2-25-14826/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

(ÕIGEKSVÕTUOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-14826

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. septembril 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

L. L. hagi V. L. vastu isaduse vaidlustamise nõudes

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik

esindaja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

L. L. (IK XXX, elukoht: XXX)

V. N. (IK XXX, elukoht XXX, tel

+372 XXX, e-post XXX)

Aivar Haava (OÜ HUGO, e-post

XXX, tel +372 5551 3652

V. L. (IK XXX, elukoht: XXX, tel

+372 XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. L. L. hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Tuvastada, et L. L. (IKXXX) ei põlvne V. L.st (IK XXX) ning teha vastav kande

muudatus L. L. sünniakti (kustutada isa kanne).

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sündis hageja L. L. 30.11.2024 ning tema isana on

sünniakti kantud kostja V. L.. 2025.a juuli lõpus sai hageja seaduslik esindaja teada isadustesti

tulemused, mille kohaselt on I. M. L. L. bioloogiline isa tõenäosusega üle 99,9999%. Seega ei saa L.

L. isana tema sünniakti kantud V. L. olla L.i isa, mistõttu esineb alus isaduse vaidlustamiseks.

Hagiavalduse juurde on esitatud DNA isadustesti tulemus nr 5276, mille kohaselt on tuvastatud, et I.

M. on L. L. bioloogiline isa (dtl 7).

L. L. palub seadusliku esindaja V. N. kaudu tuvastada, et ta ei põlvne V. L.st.

2. 24.09.2025 esitatud vastuses tunnistab V. L. hagi, kinnitades, et L. ei ole tema poeg ja palus

tühistada tema isadus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja

võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kostja võttis oma vastuses hageja nõude õigeks.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui PKS § 84 lg 1 p 1 või

§ 86 kohaselt ei ole ühtki meest isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud PKS § 91

alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

Vastavalt PKS § 91 lg 1 on isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt

abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta

jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist

selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse

omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev

mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema

nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda

mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.

L. L. sünniakti on isana kantud V. L. (dtl 6).

Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest

mehest (PKS § 94 lg 2).

Hagiavalduse juurde esitatud DNA isadustesti tulemuse nr 5276 kohaselt on I. M.i tõenäosus olla L. L.

bioloogiline isa 99,9999%.

Seetõttu on tõestatud, et L. L. põlvneb I. M.ist ja viimane on hageja bioloogiline isa (dtl 7).

Kostja võttis omaks, et L. L. ei ole tema poeg (dtl 21).

Seega on nii DNA testi tulemuse kui kostja omaksvõtu/kinnistusega tuvastatud, et L. L. ei põlvne V.

L.st ning isa kanne lapse sünniaktis vale.

lapse mittepõlvnemine kostjast tuvastatud nii DNA-ekspertiisiakti kui ka kostja omaksvõtuga.

6. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus L. L. hagi V. L. vastu õigeksvõtuotsusega.

Menetluskulude jaotus

7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja

näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja

4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik