2-24-145815/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

27. september 2025. a

Tsiviilasja number

2-24-145815

Tsiviilasi

J. Š. hagi G. K. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J. Š. (isikukood XXX), seaduslik esindaja M. Š.

(isikukood XXX) lepinguline esindaja M. A. (e-post: XXX)

Kostja G. K. (isikukood XXX, e-post: XXX)

Kohtuistung

10. september 2025

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista G. K.lt välja J. Š. kasuks välja ajavahemiku 13.12.2024-26.09.2025 eest

sissenõutavaks muutunud elatis kokku 2509,72 eurot.

3. Mõista G. K.lt J. Š. kasuks alates 27.09.2025. a kuni J. Š. täisealiseks saamiseni (s.o

kuni XXX) välja igakuiselt elatis summas 301,74 eurot (baassumma 282,31 eurot,

millele lisandub 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning

millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest).

4. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg

3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

5. Elatis tuleb tasuda M. Š. arvelduskontole nr EEXXX ette vastava kuu 1. kuupäevaks.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

2-24-145815

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

1. J. Š. esitas 24.01.2025 hagi G. K. vastu elatise saamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab

hageja koos emaga ega ela koos kostjaga. Hageja seaduslik esindaja on nõudnud kostjalt

elatist, kostja on andnud vaid lubadusi ega ole ülalpidamist andnud. Hageja palub kostjalt

välja mõista elatise miinimummääras alates 13.12.2024 igakuiselt kuni hageja täisealiseks

saamiseni. Hageja taotleb, et kohus määraks kindlaks, et elatis tuleb tasuda ette iga kuu 1.

kuupäevaks hageja ema arveldusarvele.

Hageja hinnangul ei vasta kostja väited majanduslikult halvale olukorrale tõele. Lisaks

töötasule on kostja teeninud lisaraha takso sõitmisega, striptiisiga jne. Hageja on seisukohal,

et kostja ei jää miinimumelatise tasumisega ise halvemasse olukorda. Kostja on esitatud

perearstitõendi kohaselt tervenenud. Kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostjal oli

töötasu 2024. a aasta lõpus netotasuna 918,- eurot, kuid jaanuarist 2025.a on see vähenenud

518,- euro peale. Hageja arvates on tegemist nn näilise töötasu vähendamisega, kuna

vähendamine tuli elatise menetluse alustamisega samaaegselt. Kostja töötab täiskohaga ning

teenib lisatasu, see nähtub kostja konto väljavõttelt. Kostja paneb iga kuu arvele sularaha,

samuti teevad erinevad isikud ülekandeid, nt detsembris 2024 laekumised kostjale kokku

1333 eurot, 2025. a jaanuaris 380 eurot. Kostja tasub mitmele telefoni- ja sideoperaatorile

kuus üle 60 euro, kindlustusmakseid, Julianus Inkassole. Kostja rendib haagist, samas on

kostja kinnitanud, et tal ei ole autot. Ometi on kostja tasunud 20.12.2024. a sõidukite reg.

XXX ja sõiduki reg.nr XXX eest riigilõivu kokku summas 110 eurot. Elatise vähendamine

alla miinimumi ei ole põhjendatud.

Hageja kinnitas 10.09.2025 istungil, et menetluse ajal on kostja tasunud elatist 300 eurot.

Hageja pakub kompromissina tasuda elatisevõlgnevus summas 2549,84 eurot aasta jooksul

osamaksetena. Hageja jääb nõude juurde. Kostja on auto võõrandanud oma emale, kuid

kasutab seda jätkuvalt edasi. Kostja majanduslik seis 2023 septembris võimaldas tal saada

laenu, pärast elatise hagi kohtusse esitamist on kostja oma majanduslikku seisu asunud

näitama halvemana.

Kostja seisukoht

2. Kostja leiab, et tema tervislik seis ei võimalda maksta elatist enam kui 150 eurot kuus. Kui

kostja tervis paraneb, saab ta hakata rohkem tasuma. Kostja väite kohaselt töötab ta osalise

koormusega autojuhina. Tema sissetulek on 1000 eurot kuus ning suuremat sissetulekut ei saa

ta teenida tervislikel põhjustel. Töövõimetust ei ole tuvastatud. Kostja on lubanud tasuda

elatist 250 eurot kuus, aga seda vaid juhul, kui kostja saab lapsega rohkem suhelda. Kostja

igakuised kulutused endale on 1000 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja põhjendatud vajadused

2(6)

2-24-145815

ei ole nii suured, et põhjendatud oleks miinimumsummas elatise väljamõistmine. Kostjal oli

sõlmitud liisinguleping auto ostuks. Kostja loobus autost, kuna on suurtes võlgades, kontole

laekunud summad on tuttavate laenud, et vältida kiirlaenude võtmist. Kostja kasutab

ühistransporti.

Kostja selgitas 10.09.2025 istungil, et auto sai kahjustada ning ta müüs katkise auto oma

emale, samas peab ta liisingut edasi maksma. Tal on ka muud võlad. Lapse ema on öelnud, et

ta ei taha kostjalt lapse ülalpidamiseks raha. Kompromissi korras nõus tasuma elatist 150

eurot, äärmisel juhul 200 eurot. Kostja on hetkel töötu. Menetluse ajal ei ole elatist ka

väiksemas summas tasunud seetõttu, et tal pole võimaldatud lapsega suhelda.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-s 1 on

sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud

isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi

(PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui

ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole

lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS

§ 102 lg-s 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane

vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest,

kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks

tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui

seadusest ei tulene teisiti (PKS § 116 lg 1).

5. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hageja kostja laps. Vaidlust ei ole selle üle, et

kostja ei ela hagejaga koos. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on tasunud menetluse ajal

elatist kokku 300 eurot (dtl 145).

6. Kohus menetleb elatise nõuet alates 13.12.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni

seadusjärgses miinimummääras, mis hagi esitamise hetkel oli 287,72 eurot, on praegusel

hetkel 301,74 eurot ja suureneb elatise baassumma ja keskmise palga suurenemise korral.

Kostja vastuväide tugineb sellele, et seoses tervisliku seisundiga on tal kehv majanduslik seis

ning hetkel on ta ka töötu, mistõttu ei ole ta võimeline tasuma miinimummääras elatist.

3(6)

2-24-145815

7. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostjast lahus elava

alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue

ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine

laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui

vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi

ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4.

detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab

laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda

nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas

igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle

summaga kulude planeerimisel.

8. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt

vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema

kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi

täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,

arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult

peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

9. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei

ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust

rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav.

10. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on

seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel

määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole

sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist.

11. Andmaks hinnangut sellele, kas kostja on ülalpidamise andmise kohustust rikkunud, tuleb

kohtul tuvastada, milline on PKS § 101 kohane summa hageja puhul. Istungil kinnitasid

pooled, et kindlaksmääratud suhtlust hetkel ei toimu ning hageja ei ole viibinud kostjaga koos

pärast juunit 2024, ka 2024. a juunini toimusid kohtumised vaid perekeskuses. Seega PKS §

101 lg 6 kohaldamisele ei kuulu.

12. Kostja on tuginenud oma tervislikule seisundile, mille tõttu töötab ta osakoormusega

(hetkel on töötu) ja teenib vähe. Kohtule esitatud 17.02.2025 arstitõendi kohaselt (dtl 74) oli

kostja arstlikul jälgimisel alates 18.05.2020 ning tal on olnud osaline töövõime. Kostja on

samas kinnitanud, et osalise töövõime taotlust ei rahuldatud, seega on tal praegusel hetkel

töövõime olemas. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul alust elatise vähendamiseks alla

miinimummäära seonduvalt puuduva või vähenenud töövõimega, need asjaolud ei ole

tõendatud.

13. Samuti ei anna elatise vähendamiseks alla miinimummäära alust hetkel töötuks olemine.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 tehtud 24.10.2012 otsuse punktis 15 leidnud:

Kolleegium rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on

lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema

sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka PKS § 105 lg 3 kohaldamisel. See

4(6)

2-24-145815

tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle

vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal

ei ole sissetulekut või et see on väike.

Kohtule ei nähtu esitatud teabest, mis takistab kostjal teenida endale sissetulekut sellises

suuruses, et sellest piisab enda esmavajaduste katmiseks ja ka alaealise lapse ülalpidamiseks.

Kostja on ise toonud välja, et tal on mitme kategooriaga juhiload. Vähemalt 27.09.2025

seisuga on ainuüksi Töötukassa veebilehel 55 tööpakkumist 81 töökohaga seonduvalt

otsinguga „autojuht“ ja asukoha piiranguga „Harjumaa“. Kui kasutada Statistikaameti

palgarakendust, siis annab ametirühma „veoautojuhid“ keskmiseks palgaks Harjumaal 1444

eurot. Samas on see vaid töötasu, millele enamasti lisanduvad ka komandeeringutasud, mis

samuti majanduslikku võimekust mõjutavad.

14. Kohtupraktika kohaselt on kohtul võimalik isiku deklareeritud sissetuleku asemel lähtuda

ka isiku tegelikust elustandardist. Swedbank AS väljavõttest (dtl 99-115) nähtub, et perioodil

11.09.2024-11.03.2025 on kostja keskmine laekumine ühes kuus olnud (6778,7/6) 1129,79

eurot. Kostja väited selle kohta, et ta on saanud tuttavatelt laenu (laekumised kontole

eraisikutelt), ei ole tõendatud. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et elatise vähendamine alla

miinimummäära ei ole põhjendatud lähtuvalt kostja väidetavalt ebapiisavast sissetulekust.

15. Kostja on leidnud, et hageja vajadused ei ole nii suured, et põhjendatud oleks mõista elatis

välja miinimummääras. Elatise väljamõistmine alla miinimummäära saab kõne alla tulla vaid

juhul, kui kostja tugineb enda varaliste vahendite piiratusele, toob välja sellekohased

konkreetsed asjaolud ning tõendab enda väiteid. Ka kohtupraktika kohaselt (vt TlnRnKm

17.07.2025, 2-25-3427/21, p 9.1) võib kohus mõista vanemalt lapse kasuks PKS § 101 lg-te

2–7 järgi arvutatud miinimumelatisest väiksema elatise välja PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi

üksnes olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ning selleks

on mõjuv põhjus. Praegusel juhul ei ole leidnud tõendamist kostja varaliste vahendite piiratus.

Seetõttu ei asu kohus tuvastama lapse vajaduste tegelikku suurust ning lähtub sellest,

vajadused on vähemalt kahekordse miinimummäära ulatuses.

16. Kostja ei ole tuginenud muudele alustele, mis annaks õiguse elatise väljamõistmiseks alla

seadusjärgse miinimummäära. Seega tuleb ülalpidamist anda seadusjärgses miinimummääras.

PKS § 101 kohane elatise summa oli alates 01.04.2024 287,72 eurot kuus. Kostja on

menetluse jooksul, s.o alates perioodil 13.12.2024 tasunud elatist kokku 300 eurot , seega ei

ole ta andnud ülalpidamist vajalikul määral. Kostja on seega rikkunud hageja

ülalpidamiskohustust ning elatise väljamõistmise eeldused on täidetud.

17. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hagi ja mõistab välja elatise. Selguse mõttes mõistab

kohus välja elatise 26.09.2025 seisuga kogusummas ja alates kohtuotsuse tegemise päevast

igakuises määras. PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatust tulenevalt oli hageja puhul kohalduv

miinimumelatis erinevatel ajaperioodidel järgmine: 13.12.2024-31.03.2025 (19p, 3 kuud)

kuus 287,72 eurot, kokku summas 1039,51 eurot, 01.04.2025–26.09.2025 (5 kuud, 26 päeva)

kuus 301,74 eurot, kokku 1770,21 eurot; kogu periood 13.12.2024-26.09.2025 kokku seega

2809,72 eurot. Kostja on tasunud elatist 300 eurot. Elatise võlgnevus on seega (2809,72-300)

2509,72 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.

18. Alates 27.09.2025 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 301,74 eurot kuus,

mis vastab PKS § 101 alusel arvestatud elatisele.

5(6)

2-24-145815

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse

ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et puudub alus

kalduda kõrvale TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotusest. Kohus jätab

menetluskulud poolte endi kanda menetluskulude rahalist suurust kindlaksmääramata

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

kohtunik

6(6)