Legislator Case Law & Legislation
2-25-2764/6 AI generated

2-25-2764/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-2764/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi J. A. ’i hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Legislator headnote

AI generated

2-25-2764/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: A. ’i hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Keywords

AI generated
satisfaction of claim short-term credit damage to credit long-term credit disputed claim consumer credit revocation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2764

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi J. A. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

743.80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479);

hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo osaühing, e-post XXX);

kostja J. A. (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi J. A. ’i

(isikukood XXX) vastu põhivõla 326.32 eurot, intressi 40.51 eurot, sissenõudmiskulude

30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 233.08 eurot ja viiviste alates 20.02.2025

kuni põhinõude summas 326.32 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses

määras 34,90% aastas väljamõistmiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

2-25-2764

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Hageja esitas 19.02.2025 hagiavalduse J. A. vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul

kostjalt hageja kasuks välja mõista P OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr.

XXX tulenev põhivõlg 326.32 eurot, intress 40.51 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 233.08 eurot, viivised alates 20.02.2025 kuni põhinõude

summas 326.32 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 34,9% aastas,

riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 338 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks P OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikontoleping

nr. XXX. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja lepingu

02.02.2023 üles. 03.02.2023 loovutas P OÜ kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance

Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

17.04.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

25.04.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Kostja kasutas lepingu alusel krediiti kokku

summas 522.22 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 506.55

(451.15+55) eurot.

Hageja lähtub tähtajatu krediidilepingu ümberarvestuse tegemisel VÕS § 406¹ lg-st 4. Harju

Maakohus on oma 10.05.2021 otsuse 2-20-124249 ja 19.02.2021 otsuse 2-20-127542. VÕS

§ 406¹ lg 4 kohaselt selgitab, et kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga, loetakse tähtajatu

tarbijakrediidilepingu korral ja tarbijakrediidilepingu korral, mille kohaselt tuleb krediit

tagasi maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist, mille järel võib

krediidi taas kasutusse võtta, krediidi kulukuse määra arvutamisel, et: 1) krediit on antud

üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub

tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; 2) kasutusse

võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike

järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui põhisumma

tuleb igal maksetähtajal tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse

määra arvutamisel, et edaspidi võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta

jooksul. Lisast 1 nähtub, et viimane krediidi kasutamine oli 16.03.2022 ehk lepingu saaks

lõppenuks lugeda 16.03.2023.

Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 15.67 eurot, sissenõudmiskulud

30 eurot ja viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 17.03.2023

seadusjärgses viivisemääras.

2-25-2764

Harju Maakohus võttis 07.05.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

07.05.2025 kohtumäärus on kostjale toimetatud kätte dokumendi panemisega postkasti

07.08.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-25-2764

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:

krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);

krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);

leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);

tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);

lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;

lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);

krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;

viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;

kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);

kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;

lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;

tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

Kostja krediidivõimelisuse hindamisel on lähtutud kostja laenutaotlusel märgitud andmetest,

mis ei vasta kostja konto väljavõttel nähtuvate andmetega. Kostja sai palka ligi 600 eurot

ning tal olid kohustused B OÜ, I OÜ, B AS, H AS ees. Kostja kohustused olid kordades

suuremad kui 70 eurot ning sissetulek poole väiksem kui taotlusel märgitud.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja

tagasimaksed uuesti määrama.

5. 25.04.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et kostja kasutas

lepingu alusel krediiti kokku summas 522.22 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule

kogusummas 506.55 (451.15+55) eurot.

Hageja lähtub tähtajatu krediidilepingu ümberarvestuse tegemisel VÕS § 406¹ lg-st 4. Harju

Maakohus on oma 10.05.2021 otsuse 2-20-124249 ja 19.02.2021 otsuse 2-20-127542. VÕS

§ 406¹ lg 4 kohaselt selgitab, et kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga, loetakse tähtajatu

tarbijakrediidilepingu korral ja tarbijakrediidilepingu korral, mille kohaselt tuleb krediit

2-25-2764

tagasi maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist, mille järel võib

krediidi taas kasutusse võtta, krediidi kulukuse määra arvutamisel, et: 1) krediit on antud

üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub

tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; 2) kasutusse

võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike

järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui põhisumma

tuleb igal maksetähtajal tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse

määra arvutamisel, et edaspidi võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta

jooksul. Lisast 1 nähtub, et viimane krediidi kasutamine oli 16.03.2022 ehk lepingu saaks

lõppenuks lugeda 16.03.2023.

Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 15.67 eurot, sissenõudmiskulud

30 eurot ja viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 17.03.2023

seadusjärgses viivisemääras.

6. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Nõude ümberarvestuse kohaselt tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma

15.67 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud uut maksegraafikut, mistõttu ei ole võimalik

kontrollida, kas VÕS § 416 lg 1 sätestatud ülesütlemise tingimused on täidetud, mistõttu

lepingu ülesütlemist 02.02.2023 ei saa lugeda kehtivaks.

7. Hageja lähtub tähtajatu krediidilepingu ümberarvestuse tegemisel VÕS § 406¹ lg-st 4.

Kohus selgitab, et VÕS § 406¹ kehtestab täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra

arvutamisel ega reguleeri lepingu tähtaega.

Poolte vahel sõlmitud lepingu osamaksete arv on 60. Hageja toob välja, et viimane krediidi

kasutamine oli 16.03.2022 ehk leping lõppeks 16.03.2027.

8. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest.

Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et leping ei ole kohtuotsuse tegemise hetkeks lõppenud

ega kehtivalt üles öeldud.

Kohus on hagejale 17.04.2025 selgitanud, et kui peale tagasimaksete uuesti määramist ei ole

ülesütlemine kehtiv, on võimalik krediidileping uuesti üles öelda või esitada TsMS § 369

kohane edasiulatuv lepingust tulenevate sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmise nõue.

Hageja ei ole krediidilepingut uuesti üles öelda ega esitanud TsMS § 369 kohast

edasiulatuvat lepingust tulenevate sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmise nõuet.

9. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

2-25-2764

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

11. Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta

hageja kanda.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

12. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik