2-25-10077/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-10077

Tsiviilasi

OÜ Lucrativo hagi Genetron SPV 1 OÜ ja Genetron OÜ

vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

244 675,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Lucrativo OÜ (registrikood 12207255, asukoht

Vuti tn 38-4, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin Ploom

(e-post: xxx)

Kostja I: Genetron SPV 1 OÜ (registrikood 16758905;

asukoht Maakri tn 19/1, Tallinn)

Kostja II: Genetron OÜ (registrikood 16606667, asukoht

Maakri tn 19/1, Tallinn)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt Genetron SPV 1 OÜ-lt ja Genetron OÜ-lt solidaarselt hageja

Lucrativo OÜ kasuks välja 212 646,42 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest

0,05% päevas põhinõudelt (175 500 eurolt) kuni kohustuse kohase täitmiseni.

3. Tunnustada Lucrativo OÜ õigust realiseerida täitemenetluses registerpandiga

tagatud sõidukid (xxx, registreerimismärgiga xxx/VIN numbriga xxx; xxx,

registreerimismärgiga xxx/VIN numbriga xxx; xxx, registreerimismärgiga xxx/VIN

numbriga xxx) hageja nõuete katteks ja rahuldada hageja nõuded saadud raha

arvel.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

6. Mõista kostjatelt Genetron SPV 1 OÜ-lt ja Genetron OÜ-lt solidaarselt hageja

Lucrativo OÜ kasuks välja menetluskuluna kokku summas 4040,44 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. OÜ Lucrativo esitas 26.06.2025 Harju Maakohtule hagi Genetron SPV 1 OÜ ja Genetron

OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 21.08.2025. OÜ Lucrativo

poolt esitatud hagiavalduse kohaselt 19.06.2023 on Lucrativo OÜ kui laenuandja ja

Genetron SPV 1 OÜ kui laenusaaja sõlminud tähtajalise laenulepingu, mille punkti nr

1.1. kohaselt on laenuandja väljastanud laenu summas 175 500 eurot laenusaajale,

eesmärgiga soetada kolm uut xxx sõidukit. Hageja on teostanud laenulepingu alusel raha

väljamakse kostja 1 arveldusarvele. Samas laenulepingus leppisid pooled kokku ka

laenukohustuste täitmise tagatistes: 1.2.1. lepingu p-s 4.1. sõlmisid pooled kokkuleppe,

mille kohaselt tagatakse Laenusaaja tasumiskohustusi Lepingu lisas 1 kirjeldatud

sõidukitega ning lepingu p 4.1.2. kohaselt sõlmitakse selleks eraldi registerpandi

seadmise kokkulepe, mille pooled on ka sõlminud ja mille osas on hageja teinud

Transpordiametile avalduse registerpandi registrisse kandmiseks; 1.2.2. lepingu p 4.2. ja

alapunktides leppisid pooled kokku, et Laenusaaja tasumiskohustusi tagatakse Laenusaaja

emaettevõtte (Genetron OÜ, kostja 2), garantii andja poolse garantiiga.

Vastavalt laenulepingu p-le 1.3 kohustus laenusaaja tagastama laenusumma hiljemalt

20.02.2024.a. Pooled pikendasid 12.02.2024 kokkuleppega laenu tagastamise tähtaega

kuni 22.08.2024. Paraku laenusaaja kõnealuseks tähtajaks laenu ei tagastanud.

Laenuandja pöördus korduvalt kohustuse täitmise nõudega kostjate poole, mh 03.06.2025

lepingulise esindaja vahendusel, milles palus laenusaajal ja garantiiandjal täita kohustus

hiljemalt 12.06.2025, kuid kostjad kohustust ei täitnud. Kostjad ei reageerinud nimetatud

nõudekirjale, sh ei vastanud

ettepanekule kohtumiseks ja võimalike

kompromisskokkulepete arutamiseks. Eelnevast tulenevalt, sh sellest, et kostjad ei ole

kuidagi reageerinud 03.06.25 nõudekirjale, on hageja hinnangul ilmne, et kostjad ei

kavatse kohustusi vabatahtlikult täita ja hagejal pole muud võimalust, kui pöörduda

käesoleva hagiavaldusega kohtu poole.

Tulenevalt laenulepingu p-st 1.1. on põhikohustuse suuruseks 175 500 eurot. Kostjad on

jätnud põhikohustuse täitmata terves ulatuses, mistõttu on hagejal kostjate vastu põhinõue

summas 175 500 eurot. Laenulepingu punktis 3.1. on kokku lepitud intressi tasumises,

mille kohaselt tuleb tasuda laenusummalt intressi 14% aastas, arvestatuna tagastamata

laenusummalt kuni laenusumma tagastamiseni. Seega tuli kostjal tasuda intressi

laenusummalt perioodil 20.06.2023- 22.08.2024 kokku 28 819,92 eurot. Vastavalt

lepingu punkti 3.2 kohaselt kuulub intress tasumisele kvartaalselt, iga kolmanda kuu 20.

päeval alates 20.09.2023. Arvestades, et laenusaaja on tasunud intressi vaid 18 700,50

eurot (kolm kvartalit) on lepingu tähtaja saabumise seisuga intressinõude suurus kokku

10 119,42 eurot, mis on käesoleva ajani hagejale tasumata.

Laenulepingu p 3.3. kohaselt on laenuandjal mistahes rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral õigus nõuda viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud

päeva eest kuni summa täieliku tasumiseni. Hageja on arvestanud viivist

põhivõlgnevuselt (175 500 eurot) alates 23.08.2024. Seega on laenusaajal hagiavalduse

esitamise seisuga viivisenõue summas 27 027 eurot. Kokku on hageja nõue seega 212

646,42 eurot.

AÕS § 297 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on

avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, koormata

registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga

tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Pooled on kokku leppinud nõude

tagamises registerpandiga (lisa 1, p 4.1. ja lisa 3) ning laenukohustuse tagamiseks on

panditud järgmised sõidukid: 1) xxx, registreerimismärgiga xxx/ VIN numbriga xxx,

pandisummaga 58 500 eurot; 2) xxx, registreerimismärgiga xxx / VIN numbriga xxx,

pandisummaga 58 500 eurot; 3) xxx, registreerimismärgiga xxx/ VIN numbriga xxx,

pandisummaga 58 500 eurot.

3. Harju Maakohtu 21.08.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

4. Kohus on 21.08.2025 määruse ja hagimaterjalid kostjatele 29.08.2025 TsMS § 311¹ lg 5¹

alusel kätte toimetanud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 18.09.2025. Kostjad ei

ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

5. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades

õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Menetluskulud

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

8. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

9. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele

täies ulatuses. Hageja on kandnud menetluskuluna lepingulise esindaja kulusid 1100,44

eurot (koos käibemaksuga) ning riigilõivu 2940 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel

kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 250 000 euro suuruse

hagihinna korral tasumisele 2940 eurot. Tasutud riigilõiv 2940 eurot on põhjendatud ja

vajalik menetluskulu.

10. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks

165 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud

asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis on

põhjendatud ja ei ületa sarnase õigusteenuse eest vandeadvokaadile makstavat tasu

menetlustoimingute tegemise ajal.

11. Kohus on seisukohal, et õigusabitoimingutele kulunud aeg on arvestades käesoleva

vaidluse sisu ja mahtu, samuti esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, täies ulatuses

põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud summas 4040,44 eurot (sh riigilõiv 2940 eurot).

12. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et hagejal puudub

võimalus käibemaksu tagasi küsimiseks. Äriregistri päring kinnitab, et hageja ei ole

käibemaksukohuslane.

13. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

14. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik