2-24-3439/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-3439

Kohtuasi

Z.X hagi D.K, O.A ja C.G

vastu elatise

vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

D.K, O.A ja C.G ühine apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

D.K osas 538,11 eurot

O.A osas 851,58 eurot

C.G osas 928,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Z.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Helen-Lumelille Tomberg

Kostja I: D.K (isikukood XXX), Kostja II: O.A

(isikukood XXX) Kostja III: C.G (isikukood XXX),

kostjate seaduslik esindaja H.Y ja lepinguline esindaja

Alar Salu

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostjate taotlused päringute tegemiseks liiklusregistrisse ning

Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi krediidiasutustesse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 25.10.2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi

ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi tühistatud osas rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

3. Otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1. Jätta hagi rahuldamata.

3.2. Jätta maakohtu menetluskulud hageja kanda ja apellatsioonimenetluse kulud

poolte endi kanda.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2-24-3439

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Z.X esitas 29.02.2024 Harju Maakohtule hagi D.K, O.A ja C.G vastu elatise

vähendamiseks.

1.1. Hageja palus vähendada Harju Maakohtu 14.07.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8196

hagejalt kostja I ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja mõista alates hagi esitamisest

29.02.2024 kuni kostja I täisealiseks saamiseni 16.11.2026 hagejalt välja igakuine elatis

summas, mille arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma, mis

arvutatakse perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 3 alusel. Baassummale lisandub kolm protsenti

elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (50,55 eurot) ja elatisest võetakse maha pool kostjale I

makstavast lapsetoetustest (40 eurot) ja veerand kostjale I langevast osast lasterikka pere

toetusest (28,13 eurot).

1.2. Hageja palus vähendada Harju Maakohtu 14.07.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8196

hagejalt kostja II ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja mõista alates hagi esitamisest

29.02.2024 kuni kostja II täisealiseks saamiseni 16.07.2028 hagejalt kostja II ülalpidamiseks

välja igakuine elatis summas, mille arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv

baassumma, mis arvutatakse PKS § 101 lg 3 alusel. Baassummale lisandub kolm protsenti

elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (50,55 eurot) ja elatisest võetakse maha pool kostjale II

makstavast lapsetoetustest (40 eurot) ja veerand kostjale II langevast osast lasterikka pere

toetusest (28,13 eurot). Selliselt saadud summat vähendada alates 29.02.2024 kuni 16.11.2026

(kostja I täisealiseks saamiseni) 15% võrra.

1.3. Hageja palus vähendada Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-

24260 kostjale III makstavat elatist ja mõista alates hagi esitamisest 29.02.2024 kuni kostja III

täisealiseks saamiseni 30.11.2030 hagejalt kostja III ülalpidamiseks välja igakuine elatis

summas, mille arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma, mis

arvutatakse PKS 101 lg 3 alusel. Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast (50,55 eurot) ja elatisest võetakse maha pool kostjale III makstavast

lapsetoetustest (50 eurot) ja veerand kostjale III langevast osast lasterikka pere toetusest

2-24-3439

(28,13 eurot). Selliselt saadud summat vähendada alates 29.02.2024 kuni 16.07.2028 (kostja

II täisealiseks saamiseni) 15% võrra.

2. Harju Maakohtu 14.07.2016 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega muudeti 14.04.2010

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-67823 hagejalt välja mõistetud igakuise elatise suurust ning

mõisteti hagejalt kostjate I ja II kasuks välja elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (2016. aastal 215 eurot) alates 25.05.2016 kuni

laste täisealiseks saamiseni (lahend jõustus 18.08.2026). Harju Maakohtu 15.05.2014

määrusega kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-13-24260 kompromisskokkuleppe, mille kohaselt

kohustus hageja tasuma igakuiselt kostja III ülalpidamiseks elatist alates 2014. a maist (kaasa

arvatud) pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kostja III täisealiseks

saamiseni või tema õppimise korral põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21. aastaseks saamiseni

(lahend jõustus 02.06.2024).

3. 01.01.2022 jõustusid perekonnaseaduse muudatused, mis koosmõjus vähendasid oluliselt

elatise alammäära. Kuni 31.12.2021 kehtinud elatise alammäär ületas oluliselt laste igakuiseid

vajadusi ega olnud juba mitmeid aastaid vastavuses elukalliduse üldise tasemega. Alates

01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS §

101 lg 3 sätestab, et elatis ühele lapsele arvestatakse baassumma alusel, millele lisatakse 3%

eelmise aasta keskmisest brutopalgast ja millest arvestatakse maha pool lapsetoetusest ja

veerand lasterikka pere toetusest, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Kõik kostjad saavad lapsetoetust. Kostjatele I ja II makstavad lapsetoetused on 80 eurot kuus

ja kostjale III makstav lapsetoetus on 100 eurot kuus. Lisaks makstakse kostjatele lasterikka

pere toetust. Igakuine lasterikka pere toetus 450 eurot jaguneb 4 lapse vahel. Ükski laps ei

viibi hageja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitset ööpäeva kuus. Käesoleval ajal on

elatise baassumma 249,78 eurot ja 3% 2022 keskmisest palgast 50,55 eurot. Selle arvestuse

alusel on kostja I elatise suurus käesoleval ajal 232,20 eurot (baassumma 249,78 + 50,55 – 40

– (¼ x 112,50)). Kostja II elatise suurus on käesoleval ajal 197,37 eurot (baassumma 249,78 +

50,55 – 40 – (¼ x 112,50) – 15%). Kostja III elatise suurus on 188,87 eurot (baassumma

249,78 + 50,55 – 50 – (¼ x 112,50) – 15%). Maksete suurust mõjutavad õiguslikud asjaolud

on muutunud alates 01.01.2022 ja viidatud kohtulahendid jõustusid enne 01.01.2022. Seega

on hageja õigustatud nõudma elatise vähendamist PKS § 2172 lg 2 alusel.

Kostjate vastuväited

4. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud, mis takistused vms

asjaolud segavad temal jätkamast samas ulatuses elatiste maksmist. Hageja kirjeldab ennast

tsiviilasjades nr 2-12-36546 ja nr 2-09-67823 eduka ja jõuka ärimehena. Kostjad (lapsed) on

oma elu seadnud ning arvestavad senini laekunud elatise määraga. Summa vähenemisega

väheneb nende areng oluliselt võrreldes eelnenud perioodidega. Laste vajadused on suuremad

(kui ema suudab panustada koos elatistega), mis tuleneb nende tervisest, huvialast (eelkõige

korvpall) ning seal juba saavutatud tasemest, koolikohustuste täimisest jms. Laste ema kaotas

koondamise tõttu 2023. a sügisel sissetuleku ja tal puudub samaväärse panustamise võimalus.

Lisaks eeltoodule on laste ema osalise töövõimega.

2-24-3439

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus jättis

rahuldamata kostjate 19.06.2024 taotluse, et kohus mõistaks nende kasuks elatise välja PKS §

97 p-is 2 nimetatud ajani.

5.1. Maakohus muutis Harju Maakohtu 14.07.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8196

väljamõistetud elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja I kasuks välja elatise alates

29.02.2024 kuni kostja I täisealiseks saamiseni 16.11.2026 232,21 eurot kuus, mis on

arvestatud vastavalt PKS § 101 lõigetele 3–5 (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3%

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuutasust 1685 eurost) – 28,125 eurot (s.o 6,25 % lasterikka pere toetusest 450 eurost

ehk pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad

toetust) – 40 eurot (½ lapsetoetust 80 eurost).

5.2. Maakohus muutis Harju Maakohtu 14.07.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8196

väljamõistetud elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja II välja elatise alates 29.02.2024 kuni

kostja II täisealiseks saamiseni 16.07.2028 197,38 eurot kuus, mis on arvestatud vastavalt

PKS § 101 lõigetele 3–5 (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 1685

eurost) – 28,125 eurot (s.o 6,25 % lasterikka pere toetusest 450 eurost ehk pool lasterikka pere

toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) – 40 eurot (½

lapsetoetust 80 eurost) ning mida on vähendatud 15% võrra (s.o 34,83 eurot) PKS § 101 lg 7

kohaselt.

5.3. Maakohus muutis Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-24260

väljamõistetud elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja III kasuks välja elatise alates

29.02.2024 kuni kostja III täisealiseks saamiseni 30.11.2030 188,88 eurot kuus, mis on

arvestatud vastavalt PKS § 101 lõigetele 3–5 (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3%

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuutasust 1685 eurost) – 28,125 eurot (s.o 6,25 % lasterikka pere toetusest 450 eurost

ehk pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad

toetust) – 50 eurot (½ lapsetoetust 100 eurost) ning mida on vähendatud 15% võrra (s.o 33,33

eurot) PKS § 101 lg 7 kohaselt.

5.4. Kohus määras, et elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele

3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) ning lasterikka pere toetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5.5. Samuti määras kohus kindlaks igakuise elatise tasumise korra, mille kohaselt on hageja

kohustatud elatise maksma iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks

H.Y (H.Y) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX, näidates makse selgituses ära

lapse nime ning kuu ja aasta, mille eest elatis tasutakse.

6. Hagejal on õigus esitada elatise muutmise hagi tulenevalt PKS § 2172 lg-st 2. Kohtu

hinnangul esineb alus elatise muutmiseks. Hageja taotleb elatise vähendamist alates

hagiavalduse esitamisest, s.o alates 29.02.2024. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1

kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

2-24-3439

7. Sõltumata PKS § 101 01.01.2022 jõustunud muudatustest, tuleb lapsele elatise suuruse

määramisel lähtuda jätkuvalt eeskätt PKS § 99 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kostjad on esile toonud igakuiste kuludena kostja I osas

721,50 eurot, kostja II osas 650,50 eurot ja kostja III osas 564,50 eurot. Antud juhul ületavad

kostjate igakuised kulud PKS § 101 sätestatud miinimumsummat. Seega pidid kostjad enda

igakuiste kulude suurust tõendama. Kostjad jätsid kohtunõude täitmata, mistõttu leidis kohus,

et kostjate kulud vastavad eelduslikult kehtivale seadusjärgsele miinimummäärale.

8. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii

lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka

oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist PKS § 101

sätestatud suuruses. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 sätestatud määra tuleb tuvastada,

et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Kostjate emal tuvastati

osaline töövõime perioodil 22.12.2023–21.06.2024. Kostjate ema koondati 03.09.2023. Kuigi

kostjate ema on kuni 21.06.2025 osalise töövõimega, nähtub kohtule esitatud tõendist, et

tegemist on tõenäoliselt paraneva terviseseisundiga. Kostjate seaduslik esindaja omab AS-is

LHV Pank kontot, millest nähtuvalt on kostjate seadusliku esindaja igakuise sissetuleku

suuruseks 10 092,94 eurot. Tõendamist ei ole leidnud, et kostjate seaduslik esindaja ei

suudaks kostjaid üleval pidada võrdselt hagejaga.

9. Maakohus leidis, et hageja on piisavalt võimekas, et tasuda oma lastele elatist määras, mida

ta eelneval teinud on. Seda eelkõige laste elukvaliteedi langemise vältimiseks. Hagejale

kuuluvad kinnisasjad XXX-i, Harjumaa ja LLL, X küla, Kiili vald, Harjumaa. Hagejaga on

seotud OÜ Q, milles hageja on juhatuse liige. Hageja Coop Pank AS-i arvelduskonto

väljavõttest nähtuvalt on hageja igakuise sissetuleku suuruseks 38 200 eurot. Hageja

Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on hageja igakuise sissetuleku suuruseks

5035,81 eurot.

10. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et mõlemad vanemad suudavad lastele anda

ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses ja peavad kandma

ülalpidamiskulud võrdselt.

Apellatsioonkaebus

11. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tervikuna tühistada

ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Sealhulgas paluvad kostjad mõista kostjate

kasuks välja elatis kuni PKS § 97 p-is 2 nimetatud ajani.

12. Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuva

põhjuse, milleks on antud juhul kostjate ema osaline töövõimetus. Kostjate ema tervis on

olnud meedikute hinnangul niivõrd halb, et tema töövõime on olnud piiratud ca 10 viimase

aasta vältel.

13. Maakohus pole teinud hageja kohta kogutud andmetest üheselt arusaadavat järeldust.

Maakohus on tuvastanud hageja kulutused kindlustustele, liikluskindlustustele ja

kindlustusmaksete tagastustele. Puudub järeldus, miks peaks eraisik tegema igapäevaselt

2-24-3439

liikluskindlustusmakseid ning saama kindlustusmaksete tagastusi. Seda veel olukorras, kus

välja nõutud dokumentide kohaselt ei kasuta hageja ühtegi sõidukit. Kostjatele teadaolevalt

sõidab hageja igapäevaselt luksklassi sõiduautodega, mis eeldatavasti on seotud tema

ettevõttega.

14. Hageja arveldusarvete kreeditkäive ühes kalendrikuus on 43 235,81 eurot, mis ei

korreleeru kuidagi tema legaalse sissetulekuga. Kirjeldatud laekumine võimaldab katta

elatisest puudu jääva osa. Maakohus on jätnud hindamata hageja materiaalse võimekuse.

15. Maakohus hindas ebaõigesti kostjate ema sissetulekuid. Sularaha sisse maksmist ja

pensionisamba väljavõtmist ei saa pidada sissetulekuks, kuna need on ühekordsed tehingud.

16. Kostjate soov ja tahe on saada seadusega muudetud olukorras minimaalsest määrast

suuremat elatist. Jättes kehtivad kohtulahendid jõusse, suureneks elatiste kogusumma ca 180

euro võrra, võrreldes hetkel kehtiva minimaalse määraga. Elatise vähendamata jätmisel

saavad lapsed säilitada oma endise väljakujunenud elustiili (käia trennides, õppida jne) ilma

oluliste muutusteta.

Vastustaja seisukoht

17. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi ning teha tuleb uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab

ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

19. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus kostjate esitatud uute tõendite kogumise taotlused.

Kostjad esitasid apellatsioonkaebuses järgmised taotlused: teha päringud mootorsõidukite

registrisse (ilmselt silmas peetud liiklusregistrit) ja Eesti krediidiasutustesse, et selgitada O.A

kaudu hageja kasutusse jõudnud raha ja materiaalsed väärtused; teha päringud Leedu

Vabariigi krediidiasutustesse, et selgitada välja hagejale kuuluvad materiaalsed väärtused.

TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas

kui asjaolu ei ole vaidlusalune (p 1); asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid

esitatud (p 2). Ringkonnakohtu hinnangul on praeguses asjas esitatud ja kogutud piisavalt

tõendeid hageja sissetuleku ja varade kohta ning ringkonnakohus saab nende tõendite pinnalt

lahendi teha, mistõttu puudub vajadus täiendavalt hageja vara ja sissetuleku kohta tõendeid

koguda. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus kostjate taotlused rahuldamata.

20. Pooled ei vaidle, et kostjate kasuks on varasemalt välja mõistetud elatis järgmiselt:



Harju Maakohtu 14.04.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-67823 mõistis kohus hagejalt

kostja I ülalpidamiseks välja igakuise elatise 3000 Eesti krooni alates 01.06.2009 kuni

kostja I täisealiseks saamiseni. Harju Maakohtu 14.07.2016 õigeksvõtul põhineva

otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8196 muudeti 14.04.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-

67823 hagejalt välja mõistetud igakuise elatise suurust ning mõisteti hagejalt välja

2-24-3439

alates 25.05.2016 kuni kostja I täisealiseks saamiseni igakuine elatis kostja I kasuks

summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale;



Harju Maakohtu 02.01.2013 määrusega kinnitas kohus kompromisskokkuleppe

tsiviilasjas nr 2-12-36546, millega hageja kohustus tasuma igakuiselt kostja II

ülalpidamiseks 180 eurot alates 2013. a jaanuarist (kaasa arvatud) kuni kostja II

täisealiseks saamiseni või täisealiseks saanuna õppimise korral põhi- või keskhariduse

omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21. aastaseks saamiseni. Harju Maakohtu

14.07.2016 õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8196 muudeti

02.01.2013 (lahendis ekslikult märgitud 20.12.2012) otsusega tsiviilasjas nr 2-12-

36546 hagejalt välja mõistetud igakuise elatise suurust ning mõisteti hagejalt välja

alates 25.05.2016 kuni kostja II täisealiseks saamiseni igakuine elatis kostja II kasuks

summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale;



Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-13-24260

kompromisskokkuleppe, mille kohaselt kohustub hageja tasuma igakuiselt kostja III

ülalpidamiseks elatist alates 2014. a maist (kaasa arvatud) pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast kostja III täisealiseks saamiseni või tema õppimise

korral põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21. aastaseks saamiseni.

21. PKS § 2172 lg 1 kohaselt, kui enne 2022. a 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on

vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha

miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. a 1.

jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS §

2172 lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes

nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse,

tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Riigikohus selgitas, et need sätted kohalduvad ka

juhul, kui elatis on enne 1. jaanuari 2022 kokku lepitud kohtulikult kinnitatud kompromissiga

selliselt, et vanem peab lapsele maksma igakuist elatist seadusega kehtestatud elatisraha

miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus (RKTKo 20.11.2022, 2-20-9571,

p 13). Hageja esitas kohtule hagi eelpool märgitud 15.05.2014 ja 14.07.2016 lahendites

hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks, tuginedes õigusliku olukorra

muutumisele. Maakohus leidis õigesti, et PKS § 2172 annab hagejale õiguse elatise muutmise

hagiga kohtusse pöörduda. TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib elatise suuruse muutmise aluseks

olla ka õiguslikud muudatused (RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15 p 12).

22. Maakohus järeldas, et mõlemad vanemad suudavad lastele anda ülalpidamist vähemalt

seaduses sätestatud miinimumsuuruses ja peavad kandma ülalpidamiskulud võrdselt.

Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus arvestamata aga selle, et erineva sissetuleku ja

varalise seisundi tõttu võivad vanemad osaleda laste ülalpidamises erinevas ulatuses ning

jättis ebaõigesti kohaldamata PKS § 102 lõike 3. Maakohtu poolne materiaalõiguse ebaõige

kohaldamine tingib maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamata jätmise.

22.1. Riigikohus on varasemates lahendites asunud seisukohale, et lapse elatise vaidlustes

tuleb kohtutel analüüsida mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut (vt nt

RKTKo 17.01.2018, 2-16-135, p 13) ning et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi

korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise

seisundi proportsioonile (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 22 ja seal viidatud varasemad

lahendid). Riigikohus selgitas alates 2022. a 1. jaanuarist kehtiva PKS § 101 lg 1 osas, et

võrreldes varasemaga on erinev ka see, et PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja

2-24-3439

mõista PKS § 101 alusel arvutatud elatisega võrreldes suuremas ulatuses lisaks PKS §-s 99

toodud alustele muu hulgas ka lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega

seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kohus võib PKS § 102 lg 3 kohaselt välja mõista

elatise suuremas ulatuses, kui oleks konkreetse alaealise lapse kohta PKS § 101 alusel

arvutatud summa sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad. Suurema elatise

väljamõistmine PKS § 102 lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse

aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama

(RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.8).

22.2. Maakohus selgitas 03.04.2024 pooltele, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise

seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja

varalise seisundi proportsioonile ning et lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida

mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut. Maakohus kogus selle kohta

tõendeid ja tuvastas, et kostjate seadusliku esindaja igakuise sissetuleku suuruseks on 10

092,94 eurot. Tulenevalt mõlema vanema varalise seisundi kindlaks tegemise vajadusest pidi

maakohus asja lahendamiseks tegema lisaks ka kostjate isa (hageja) sissetuleku ja varalise

seisundi. Maakohus seda tegigi ja tuvastas, et hagejale kuuluvad kinnisasjad XXX-i,

Harjumaa ja LLL, X küla, Kiili vald, Harjumaa (dtl 98). Samuti tuvastas maakohus, et hageja

Coop Pank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on hageja keskmise sissetuleku

suuruseks perioodil alates 14.11.2023 kuni 14.05.2024 38 200 eurot (hagejale on laekunud

10.05.2024 hagejale kuuluvast OÜ-st Q 217 000 eurot, mida hageja kasutas endale kinnisasja

ostmiseks) (dtl 138–159) ning hageja Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on

hageja igakuise sissetuleku suuruseks 5035,81 eurot (dtl 187–194). Samas jättis maakohus

hageja sissetulekust ja varalisest seisundist tulenevalt edasised järeldused tegemata.

Maakohus oleks pidanud hindama kummagi vanema varalise seisundi erinevust ja seda elatise

suuruse arvutamisel arvesse võtma. Ehkki maakohus tuvastas hageja Swedbank AS-i

arvelduskonto väljavõttest nähtuva hageja igakuise keskmise sissetuleku ebaõigesti (10

071,62 eurot jagatuna 6 kuu peale ei ole mitte 5035,81 eurot, vaid 1678,50 eurot), siis on

sellele vaatamata hageja igakuine keskmine sissetulek (hageja 6 kuu keskmine sissetulek oli

38 200 eurot) ja varaline seisund (hageja on kahe kinnisasja omanik) oluliselt parem kostjate

ema sissetulekust (kostjate ema 6 kuu keskmine sissetulek oli 10 092,94 eurot) ja varalisest

seisundist. Seega tuleb käesoleval juhul hageja paremat varalist seisundit arvesse võtta.

22.3. Varasemas praktikas on asutud seisukohale, et kuigi PKS § 102 lg 3 võimaldab elatise

välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas, tuleb

miinimumelatis esmalt välja arvestada PKS § 101 alusel (vt nt TrtRnKo 07.09.2022, 2-21-

117241). Riigikohus selgitas, et kui ülalpidamiseks õigustatud isik soovib ka pärast 1.

jaanuarit 2022 saada elatist 292 eurot ning see ületab kehtiva PKS § 101 alusel tema kohta

arvutatud elatise suuruse, peab ülalpidamiseks õigustatud isik tõendama, et tema vajadused

kuus on vähemalt 584 eurot (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.2). Praegusel juhul ei ole

kostjad tõendanud, et nende vajadused oleksid suuremad kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimumelatis, kuid kohus saab varasemate otsustega väljamõistetud elatise suurust

arvestades eeldada, et kostjate vajadused on vähemalt sama suured.

22.4. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis

on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta

kostjatele riiklike toetuste maksmist. Lapsetoetuse määr on 80 eurot lapse kohta. Kolmanda ja

iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17

lg 3). Pooled ei vaidle, et toetust makstakse kostjate emale. Hageja kohustuse suuruse

2-24-3439

hindamisel arvesse võetav summa on pool toetusest, s.o kostjate I ja II osas 40 eurot ning

kostja III osas 50 eurot. Lasterikka pere toetuse määr on 450 eurot (PHS § 21 lg 2). Pooled ei

vaidle, et toetust makstakse kostjate emale. Hageja kohustuse suuruse hindamisel arvesse

võetav summa on pool toetusest, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi 4 lapse

vahel, s.o 28,125 eurot. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama

pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti

esimese lapse elatise summaga võrreldes. Kostjate II ja III puhul tuleb arvestada

mastaabisäästu, kuivõrd nende vanusevahe on väiksem kui 3 aastat.

22.5. Arvestades seda, et hageja keskmine sissetulek on oluliselt suurem keskmisest

brutopalgast, tuleb temalt välja mõistetava miinimumelatise arvutamise aluseks võtta tema

tegelikku keskmise sissetuleku suurust. Sellisel juhul, lähtudes hageja sissetulekust ning

arvestades lapsetoetust ja lasterikka pere toetust, oleks kostja I elatise suurus alates hagi

esitamisest 29.02.2024 1381,66 eurot kuus. Arvestades lisaks mastaabisäästu oleks alates

29.02.2024 kostja II elatise suurus 1174,41 eurot kuus ja kostja III elatise suurus 1165,91

eurot kuus (https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/). Kuna PKS § 2172 lg 1 kohaselt on

enne 2022. a 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt elatise suurus 292 eurot kuus, ei esine

seega käesoleval juhul alust hagejalt kostjate kasuks 15.05.2014 ja 14.07.2016

kohtulahenditega väljamõistetud elatise vähendamiseks.

23. Kuna ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, ei ole vaja hinnata

kostjate väiteid selle kohta, et kostjate ema on osalise töövõimega.

24. Kostjad leiavad, et neile tuleks elatis välja mõista kuni 21.aastaseks saamiseni.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjatele käesolevas asjas võimalik sellises viisil elatist

välja mõista. Kuigi kostjad ei ole käesolevas asjas vastuhagi esitanud, ei saaks kohus ka

sellise vastuhagi esitamise korral mõista elatist välja aja eest pärast laste täisealiseks saamist

(vt nt RKTKo 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 13). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kostja

III osas poleks see vajalik, kuna tulenevalt hagi rahuldamata jätmisest kehtib endiselt

tsiviilasjas nr 2-13-24260 Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega kinnitatud

kompromisskokkuleppe, mille kohaselt kohustub hageja tasuma igakuiselt kostja III

ülalpidamiseks elatist alates 2014. a maist (kaasa arvatud) pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast kostja III täisealiseks saamiseni või tema õppimise korral

põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid

mitte kauem kui tema 21. aastaseks saamiseni. Eeltoodu tingib apellatsioonkaebuse osalise

rahuldamise.

25. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 162 lg 1

alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud maakohtus hageja kanda. Ringkonnakohtu

menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse osalisest rahuldamisest tulenevalt TsMS § 171 lg 1

ja TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)