2-25-7670/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-7670

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

A. J. hagi E. J. vastu elatise nõudes

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: A. J. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: O. J. (isikukood XXX; e-post

XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Andreas Lunden

Kostja: E. J. (isikukood XXX; e-post XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Sergei Pushkin

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista E. J.lt elatis A. J. kasuks alates 19.05.2025 kuni A. J. täisealiseks

saamiseni (s.o XXX) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud

pool lapsetoetust 40 eurot).

3. Resolutsiooni p-s 2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 1.kuupäevaks O. J.i arvelduskontole nr

XXX selgitusega „elatis“.

5. Juhul, kui E. J. on alates 19.05.2025 A. J.le maksnud elatist, siis tasutud summad

kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h 03.06.2025 tasutud 270

eurot ja 03.07.2025 tasutud 310 eurot.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

19.05.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt sündis O. J.i (lapse ema/hageja seaduslik esindaja) ja

E. J. (kostja) abielust A. J. (hageja). Poolte abielu lõppes mais 2023. Pooled elavad lahus alates

01.06.2024. Selle aja jooksul on kostja sisuliselt küll tasunud elatist, kuid alla PKS § 101 lg 1

sätestatud alammäära. Hageja ei ööbi isa juures, kuna ta oli sunnitud magama isaga ühes voodis.

Lisaks naaseb laps isa juurest sageli määrdunud ja katkiste riietega, mis tekitab täiendavaid

kulusid. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 908,83 eurot, s.h eluasemekulud 83,33

eurot; koolikulud (s.h kooli reisid) 85 eurot, muusikakool 80 eurot; jalgpall, huviring koos

sõitmisega võistlustele 120 eurot; söögikulud 240 eurot, riided 100 eurot, raamatud ja

kantseleikaubad 30 eurot, koolifond 5,5 eurot, ravimid ja vitamiinid 30 eurot; hügieenitarbed 35

eurot; vaba aeg ja taskuraha 100 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise alates hagiavalduse esitamisest

miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja vastus

Kostja vaidles tema vastu suunatud nõudele täies ulatuses vastu. Alates 2024 aasta juulist kuni

septembrini elas laps vaheldumisi 2 nädala kaupa kord ema kord isa juures. Pärast septembrit

hakkas hageja ema takistama lapsel isaga suhtlemist ega ei lasknud lapse isaga elada. Kostja

juures elades on lapsel kõik elamiseks ja õppimiseks vajalik (sh kirjutuslaud, voodi ja muu

elamiseks, õppimiseks ja arenemiseks) olemas. Lapsega seotud püsiva iseloomuga kostja

kuludeks on transpordikulud, kulutused riietele ja jalatsitele, toidukulud, eluaseme kulud (sh

kõrvalkulud), lapse huvitegevusega seotud kulud, reisimine, vabaaja veetmine, meelelahutus,

koolitarbed jne. Lapse ülalpidamisega seoses kandis kostja lapsega seoses keskmiselt 200 kuus.

Lisaks eelviidatud kuludele tegi kostja lapse emale lapsega seonduvalt igakuiselt elatise

ülekandeid keskmiselt summas ligikaudu 300 eurot. Ülaltoodust tuleneb, et kostja osa lapse eest

hoolitsemise ja ülalpidamisega moodustas keskmiselt ca 500 eurot kuus.

Käesoleva vaidluse lahendamisel peaks arvestama ka seda, et kostjal on olemas teine alaealine

laps D. J., kes on kostja ülalpidamisel. Juhul kui kostjalt mõistetaks hageja kasuks välja elatist,

osutuks kostja teine alaealine laps seaduse alusel arvutatud elatise summa ulatuses varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (hageja).

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli

baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on O. J. ja kostja.

Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on

seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid

peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku

ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on

õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada

tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse

ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse

ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Kuigi tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja perioodil 30.10.2024 kuni 10.07.2025

tasunud elatist (sh hageja laager 220 eurot) kokku summas 2490 eurot (dtl 44), siis on

igakuiselt need summad olnud siiski üldjuhul miinimumist väiksemad. Kohus selgitab, et

perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli elatise miinimumsuuruseks 287,72 eurot ning

alates 01.04.2025 on miinimumsuuruseks 301,74 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et

pooltel oleks olnud kokkulepe miinimumist väiksemate summade tasumises. Käesoleval

juhul puuduvad ka tõendid, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustust muul moel täitnud.

Kuna kostja ei ole hagejale elatist vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise

nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

5. Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt

moodustavad hageja igakuised kulud kokku 908,83 eurot, s.h eluasemekulud 83,33 eurot;

koolikulud (s.h kooli reisid) 85 eurot, muusikakool 80 eurot; jalgpall, huviring koos

sõitmisega võistlustele 120 eurot; söögikulud 240 eurot, riided 100 eurot, raamatud ja

kantseleikaubad 30 eurot, koolifond 5,5 eurot, ravimid ja vitamiinid 30 eurot;

hügieenitarbed 35 eurot; vaba aeg ja taskuraha 100 eurot.

Kohus asub seisukohale, et iseenesest on hageja poolt väljatoodud kululiigid vajalikud

arvestades ka hageja vanusega. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema

võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel.

Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks

vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see

vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas

oma ülalpidamiskohustusest. Kohtu hinnangul on üldtuntud ja tõendamist mittevajav

asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning

eluliselt on usutav ka hügieeni- ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hageja

vanusega ei saa ebavajalikuks pidada ka kooli ja huvialadega seotud kulutusi ega ka

kulutusi vabale ajale.

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks

käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale ning seega on

elatise nõue põhjendatud miinimummääras. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise

väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel

normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise

kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei

ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-

2-1-174-16, p 13).

6. PKS § 101 lg 6 alusel saab elatist vähendada juhul, kui laps viibib kohustatud vanema

juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kohus on

menetluses kostjale selgitanud, et PKS § 101 lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus on

määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle

kohta. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hageja viibiks kostja juures vähemalt seitse

ööpäeva kuus või et vanematel oleks vastav kokkulepe. Samuti ei ole käesoleva otsuse

tegemise ajaks kohus määranud kindlaks suhtluskorda. Seega puudub alus elatise

vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.

7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on menetluses viidanud oma teise lapse ülalpidamiskohustusele ning esitanud

tõendi, mille kohaselt tasub ta teisele lapsele elatist summas 270 eurot ja katab tema

mobiiltelefoniside teenustega kaasnevad kulud igakuiselt summas 12 eurot (dtl 45).

Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et elatise väljamõistmisel jääks

tema või tema esimene laps varaliselt vähemkindlustatuks. Kostja ei ole menetluses

esitanud ka väidet selle kohta, et ta ei oleks majanduslikult suuteline elatist oma lastele

miinimummääras tasuma. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus

hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige

peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-

1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa

arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi

sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või

et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on

kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse

täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud

vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS §

102 alusel ning hageja nõue elatise saamiseks alates hagiavalduse esitamisest on

põhjendatud miinimummäära ulatuses.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o

XXX) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja taotlusel

tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele 1.kuupäevaks.

Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel alates 19.05.2025 hagejale maksnud elatist, siis

tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h 03.06.2025 tasutud 270

eurot ja 03.07.2025 tasutud 310 eurot.

9. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

10. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik