2-24-116682/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-116682

Kohtuasi

Lennuabi OÜ hagi SkyUp MT Limited vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.03.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

SkyUp MT Limited apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1374,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010),

lepinguline esindaja Nele Mals

Kostja SkyUp MT Limited (välismaa registrikood C

103645), lepinguline esindaja Heiki Tulk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta tsiviilasja hinda ja määrata selleks apellatsioonimenetluses 1374,98 eurot.

2. Välja mõista kostjalt SkyUp MT Limited riigituludesse apellatsioonkaebuselt

vähem tasutud riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates

käesoleva otsuse jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega

viivitamisel tuleb tasumata summalt maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta Harju Maakohtu 11.03.2025 otsus muutmata.

4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jätta apellatsioonimenetluse kulud SkyUp MT Limited kanda.

6. Mõista SkyUp MT Limited’lt Lennuabi OÜ kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitis 1295 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

2-24-116682

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Lennuabi OÜ (hageja) esitas 03.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse SkyUp MT Limited (kostja) vastu 7360 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakond tegi kostjale 06.05.2024 makseettepaneku. Vastuväite esitamise tõttu

lõpetas Pärnu Maakohus 11.06.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 02.07.2024 hagiavalduse ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlg 5400 eurot, viivise 116,52 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest

03.05.2024 kuni hagi esitamiseni 02.07.2024, sissenõudmiskulud 520 eurot (13 reisijat × 40

eurot) ja viivise põhivõlalt (5400 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

toodud määras alates 02.07.2024 kuni nõude täieliku täitmiseni.

2.1. Hagiavalduse kohaselt reisisid /nimekiri eemaldatud/ 06.10.2023 kostja opereeritaval

lennul U58902 suunaga Hurghada-Tallinn (lennu vahemaa 3654 km). Lend hilines üle kolme

tunni ja reisijatel tekkis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 (määrus

261/2004) art 7 lg 1 p c alusel õigus saada hüvitist 600 eurot reisija kohta. Reisijad loovutasid

oma hüvitise nõuded hagejale.

2.1.1. Kostja on mitmetele 06.10.2023 lennu U58902 reisijatele (ca 20 reisijat), keda hageja

samuti esindab, juba sama lennu eest hüvitist maksnud ja seda 100 % ulatuses hüvitise

summast. Kui kostja kavatseb taotleda eelnimetatud lennu eest hüvitise vähendamist 50%

ulatuses, siis tuleb kostjal põhjendada, miks ta kohtleb sama lennu reisijaid erinevalt. Samuti

on kostja pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist tasunud reisija AC hüvitisenõude

600 eurot.

2.2. /nimekiri eemaldatud/ reisisid 03.01.2024 kostja opereeritaval lennul U58901 suunaga

Tallinn-Hurghada (lennu vahemaa 3654 km). Lend hilines üle 12 tunni ja reisijatel tekkis

määruse 261/2004 art 7 lg 1 p c alusel õigus saada hüvitist 600 eurot reisija kohta. Reisijad

loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.

2.3. /nimekiri eemaldatud/ reisisid 21.09.2023 kostja opereeritaval lennul U58901 suunaga

Tallinn-Hurghada (lennu vahemaa 3654 km). Lend hilines lend üle seitsme tunni ja reisijatel

tekkis määruse 261/2004 art 7 lg 1 p c alusel õigus saada hüvitist 600 eurot reisija kohta.

Reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale. Kostja on nimetatud reisijate

2-24-116682

hüvitisenõuded tasunud (1600 eurot tasuti enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist

ning 800 eurot tasuti 17.05.2024, s.o pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist).

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et kostja põhjendus sama lennu reisijate

ebavõrdse kohtlemise kohta ei ole põhjendatud. Väljamaksed 100% ulatuses tehti ka

reisijatele, kelle hüvitisnõudeid menetleti algselt siinse kohtuasjaga seotud

maksekäsumenetluses. Sama lennu reisijaid, kes on pidanud kannatama samasuguseid lennu

hilinemisest tingitud ebamugavusi, tuleb kohelda võrdselt ja kostja välja toodud asjaolu, et

algselt oli taotlusi vähe ning hiljem tuli rohkem taotlusi, ei anna alust reisijate ebavõrdseks

kohtlemiseks.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

4.1. Kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt, kuna hageja ei tõendanud, et tal on õigus reisijaid

esindada ja reisijad olid õigeaegselt lennule registreerunud.

4.2. Kostja on nõus tunnistama hageja põhinõuet 4200 euro ulatuses järgmiste reisijate osas,

kui hageja tõendab, et need reisijad registreerusid lennule õigeaegselt: reisijate /nimekiri

eemaldatud/ osas hüvitis kokku 1200 eurot (50%); reisijate /nimekiri eemaldatud/ osas

hüvitis kokku 1800 eurot, reisija SK hüvitis 600 eurot ja reisija AK hüvitis 600 eurot. Hageja

ei ole siiani esitanud reisijate pardakaarte. Seega ei ole kostja saanud veenduda, et reisijatel

oli õigus hüvitisele. Kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, s.o sissenõudmiskulu ja viivist.

4.3. Kuna 06.10.2023 lend U58902 hilines sihtkohta üle kolme tunni, kuid alla nelja tunni, siis

vähendab kostja määruse 261/2004 art 7 lg 2 p-i c järgi reisijate /nimekiri eemaldatud/

hüvitist 50%, st 1200 euroni. Kostja selgitas, et kuna hüvitistaotlusi oli algul vähe, siis tasus

kostja hüvitist suuremas summas, kuid kui hüvitisnõuete hulk hüppeliselt tõusis, sundis

lennuettevõtte rahaline olukord kasutama võimalust vähendada hüvitist 50% võrra – nagu

lubab määruse 261/2004 art 7 lg 2 p c.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 11.03.2025 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 5400 eurot, viivise ajavahemiku 03.05.2024–02.07.2024 eest 116,52 eurot,

sissenõudmiskulud 520 eurot ning viivise põhinõudelt (5400 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses toodud määras alates 03.07.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

-

kostja on mitmele 06.10.2023 lennu U58902 reisijale (ca 20 reisijat) nimetatud lennu

eest hüvitist maksnud ja seda 100 % ulatuses hüvitise summast;

-

kostja on valmis tunnistama põhinõuet 4200 eurot juhul, kui hageja esitab määruse

261/2004 art 7 lg 2 p c alusel hüvitise taotlemiseks kõik nõutud dokumendid ja nende

kontrollimisel selgub, et reisijatel on õigust hüvitisele.

6.1. Siinsel juhul on täidetud lennu hilinemisest tuleneva hüvitise välja nõudmise eeldused,

s.o 1) reisijatel on kinnitatud broneering asjaomasele lennule, ning 2) nad on ilmunud

2-24-116682

registreerimisele. Kostja sai hageja poolt esitatud nõudeavaldusest piisava info, et kontrollida

lendude broneeringut, reisijate nimesid, lennule registreerimist ja seda, kas reisijatel on õigus

hüvitisele. Kostja on omaks võtnud, et kõik hagis märgitud reisijad läksid lennule. Pardakaart

ei tõenda lennule minekut ning kostja etteheited seoses pardakaartide esitamata jätmisega on

alusetud.

6.2. Hüvitise vähendamine lennu U58902 puhul 50% võrra ei ole põhjendatud. Sama lennu

reisijaid (kes on pidanud kannatama samasuguseid lennu hilinemisest tingitud ebamugavusi)

tuleb kohelda võrdselt ning neile tuleb maksta samas suurusjärgus hüvitis. Kostja välja toodud

asjaolu, et algselt oli taotlusi vähe ning hiljem tuli taotlusi juurde, ei anna alust reisijate

ebavõrdseks kohtlemiseks. Kostjale oli teada hilinenud lennul olnud reisijate arv ning kostja

pidi arvestama, et kõigil hilinenud lennul olnud reisijatel on õigus esitada kostja vastu

lennuhüvitise nõue 600 eurot.

6.3. Hüvitise maksmist välistavad asjaolud puuduvad. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kuna reisijad on

loovutanud oma nõuded hagejale, siis kuulub hagejale hüvitamisele kokku 5400 eurot. Hageja

põhinõue tuleb rahuldada, samuti kuulub rahuldamisele viivisenõue ja sissenõudmiskulude

nõue.

6.4. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

162 lg 1).

Apellatsioonkaebus

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus hagi rahuldas ja mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 5400 eurot ja viivise 116,52

eurot ning teha vaidlustatud osas uus otsus, millega vähendada kostjalt väljamõistetud

põhivõlgnevust 1200 euro võrra (s.o 4200 euroni) ja vastavalt viivist ning jätta menetluskulud

hageja kanda.

7.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus ebaõigesti vähendamata

06.10.2023 Tallinn-Hurghada lennu U58902 lennuhüvitise 50% (1200 euro) võrra. Maakohus

eksis määruse 261/2004 art 7 lg 2 p c kohaldamisel ning rikkus põhjendamiskohustust.

Määruse 261/2004 art 7 lg 2 p c ütleb üheselt, et tegutsev lennuettevõtja võib vähendada

ettenähtud hüvitist 50% kui hilinemine on väiksem kui neli tundi reisi puhul, mille pikkus on

üle 3500 km. Lennuettevõttele antud õigus vähendada hüvitist 50% ei ole seatud sõltuvusse

millegi muuga, kui lennu hilinemise ajaga. Lennuettevõte vaatab iga hüvitise nõude iga

juhtumi puhul eraldi läbi. Sel ajal, kui kostja vaatas läbi esimese reisija hüvitise nõuet, ta ei

teadnud, et on selline hüvitise vähendamise võimalus, muidu oleks kostja seda kasutanud ka

esimese reisija puhul. Asjaolu, et kostja hüvitise vähendamist alguses ei rakendanud, ei tohiks

takistada kostjal seda rakendamast tulevaste nõuete puhul.

7.2. Eesti ega Euroopa Liidu õigusaktid ei sätesta üldist ja absoluutset kohustust eraettevõttel

kohelda kõiki kliente igas olukorras täpselt ühte moodi. Õigusaktid keelavad

diskrimineerimise teatud tunnuste alusel, kuid antud juhul ei olnud tegemist reisijate

diskrimineerimisega.

2-24-116682

Vastustaja seisukoht

8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Hageja vastuväidete kohaselt on määruse 261/2004 eesmärk tagada lennureisijatele

kõrgetasemeline kaitse ning et lennureisijaid koheldakse lennust mahajätmise, lendude

tühistamise või pikaajalise hilinemise korral võrdselt. Kõikidel reisijatel, kes on sarnases

olukorras (nt sama lennu hilinemine või tühistamine), on õigus samale hüvitisele. Kui reisijad

samal lennul saaksid erinevaid hüvitisi samade tingimuste eest, rikuks see võrdse kohtlemise

põhimõtet (tegemist oleks diskrimineerimisega) ja see oleks vastuolus määruse 261/2004

eesmärgiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS §

654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab maakohtu otsuse vaid põhivõlgnevuse 1200 euro osas, sellelt summalt arvestatud

viivise osas ning menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles

kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).

10. Määruse 261/2004 art 6 lg 1 p b ja art 7 lg 1 p c järgi on reisijatel lennu hilinemise tõttu

kolm tundi või rohkem õigus saada hüvitist üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul 600

eurot. Kuna lend U58902 hilines sihtkohta üle kolme tunni, kuid alla nelja tunni, siis leidis

kostja, et tal on õigus vähendada määruse 261/2004 art 7 lg 2 p-i c järgi reisijatele /nimekiri

eemaldatud/ makstavat hüvitist 50%.

11. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostjal on õigus määruse 261/2004

art 7 lg 2 p c järgi vähendada reisijate /nimekiri eemaldatud/ osas lennuhüvitist 50%, kui

kostja on mitmele samal lennul viibinud reisijale tasunud lennuhüvitise täies määras (s.o

hüvitist vähendamata).

12. Ringkonnakohus leiab, et määruse 261/2004 art 7 lg 2 p c annab küll lennuettevõtjale

õiguse ettenähtud hüvitise vähendamiseks 50%, kuid arvestades määruse 261/2004 eesmärke

ning Euroopa Ühenduse õiguse aluspõhimõtet – võrdse kohtlemise põhimõtet, tuleb õigust

hüvitise vähendamiseks kohaldada ühetaoliselt kõikide reisijate puhul. Seega nõustub

ringkonnakohus maakohtuga, et sama lennu reisijatele tuleb sarnastel asjaoludel maksta samas

suuruses hüvitist.

13. Euroopa Kohus on selgitanud, et kõiki ühenduse õigusnorme tuleb tõlgendada kooskõlas

kogu esmase õigusega, sealhulgas võrdse kohtlemise põhimõttega (mittediskrimineerimise

põhimõttega), mis nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei

käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud (EKo

14.12.2004, C-210/03, p 70; EKo 10.01.2006, C-344/04, p 95; EKo 10.07.2008, C-173/07, p

39; EKo 19.11.2009, C-402/07 ja C-432/07, p 48). Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine

2-24-116682

erineva kohtlemise tõttu eeldab, et kõnealused olukorrad sarnanevad kõigi neid

iseloomustavate asjaolude poolest (EKo 16.12.2008, C-127/07, p 25).

14. Praegusel juhul olid reisijad sarnases olukorras (samal lennul), seega ei ole reisijate

ebavõrdne kohtlemine määrusega 261/2004 taotletavate eesmärkide seisukohalt põhjendatud.

Ajakaotuse tõttu on kannatanud hilinenud lennu reisijad ühtemoodi (EKo 23.10.2012,

C-581/10 ja C-629/10, p 52). Seega tuleb määruse 261/2004 art 7 lg 2 p-i c tõlgendada

selliselt, et reisijatel on õigust saada samas suuruses hüvitist. Kostja seisukoht kohelda

sarnastes olukordades olevaid reisijaid erinevalt, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole välja

toonud ka objektiivseid asjaolusid, mis annaksid siinsel juhul alust kohelda reisijaid erinevalt.

See, et ajal, kui kostja vaatas läbi esimese reisija hüvitise nõuet, ei teadnud ta väidetavalt, et

esineb võimalus hüvitise vähendamiseks ning et algselt oli taotlusi vähe ning neid tuli hiljem

juurde, ei ole sellisteks objektiivseteks asjaoludeks määruse 261/2004 mõttes, mis annaksid

alust hüvitise vähendamiseks.

15. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis ei ole alust muuta ka maakohtu otsuses kindlaks

määratud menetluskulude jaotust.

17. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel apellandi kanda.

18. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

19. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1295 eurot (käibemaksu ei lisandu). Nimekirja

kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 9

tundi 15 minutit, sh apellatsioonimenetluses tehtud määrustega tutvumine, maakohtu otsuse

analüüsimine, apellatsioonkaebuse ja selle täiendusega tutvumine, apellatsioonkaebuse

vastuse koostamine, suhtlemine kliendiga ja menetluskulude nimekirja koostamine.

20. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi

hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja

vajalik.

21. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksu ei

lisandu), mis ei ületa juristi keskmist tasumäära.

22. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1295

eurot (= 9 tundi 15 minutit × 140 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

Tsiviilasja hinna muutmine

2-24-116682

23. Ringkonnakohus märkis 30.04.2025 määruses, millega kohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võttis, tsiviilasja hinnaks ebaõigesti 1200 eurot. Juhindudes TsMS § 136 lg-st 4

muudab ringkonnakohus asja hinda apellatsioonimenetluses ning määrab selleks 1374,98

eurot. Tsiviilasja hinna arvestus on järgnev: põhinõue 1200 eurot + sissenõutavaks muutunud

viivis ajavahemiku 03.05.2024–02.07.2024 eest 24,98 eurot ja alates 03.07.2024 TsMS § 367

kohane edasiulatuv viivis 150 eurot (= 1200 eurot x 12,50 %).

Apellatsioonkaebuselt tuli kostjal riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 järgi tasuda

riigilõivu 280 eurot. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt lõivu 180 eurot, mis on 100 eurot

nõutust vähem. Vähem tasutud riigilõiv 100 eurot tuleb TsMS § 147 lg 3 ja § 179 lg 1 alusel

riigi kasuks välja mõista. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud

isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 179 lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt)