2-25-5081/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-5081

Kohtuasi

F.Q avaldus täiemenetluse lõpetamiseks seoses nõude

täitmise aegumisega (täiteasi 025/2013/547)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. aprilli 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

F.Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) F.Q (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Philippe Hint

Puudutatud isiku (sissenõudja) Q.B (isikukood XXX)

Kohtutäitur Kaire Põlts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22. aprilli 2025 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avaldaja esitas 02.04.2025 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse aegumisega

lõpetamiseks kohtutäitur Kaire Põltsi täiteasjas nr 025/2013/547. Avalduse kohaselt on

täitedokumendiks Harju Maakohtu 16.09.2011 kohtulahend tsiviilasjas 2-08-75070 ja

sissenõudjaks Q.B . Täitemenetlust alustati 18.02.2013. Nõude täitmine aegus 19.02.2023.

Võlgnik esitas 05.02.2025 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse aegunuks lugemiseks, kuid

kohtutäituril ei olnud võimalik täitemenetlust lõpetada, kuna ei saanud sissenõudja

nõusolekut.

2. Sissenõudja ei esitanud maakohtule avalduse suhtes seisukohta.

3. Kohtutäituri vastuse kohaselt esitas võlgnik 05.02.2025 täiteasjas nr 025/2013/547

kohtutäiturile aegumise avalduse ning 06.02.2025 koostas ja edastas kohtutäitur sissenõudjale

teate võlgniku esitatud avaldusest. Sissenõudja pole kohtutäituri teatele täitemenetluse

lõpetamise osas seisukohta esitanud. Täitemenetlus algatati 19.02.2013 sissenõudja

18.02.2013 avalduse alusel. Täitetoimiku materjalidest ei nähtu nõude aegumist peatavaid

asjaolusid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 22.04.2025 määrusega avalduse ja lõpetas täitemenetluse

täiteasjas 025/2013/547 nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jäid poolte endi

kanda.

5. TMS § 2231 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust

täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s

157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude

või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. Sama

sätte lg 2 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud nõude täitmise

aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest,

kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud

nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti

täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega TsÜS § 159 lg 1 järgi.

6. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 16.09.2011 määrus tsiviilasjas 2-08-75070, mis on

esmakordselt esitatud täitmiseks 18.02.2013. Seega 10-aastane täitmise aegumistähtaeg

hakkas kulgema alates 19.02.2013 ja nõude täitmine aegus 19.02.2023. Asjas ei ole toodud

välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Samuti ei ole kohtule aegumise katkemise

ega peatamise alused täiteasjas teatavaks saanud. Kuna täitedokumendist tuleneva nõude

täitmine on aegunud alates 19.02.2023, siis tuleb täitemenetlus lõpetada.

7. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus

peab põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Käesolev kohtulahend on avaldaja

kui võlgniku huvides, sest kohus tuvastas, et nõude täitmine on aegunud. Samas oleks

menetluskulude sissenõudja kanda jätmine ebaõiglane. Sissenõudja ei ole saanud

täitemenetluses oma nõuet täita. Sellest kohustusest vabanemise tulemusena ei ole õiglane

olukord, kus lõpptulemusel tekiksid sissenõudjal menetluskulud võlgniku ees.

Määruskaebus

8. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse

tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud sissenõudja kanda.

9. Maakohus tuvastas, et täitmine on aegunud ja avaldajal on õigus nõuda täitemenetluse

lõpetamist. Avaldaja pidi pöörduma kohtusse sissenõudja tegevusetuse tõttu, kuna

sissenõudja ei andnud täiturile nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks. Seega on põhjendatud

jätta menetluskulud sissenõudja kanda. Selline on ka kohtupraktika.

Menetluse edasine käik

10. Sissenõudja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. Kohtutäitur leidis, et

määruskaebus on põhjendamatu.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel

juhul on avaldaja vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas. Seega

kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

menetluskulude jaotamise osas.

13. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

14. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

15. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi,

seejuures tuleb järgida õigluse põhimõtet ( RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 20). TsMS § 172

lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab

tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14,

p 29; RKTKm 13.10.2020, 2-16-5794, p 12).

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul alust maakohtu diskretsiooni

sekkumiseks. Avaldaja on viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2022 määrusele

tsiviilasjas 2-22-1734 ja Riigikohtu 11.05.2022 määrusele tsiviilasjas 2-21-10665, kus

täitemenetluse lõpetamiseks aegumisega seonduvates vaidlustes on menetluskulud jäetud

sissenõudja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolev tsiviilasi viidatud

tsiviilasjadega analoogne. Nimetatud tsiviilasjades oli avaldaja ja sissenõudja vahel vaidlus

täitemenetluse lõpetamise üle. Käesoleval juhul ei olnud avaldaja ja sissenõudja vahel

täitemenetluse lõpetamise üle vaidlust. Kuigi sissenõudja ei väljendanud sõnaselget

nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks, ei esitanud ta täitemenetluse lõpetamisele ka

vastuväiteid. Sellistel asjaoludel ei ületanud maakohus diskretsiooni piire kui pidas õiglaseks

jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

17. Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuse rahuldamata.

18. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, peab kolleegium põhjendatuks, sarnaselt

maakohtu menetluskulude jaotusele, jätta menetluskulud ka ringkonnakohtus menetlusosaliste

endi kanda (TsMS § 172 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov