostjale

teadaolevalt tänapäevaste lahenduste järgi lubatud. Ekspert ei teostanud hinnangu andmisel

paikvaatlust ega teostanud täiendavaid mõõdistustöid. Eeltoodu selgitab hinnangus toodud väidete

ebaõigsust, mis võib tuleneda asjaolust, et eksperdil puudus teave AS Rakvere Vesi liitumispunkti

rajamata jätmise kohta kinnistu piirile. Ekspert on 03.10.2023 kirjas avaldanud oletuse, et AS

Rakvere Vesi pole ilmselt süüdi uputuse tekkimise osas, so õiguslik hinnang, milleks eksperdil

pädevus puudub. Eksperdi lisatud selgitus, et „ehitaja tegi tingimustest erineva liitumise“ ei ole

asjakohane nagu eelnevalt märgitud, kuivõrd esiteks väljastati liitumistingimused alles pärast ehituse

lõppu ja teiseks ei saanud kanalisatsioonitorustikku kinnistu piiril olemasoleva

survekanalisatsioonitorustiku peakraaniga ühendada põhjusel, et AS Rakvere Vesi ei olnud

liitumispunkti kinnistu piirile rajanud. Liitumispunkti puudumise tõttu ei saanud ka pumplat rajada.

Seega on nii kostja, kinnistu omanik KM kui ka ekspert AP kinnitanud, et liitumispunkt on AS

Rakvere Vesi poolt rajamata. Vastav asjaolu on ka visuaalselt tuvastatav fotodelt. Nimelt on XXX

krundi piiril vaid veepeakraan, kuid reoveepeakraan puudub, tavapäraselt asetsevad tarbevee ja

reoveepeakraanid kõrvuti. Reoveepeakraani ja liitumispunkti puudumine on põhjuslikus seoses kahju

tekkimisega. Seega on hageja esitanud hagi vale kostja vastu.Hagiavalduses on esitatud väide,

millise kohaselt paigaldas kostja kindlustatud eramusse oma kuludega pärast veekahju

tagasivooluklapi/tagasilöögiklapi, milline tegevus viitab hageja hinnangul sellele, et kostja sai

kahjujuhtumi toimumise järgselt aru, et tagasivooluklapi paigaldamine oleks vajalik olnud ka juba

varasemalt – „see tähendab, et kostja parandas ühe tehtud ehitusvea koheselt pärast kahjujuhtumi

toimumist“. Tegemist on ebaõige väitega, kuivõrd tagasivoolu klapp paigaldati kinnistu omaniku

soovil tulenevalt veeavarii toimumise järgselt kohale kutsutud ettevõtte soovitusest, kes oletas, et

edasiste üleujutuste korral võib sellest abi olla. Klapi eest tasus esialgu kostja (arve alusel hiljem

07.07.2024 KM), kes tegeles veeavariide likvideerimisega kinnistu omaniku palvel, kuid hiljem pidi

kinnistu omanik selle kinni maksma. Ka eksperthinnangus on märgitud, et „tagasivooluklapi sobivust

on vaja täpsustada, kuna üldjuhul paigaldatakse see hallvee kanalisatsioonile“. Seega on hageja

väited ja järeldused seoses kinnistu omaniku poolt tellitud klapi paigaldamisega ebaõiged ning

hageja oletus, et tagasivooluklapi paigaldamata jätmise tõttu tekkis ulatuslik veekahju, on

tõendamata. Hagiavalduses esitatud väide, millise kohaselt „ehitaja põhjendus liitumistingimustes

erineva lahenduste ehitamiseks toetus asjaolule, et kaevetööde teostamist kinnistul raskendab

maapinna lähedal paiknev paekiht ja kinnistu reovee ülepumpla (ja ka torustike) paekihi sisse

paigaldamine toob kaasa täiendavad kulutused“, on ebaõige – kostja ei ole midagi sellist kunagi

avaldanud ega väitnud. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hagiavaldusele lisatud tõendid ei tõenda hageja

väiteid selle kohta, et kostja rajas kanalisatsiooni mittenõuetekohaselt, samuti on tõendamata hageja

väited, milliste kohaselt jättis kostja lisameetmena kasutusele võtmata tagasivooluklapi

paigaldamise, milliste asjaolude koosmõjul sai nii ulatuslik veekahju tekkida. Kostja hinnangul ei

tõenda ka eksperthinnang ega eksperdi täiendav e-kiri kostja vastutust elamus tekkinud kahjude eest,

mis tekkisid väidetavalt reovee äravoolu takistuse tõttu. Kostja lisas enda ja KM omavahelise

kirjavahetuse 07.07.2024, kus KM kirjeldab suure paduvihma ajal kanalisatsioonivee purskamist

tänaval, mis tõendab AS Rakvere Vesi poolt mittenõuetekohaselt teostatud töid ja linnale kuuluva

kanalisatsioonisüsteemi nõuetele mittevastavust, mis omakorda põhjustas uputuse KM elamus ja

kahjude tekkimise. Kahele Virumaa Teatajas ilmunud artiklitele tuginevalt leidis kostja, et

Moonakülas on reoveekanalisatsioon ühisvoolne, st et reovesi ja sademevesi on samas torustikus,

mis võib suurte sadude või liigvee ajal kaasa tuua uputusi. Seega on Moonakülas valitud

ühiskanalisatsioonilahendus, mille rajamine oli linnale odavam, kuid mis võib kaasa tuua uputuse

kauem kui 20 minutit kestva väga intensiivse vihma korral. Eelviidatud põhjusel tekkis uputus ka

Moonakülas XXX asuvas elamus, mille eest kostja ei vastuta. Rakvere linna ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 26 lg 1 sätestab, et teenusleping sõlmitakse määramata

tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja

ning liitumislepingu tingimused. Seega on teenuslepingu sõlmimine AS Rakvere Vesi poolt otseseks

kinnituseks, et AS Rakvere Vesi on ehitatud torustiku üle vaadanud, kanalisatsioon on ehitatud

nõuetekohaselt ning AS Rakvere Vesi on andnud heakskiidu liitumistingimustest erinevaks

lahenduseks, kuivõrd vastasel juhul ei oleks teenuslepingut sõlmitud. 22.03.2023 on XXX elamule

väljastatud kasutusluba Ehitisregistri andmetel. Seega on elamu tunnistatud nõuetekohaselt ehitatuks.

Tunnistajate RT, VE ja KN, kostja seadusliku esindaja, kinnistu omanik KM, AS Rakvere Vesi

esindaja AL, kui ka ekspert AP kinnitanud, et kanalisatsiooni liitumispunkt oli AS Rakvere Vesi

poolt rajamata. Hageja on kohtule esitanud kaks videoklippi, mis on AL vande all antud ütluste

kohaselt tema enda poolt filmitud 2023 aasta juulis. Hageja soovis nende videote abil tõendada, et

kanalisatsiooni liitumispunkt oli kinnistu piiril olemas. AL on oma 20.12.2024 kaaskirjas väitnud, et

„arvasin, et liitumispunktide kohta tegin fotod, aga tegelikult on tehtud paar videolõiku“, mis viitab

justkui videote tegemisele liitumispunktide rajamisel. Kostja palus korduvalt hagejal esitada tõendid

videote tegemise kuupäeva kohta, kuid hageja on kõik kostja vastavad taotlused jätnud tähelepanuta.

Kostjal õnnestus endal avada videote metaandmed ja nendest nähtub, et videod on tehtud hoopis

06.11.2024. Seega on tõendamist leidnud AS Rakvere Vesi esindaja AL poolt vande all valeütluste

andmine, kuivõrd AL kinnitas vande all, et videod on tehtud 2023 juulis. Kostja eeldab, et AL tegi

videod liitumispunkti paigaldamisel, mis video tegemise kuupäeva järgi toimus alles 2024

novembris. Seega on tõendamist leidnud, et kanalisatsiooni liitumispunkti kinnistu piiril 2022

augustis välja ehitatud ei olnud, AS Rakvere Vesi oli sellest teadlik, lubas liitumistingimustest

erineva lahenduse, mille kinnituseks sõlmis kinnistu omanikuga 25.08.2022 tarbimislepingu. Ka AL

kinnitas, et Moonakülas on reoveekanalisatsioon ühisvoolne. Küsimusele, et milliseid ohte võib

selline kanalisatsioonisüsteem kaasa tuua, vastas AL, et „see sama oht, mille pärast me täna siin

oleme, ehk teatud tingimustel vali vihmade korral võib tekkida ühisvoolses kanalisatsioonis surveline

efekt, mis tähendab seda, et vesi läheb sinna, kuhu on kergem minna ja kuhu on madalam minna“.

AL teadis viidata kahele analoogilisele uputusele viimastel aastatel Moonakülas – ühel juhul hüvitas

kahju kindlustusandja ja teisel juhul AS Rakvere Vesi. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hagi on esitatud

vale kostja vastu, kostja ei vastuta elamus tekkinud kahjude eest, kostja on ehitanud

kanalisatsioonisüsteemi nõuetekohaselt, kinnistu piiril puudus kanalisatsiooni liitumispunkt ja seega

ei saanud pumplat paigaldada ja ühendus tuli teha tänaval asuvasse esimesse võimalikku

ühenduspunkti. Kinnistu omanik KM kinnitab oma 15.08.2022 sõnumis (esitatud kohtule

23.05.2025), et sai kõne AS-ilt Rakvere Vesi selle kohta, et kõik on korras, misjärel teostaski kostja

isevoolse ühenduse esimesse rahustuskaevu tänava peal. AS Rakvere Vesi oli teadlik

liitumistingimustest erinevast lahendusest, andis sellele oma heakiidu, mida tõendab tarbimislepingu

sõlmimine kinnistu omanikuga 25.08.2022. Kinnistu omanik ei ole käesoleva ajani pidanud

vajalikuks pumpla paigaldamist, mille maksumus on ca 3000-4000 eurot, kuigi liitumispunkt on

käesolevaks ajaks rajatud. Seega ei vastuta kostja elamus tekkinud kahjude eest ning hagiavaldus

tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5). Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1).

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohus hindab otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb

asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1).

5. Asjas vaidlustamata asjaoludena ja tõendatult kuulub kinnistul registriosa nr 3390131 asuv

elamu asukohaga XXX, Rakvere, Lääne-Viru maakond, KMle. KM (tellija) ja OÜ Servo Grupp

(kostja; töövõtja) vahel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõistes 31.03.2022 sõlmitud

töövõtuleping ja lepingu järgi teostas eelviidatud elamu ehituse vundamendist valmislahenduseni

kostja (töövõtulepingu p 2.1, leping on digiallkirjastatud 31.03.2022 KM ja 22.03.2022 kostja

seadusliku esindaja AP poolt). Elamu oli kindlustatud AS-is LHV Kindlustus (hageja), poliisi nr

102501864. Hagejale 03.07.2023 edastatud kahjuteatest lähtuvalt toimus 02.07.2023 elamus XXX,

Rakvere, Lääne-Viru maakond kahjujuhtum. Vesrax OÜ ülevaatuse aktis, hagi lisades 44 ja 45

(elamus tehtud fotod) kajastuvalt sai elamu veekahjustusi. Kogu elamu põrandad olid üleujutatud,

mistõttu sai kahjustada kogu maja laminaatparkett, põranda- ja ukseliistud, ukselengid, esiku- ja

magamistoa kapid, söögilaua jalad, vannitoa mööbel ja seinakipsid. KM teavitas 02.07.2023

sõnumiga kostja seaduslikku esindajat APt kahjujuhtumist (vt hagi lisa nr 42, sauna äravoolust tuli

vesi tuppa ja ujutas elamu üle, teavitus on õigeaegne). Kahjujuhtumi järgselt hüvitas hageja KMle

10 940,89 eurot (sisaldab kolimis-, demontaaži- ja montaaži-, torumehe väljakutse- ja veeuputuse

likvideerimise töid 9218,64 eurot, kahjustatud mööbel 1400 eurot, ajutise elamispinna üürikulu

322,25 eurot, kokku 10 940,89 eurot).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju

ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju

hüvitamise nõue. Kuivõrd AS LHV Kindlustus (hageja) on hüvitanud kahjustada saanud kinnisasja

omanikule KMle tekkinud kahju, siis on kahjustada saanud kinnisasja omaniku nõue hüvitatud

kahju ulatuses üle läinud hagejale, kui kindlustusandjale. Seega on hagejale üle läinud hagis

toodud kahjunõue 10 940,89 eurot ning mille hageja palub kostjalt välja mõista.

6. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Võlausaldaja võib VÕS § 115 lg 1 ning VÕS § 127 ja 128 alusel nõuda kahju kahju hüvitamist, kui

on täidetud järgmised eeldused: kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab

kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); hagejale (kinnisasja omanikule) on

tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kõiki

kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama

hageja (vt Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p-id 15, 16, 17 ja 18).

Põhjusliku seose tõendamine lepingurikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4) on samuti hageja

ülesanne. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille

järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta

poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille

abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma

selleta saabunud (vt Riigikohtu 26.09. 2006 lahend nr 3-2-1-53-06, p 11). Tegevusetuse korral saab

kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse,

kas kahju oleks siis jäänud olemata.

Eelnevast tulenevalt ei vaidle pooled selle üle, et kahjujuhtum on 02.07.2023 KMle kuuluvas

elamus XXX, Rakvere aset leidnud ja kahjujuhtumist teavitati kostjat ja hagejat, KMle kuuluvale

omandile tekkis kahju, kahju on kindlustuslepingust ja kindlustushüvitise kinnisasja omanikule

hüvitamisel üle läinud kindlustusandjale ehk hagejale) ja hagejal on kahju osas nõudeõigus. Pooltel

on vaidlus selles, kas kostja on töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud, mille tagajärjel võis

tekkida kahju, kostjal lasub vastutus tekkinud kahju eest ja kas kahju põhjuslik seos

lepingurikkumise ja kahju vahel esineb. Seega eeltoodud kahju eeldusi tuleb kohtul antud asjas

kontrollida.

7. Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et. 02.07.2023 toimunud kahjujuhtumi põhjuseks oli eeskätt see,

et reovee äravool oli kinnistul paiknevast hoonest takistatud, mistõttu tungis reovesi elamu esimese

korruse põrandatrapist hoonesse ning mille tagajärjel tekkis elamus üleuputusest tulenevalt

veekahjustused. 16.10.2024 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja seaduslik esindaja AP, et

vahetult kahjujuhtumi järgselt paigaldas kostja kliendi soovil olukorra lahendusena kinnistul

asuvale kanalisatsioonitorule tagasivooluklapi.

Kostja ehitas kinnistule ajutise isevoolse kanalisatsioonisüsteemi, mille osas andis kinnisasja

omanik KM 18.03.2024 kostjale nõusoleku, kuna soovis elamusse elama asuda ning

kanalisatsiooni kasutama hakata (vt hagi lisa nr 35). Kostja hinnangul ei vastuta ta kahju tekkimise

eest. Kostja selgitas, et, AS-i Rakvere Vesi poolt tegemata tööde, so reoveepeakraani

paigaldamata (kinnistul on vaid veepeakraan) ja liitumispunkti väljaehitamata jätmise tõttu (ei

rajatud survekanalisatsiooni kinnistu piirini) oli pumpla paigaldamine välistatud. Isevoolse

kanalisatsioonisüsteemi rajamise kooskõlastas kostja AS-iga Rakvere Vesi, kes mainis vaid vee

külmumist, kuid muid ohuvõimalusi esile ja lahendusi välja ei toonud. AS-iga Rakvere Vesi

teenuslepingu sõlmimine on kinnituseks, et kanalisatsioon on ehitatud nõuetekohaselt ja vee

ettevõtte on andnud heakskiidu liitumistingimustest erinevaks lahenduseks. Kostja märkis, et

hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rajanud kanalisatsiooni mittenõuetekohaselt. Hageja kostja

vastuväidetega ei nõustunud.

8. Tunnistaja AL (AS Rakvere Vesi tootmisjuht) 22.05.2025 toimunud kohtuistungil antud

ütlustega on tõendatud, et ta käis kanalisatsiooni välja ehitamise käigus kinnistul ja tuvastas, et

kinnistu kanalisatsioonitorustik rajati liitumistingimustest erineva lahendusena, so isevoolsena ja

oluliselt maapinna külmumispiirist kõrgemale (so tehnilise lahenduse mittevastavus). Pumplat

kinnistule ei rajatud. Teostusjoonist tunnistajale ei esitatud. Liitumispunkt oli olemas (vastasel

juhul ei oleks liitumistingimusi saanud väljastagi) ja see on videotes (tehtud juulis 2023) ja

kasutusloa taotluse juures olevas dokumentatsioonis fikseeritud. Kinnisasja asukohas on tegemist

tavalise ühisvoolse kanalisatsiooniga ja ei näe, et eelnev oleks juhtumiga omavahelises seoses.

KM 22.05.2025 istungil antud ütluste kohaselt oli juhtumi toimumise ajal 02.07.2023 üle keskmise

tugev paduvihm, mis ei jõudnud tänava pealt kuskile minna ja tuli elamusse üles. Naabritelt on

kuulnud, et kanalisatsiooniga on probleeme paduvihma ajal. Pärast kindlustusjuhtumit ei ole

probleemi olnud, saab aru, et klapp hoiab ära selle, et vesi uuesti üles ei tuleks (klapi vajadusest

ehituse ajal ei teadnud). Töövõtulepingu koostas kostja, ehitustehnilist teemat ei valda (töötab

haridus sektoris). Kanalisatsioonitööd olid ehitaja kohustuseks. Liitumistingimuste saamiseks tegi

tema taotluse AS-ile Rakvere Vesi ja tingimused suunas ehituse perioodi ajal 2021/2022 ehitajale.

Ehitaja liitumistingimuste osas talle selgitusi (nõu) ei ole andnud või sellekohast arutelu ei olnud.

Arutelu toimus, kui AS Rakvere Vesi esindaja käis krundi juures ning ehitajal ja AS Rakvere Vesi

vahel toimusid krundil arutelu kohad. Sel hetkel teda ennast krundil kohal ei olnud (oli AS

Rakvere Vesi esindaja ja ehitaja). AS Rakvere Vesi esindajaga oli telefonisuhtlus, kus talle öeldi,

et võib tekkida olukord, kus vesi võib ära külmuda ja see oli kõik (survekanalisatsioonist ega

pumplast ei räägitud). Vee külmumisega seonduvalt oli pumpla paigaldamisest ehitamise ajal juttu,

otsustati, et soojustatakse ära. Pumpla funktsiooni ei tegelikult ei teadnud. Keegi ei öelnud, et

reovesi tuleb tuppa, kui teadnuks, oleks ümber pööranud. Ohtu ei osanud hinnata tavakodanikuna.

Ehitaja leidis, et tal on kõik õigesti tehtud, aeti kraav kinni ja oligi kõik (ehitaja teadis, kuhu

kanalisatsioon ühendatakse). Tunnistaja kinnitas, et liitumispunkt tehti (see oli olemas), sest kui

vahepealsel ajal käis AS Rakvere Vesi maakraani parandamas, sellest räägiti ka ehitajaga.

18.03.2024 kinnituskirja osas märkis tunnistaja, et ei teadnud algselt, et survekanalisatsioon oli

olemas. Ehitaja suunas teda kinnituskirja tegema.

Tunnistaja KN kinnitas 22.05.2025 istungil, et teostas XXX, Rakveres ehitustöid vundamendist kuni

katuseni välja. AS Rakvere Vesi esindaja käis objektil ja ütles, et kanalisatsioon on liiga kõrge, et see

külmub talvel ära. Torudele pandi külmumise vältimiseks penoplasti. Ei mäleta, et liitumispunkt

oleks kinnistu piiril olnud. Kuulis, et klient ei soovinud pumpla rajamist. Veeühendust ja

kanalisatsiooni töid tema ei teinud. Juhiseid kinnistu omanik kohapeal ei andnud. Juhiseid andis

kostja.

Tunnistaja RT tegi ehitustöid (v.a kanalisatsioonitoru töid) eelmärgitud objektil ja nägi, et AS

Rakvere Vesi esindaja käis kohapeal liitumissõlme vaatamas, mis oli aia taga lahti kaevatud. Kuulis,

et esindaja viitas külmumispiirile, et midagi võib ära külmuda. Kinnistu piiril oli

survekanalisatsiooni peakraan olemas. Kanalisatsioon ühendati aia taha, mingi punkt oli seal. Kui

kraav oli lahti kaevatud, siis liitumispunkti ei olnud. Pumplat tellija ei soovinud.

Tunnistaja VE sõnul tuli AS Rakvere Vesi esindaja objektile liitumispunkti olemasolu üle vaatama.

Andis juhise, et kraavi kinni ajamisel peaks paigaldama lisasoojustuse, et külmumispiirist on asi

üleval pool ja võib tekkida külmumise oht ja soovitas paigaldada turvaväravad augule ümber. Krundi

piiril on tavaliselt liitumispunktid, metallkaante all. Messingist kaaned on, nende all on tavaliselt

liitumispunktid. Kanalisatsiooni liitumispunkti seal ei olnudki. Kanalisatsiooni ühendamisega ei

tegelenud. Pumpla osas rahalist kulu arvestades tellija teha ei soovinud.

Kostja seaduslik esindaja AP kinnitas, et töövõtuks oli „Maja ehitus, võtmed kätte täislahendus“.

Vee- ja kanalisatsiooniühenduse tegi AP enda kogemusel ja teadmisel. Liitumistingimused edastas

talle KM ja ta tutvus nendega. 2022.a Liitumispunkti kraavi lahtikaevamisel (so kinnistu piiril) ei

tuvastanud, veekraan oli vaid olemas (2024.a lõpp oli liitumispunkt olemas). Kohapeal käis AS

Rakvere Vesi esindaja ja omanik. Vee ettevõtte esindaja ei näidanud, kus liitumispunkt asetseb, mh

ei saanudki teada, kas see oli või mitte. Jutuks tuli isevoolne lahendus, mispeale AL vastas, et see

külmub ära, seejärel räägiti soojustusest. SA Rakvere Vesi esindaja märkis, et survekanalisatsiooni

ühendamispunkti ei ole ja ei tule. Üleujutuse võimalusest juttu ei olnud. Pumplat klient ei soovinud,

kuid see oli ka liitumistingimustes näha. Kuna nähtaval kohal liitumispunkti ei olnud, siis see jäi

esmalt ootele, hiljem soovis klient sisse kolida ja lahendus tehti isevoolsena (sh oli sellest ka vee

ettevõtja esindaja teadlik), kanalisatsioonitorud suunati rahustuskaevu. AP ei teadnud, kuidas

üldkanalisatsioon antud kohas toimib. AP selgitas KMle, et lahendus sai liitumistingimustest erinev

ja arutati ka sellega kaasnevat. Pumpla osas selgitas, et tavapäraselt uppumise ohtu pole.

Äravoolutrapiga seonduvalt infot ei kogunud, ei teadnud paigaldustööde ajal selle vajalikkusest.

07.03.2022 liitumisavalduse alusel väljastati 14.07.2022 AS Rakvere Vesi poolt liitumistingimused

nr 48, mille kohaselt tuli kinnistu kanalisatsioonitorustik ühendada kinnistu piiril asuva olemasoleva

survekanalisatsioonitorustiku peakraaniga ning liitumispunktiks ühiskanalisatsioonitorustikuga jääb

kinnistu piiril asuv survekanalisatsioonitorustiku peakraan (vt hagi lisa nr 38). KM (kinnisasja

omanik) ja AS Rakvere Vesi sõlmisid 25.08.2022 veega varustamise ja reovee ärajuhtimise lepingu

nr 10252.

9. Töövõtulepingu p 4.1.1 kohaselt oli töövõtja kohustuseks töö teostamine vastavalt lepingule,

kehtivatele õigusaktidele, tellija juhistele, p 4.1.2 töö teostamisel tuli järgida tellija mõistlikke huve

ja eesmärke, p 4.1.4 teavitama tellijat koheselt kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad töö teostamist

või muude lepinguliste kohustuste täitmist, mille vastu on tellijal mõistlik huvi, p 4.1.6. ilma eraldi

kokkuleppeta teostama töid ja toiminguid, mis ei ole sõnaselgelt lepingus ette nähtud, kuid mis on

vajalik lepingu kohaseks täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks, p 4.1.7 tagama töö käigus valmivate

dokumentide vastavuse kehtivatele õigusaktidele ja lepingule.

Kohtu hinnangul pidi kostja töövõtulepingu p-st 4.1 kuni 4.1.6 tulenevalt tagama tellija KM huvidele

ja täislahendusega elamu ehitamist silmas pidades kohustusena nõuetekohase toimiva

kanalisatsioonisüsteemi. Kostja poolt väljapakutuna (kostja seadusliku esindaja ütlustel, so teadmisel

ja kogemusel) rajati kinnistule XXX, Rakvere isevoolne kanalisatsioonisüsteem, erinevalt AS

Rakvere Vesi poolt väljastatud liitumistingimustes toodust ning millest oli kostja teadlik (so AP oli

tutvunud liitumistingimustega). KM ja AS Rakvere Vesi vahel teenuslepingu sõlmimine ei tähenda,

et kanalisatsioonisüsteem oleks kostja poolt ehitatud nõuetekohaselt või et eelnevaga oleks antud

mingil viisil kooskõlastus kostja ühevoolsele lahendusele. 22.03.2024 AS Rakvere Vesi esindaja

kirjaga on tõendatud, et AS Rakvere Vesi ei ole omapoolselt liitumistingimustest erineva tehnilise

lahenduse osas nõusolekut andnud (hagi lisa 37). 29.09.2023 eksperthinnangu nr 1453/23

kokkuvõttes toodult on kinnitust leidnud, et ehitusprojekt ei kajasta AS Rakvere Vesi poolt

väljastatud tehnilistele tingimustele kohast kanalisatsioonilahendust, puudub ka vee ettevõtja

kooskõlastus erinevale lahendusele. Isevoolne lahendus ei taga reovee äravoolu paisutustasemest

allapoole jäävatest veeneeludest, mistõttu ei ole välditud hooneosades üleujutused

ühiskanalisatsioonist tagasivoolava reovee tõttu. Kuna hoone trapid asetsevad paisutuskõrgusest ca

0.2 m madalamal, siis tulnuks uputuse vältimiseks äravoolud varustada tagasivooluklappidega või

ära pumbata. Ehitusprojektis seda ette ei ole nähtud ja teostusdokumentatsioonis samuti vastavad

viited puuduvad.

VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1

järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kui pooltel

ei ole kokku lepitud missugustele tingimustele kostja töö peab vastama, siis tuleb töö kvaliteedi osas

lähtuda selle keskmisest kvaliteedist ja töö kasutusotstarbest. VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaselt töö ei

vasta lepingutingimustele, kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja

lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele

oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

Kohtu hinnangul ei vastanud töö lepingutingimustele (VÕS § 641) ja tööna tehtud asja ebaõigest

paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö

lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel

(VÕS § 641 lg 4).

Kostja ehitas mittenõuetekohase kanalisatsioonisüsteemi, millega kostja võttis töövõtjana teadlikult

riski võimalike tulevikus tekkivate ohtude osas, mis ei täitnud lepingus toodud eesmärki, so täielikult

toimivat kanalisatsioonisüsteemi lahendust tellijale KMle ei tagatud, mis tõi kaasa kahju tekkimise

ning sellest tulenevalt vastutab kostja töövõtjana vastava rikkumise eest (VÕS § 642). Seega esineb

rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostjale oli teada, milleks tellija elamut

vajab ja talle pidi olema ehituslikest eriteadmistest ja oskustest tulenevalt ettenähtav, millised ohud

(nt: üleujutus elamus) võivad mittenõuetekohase ja kooskõlastuseta kanalisatsioonisüsteemi

ehitamisega kaasneda.

KM ei olnud ütluste järgi teadlik isevoolse kanalisatsioonisüsteemi lahenduse tegelikust olemusest ja

eelnevaga kaasnevatest võimalikest ohtudest. 18.03.2024, so pärast kindlustusjuhtumi toimumist

antud kinnistuskirja väljastas KM kostja suunistel, mistõttu ei saa kostja kinnistuskirjale tuginevalt

ka vastutusest vabaneda. Kui kostja eriteadmisi omava töövõtjana paigaldas teistsuguse

kanalisatsioonisüsteemi, pidanuks kostja juhtima KM tähelepanu võimalike ohtude tekkimise (kahju

vältimise) osas ning teavitama, et selline lahendus vajab eraldiseisvalt vee- ettevõtja kooskõlastust ja

nt tagasivooluklapi paigaldamist.

Kostja pole tõendanud, et just reoveepeakraani ja liitumispunkti puudumisest ning Moonakülas

ühiskanalisatsiooni lahendust (sh väidetel, et naabruskonnas võisid esineda ühiskanalisatsiooni

viidetel tugeva vihmasaju tõttu kahjujuhtumid) arvestades tingituna oleks KM omandile kahju

tekkinud.

Eeltoodud põhjendustele tuginevalt rahuldab kohus AS LHV Kindlustus hagi OÜ Servo Grupp

vastu kahju hüvitamise nõudes täielikult. Kohus mõistab AS LHV Kindlustus kasuks Servo Grupp

OÜ-lt välja kahju hüvitise 10 940,89 eurot.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses

kannab kulud pool, kelle kahjuks ostus tehti. Kohus rahuldab hagi ja TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad

menetluskulud kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhjendatud

menetluskulu 840 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik