2-20-5767/142 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-5767

Kohtuasi

Puhver OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas“ vastu

kindlustushüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.11.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Puhver OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

140 977,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Puhver OÜ (registrikood 12411607), lepinguline

esindaja Toivo Voit

Kostja AB "Lietuvos draudimas" (välisriigi registrikood

110051834, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu, registrikood 12831829), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik ja Kadi Saluste

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Hallogren

OÜ (registrikood 11606088), lepinguline esindaja Toivo

Voit

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu otsuse resolutsiooni punkt I osas, milles maakohus

loetles rahuldamata jäänud nõuded (alapunktid a-c) ja resolutsiooni punkt II,

millega maakohus jättis kindlaks määramata kohtuotsuse täitmise korra.

Tühistamata osas jätta Harju Maakohtu 08.11.2024 otsus muutmata ja hagi täies

ulatuses rahuldamata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Jätta Puhver OÜ hagi rahuldamata.

2.2. Jätta kõigis kohtuastmetes Puhver OÜ kantud menetluskulud tema enda

kanda, AB "Lietuvos draudimas" (Eesti filiaali kaudu) kantud menetluskulud

Puhver OÜ kanda ja Hallogren OÜ menetluskulud tema enda kanda.

2-20-5767

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluses Puhver OÜ kantud menetluskulud tema enda kanda,

AB "Lietuvos draudimas" (Eesti filiaali kaudu) kantud menetluskulud Puhver OÜ

kanda ja Hallogren OÜ menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Puhver OÜ (hageja) esitas 17.04.2020 (täpsustatud 18.07.2022 menetlusdokumendis ja

09.10.2023 kohtuistungil) Harju Maakohtule AB „Lietuvos draudimas“ (kostja) vastu hagi,

milles palub mõista kostjalt (kindlustusandjalt) välja:



kindlustushüvitise 111 000 eurot hävinenud metsatraktori Forwarder Komatsu 855.1

(VIN 8550000293) eest, kindlustushüvitise 371 eurot traktori äravedamise eest ja

kindlustushüvitise 4765 eurot hävinenud metsaäkke UOT 3000 (VIN kood 1304301)

juhtimispult-kontrolleri (pult) eest AS LHV Pank (soodustatud isik, liisinguandja)

kasuks ja



viivise maksmata kindlustushüvitistelt alates 27.01.2020 kuni otsuse tegemiseni kindla

summana ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni määras

0,03% maksmata hüvitisest iga viivitatud päeva eest (alternatiivselt VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras;



alternatiivselt kindlustushüvitise 66 542 eurot ja viivise sellelt summalt soodustatud

isiku kasuks ning kindlustushüvitise 49 222,99 eurot ja viivise sellelt summalt hageja

kasuks;



kanda hagejale väljamõistetud summad üle kolmandale isikule Hallogren OÜ-le.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.03.2019 ehitusmasinate kindlustuse lepingu,

mille alusel on väljastatud kindlustuspoliis nr 2741013189 kehtivusajaga 30.03.2019–

29.03.2020. Kindlustustatud esemeks on metsatraktor UOT 3000 ja soodustatud isikuks

liisinguandja. Lisaks sõlmisid pooled ehitusmasinate kindlustuse lepingu, mille alusel on

väljastatud kindlustuspoliis nr 2949309491 kehtivusajaga 17.08.2019–16.08.2020.

Kindlustatud esemeks on traktor ja soodustatud isikuks on liisinguandja. Mõlema

kindlustuslepingu osaks on tüüptingimused E100/2018. Hageja liisis mõlemaid kindlustatud

esemeid liisinguandjalt.

1.2. 08.11.2019 läks traktor Valgamaal Vilaski metsa vahel töötamise ajal põlema ja hävis

tules. Tules hävis ka haakes olnud metsaäkke juhtimispult-kontroller (pult), mis asus traktori

2-20-5767

kabiinis. 27.01.2020 saatis kostja teate kahju hüvitamisest keeldumise kohta selgitusega

„kindlustusandja tellis asjaolude kindlakstegemiseks ekspertiisi riiklikult tunnustatud ekspert

MMlt. Ekspertiisi kohaselt ei süttinud ehitusmasin tööprotsessi käigus, vaid tegemist on

süütamisega”. Täiendavatest selgitustest kostja keeldus, samuti ekspertiisiakti väljastamisest.

Kostja teatas liisinguandjale, et seoses kindlustuspettuse katsega esitati materjalid politseile

kriminaalmenetluse algatamiseks.

1.3. Hagejale ei ole teada asjaolusid, mis viitaks tahtlikule süütamisele ja kindlustuspettusele.

Hageja juhatuse liige tegi 14.02.2020 politseile avalduse kriminaalasja algatamiseks, et

tuvastada, kas traktor hävis süütamise tagajärjel ning kes pani(d) süütamise toime.

Kriminaalasi algatati, kuid menetluse käigus tuvastati, et puudub kriminaalmenetluse alus ja

asi lõpetati.

1.4. Kindlustuslepingutes on kindlustatud riskiks mh tuli. Mõlemad esemed hävisid sama

kindlustusjuhtumi käigus. Süütamine ei ole tõendatud. Traktor oli kindlustatud summas 126

000 eurot, jäägi realiseerimisel sai liisinguandja 15 000 eurot, seega moodustab kahju 111 000

eurot (126 000 – 15 000). Omavastutuse 640 eurot on hageja metsaäkke kontrolleri hävimisest

tekkinud kahju hüvitamise nõudes juba enda kanda jätnud. Hageja nõuab hüvitist ka hävinud

traktori sündmuskohalt ära vedamise eest (veokulu 371 eurot käibemaksuta). Kindlustusandja

on kohustatud kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,03% välja

maksmata hüvitisest iga viivitatud päeva eest.

1.5. Hageja sõlmis 12.10.2021 nõuete loovutamise lepingu, millega loovutas

kindlustuslepingust tuleneva nõude Hallogren OÜ-le.

1.6. Maaletooja ja müügiesindaja hinnangul oli traktori turuhinnaks kindlustusjuhtumi

toimumise ajal 120 000 eurot. Eksperdi arvamuse kohaselt oli eeldatav kohalik turuhind

oktoobris 2019 110 200 eurot. Hüvitise arvutamisel tuleb aluseks võtta kindlustusväärtus 126

000 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

2.1. Hageja teavitas 08.11.2019 kostjat kahjujuhtumist. Teate kohaselt toimus kahjujuhtum

07.11.2019 ja teate sisu oli järgnev: „Töömees lõpetas ühe tüki maapinna ettevalmistamise ära

ja suundus uue tüki peale. Kui jõudis kohale ja alustas tööd oli masin seiskunud. Siis nägi

kabiini alt tulevat tossu/tuld. /---/Tekkis tulekahju ja hävis traktori kabiin ja seal sees olnud

adra juhtpult“. Kindlustusandja käsitas juhtumeid koos.

2.2. Põlengu asjaolude uurimiseks tellis kostja ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt RPlt

ja täiendava ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt MMlt. RP tuvastas, et traktor süttis

välistel põhjustel, lahtisest tule allikast ning kustutid süttinud masina kustutamiseks puudusid.

MM tuvastas, et tulekahju põhjustasid mitmed kõrvalised lahtise tule allikad; masinal on

olnud samaaegselt mitu iseseisvat, teineteisega mitte seotud tulekahju piirkonda. Ekspert tõi

mh välja temale kindlustusvõtja antud ütlused: „Operaator lõpetas ühel langil kündmise

(mineraliseerimise) ja sõitis masinaga mööda kruusateed teisele langile. Jõudes langile, siis

masin seiskus, mootor suri välja ja kohe lõi kabiini ukse juurest üles ligikaudu 1 meetri

kõrguse leegi millele järgnes suits.“ Kuna ekspertiiside tulemused ja osapoolte ütlused olid

vastuolus, keeldus kindlustusandja kahju hüvitamisest ja esitas avalduse kriminaalmenetluse

alustamiseks.

2-20-5767

2.3. Kostjal ei ole kohustust kindlustushüvitise tasumiseks. Hageja väited ja nõuded on

ebaõiged ja tõendamata. Tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Kindlustusvõtja ütlustest

nähtub, et traktor süttis sõidu ajal, mille tagajärjel tekkis kahju ka kabiinis puldile.

Ekspertiisidest nähtub, et tulekahju põhjustasid lahtise tule allikad, mis on teineteisest

sõltumatud, st tegemist on süütamisega ja see on toimunud mitmest eraldi paiknevast kohast.

Seega ei vasta hageja versioon juhtunust tegelikkusele ja kindlustusvõtja on esitanud andmeid

ja ütlusi, mis ei ole eluliselt usutavad.

2.4. Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et juhul kui tegemist on süütamisega, on

kahju tekkinud vandalismi tagajärjel. Hageja sellekohane väide on vastuolus kindlustusvõtja

varasemate ütlustega. Ei ole eluliselt usutav, et sõitmise ajal süüdati traktor kindlustusvõtjale

märkamatult mitmest kohast, kusjuures ekspertiisi kohaselt asus üks tulekolle kabiinis.

Soodustatud isik on ekspertiisidega tutvunud ega ole esitanud vastuväiteid.

2.5. Kostja ei nõustu ka nõude suurusega. Kindlustatud eseme kindlustusväärtuseks on selle

turuväärtus. MM leidis, et traktori tulekahjueelne turuväärtus oli 77 000 eurot ja jäänuki

väärtus 15 000 eurot. RP leidis, et tulekahjueelseks turuväärtuseks oli 80 000 eurot ja jäänuki

väärtuseks 25 000 eurot.

2.6. Hageja ei ole kostjat nõude loovutamisest teavitanud ega nõude loovutamise lepingut

esitanud. Nõude loovutamine võib olla tühine. Juhul kui soodustatud isik on märgitud

kindlustuspoliisile, ei ole täitmise nõue kindlustusvõtjal, vaid üksnes soodustatud isikul.

Seega kuna hagejal täitmise nõuet ei ole, ei ole võimalik hagi rahuldada.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis 08.11.2024 otsusega hagi rahuldamata, hageja ja kostja menetluskulud

hageja kanda ning kolmanda isiku menetluskulude tema enda kanda.

3.1. Maakohus kvalifitseeris pooltevaheline õigussuhte VÕS § 422 lg 1 alusel. Kuna mõlema

kindlustatud eseme poliisilt nähtus, et kui kindlustuslepingu dokumentides leidub vastuolusid,

lähtutakse tõlgendamisel järgmiste dokumentide tähtsuse järjekorrast, kus eelnev dokument

on järgneva ees ülimuslik: eritingimused - poliis - ehitusmasinate kindlustuse tingimused.

Asjas kohalduvad ehitusmasinate kindlustuse tingimused E100/2018. Tingimuste p-dest 2.1 ja

2.2.1 tulenevalt olid esemed kindlustatud VÕS § 423 lg 2 järgi tulekahju riski vastu.

3.2. Maakohus hindas järgmisi tõendeid.

3.2.1. Hageja esitas kohtule OÜ Lettore 02.07.2020 arvamuse. Uurimuse viisid läbi JL ja

riiklikult tunnustatud ekspert HR. Arvamusest nähtuvalt uurisid asjatundjad lähtematerjali

03.06.2020, vaatasid sündmuskoha üle 04.06.2020, seal viibis hageja juhatuse liige.

Arvamuse koostajad küsitlesid masina operaatorit KK 04.06.2020 ja tegid 23.06.2020

pulberkustutiga eksperimendi. Asjatundjad jõudsid järeldusele, et masina põlengu

algpõhjuseks on kergsüttiva aine süttimine mootoriruumi tagaosas vasakul pool. Süütamisele

viitavaid tunnuseid masina ja sündmuskoha ülevaatusel ei tuvastatud. Maakohus kuulas üle

JL, kes jäi arvamuse juurde, et põlengu algpõhjusena saab käsitleda masina toitesüsteemi

leket või muu kergsüttiva aine süttimist mootoriruumi toitesüsteemi komponentide

piirkonnast.

3.2.2. Kostja esitas kohtule kahju käsitlemise käigus kogutud RP arvamuse nr 1160/2019. RP

vaatas üle sündmuskoha 17.11.2019, s.o 10 päeva pärast tulekahju, sündmuskohal seisis

2-20-5767

põlenud traktor. RP järeldas maapinnal olevate jälgedest ja traktori asukohast, et viimane

toodi kohale puksiiri abil, masin ise oli siiski liikunud 20 meetrit sinna kohta, kus ta oli

väidetavalt põlema läinud. Masina tehniline seisund oli ebarahuldav, kuid masinat oli

aktiivselt eelnevalt kasutatud. Samas ei leidnud ta akusid. Tulekahju käigus kahjustusi saanud

kabiini uks oli suletud, mida kinnitas kiilunud lukusti. Avausi, mille käigus oleks kandunud

tuli kabiini, ei olnud. Mootoriruumis, kus põleng süttis, ei olnud süttimiseks vajalikke eeldusi

– kõrgtemperatuurilisi detaile ja elektrijuhtmestikku, masina õnarustes ei olnud pulberkustuti

ladestusi, masina ümber ei olnud ka tühjaks lastud tulekustuteid. RP järeldas sündmuskohta ja

masinat uurides, et masin oli süttinud välistel põhjustel, lahtise tule allikast, süttinud masina

kustutamiseks ei olnud kustuteid. Masina turuväärtus enne õnnetusjuhtumit oli 80 000 eurot,

jäänuki väärtus 25 000 eurot. Kohus kuulas RP üle tunnistajana. Istungil ütles ta lisaks

kirjalikule arvamusele, et vaidlusalune masin oli toodud treileri peal ja metsasihi juures maha

laaditud. Lisaks ütles ta, et masin oli seest olnud paksu muda täis, akukastid olid servani muda

täis, akud olid eemaldatud, tagaosas oli paakide plokk kinnitamata, viltu, kütusepaagil ei

olnud korki, kuid need polnud saanud tulekahjus kannatada. Ta ei välistanud, et tulekahju võis

tekkida rikkest, mootoriruumi tagaosas, seal oli kõige suurem temperatuur ja põlengu tekke

üks koht, aga lisaks oli põlenud üks rehv. Tunnistaja jäi selle juurde, et põleng sai alguse

välisest tuleallikast – mingi asi on masina väljast põlema pannud, kuid talle jäi arusaamatuks,

kuidas tuli pääses mootoriruumi, mistõttu oli palunud kindlustusseltsilt erialaeksperti. Ta

seletas, et rehvi süttimise koht oli põlengust teatud maa eemal nagu oleks mingi vedelik selle

süütanud, rehv oli pealt, mitte masinapoolsest küljest põlenud. Rehvid olid nii kulunud, et

selliste rehvidega metsas töötades võib jääda kinni.

3.2.3. Kostja esitas kohtule MM 22.01.2020 arvamuse nr 200101 ja täiendava avamuse. Ta

tegi masina vaatluse 21.11.2019 Tinu külas ja 10.12.2019, 02.01.2019, 16.01.2020 MFO OÜ

platsil. MM jõudis asjaolude, operaatori ja omaniku selgituste põhjal järeldusele, et traktoril

on olnud samaaegselt mitu iseseisvat, teineteisega mitte seotud põhilist tulekahju kolde

piirkonda. MM hindas operaatori selgitusi ja tulekahjus uuritud masina kahjustusi ning leidis,

et operaatori selgitus on vastuolus tule tekkimise ja leviku seaduspärasustega. Kirjeldatud

olukord ei ole kooskõlas põlemise seaduspärasusega (kolmnurgaga), sest puudus süüteallikas

ja põlevmaterjal 1 m kõrguste leekide tekkimiseks vertikaalsuunas. Selles piirkonnas asetsesid

katkenud voolikud horisontaalselt ja suunaga eest taha. Paremal pool paiknesid katkenud

voolikud vertikaalselt. Kabiini aluste paneelide vahed on ligikaudu 10 mm laiused, mille

vahelt 1 meetri kõrguse leegi tekkimine on võimatu. MM leidis, et potentsiaalsetest

põlevvedelikest (diislikütus, hüdraulikaõli, jahutusvedelik, klaasipesuvedelik, mootoriõli) ei

piisa tulekahju tekkeks, vaja on süüteallikat, mida masina vaatlusel ei olnud näha. Arvamusest

nähtuvalt oli masin enne süttimist töötanud laitmatult.

3.2.4. Kohus kuulas tunnistajana üle MM, kes selgitas istungil, et masina vaatlusel nähtu

põhjal ei saanud selle masinaga töötada. Tekkis küsimus, kuidas oli võimalik, et masinat

kasutati nii, et pealüliti taga puudusid juhtmed ja mootoris puudus õli. Tema selgituste ja

arvamuse järgi on ebaloogiline, et käiguteel ei olnud temperatuuri kahjustusi, aga rehvil oli.

Lisaks kinnitas ta, et kabiini all on paneelil spetsiaalne kustutusava, kuhu operaator lasi

kustuti väidetavalt tühjaks, kuid kabiinialust ruumi ei kustutatud pulberkustutiga, kuna

ladestusi polnud kabiini all ega kabiini aluses ruumis.

3.2.5. Operaator, s.o vaidlusaluse traktori juht, kes töötas masinaga, on isik, kelle eest

kindlustusvõtja vastutab tingimuste E100/2018 p 20.1 järgi (kindlustusvõtjaga on võrdsustud

isik, kes töötab kindlustusvõtja juures, kindlustusvõtja poolt majandustegevuses kasutatav

isik). Operaator oli andnud selgitusi kindlustusandjale, et ta sõitis masinaga mööda kruusateed

langile, kus vaidlusalune juhtum aset leidis. Kohtule esitatud RP arvamuse ja tema ütluste

2-20-5767

kohaselt ei ole masin sõitnud vaidlusalusele langile mööda kruusateed ning see toodi langi

juurde treileriga, kuna maas asuvad mahalaadimise jäljed. RP arvamust ja istungil antud ütlusi

hinnates leidis kohus, et kindlustusandjale uuringu käigus antud selgitused Komatsu

sõitmisest mööda kruusateed langile, ei ole õiged.

3.2.6. RP, MM ja Lettore OÜ arvamustest nähtub, et operaatori sõnutsi kasutas ta tulekahju

kustutamiseks kolme pulberkustutit, millest üks oli kabiinis, mida ta kasutas masina vasakult

kabiini altpoolt tuleva leegi kustumiseks (olles ise kabiinis), teine masina küljes väljas, mille

ta tõi ära ja üritas kabiini alust leeki kustutada, ja kolmanda tõi oma autost. Operaatori

kirjeldusi, MM kirjalikku arvamust ja ütlusi hinnates, asus maakohus järeldusele, et

ebausutavad on hageja väited sellest, et traktori tulekahju kustutamiseks kasutati tegelikult

tulekustuteid, kuna usutav ei ole nende kadumine pärast põlengut sündmuskohalt, sest

pulberkustuti ladestused olid seal, kuhu kustutit polnud üldse suunatud (suunatud oli 2 tükki

kabiini alla ja viimane väike kustuti masina külje pealt 1-2,5 m kauguselt masina võrede

suunas ja mis ka midagi ei aidanud). Isegi, kui Lettore OÜ katse järgi ei jää teatud juhtudel

kustutuspulbri jääke, ja kui kahe esimese kustuti pulbrijääke just põlengu tõttu ei jäänudki, on

MM arvamust ja ütlusi hinnates kohtul võimalik järeldada, et ka kolmandast tulekustutist 1,5-

2 meetri kauguselt mootori võrede vahele pihustatud leegi kustutamiseks (millest polnud

operaatori sõnul ka abi) ei saanud sellisel juhul jääda ladestusjääke, veel vähem neid sattuda

masina mootori esiotsa radiaatori võrede vahele. Kohtu arvates viitavad pulbrijäljed radiaatori

võrede juures hilisemale, näiteks tulekahju järgsele kasutamisele eesmärgiga luua näilik pilt

sellest, nagu oleks üritatud tulekahju kustutada.

3.2.7. MM arvamuse ja ütlustega on tõendatud, et väited, et operaator lülitas lüliti välja, ei ole

õiged ning seda ei kinnita ka hageja esitatud Lettore OÜ arvamus. Ühestki arvamusest ega

ütlustest ei nähtu, et masina tulekahju oleks saanud alguse elektrisüsteemi rikkest. Isegi, kui

masin oli langil (mitte kruusateel) liikunud (sõitnud), mis nähtub RP arvamusest, ei tähenda

märgitu seda, et masin oli tegelikult vahetult enne tulekahju sõiduvõimeline. Lisaks nähtus

arvamusest ja ütlustest, et pealüliti taga puudus elektrijuhtmestik, mis on vajalik masina

mootori töötamiseks. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et ebaõiged on andmed, et

masin sõitis langil ja jäi järsku seisma, mootor seiskus ja siis lahvatas kõrge 1-meetrine leek

masina kabiini vasakpoolsest küljest kabiini alt.

3.2.8. RP arvamusest ja ütlustest istungil nähtus, et masina kabiini uks oli tulekahju ajal

suletud, mida kinnitas kiilunud lukusti. Seega väited, et operaator väljus kabiinist (pärast seda

kui ta oli 1. tulekustutiga väidetavalt esimesed leegid kustutanud) ja jättis ukse lahti, pole

õiged. Kohus leidis, et operaator on esitanud ebaõigeid andmeid selle kohta, et ta viibis

tegelikult kabiinis, kui tulekahju tekkis.

3.2.9. RP arvamus ja ütlused ning MM arvamus ja ütlused kinnitavad, et tulekahju põhjuseks

on põlevvedeliku süttimine masina erinevates osades ehk et tulekahju ei tekkinud masina enda

tööprotsessi käigus. OÜ Lettore asjatundjad ja JL oma ütlustega ei välistanud eeltoodut.

3.2.10. Maakohus leidis, et MM arvamusega on tõendatud, et juhtumi eelne traktori

turuväärtus oli 77 000 eurot. Kohtul puudub alus kahelda arvamuses, kuivõrd juba jäänuki

müügihind 15 000 eurot viitab MM põhjendatud arvamusele, lisaks on ta arvamuse andmisel

võrrelnud sarnaste masinate müügihindu. MM ja RP arvamustega on ümber lükatud hageja

esitatud Toomas Alekõrsi arvamuses 17.01.2022 toodud traktori müügihind 110 200 eurot

(2019. a oktoober), traktori ostu-müügilepingus märgitud ostuhind, Seesami

kindlustuspakkumises märgitu, MFO 2018. a pakkumises märgitu, Kaarlaid OÜ 02.09.2021

2-20-5767

pakkumises märgitu. Traktori varakahju ulatus on tingimuste p 6.3 ja 13.1 ning VÕS § 128 lg-

te 2 ja 3 ning § 476 lg 1 järgi 62 000 eurot.

3.3. Maakohus asus kõiki kostja esitatud tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et

kindlustusvõtja on avaldanud kindlustusandjale traktori teekonna, temaga sõitmise,

tööprotsessi järsu väidetava seisma jäämise, tulekahju enda asjaolude, pärast tulekahju

tekkimist koha peal tegutsemise kohta (uks jäeti lahti, tegelikult kinni; kolme tulekustutiga

kustutamine, mis ei ole tõendatud; pealüliti väljalülitamine, tegelikult oli lüliti sees, kuid

juhtmeköidis puudus selle tagant ja oli rebimisjälgedega; juhi iste oli pööratud tegelikult

avariiväljapääsu poole mitte ukse poole; sealt, kus operaator võttis teise kustuti, ei olnud

kustuti paiknemisele iseloomulikke kinnitusjälgi, sest masin töötades vibreerib ja kustuti

hõõrdudes jätaks jäljed) ebaõigeid andmeid, rääkimata ebatõenäolisest akude ja tulekustutite

varastamisest pärast tulekahju. Ka hageja esitatud Lettore OÜ arvamus ja JL ütlused ei ole

tegelikult vastuolus kostja tõenditega.

3.4. Kostja tõendas, et traktor ei olnud piisavalt hooldatud pärast samal aastal varem toimunud

juhtumit. Masina tehnoseisund ja rehvide seisund oli asjatundjate MM ja RP arvamusi

arvestades halb. Kostja tõendas hageja 2019. a majandusaasta aruandega, et hageja tegeleb

metsamajandust abistavate tegevustega ja tema põhitegevusaladeks on metsauuendusteenuse

pakkumine metsaäkkega ja metsamaterjali väljavedu, millega pidi jätkama 2020. See

võimaldab järeldada, et halvas tehnilises olukorras traktori eest hüvitise saamine läbi

väidetava justkui ootamatult tööprotsessi käigus tekkinud tulekahjujuhtumi, on hageja

huvides, et teenida hüvitise kaudu kas uut või parandatud masinat kasutades oma

majanduslikke huve. Siinkohal ei oma tähtsust hageja esitatud tõendid, et halvas tehnilises

seisundis oleva masinaga töötati, mida kinnitavad hageja esitatud novembris 2019 tehtud

tööde aktid ja lepingud, sest märgitu ei väära masina ja selle rehvide halba tehnoseisundit.

3.5. Kostja tõendas, et kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale tulekahju asjaolude kohta

ebaõigeid andmeid selleks, et luua kindlustusandjale teadlikult vale ettekujutus ootamatult

ettenägematust traktoriga tööprotsessi käigus tekkinud tulekahjust, mida kohtu hinnangul ei

saanud toime panna keegi võõras hagejaga mitteseotud isik. Tõendid kinnitasid seda, et

tegelikult pole juhtum aset leidnud nii nagu seda on kindlustusvõtja kindlustusandjale kahju

käsitlemise käigus deklareerinud. See juhtum on tekitatud ja aset leidnud kindlustusvõtja

huvides, et juhtumi kaudu saada kostjalt rahalist hüvitist halvas tehnilises olukorras oleva

töömasina eest. Ükski tõend ei kinnita ega tõstata isegi kahtlust, et teo võis toime panna

halvas seisundis oleva masina osas hoopis kolmas isik (kes teadis, millal masin tuuakse

langile, rebis ära juhtmeköidise pealüliti tagant, lülitas sisse pealüliti, muutis kabiinis istme

asendit, pani kabiini ukse kinni, pani masina põlema, tuli kohale pärast tulekahju ja võttis ära

tulekustutite tühjad kestad, akud), mis võimaldaks pidada juhtunut tingimuste p 2.2.3 mõttes

vandalismiks. Kostja tõendas, et vaidlusalune juhtum ei ole VÕS § 423 lg 1 ja tingimuste

E100/2018 p 2.2.1 ja p 2.2.3 tähenduses kindlustusjuhtum. Nimetatud põhjendustel ei ole

kostjal VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 422 lg 1, § 476 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 1 alusel ja

tingimuste p-de 12 ja 13 järgi kohustust maksta hüvitist kahjustatud traktori eest 62 000 eurot,

sinna kabiini põlenud puldi eest 4765 eurot ega traktori langilt (pärast põlengut) äravedamise

kulude hüvitist 371 eurot.

3.6. Isegi, kui lugeda juhtum kindlustusjuhtumiks, leidis maakohus, et kindlustusvõtja poolt

käesolevas asjas ebaõigete andmete esitamine juhtunu asjaolude kohta (sündmusest ebaõige

ettekujutuse loomine kindlustusandjale) on tingimuste p 4.3 tähenduses teadlik ning VÕS §

448 lg 2 mõttes tahtlik tegu, et panna kindlustusandja olukorda, kus kindlustusandja maksaks

talle vale ettekujutuse alusel loodud kindlustusjuhtumi eest kindlustusvõtjale hüvitist. Selline

2-20-5767

kindlustusvõtja tegevus on VÕS § 104 lg 5 järgi oma lepingupartnerile ehk kindlustusandjale

kahju tekitamine varalise kohustuse näol, mida kindlustusandjal tegelikke asjaolusid

arvestades pole. Seetõttu on kostjal õigus keelduda ka VÕS § 449 lg 2 alusel täielikult kahju

hüvitamist. Siinkohal ei ole kohtul vaja analüüsida, kas kindlustusandjal oli õigus keelduda

kahju hüvitamisest tingimuste p 3.20 (välistus, kui ese ei vastanud tehnoseisundile) või

tingimuste p 10.11.1 ja VÕS § 139 järgi kahju hüvitist vähenda (põhjusel, et tulekustuteid ei

kasutatud).

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

4.1. Maakohus rikkus materiaalõiguse norme.

4.1.1. Maakohus jõudis ekslikule järeldusele, et vaidlusalune juhtum ei ole VÕS § 423 lg 1 ja

tingimuste E100/2018 p-de 2.2.1 ja p 2.2.3 tähenduses kindlustusjuhtum. Kindlustusleping on

sõlmitud koguriskikindlustuse vormis ja kindlustusjuhtumiks on kindlustusobjekti hävimine

ükskõik millisel põhjusel, v.a tingimuste p-s 3 loetletud välistused. Ühegi p-s 3 nimetatud

välistuse esinemist ei ole tõendatud.

4.1.2. Maakohtu otsus ei ole tulekahju tekkimise tuvastamise osas piisavalt põhjendatud, et

saaks teha järelduse, nagu oleks hageja esitanud valeandmeid kahju toimumise asjaolude

kohta.

4.1.3. Maakohus lähtus ekslikult eeldusest, et hageja peab tõendama, et masinat ei süüdatud ja

see süttis töö käigus. Esiteks ei ole võimalik esitada tõendeid selle kohta, mida pole juhtunud,

st hageja ei saa tõendada mittesüütamist. Teiseks ei ole hageja kohustus tõendada, mis

konkreetselt põlengu põhjustas. Hageja on VÕS § 448 lg 1 järgi esitanud kostjale lepingu

täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet ja tõendeid sellises mahus, nagu

kindlustusvõtjalt võib seda mõistlikult oodata.

4.1.4. Kostjal tuli tõendada, et esineb asjaolusid, mis seaduse ja kindlustuslepingu tingimuste

kohaselt annaksid talle aluse hüvitise maksmisest keelduda, eelkõige tõendada, et hageja on

andnud kindlustusjuhtumi kohta ebaõiget teavet (VÕS § 448 lg 2). Kostja ei väitnud ega

tõendanud, et traktori oleks süüdanud isik, kelle eest vastutaks kindlustusvõtja ja/või

soodustatud isik. Samuti ei esitanud kostja väiteid ega tõendeid, et süüdati tahtlikult (VÕS §

452 lg 1 nõue). Maakohus ei lähtunud otsuse tegemisel tõendatud faktidest, vaid oletustest, et

pole välistatud, et masin süüdati põlema ning usutav ei ole akude, kustutite, tööriistade,

valgustite jne vargus.

4.1.5. Maakohus luges tõendatuks, et kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale tulekahju

asjaolude kohta ebaõigeid andmeid selleks, et luua kindlustusandjale teadlikult vale

ettekujutus ootamatult ettenägematust traktoriga tööprotsessi käigus tekkinud tulekahjust,

mida kohtu hinnangul ei saanud toime panna keegi võõras hagejaga mitteseotud isik.

Hagejaga seotud isikuteks on hageja juhatuse liige TJ, kes põlengu ajal viibis 80 km kaugusel

Tartus, ning traktoriga töötanud operaator KK. Kummagi osalemist traktori põlema panemises

pole menetluses arutatud, kostja pole sellekohaseid väiteid ega tõendeid esitanud. Kostja

hüvitamiskohustus tekkis lepingust ja selles fikseeritud sündmusest, mitte hagejaga seotud

isiku põlengujärgsetest selgitustest. Isegi juhul, kui maakohus oleks tuvastanud tahtliku

valeandmete esitamise, oleks pidanud kaaluma rikkumise olulisust ja näitama, kas

2-20-5767

kindlustusandjal tekkis mingite ja milliste valeandmete esitamise tõttu kahju. Kohus ei ole

seda teinud.

4.1.6. Maakohus leidis ebaõigesti, et juhtumi-eelne traktori turuväärtus oli 77 000 eurot.

Maakohtu järeldus traktori turuhinnast on vastuolus TsÜS § 65, VÕS § 479 lg 2 ja tingimuste

p 6.3 sätetega. Maakohus tugines MM arvamusele, kuid jättis arvesse võtmata

võrdlusmasinate Eestisse toimetamise kulu. Maakohus ei arvestanud MM seisukohaga, et

tema arvamuses antud hinnangule traktori turuväärtuse kohta tuleb igal juhul juurde arvestada

transpordikulu.

4.2. Maakohus rikkus menetlusnorme.

4.2.1. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja täpsustas haginõuet

18.07.2022

apellatsioonkaebuse esitamisel ja kinnitas seda 09.10.2023 kohtuistungil, et olles saavutanud

ja esitanud kohtule kokkuleppe soodustatud isikuga, palus hageja kogu summa, viivise ja

kohtukulu välja mõista soodustatud isiku kasuks.

4.2.2. Maakohus jättis käsitlemata hageja faktilised väited kostja asjatundjate arvamuste kohta

ning hageja osundatud vastuoludele, ebaloogilisustele ja järelduste ekslikkusele RP ja MM

arvamustes. Kostja ei ole ühtki hageja sellekohast seisukohta ümber lükanud ega

vaidlustanud.

4.2.3. Maakohus jättis analüüsimata ja arvestamata hageja asjatundjate traktorite vaatluse

tulemustest tehtud järeldused.

4.2.4. Ainus MM ja kohtu viidatud operaatori kirjelduse lahknemine põlemise

seaduspärasusest seisnes selles, et operaatori kirjelduse kohaselt märkas ta kabiini vasaku

ukse juurest vertikaalsuunas tõusnud 1 m kõrgust leeki, mis MM ja kohtu arvates ei olnud

võimalik, kuna selles piirkonnas asetsesid katkenud voolikud horisontaalselt ja paremal pool

paiknesid katkenud voolikud vertikaalselt.

4.2.5. Arusaamatuks jääb maakohtu viidatud MM seisukoht, et masina vaatlusel ei olnud näha

süüteallikat, mis on vajalik tulekahju tekkeks. Järeldus, et diiselmootoriga masinad, mis töö

käigus süttivad, ei saagi süttida, kui neil ei ole mingit täiendavat erilist süüteallikat, on

üldtuntud teadmise ja praktilise eluga vastuolus.

4.2.6. Maakohtu arvates viitasid pulbrijäljed radiaatori võrede juures hilisemale, näiteks

tulekahju järgsele kasutamisele eesmärgiga luua näilik pilt sellest, nagu oleks üritatud

tulekahju kustutada. Hageja märgib, et kostja ei esitanud väidet põlengujärgsest pulbri

laskmisest traktorile kustutamisest näiliku pildi loomiseks. Sellist väidet ei ole arutatud ega

sellekohaseid tõendeid esitatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-d 2 ja 4).

4.2.7. Kohtu järeldus põlengujärgsest näilikust kustutamisest on vastuolus ka tõenditega. Kui

näilik kustutamine oleks toimunud kohtu versiooni kohaselt peale põlengut, siis oleks kogu

kustutuspulber täies mahus olnud nii RPle kui MMle selgelt nähtavalt seal, kuhu seda peale

põlengut lasti – põlengukohtades mootoriruumis, kabiinis ja kabiini all. Selle kogust poleks

vähendanud ei termiline lagunemine ega kustutusvesi. MM on oma aktis fikseerinud, et ta

nägi kustutuspulbri jääke vaid mootori esivõrel, mida kuumus ei olnud kahjustanud. Kohtu

oletust, et hageja tuli peale põlengut ning lasi näilikult kustutades pulbrit ainult tulest

puutumatule esivõrele, ei saa lugeda eluliselt usutavaks.

2-20-5767

4.3. Kohus esitas otsuses vastuolulisi seisukohti, jättes tõendid hindamata ning neist tulenevad

järeldused analüüsimata, otsuses on tõendatuks loetud terve rida üksteist välistavaid

asjaolusid.

4.3.1. MM kinnitas 11.12.2023 istungil, et kabiinis oli eraldi tulekahju alguspunkt, kuid

01.04.2024 istungil tõdes vastuoluliselt, et kleebis koos aknaklaasiga oli enne purunenud kui

tuli jõudis kabiini. Tuvastanud on, et maapinnale langenud kabiiniklaasi killud ei ole

seestpoolt tahmased, mis tähendab, et klaasid sulasid ja purunesid välise kuumuse mõjul, mil

kabiinis veel tuld ei olnud. See omakorda välistab esialgse tulekolde olemasolu kabiinis.

Kohus luges mõlemad teineteist välistavad väited tõeseks.

4.3.2. Ühelt poolt ei seadnud maakohus kostja asjatundjate järeldusi masina iseseisvast

liikumisest ja laitmatust töötamisest enne süttimist kahtluse alla, teiselt poolt asus järeldusele,

et ebaõiged on andmed, et masin sõitis langil.

4.3.3. Maakohus leidis, et MM arvamuse kohaselt sai operaator küljeaknast näha leeke, mis

tulid kabiini alt ukseava piirkonnast ning samas leidis, et kabiini alt tulevad leegid said olla

väikesed, mida ei pruukinud ukse aknast näha.

4.3.4. Maakohus luges põhjendamatult ebaõigeks hageja väited, et vasakpoolne rehv võis ise

süttida kuumuse või sulavate/põlevate plastist kabiiniklaaside kukkumise tagajärjel põhjusel,

et RP ütluste kohaselt oli rehvi süttimise koht põlengust teatud maa eemal.

4.3.5. Maakohus ei selgitanud ega põhjendanud, millele tuginedes ta leidis, et tuli ei saanud

levida ühest suurema põlemiskahjustusega kohast, nn koldest, ühe meetri kaugusele teiseni,

mistõttu tuleb neid käsitleda iseseisvate süttimiskohtadena.

4.3.6. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja esitatud Lettore OÜ arvamus ja JLi ütlused ei ole

vastuolus kostja tõenditega.

4.3.7. Hagejale ei ole teada ühtki vastuolu operaatori ütluste ja tuvastatud faktiliste asjaolude

vahel. Tehniliselt oli võimalik tulel levida ühest tekkinud koldest. Maakohus jättis

tähelepanuta, et operaatori sõnul lasi ta läbi spetsiaalse kustutusava kabiini alla 1-1,5 m

kauguselt pool 1,5kg kustuti sisust, mis tähendab, et läbi küljepaneelis olnud 4 cm

kustutusava sai sisse lennata maksimaalselt 7,5 g kustutuspulbrit. Küljeluugid ei olnud

takistuseks leekide väljapääsule.

4.3.8. Maakohus jättis andmata hinnangu MM järeldusele, et enne põlengut puudus mootoris

õli, mistõttu traktor ei saanud töötada ega liikuda ning jättis kõrvale hageja vastuväited selle

kohta, et MM poolt tegelikult tuvastatud fakt seisnes selles, et põlengujärgselt oli õlitase

mootoris 3 mm allapoole ettenähtut, mis ei mõjuta mootori tööd kuna traktori mootoris on 26

liitrit õli.

4.3.9. Maakohus järeldas, et ei ole eluliselt usutav, et tühjad tulekustuti kestad ja akud

varastati tulekahju järgselt, jättes tähelepanuta, et politseile ei tundunud, et vargus oleks olnud

eluliselt mitteusutav.

4.3.10. Maakohus kordas kostja alusetuid kinnitusi sellest, et akukastid olid täitunud mudaga,

mis pärinesid 2019 kevadel asetleidnud kahjujuhtumist ning leidis, et kostja on tõendanud, et

kõrvaldamata olid 2019 juhtumist tekkinud vigastused. Maakohus jättis tähelepanuta tõendid

traktori remondi ja asjaolu kohta, et peale remonti töötas masin probleemideta igapäevaselt

metsalankide mineraliseerumisel.

2-20-5767

4.3.11. Maakohus eksis tõendite ja väidete hindamisel traktori turuhinna määramisel. Jäänuki

realiseerimishind ei tõenda turuhinna õiget määramist.

4.3.12. Maakohus jättis hindamata hageja väited MM akti ja ütluste kohta ning vastu võtmata

hageja tõendi, mille kohaselt kustutuspulbri jääkide esinemist ei saanud tulekoldes peale

põlengut esineda. MM on korduvalt kinnitanud, et kustutuspulber on jahvatatud sool ning

nõustus istungil, et võib-olla see on sooda. Intensiivse põlemise kohtades ei saanudki

põlengujärgselt olla näha lagunemata mittelahustunud kustutuspulbrit, just selle esinemine

oleks olnud küsimusi tekitav.

4.3.13. Maakohus jättis tähelepanuta, et MM sõnul ei ole tal praktikast teadmisi traktori

värvkatte süttimistemperatuuri kohta. Samas jättis maakohus vastu võtmata hageja esitatud

tõendi selle kohta, et traktori metalldetaili värvkattele tekivad esimesed värvikahjustused alles

alates 400 kraadist. Ekspertiisitaotluse rahuldamata jätmisega ja samas kostja vastavale

tõendamata väitele tuginemisega otsuses rikkus kohus poolte võrdse kohtlemise printsiipi

(TsMS § 7) ning hageja õigust esitada tõendeid (TsMS § 199 lg 1 p 5).

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada

ja maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus loetles hageja nõuded kohtuotsuse

resolutsiooni punkti I alapunktides a-c. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu

resolutsiooni punkti II, millega maakohus jättis kindlaks määramata kohtuotsuse täitmise

korra. Muus osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta

kohtuotsuse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei muuda,

nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda

neid.

7. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja täpsustas haginõuet 18.07.2022 ja kinnitas

09.10.2023 kohtuistungil, et palub kogu hüvitise, viivise ja menetluskulu välja mõista

soodustatud isiku LHV Pank AS kasuks. Maakohtu eksimus selles, et on otsuse lk-l 31 ja

resolutsiooni punktides I ja II märkinud, et hagi jääb rahuldamata osas, milles hageja palus

välja mõista hüvitise osaliselt LHV Pank AS-i ja osaliselt hageja kasuks, samuti on jätnud

rahuldamata taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, ei ole siiski kaasa toonud

ebaõiget lahendit. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsioonist välja punkti I

alapunktid a-c ning kajastab tervikresolutsioonis üksnes, et hagi jääb rahuldamata. Samuti

jätab ringkonnakohus välja resolutsiooni punkti II, kuivõrd hageja on menetluse käigus

kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramisest loobunud.

8. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on

õigesti leidnud, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Tingimuste E100/2018 p 2.1 järgi on

kindlustusjuhtum „igasugune kindlustatud eseme ootamatu ja ettenägematu kahjustumine või

hävimine, välja arvatud punktis 3. Välistused (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning

mille puhul kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust).“ Seega peab

2-20-5767

kindlustusjuhtum vastama kindlustustingimuste p-s 2.1 sätestatud eeldusele – siinse vaidluse

asjaoludel peaks tulekahju, milles kindlustatud vara hävis, olema ootamatu ja ettenägematu.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et metsatraktor on süüdatud (mitte ei toimunud masina

süttimine, nagu väidab hageja). Seega ei ole tulekahju ootamatu ja ettenägematu, s.o tegemist

pole kindlustusjuhtumiga.

Kuna hageja on esitanud kostjale ebaõiget teavet tulekahju asjaolude kohta, on maakohus

õigesti järeldanud, et süütamine toimus kindlustuspettuse toimepanemiseks ja ebaõigeid

andmeid on esitatud tahtlikult selle varjamiseks. Tingimuste E100/2018 p 4.3 kohaselt

vabaneb kostja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on esitanud

kostjale teadlikult valeandmeid kahju toimumise asjaolude või kahju suuruse kohta.

9. Vastupidiselt apellatsioonkaebuses väidetule ei ole maakohus lähtunud eeldusest, nagu

hageja peaks tõendama, et masinat ei süüdatud, vaid et see süttis iseeneslikult töö käigus.

Maakohus ei ole tõendamiskoormist ebaõigesti jaganud ega pannud hagejale negatiivset

tõendamiskoormist (mittesüütamise tõendamist). Siinses asjas on maakohus tõendeid hinnates

jõudnud järeldusele, et kostja vastuväide traktori tahtliku süütamise kohta on tõendatud.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejal oli

menetluses võimalik tõendada oma versiooni traktori süttimise kohta, samuti oli kostjal

võimalus tõendada oma väidet, et traktor on süüdatud tahtlikult. Maakohus on põhjendatult

leidnud, et kostja on tõendamiskoormise täitnud. Seega ei ole kohus mitte ebaõigesti jaotanud

tõendamiskoormist, vaid tõendite igakülgse hindamise tulemusena tuvastanud, et kostja

versioon tulekahjust on kooskõlas asjaolude ja tõenditega.

10. Hageja hinnangul ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et traktori oleksid süüdanud isik

või isikud, kelle eest vastutaks hageja ja/või soodustatud isik. Samuti ei ole kostja esitanud

väiteid ega tõendeid, et keegi nimetatud isikutest oleks süütamise toime pannud tahtlikult.

Maakohus järeldas, et hageja on kostjale esitanud tulekahju asjaolude kohta ebaõigeid

andmeid selleks, et luua kindlustusandjale teadlikult vale ettekujutus ootamatult

ettenägematust traktori tööprotsessi käigus tekkinud tulekahjust. Maakohtu hinnangul ei

saanud seda toime panna keegi võõras hagejaga mitteseotud isik. Apellatsioonkaebuses leiab

hageja, et traktori süütamist hagejaga seotud isiku poolt ei ole kohtumenetluses arutatud ja

kohtu hinnang on erinev kummagi poole hinnangust. Ringkonnakohus hageja väidetega ei

nõustu. Kostja on juba hagile vastates (dtl 84, p 4.5) märkinud, et traktor hävis süütamise

tagajärjel. Hageja on menetluses läbivalt väitnud, et masin süttis ajal, mil seda kasutas hageja

töötaja, kes on detailselt kirjeldanud tulekahju algust ja oma tegevust selle ajal. Olukorras, kus

menetluses on tuvastatud, et traktor tegelikult süüdati ja hageja töötaja ütlused tulekahju tekke

ja kulgemise kohta ei ole tõesed, ei saa väita, nagu ei oleks menetluses arutatud, et süütamine

toimus hagejaga seotud isiku poolt.

11. Hageja leiab, et isegi juhul, kui maakohus oleks tuvastanud tahtliku valeandmete

esitamise, oleks ta pidanud kaaluma rikkumise olulisust ja näitama, kas kindlustusandjal

tekkis mingite ja milliste valeandmete tõttu kahju. Ringkonnakohtu hinnangul, esitades

valeandmeid, mis võimaldavad pidada tulekahju kindlustusjuhtumiks, on valeandmete

esitamine käsitletav olulise rikkumisena. Juhul, kui kostja oleks sündmuste käiguga

nõustunud, oleks see tekitanud kostjale kindlustushüvitise suuruse kahju.

12. Hageja töötaja KK selgitas, et lõpetas metsatraktoriga töötamise ligi kolme kilomeetri

kaugusel raielangil, sõitis uuele langile, misjärel pärast kündeketaste maha asetamist sai masin

liikuda enne süttimist uuel raielangil ligi 15–20 meetrit.

2-20-5767

Samas on asjas tuvastatud, et metsatraktoril oli rebimise teel eemaldatud pealülitisse ja

teistesse lülititesse suunduv juhtmeköidis. MM hinnanguga on tõendatud, et sellel on

tõmbamise jäljed – nähtavad juhtmesooneste mehhaanilise purunemise jäljed, traadid ei olnud

muutunud kuumuse mõjul rabedaks, vaid säilitanud vasele omase plastilisuse, poltide alla

kinnituvad klemmid olid deformeerunud ühes suunas. Ühelgi juhtmesoonel ei tuvastatud

elektrilisest soojuslikust toimest põhjustatud sulamisi. Kui juhtmestik oleks tulekahju ajal

olnud paigaldatud, siis oleksid pistiku mõlemad pooled saanud tulekahjustusi, mistõttu oleks

pistiku korpused sulanud kokku. Kokku sulanud pistikukorpuste olemasolul ei saanuks pistiku

klemmid olla nähtavad. Juhtmeköidise puudumine välistab võimaluse, et sõiduk liikus

põlemiskohta omal jõul, kuivõrd ilma elektrienergiata masin ei käivitu. RP arvamuse

1160/2019 kohaselt vaatas eraekspert üle sündmuskoha 10 päeva pärast tulekahju ning sellel

olid jäljed sellest, et metsatraktor toodi kohale puksiiri abil. Olukorras, kus metsatraktor ei

saanud ise liikuda, ei saa olla tõesed hageja väited selle kohta, et samal päeval metsatraktor

töötas teisel raielangil, sõitis põlemiskohta ning alustas ka sellel tööd. MM 01.04.2024 ütluste

(dtl 949, 00:31:15) kohaselt saab metsatraktorit liigutada vintsimise abil: „Metsamasinad

jäävad aeg-ajalt pinnasesse kinni töö käigus ja neid tõmmatakse välja spetsiaalse

vintsimistehnikaga. Analoogse tehnikaga on võimalik kõnealune masin tõmmata treileri pealt

maha ja tõmmata ta raielangi peale, kus see põlengu ajal oli. Vintsimise korral ankurdatakse

vintsimise masin trossidega ja spetsiaalsete käppadega kändude taha ja teise trossiga

tõmmatakse vintsitavat masinat.“ Lisaks ei olnud MM hinnangu kohaselt mootori karteris õli.

MM on selgitanud, et ka õli puudumisel ei saa masin liikuda. Kui puudub õli, aga lüliti taga

oleksid juhtmed olemas olnud, siis mootor käivitunuks, kuid jooksnuks kokku. Mootor oleks

pidanud puudulikust õlist tingituna kinni kiiluma. See aga ei saanud põhjustada tulekahju (dtl

961, 01:33:14).

Juba üksnes seetõttu, et traktor ei olnud tuvastatud asjaoludel sõidukõlbulik, on välistatud

tulekahju tekkimine hageja väidetud viisil, s.o ekspluatatsiooni käigus. Hageja esile toodud

asjaoludel ei pääsenud traktorile ligi kolmandad isikud, vaid see süttis ajal, mil hageja töötaja

viibis selles. Nõustuda ei saa hageja väitega sellest, et maakohtu otsus ei ole tulekahju

tekkimise tuvastamise osas piisavalt põhjendatud, et saaks teha järelduse, nagu oleks hageja

esitanud valeandmeid kahju toimumise asjaolude kohta. Maakohus on otsuses kõrvutanud RP,

MM ja P. Leppini arvamusi, samuti kuulanud eksperdid ära kohtuistungil ning teinud

põhjendatud järelduse, et tulekahju on tekkinud süütamise tagajärjel ning seejuures on

tuvastanud neli iseseisvat tulekollet. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega

korda neid.

13. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheidetega, nagu oleks maakohus jätnud hageja

faktilised väited kostjate asjatundjate arvamuste kohta käsitlemata.

13.1. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja töötaja kirjeldused sündmustest ei ole

kooskõlas tule leviku seaduspärasustega. Operaator on selgitanud, et masin jäi tööd tehes

seisma, seejärel nägi operaator küljeaknast leeke. Maakohus on otsuse lk-l 20 põhjalikult

selgitanud, et MM arvamuse kohaselt saab masina järsk seiskumine viidata eelkõige

elektrilisele probleemile, kuid ainus elektrivoolu soojuslikul toimel tekkiv põlemise piirkond

pidanuks asuma mootoriruumi esimeses parempoolses osas, mis oli aga mootoriruumi kõige

väiksemate temperatuurikahjustustega piirkond. Samuti ei olnud masina vaatluse käigus näha

elektrivoolu soojusliku toime tagajärjel tekkinud juhtmesoonte sulamist, mistõttu ei saanud

masina süttimise põhjus tuleneda elektrijuhtmestikust Samuti saanuks operaator näha

küljeaknast leeke, mis olid masina vasakpoolsel esirehvil või tulid kabiini alt ukseava

piirkonnast, kuid sealsed kahjustused on kõige väiksemad, mistõttu ei saanud seal olla

tulekahju kolle. Maakohus on käsitlenud tule leviku seaduspärasusi ja seda, miks hageja

2-20-5767

esitatud väited tulekahju kohta ei ole usutavad ega seaduspärasustega kooskõlas, otsuse

lehekülgedel 23, 28 ja 29. Ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi.

Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus pidanud operaatori ütluseid ligi ühe meetri

kõrgusest vertikaalsuunalisest leegist kabiini vasaku ukse juures põhjendamatult

ebausaldusväärseteks, on alusetu. Maakohus on otsuse lk-l 19 selgitanud, et selline olukord ei

ole kooskõlas põlemise seaduspärasusega, sest selles piirkonnas puudus süüteallikas ja

põlevmaterjal ühe meetri kõrguste leekide tekitamiseks vertikaalsuunas. Piirkonnas asetsesid

katkenud voolikud horisontaalselt ning kabiini aluste paneelide vahed on ligi 10 mm laiused,

mille vahelt meetrikõrguste leekide tekkimine on võimatu.

13.2. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kostja menetluses esitanud

väidet põlengujärgsest pulbri laskmisest traktorile selle kustutamisest näiliku pildi loomiseks.

Kostja on korduvalt tuginenud sellele, et pulberkustuti kasutamise väide hageja esitatud kujul

ei ole kooskõlas esile toodud asjaoludega. Kostja on nimetatut teinud oma 26.09.2023

menetlusdokumendi p-des 23 ja 26. Seejuures ei oma aga tulekahju väidetava kustutamisega

seonduv asjas keskset tähtsust – hageja väidetud viisil süttimise iseeneslik tekkimine ei olnud

vaidluse asjaoludel objektiivselt võimalik, sest masinat ei saanud peajuhtmestiku puudumise

tõttu käivitada. Seda järeldust ei lükka ümber ka hageja väited sellest, et tema töötaja üritas

tulekahju kustutada, kustuti pulber hävis tulekahju käigus temperatuuri mõjul või et tühjad

tulekustuti kestad varastati raielangilt tulekahjule järgneval ööl ära.

13.3. Maakohus ei ole hinnanud MM selgitusi vastuoluliselt ega ole lugenud tõendatuks

teineteist välistavaid väiteid. MM on selgitanud, et ukse ja vasakpoolse külje

temperatuurikahjustused pärinevad kabiinist seestpoolt, samuti seda, et aken pidi purunema

tulekahju alguses, sest vastasel korral oleksid pidanud olema kõik kabiinide klaaside killud

ühelt poolt tugeva tahmakorraga. Vähene või puuduv tahm küljeakna purunenud klaasil ja

kleebisel ei välista seda, et tulekolle oli ka traktori kabiinis, kuivõrd kabiini klaas purunes

ekspertiisi kohaselt juba tulekahju alguses. Tule liikumisele kabiinist välja viitab ka asjaolu, et

tihendi kahjustused olid ulatuslikumad seespool ja väiksemad väljaspool. MM on 01.04.2024

kohtuistungil märkinud, et „Kabiini liikus tuli ka mootoriruumist, kuid kabiini põrandal oli

kõrgeima temperatuuri asukoht operaatori istme ees, see on loogilise tule liikumise frondiga

vastuolus. Kui tegemist oleks olnud ainult mootoriruumist alguse saanud kabiini polstrite

süttimisega, siis kõrgeima temperatuuri piirkond peaks asuma mootoriruumi poolses seinas.“

Menetluses on tuvastatud eraldiseisev tulekolle kabiinis ning selle olemasolu ei välista

asjaolu, et kabiini aken oli purunenud enne põlengut või kohe selle alguses.

13.4. MM ekspertiisiaktis (dtl 170) esitatud väide masina laitmatu töötamise kohta on üksnes

operaatori ütluste kokkuvõte, mitte aga eksperdi järeldus. Maakohus ei ole rikkunud

menetlusõiguse norme, kui on tuvastanud, et masin ei sõitnud langil ja hageja vastupidised

väited ei ole kooskõlas muude tõenditega. Seetõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuse

väide, nagu oleks MM esitanud vastuolulisi järeldusi metsatraktori töötamise kohta.

13.5. Maakohus leidis hageja hinnangul vastuoluliselt, et MM arvamuse kohaselt sai

operaator küljeaknast näha leeke, mis tulid kabiini alt ukseava piirkonnast ning samas leidis,

et kabiini alt tulevad leegid said olla väikesed, mida ei pruukinud ukseaknast näha. Maakohus

on MM ekspertiisi ja ütluste alusel tuvastanud, et operaator sai küljeaknast leeke näha, kuid

masina temperatuurikahjustused olid kabiini aluste külgpaneelide kahjustuste osas kõige

väiksemad ja tulekahju ei saanud sealt alata. Mootoriruumist, kust hageja väitel tulekahju

alguse sai, tulevad leegid pidanuks olema näha aga esiaknast. Samuti kabiini alt

meetrikõrguste leekide nägemine on ebatõenäoline, sest seal on paneelid ees, paneelide vahed

2-20-5767

on väikesed ja asuvad leegi leviku suhtes küljel. Isegi, kui leegid oleksid seal olnud, said need

olla väikesed ega pruukinud küljeaknast ka näha olla. Seega ei ole maakohus mitte

küljeaknast nähtavate leekidega seonduva vastuoluliselt tuvastanud, vaid selgitanud, miks

hageja väide meetrikõrguste leekide kohta ei ole usaldusväärselt tõendatud.

13.6. Maakohus pidas põhjendatult ebaõigeks hageja väited, et vasakpoolne rehv võis ise

süttida kuumuse või sulavate/põlevate plastist kabiiniklaaside kukkumise tagajärjel põhjusel,

et RP ütluste kohaselt oli rehvi süttimise koht põlengust teatud maa eemal. Nii MM kui RP on

leidnud, et vasakpoolsel rehvil on iseseisev kolle, mida kinnitavad asjaolud, et rehvi süttimise

koht asus masinaruumist eemal ning rehv oli süttinud pealt, mitte aga masinapoolsest küljest.

Juhul, kui tuli oleks liikunud masinaruumist rehvile, ei oleks saanud vasakpoolne küljel asuv

käigutee kinnituse värvkate olla kahjustusteta (fotod dtl 304). Seda, et rehvil oli iseseisev

tulekolle, tõendab ka MM selgitus, mille kohaselt, kui lähtuda termilistest kahjustustest, siis

puuduks selle levimisel loogiline liikumine eest taha ja vasakpoolsele küljele. Vasakpoolse

esimese rehvi peal toimunud põlemiseks ei olnud piisavat temperatuuri soojuskiirguse näol.

Lisaks on MM 01.04.2024 istungil selgitanud, et ainult esimesel vasakpoolsel rehvil on

põlemisjälg, teistel aga sulanud materjalide ladestumine. Esimese vasakpoolse rehvi

tulekahjustus ei saanud pärineda kabiinialusest koldest, sest selle kattepaneelil on värvkate

säilinud. Juhul, kui rehv oleks läinud põlema kabiinialusest tulekoldest, siis pidanuks

kabiinialuse kattepaneeli värvkate olema hävinenud, kuid sellel on üksnes tahmaladestus.

Nõustuda ei saa ka sellega, et maakohus ei ole põhjendanud, millele tuginedes ta leidis, et tuli

ei saanud levida ühest suurema põlemiskahjustusega kohast (koldest) ühe meetri kaugusele

teiseni, mistõttu tuleks neid käsitleda iseseisvate süttimiskohtadena. MM on selgitanud, et tule

leviku seaduspärasuseks on, et läbi madalama isesüttimise temperatuuriga materjali ei saa

liikuda kõrgem temperatuur selliselt, et materjal ei kahjustuks. Kui tuli oleks liikunud kas

masinaruumist või kabiini alt rehvini, oleks tule leviku teel olnud materjalid

tulekahjustustega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et

vasakpoolsel esimesel rehvil oli iseseisev tulekolle.

13.7. Maakohus leidis õigesti, et hageja esitatud Lettore OÜ arvamus ja JL ütlused ei ole

vastuolus kostja tõenditega. Sealjuures JL ütluste kohaselt ei ole välistatud süütamine:

põlengu põhjusena on käsitletav kütuse leke, aga tehniliselt on võimalik, et masin on

süüdatud, kasutades kergsüttivaid aineid, sealhulgast ka kütust, süüdates masina sarnaselt

mootori toitesüsteemi komponentide paiknemise piirkonnast. Küll aga välistas ekspert

põlengu algpõhjusena elektrisüsteemi komponentide lühiste olemasolu.

13.8. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega sellest, et ühtki vastuolu operaatori ütluste

ja tuvastatud asjaolude vahel ei esinenud. Esiteks on menetluses tuvastatud, et vastupidiselt

operaatori väidetule ei saanud traktor peajuhtmestiku puudumise tõttu iseseisvalt liikuda.

Seega ei saa olla tõesed tema ütlused sellest, et töötas traktoriga samal päeval teisel raielangil,

liikus seejärel mööda teed uuele raielangile ning masin seiskus seal pärast töötamisega

alustamist. Lisaks seisnesid maakohtu poolt õigesti tuvastatud vastuolud järgnevas: kabiini

uks jäeti lahti, tegelikult oli see kinni; kolme tulekustutiga kustutamine, mis ei ole tõendatud;

pealüliti väljalülitamine, tegelikult oli lüliti sees, kuid juhtmeköidis puudus selle tagant ja oli

rebimisjälgedega; juhi iste oli pööratud tegelikult avariiväljapääsu, mitte ukse poole; sealt, kus

operaator võttis teise kustuti, ei olnud kustuti paiknemisele iseloomulikke kinnitusjälgi, sest

masin töötades vibreerib ja kustuti jätaks hõõrdudes jäljed).

Lisaks leiab hageja, et rohkem kui ühest koldest saaks rääkida, kui esineksid üksteisest

sõltumatud kolded, kus põlengu levik ühest koldest teise on välistatud. Ringkonnakohus

kummagi väitega ei nõustu. Mitu tulekollet tekib eseme süütamisest mitmest kohast ning

2-20-5767

kollete tekkimine ei ole seega seotud sellega, et need peaksid olema teineteisest eraldatud

selliselt, et tule levik ühest teise on välistatud. Antud asjas on tuvastatud nelja iseseisva kolde

olemasolu, mille kostja on tõendanud MM ja PP arvamustega. JL on kohtuistungil segitanud,

et tehniliselt on võimalik, et tuli levis mootoriruumist kabiini, kuid seejuures selgitanud, et ei

ole andnud tulekahju põhjuste kohta kategoorilist seisukohta. Vastupidi, JL on selgitanud, et

ei ole välistatud, et põleng on alguse saanud kergsüttiva aine süütamisest toitesüsteemi

tsoonist.

13.8.1. Hageja hinnangul jättis maakohus tähelepanuta, et operaatori sõnul lasi ta läbi

spetsiaalse kustutusava kabiini alla 1-1,5 m kauguselt pool 1,5 kg kustuti sisust, mis tähendab,

et läbi küljepaneelis olnud 4 cm kustutusava sai sisse lennata maksimaalselt 7,5 gr

kustutuspulbrit. MM on 06.05.2024 kohtuistungil kirjeldanud, et operaator selgitas, et võttis

väljast masina küljest 6 kg kustuti ja lasi selle ka vasakult poolt kabiini alla tühjaks. Väline

kustuti oli kinnitatud koormarihmaga paremale poole kraana pöördsilindrite alla. Samas

tuvastas MM, et tulekustuti väidetavas asukohas kustutit tõenäoliselt ei olnud, kuivõrd selle

paiknemisest puudusid jäljed. Samas ei ole sellel, kas ja millist kustutit kasutati, asja

lahendusele mõju – kuivõrd tuvastatud on traktori süütamine, ei ole tegemist ootamatu ja

ennenägematu hävimisega, mis saaks olla kindlustusjuhtum.

13.8.2. Maakohus jättis hageja arvates andmata hinnangu MM järeldusele, et enne põlengut

puudus mootoris õli, mistõttu traktor ei saanud töötada ega liikuda ning jättis kõrvale hageja

vastuväited selle kohta, et MM poolt tegelikult tuvastatud fakt seisnes selles, et

põlengujärgselt oli õlitase mootoris 3 mm allapoole ettenähtut, mis ei mõjuta mootori tööd,

kuna traktori mootoris on 26 liitrit õli. Etteheide maakohtu otsusele ei ole põhjendatud.

Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et mootoris puudus õli, mistõttu traktor ei saanud

liikuda. MM ei ole järeldanud, et õlitase oli mootoris 3 mm allapoole ettenähtut ning selline

järeldus ei kajastu ei antud arvamuses ega tema ütlustes kohtuistungil. MM on läbivalt

selgitanud, et mootoris puudus õli. Kuna metsatraktor ei saanud töötada, siis ei saanud ka

akukastid mudaga täituda pärast 2019 kindlustusjuhtumit, kus traktor sohu uppus.

13.8.3. Hageja arvates kordas maakohus kostja alusetuid kinnitusi sellest, et akukastid olid

täitunud mudaga, mis pärinesid 2019 kevadel asetleidnud kahjujuhtumist ning leidis, et kostja

on tõendanud, et kõrvaldamata olid 2019 juhtumist tekkinud vigastused. Maakohus jättis

tähelepanuta tõendid traktori remondi ja asjaolu kohta, et peale remonti töötas masin

probleemideta igapäevaselt metsalankide mineraliseerumisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole maakohus siinkohal tõendeid ebaõigesti hinnanud. Tuvastatud asjaolude kohaselt traktor

töötada ei saanud, sest sellel puudus peajuhtmestik. Seega jättis maakohus õigesti arvestamata

kostja vastuväite, nagu oleks traktor igapäevaselt töötanud raielankide mineraliseerumisel.

13.8.4. Maakohus jättis hageja hinnangul tähelepanuta, et MM sõnul ei ole tal praktikast

teadmisi traktori värvkatte süttimistemperatuuri kohta. Samas jättis maakohus vastu võtmata

hageja esitatud tõendi selle kohta, et traktori metalldetaili värvkattele tekivad esimesed

värvikahjustused alles alates 400 kraadist. 06.05.2024 ekspertiisitaotluse rahuldamata

jätmisega ja samas kostja vastavale tõendamata väitele tuginemisega otsuses rikkus kohus

kostja arvates poolte võrdse kohtlemise printsiipi (TsMS § 7) ning hageja õigust esitada

tõendeid (TsMS § 199 lg 1 p 5). Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu. 06.06.2024

määrusega jättis maakohus hageja taotluse ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata, kuna

asjaolu, kas metsatraktori värvkatte mittekahjustumine on tingitud temast kõrgemast

isesüttimistemperatuurist võrreldes rehvi süttimistemperatuuriga, ei tee esiteks olematuks

ülejäänud kolme iseseisvat tulekollet. Teiseks asjaolu, et värvkate tule käiguteel ei omanud

tulekahjustusi, ei välista seda, et rehvi kahjustumine võis toimuda põlevvedeliku põlemise

2-20-5767

tõttu. Sellega on maakohus järeldanud, et hageja taotletud ekspertiis on asjakohatu TsMS §

238 lg 1 mõistes, sest ei võimalda ümber lükata kostja vastuväiteid, et rehvi peal oli iseseisev

tulekolle ega ka seda, et masin on süüdatud. Samadel põhjustel jättis maakohus põhjendatult

vastu võtmata hageja esitatud fotoseeria traktori metalldetaili värvkattele värvikahjustuste

tekkimisest alles 400 kraadi juures.

13.9. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus materiaalõiguse norme sellega, et leidis

vastuolus TsÜS § 65, VÕS § 479 lg 2 ja tingimuste p 6.3 sätetega, et juhtumi-eelne traktori

turuväärtus oli 77 000 eurot. Kuna maakohus on õigesti tuvastanud, et kindlustusjuhtumit ei

esinenud, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik lahendada vaidlust kindlustatud vara

väärtuse üle. Nimetatud osas jätab ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjendused välja.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsuse osalisel tühistamisel

muuta vastavalt menetluskulude jaotust. Siinses asjas tuleb arvestada, et hagi on jäänud

täielikult rahuldamata nii maa- kui ringkonnakohtu menetluses. Maakohtu resolutsiooni

muutmise põhjustas üksnes asjaolu, et maakohus loetles hagi rahuldamata jätmisel esialgses

hagis esitatud nõuded, arvestamata hageja poolt menetluse käigus esitatud muudatusi. Seega

jättis maakohus menetluskulud õigesti TsMS § 162 lg 1 ja § 167 lg 2 alusel hageja kanda.

15. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja kanda jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel. Apellatsiooni sisulises osas ei rahuldatud ning hageja eesmärk hüvitise

saamiseks jäi täielikult saavutamata. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad TsMS § 167 lg 2

kohaselt kõigis kohtuastmetes tema enda kanda.

16. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra seda ka

ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast põhivaidluses tehtud

otsuse jõustumist.

17. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)