2-25-2764/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi J. A. ’i hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna
Legislator headnote
AI generated2-25-2764/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: A. ’i hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. september 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-2764
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group osaühingu hagi J. A. vastu võla
nõudes
Tsiviilasja hind
743.80 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood
10746479);
hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse
Õigusbüroo osaühing, e-post XXX);
kostja J. A. (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi J. A. ’i
(isikukood XXX) vastu põhivõla 326.32 eurot, intressi 40.51 eurot, sissenõudmiskulude
30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 233.08 eurot ja viiviste alates 20.02.2025
kuni põhinõude summas 326.32 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses
määras 34,90% aastas väljamõistmiseks rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud
puuduvad.
Edasikaebamise kord
Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel
lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
2-25-2764
TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud
apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult
teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1. Hageja esitas 19.02.2025 hagiavalduse J. A. vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul
kostjalt hageja kasuks välja mõista P OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr.
XXX tulenev põhivõlg 326.32 eurot, intress 40.51 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja
sissenõutavaks muutunud viivis 233.08 eurot, viivised alates 20.02.2025 kuni põhinõude
summas 326.32 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 34,9% aastas,
riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 338 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt
alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses
hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks P OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikontoleping
nr. XXX. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja lepingu
02.02.2023 üles. 03.02.2023 loovutas P OÜ kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance
Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.
17.04.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks.
25.04.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Kostja kasutas lepingu alusel krediiti kokku
summas 522.22 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 506.55
(451.15+55) eurot.
Hageja lähtub tähtajatu krediidilepingu ümberarvestuse tegemisel VÕS § 406¹ lg-st 4. Harju
Maakohus on oma 10.05.2021 otsuse 2-20-124249 ja 19.02.2021 otsuse 2-20-127542. VÕS
§ 406¹ lg 4 kohaselt selgitab, et kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga, loetakse tähtajatu
tarbijakrediidilepingu korral ja tarbijakrediidilepingu korral, mille kohaselt tuleb krediit
tagasi maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist, mille järel võib
krediidi taas kasutusse võtta, krediidi kulukuse määra arvutamisel, et: 1) krediit on antud
üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub
tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; 2) kasutusse
võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike
järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui põhisumma
tuleb igal maksetähtajal tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse
määra arvutamisel, et edaspidi võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta
jooksul. Lisast 1 nähtub, et viimane krediidi kasutamine oli 16.03.2022 ehk lepingu saaks
lõppenuks lugeda 16.03.2023.
Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis
tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 15.67 eurot, sissenõudmiskulud
30 eurot ja viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 17.03.2023
seadusjärgses viivisemääras.
2-25-2764
Harju Maakohus võttis 07.05.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas
kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide
kättetoimetamisest.
07.05.2025 kohtumäärus on kostjale toimetatud kätte dokumendi panemisega postkasti
07.08.2025.
Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
II Kohtu põhjendused
2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või
seadusele.
VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise
vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb
võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi
poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike
teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja
milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab
seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma
siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §
232 lg 1 kohaselt.
TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on
tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta
esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse
asutuse seisukoha.
TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta
kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on
rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §
405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest
kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku
või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus
täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale
apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata
jätmise tagajärgi.
Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale
esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-25-2764
4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised
asjaolud järgmiste eelduste osas:
krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);
krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);
leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi
andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist
krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui
kolm korda (VÕS § 4062);
tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus
on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja
eeldused (VÕS § 404 lg 21);
lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse
esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu
kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;
lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid
nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);
krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;
viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;
kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);
kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses
järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava
põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras
muude kohustuste katteks;
lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;
tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja
veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,
mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.
Kostja krediidivõimelisuse hindamisel on lähtutud kostja laenutaotlusel märgitud andmetest,
mis ei vasta kostja konto väljavõttel nähtuvate andmetega. Kostja sai palka ligi 600 eurot
ning tal olid kohustused B OÜ, I OÜ, B AS, H AS ees. Kostja kohustused olid kordades
suuremad kui 70 eurot ning sissetulek poole väiksem kui taotlusel märgitud.
Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja
krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks
VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja
tagasimaksed uuesti määrama.
5. 25.04.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et kostja kasutas
lepingu alusel krediiti kokku summas 522.22 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule
kogusummas 506.55 (451.15+55) eurot.
Hageja lähtub tähtajatu krediidilepingu ümberarvestuse tegemisel VÕS § 406¹ lg-st 4. Harju
Maakohus on oma 10.05.2021 otsuse 2-20-124249 ja 19.02.2021 otsuse 2-20-127542. VÕS
§ 406¹ lg 4 kohaselt selgitab, et kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga, loetakse tähtajatu
tarbijakrediidilepingu korral ja tarbijakrediidilepingu korral, mille kohaselt tuleb krediit
2-25-2764
tagasi maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist, mille järel võib
krediidi taas kasutusse võtta, krediidi kulukuse määra arvutamisel, et: 1) krediit on antud
üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub
tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; 2) kasutusse
võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike
järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui põhisumma
tuleb igal maksetähtajal tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse
määra arvutamisel, et edaspidi võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta
jooksul. Lisast 1 nähtub, et viimane krediidi kasutamine oli 16.03.2022 ehk lepingu saaks
lõppenuks lugeda 16.03.2023.
Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis
tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 15.67 eurot, sissenõudmiskulud
30 eurot ja viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 17.03.2023
seadusjärgses viivisemääras.
6. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul
tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on
täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja
krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja
puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul
tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,
mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
Nõude ümberarvestuse kohaselt tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma
15.67 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud uut maksegraafikut, mistõttu ei ole võimalik
kontrollida, kas VÕS § 416 lg 1 sätestatud ülesütlemise tingimused on täidetud, mistõttu
lepingu ülesütlemist 02.02.2023 ei saa lugeda kehtivaks.
7. Hageja lähtub tähtajatu krediidilepingu ümberarvestuse tegemisel VÕS § 406¹ lg-st 4.
Kohus selgitab, et VÕS § 406¹ kehtestab täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra
arvutamisel ega reguleeri lepingu tähtaega.
Poolte vahel sõlmitud lepingu osamaksete arv on 60. Hageja toob välja, et viimane krediidi
kasutamine oli 16.03.2022 ehk leping lõppeks 16.03.2027.
8. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtudes nõudest.
Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et leping ei ole kohtuotsuse tegemise hetkeks lõppenud
ega kehtivalt üles öeldud.
Kohus on hagejale 17.04.2025 selgitanud, et kui peale tagasimaksete uuesti määramist ei ole
ülesütlemine kehtiv, on võimalik krediidileping uuesti üles öelda või esitada TsMS § 369
kohane edasiulatuv lepingust tulenevate sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmise nõue.
Hageja ei ole krediidilepingut uuesti üles öelda ega esitanud TsMS § 369 kohast
edasiulatuvat lepingust tulenevate sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmise nõuet.
9. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
2-25-2764
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud
menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka
siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude
rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui
menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse
tegemist (TsMS § 174 lg 2).
11. Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta
hageja kanda.
TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
12. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud
puuduvad.
/digitaalselt allkirjastatud/
Merike Varusk
kohtunik