2-25-6660/26 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-6660

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29.09.2025, Jõgeva

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungisekretär

Pille Kaarepere

Tsiviilasja number

2-25-6660

Tsiviilasi

S.-M.K. hagi E.K. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S.-M.K.

(isikukood: XXX; elukoht:

xxxxxxxxxx, XXX-i),

Hageja seaduslik esindaja eestkostja A.M. (isikukood:

XXX; elukoht: xxxxxxxxxx, XXX-i; e-post: XXX);

Kostja: E.K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, xxxxx

XXX), lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev

(XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

Kohtuistung

25.09.2025

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja S.-M.K. seadusliku esindaja ja kostja E.K. vahel 25.09.2025

istungil suuliselt sõlmitud ja protokollitud kompromiss, mille tingimused on

alljärgnevad:

1.1. S.-M.K. loobub elatise nõudest perioodil 29.04.2025-30.09.2025.

1.2. E.K. maksab S.-M.K.-le elatist 50 eurot kuus alates 01.10.2025 kuni S.-M.K.

täisealiseks saamiseni (27.10.2027).

1.3. Punktis 1.2 märgitud elatise peab E.K. maksma hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks A.M.

pangakontole.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-6660 menetlus S.-M.K. hagi E.K. vastu elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

Hageja esitas 30.04.2025 hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja nõuab elatist seadusjärgses

miinimummääras elatist alates 29.04.2025. Hageja on eestkostel ning eestkosteperekond

hoolitseb tema eest. Lapsel on terviseprobleemid ning ravimite ja transpordikulud haigla ja

arstide vahel on vahel kulukad. Hageja kulud ühes kuus on umbes 540 eurot.

2-25-6660

Tartu Maakohtu 07.05.2025.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja tunnistas hagi osaliselt.

Kostja peres on praegu 3 alaealist last ja kostja kasvatab neid üksinda.

Kohus määras istungi 25.09.2025 elatise nõude arutamiseks. Pooled saavutasid kompromissi

elatise tasumise osas. Hageja loobus tagantjärele nõudest. Pooled palusid kompromissi

kinnitada ja menetluse lõpetada.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade

kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja

lõpetab asja menetluse.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita

kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik