2-25-5081/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
Legislator headnote
AI generated2-25-5081/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
26. september 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-25-5081
Kohtuasi
F.Q avaldus täiemenetluse lõpetamiseks seoses nõude
täitmise aegumisega (täiteasi 025/2013/547)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. aprilli 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
F.Q määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) F.Q (isikukood XXX), lepinguline
esindaja Philippe Hint
Puudutatud isiku (sissenõudja) Q.B (isikukood XXX)
Kohtutäitur Kaire Põlts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 22. aprilli 2025 määrus jätta muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi
kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Avaldaja esitas 02.04.2025 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse aegumisega
lõpetamiseks kohtutäitur Kaire Põltsi täiteasjas nr 025/2013/547. Avalduse kohaselt on
täitedokumendiks Harju Maakohtu 16.09.2011 kohtulahend tsiviilasjas 2-08-75070 ja
sissenõudjaks Q.B . Täitemenetlust alustati 18.02.2013. Nõude täitmine aegus 19.02.2023.
Võlgnik esitas 05.02.2025 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse aegunuks lugemiseks, kuid
kohtutäituril ei olnud võimalik täitemenetlust lõpetada, kuna ei saanud sissenõudja
nõusolekut.
2. Sissenõudja ei esitanud maakohtule avalduse suhtes seisukohta.
3. Kohtutäituri vastuse kohaselt esitas võlgnik 05.02.2025 täiteasjas nr 025/2013/547
kohtutäiturile aegumise avalduse ning 06.02.2025 koostas ja edastas kohtutäitur sissenõudjale
teate võlgniku esitatud avaldusest. Sissenõudja pole kohtutäituri teatele täitemenetluse
lõpetamise osas seisukohta esitanud. Täitemenetlus algatati 19.02.2013 sissenõudja
18.02.2013 avalduse alusel. Täitetoimiku materjalidest ei nähtu nõude aegumist peatavaid
asjaolusid.
Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Harju Maakohus rahuldas 22.04.2025 määrusega avalduse ja lõpetas täitemenetluse
täiteasjas 025/2013/547 nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jäid poolte endi
kanda.
5. TMS § 2231 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse
lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust
täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s
157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude
või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. Sama
sätte lg 2 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud nõude täitmise
aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest,
kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud
nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti
täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega TsÜS § 159 lg 1 järgi.
6. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 16.09.2011 määrus tsiviilasjas 2-08-75070, mis on
esmakordselt esitatud täitmiseks 18.02.2013. Seega 10-aastane täitmise aegumistähtaeg
hakkas kulgema alates 19.02.2013 ja nõude täitmine aegus 19.02.2023. Asjas ei ole toodud
välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Samuti ei ole kohtule aegumise katkemise
ega peatamise alused täiteasjas teatavaks saanud. Kuna täitedokumendist tuleneva nõude
täitmine on aegunud alates 19.02.2023, siis tuleb täitemenetlus lõpetada.
7. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend
tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud
kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,
muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus
peab põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Käesolev kohtulahend on avaldaja
kui võlgniku huvides, sest kohus tuvastas, et nõude täitmine on aegunud. Samas oleks
menetluskulude sissenõudja kanda jätmine ebaõiglane. Sissenõudja ei ole saanud
täitemenetluses oma nõuet täita. Sellest kohustusest vabanemise tulemusena ei ole õiglane
olukord, kus lõpptulemusel tekiksid sissenõudjal menetluskulud võlgniku ees.
Määruskaebus
8. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse
tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud sissenõudja kanda.
9. Maakohus tuvastas, et täitmine on aegunud ja avaldajal on õigus nõuda täitemenetluse
lõpetamist. Avaldaja pidi pöörduma kohtusse sissenõudja tegevusetuse tõttu, kuna
sissenõudja ei andnud täiturile nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks. Seega on põhjendatud
jätta menetluskulud sissenõudja kanda. Selline on ka kohtupraktika.
Menetluse edasine käik
10. Sissenõudja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. Kohtutäitur leidis, et
määruskaebus on põhjendamatu.
11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu
määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel
juhul on avaldaja vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas. Seega
kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes
menetluskulude jaotamise osas.
13. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust
maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab
ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
14. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides
lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et
menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid
arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,
väite või tõendi.
15. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi,
seejuures tuleb järgida õigluse põhimõtet ( RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 20). TsMS § 172
lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab
tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14,
p 29; RKTKm 13.10.2020, 2-16-5794, p 12).
16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul alust maakohtu diskretsiooni
sekkumiseks. Avaldaja on viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2022 määrusele
tsiviilasjas 2-22-1734 ja Riigikohtu 11.05.2022 määrusele tsiviilasjas 2-21-10665, kus
täitemenetluse lõpetamiseks aegumisega seonduvates vaidlustes on menetluskulud jäetud
sissenõudja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolev tsiviilasi viidatud
tsiviilasjadega analoogne. Nimetatud tsiviilasjades oli avaldaja ja sissenõudja vahel vaidlus
täitemenetluse lõpetamise üle. Käesoleval juhul ei olnud avaldaja ja sissenõudja vahel
täitemenetluse lõpetamise üle vaidlust. Kuigi sissenõudja ei väljendanud sõnaselget
nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks, ei esitanud ta täitemenetluse lõpetamisele ka
vastuväiteid. Sellistel asjaoludel ei ületanud maakohus diskretsiooni piire kui pidas õiglaseks
jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
17. Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuse rahuldamata.
18. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, peab kolleegium põhjendatuks, sarnaselt
maakohtu menetluskulude jaotusele, jätta menetluskulud ka ringkonnakohtus menetlusosaliste
endi kanda (TsMS § 172 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov