2-22-9296/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-9296

Kohtuasi

K.N-i ja Sihtasutuse Perekonna ja

Traditsiooni Kaitseks hagi W.Z-i vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava

käitumise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. novembri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

K.N-i apellatsioonkaebus, 10 500 eurot

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

apellatsioonkaebus, 7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: K.N (isikukood XXX)

Hageja II: Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

(registrikood 90010611),

seaduslik

esindaja

K.N

Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Eva

Mägi ja Jaak Siim

Kostja: W.Z (isikukood: XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaadi abi

Hegle Pärna

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25. novembri 2024. a otsus muutmata.

2. Jätta K.N-i ja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

apellatsioonkaebused rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt K.N-i ja Sihtasutuse Perekonna ja

Traditsiooni Kaitseks kanda.

2-22-9296

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. K.N (hageja I) ning Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (hageja II) esitasid

22.06.2022 Harju Maakohtule hagi W.Z-i (kostja) vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, kahju tekitava käitumise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

kohtu õiglasel äranägemisel. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kostja, Eesti Vabariigi peaminister ja Reformierakonna esimees,

avaldas 17.02.2022 kell 09:57 suhtlusvõrgustiku Facebook ametlikul avaliku elu tegelase

profiilil järgmise sisuga postituse, mis on kogunud 2106 reaktsiooni, 531 kommentaari ja 108

jagamist:

Eesti Vabariigi põhiseaduse esimene paragrahv ütleb, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu

demokraatlik vabariik. Samal päeval, kui Venemaa agressiooni sihtmärgiks oleva Ukraina

iseseisvuse toetuseks lehvivad üle maailma sinikollased lipud, ründab end sinimustvalge

lipu taha varjav „vabadusvõitleja“ ja „traditsioonide eest seisja“ Eesti iseseisvust.

Mäletame nende korraldatud meeleavaldust Toompeal, kus rünnati Eesti politseid.

Mäletame K.N-i ja EKRE 23. oktoobril korraldatud meeleavaldust Vabaduse väljakul, kus

nad ründasid Eesti arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid. Kahjuks on K.N-i ja teda tugevalt

toetava EKRE poliitilise retoorika üheks osaks saanud Eesti riigi kui vaenlase kujutamine.

Nüüdne viide, et pole vahet, mis lipp tornis lehvib, on lihtsalt üks element pikas reas.

Eesti riigi julgeolek algab meie sisejulgeolekust. Kinnitan teile, et ma teen kõik selleks, et

Pika Hermanni tornis lehvib praegu ja jääb ka edaspidi lehvima sinimustvalge lipp.“

3. Kostja väited, mille kohaselt rünnati hagejate korraldatud meeleavaldusel Toompeal

Eesti politseid ning hageja I ja EKRE 23.10.2021 korraldatud meeleavaldusel Vabaduse

väljakul Eesti arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid, ei vasta tõele. Sõna „ründama“ tähendab

eelkõige kellelegi või millelegi kallale või peale tungimist. Midagi sellist meeleavaldusel aset

ei leidnud. Väide on ebaõige ja hagejate mainet kahjustav. Väited on stigmatiseerivad, andes

põhjuse pidada hagejaid Eesti riiki ja institutsioonidesse vaenulikult suhtuvateks isikuteks,

kelle korraldatavatel üritustel rikutakse korda, rünnatakse jõustruktuuride esindajaid, teadlasi

ja tervishoiutöötajaid nii füüsiliselt kui ka verbaalselt.

4. Jätkuva mainekahju ärahoidmiseks tuleb kostjal 17.02.2022 postitusest ebaõiged

andmed eemaldada. Pelgalt ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldusest ei piisa hagejate

õiguste kaitsmiseks. Hagejad ei pea kostja käitumist taluma.

2-22-9296

5. Väide, et Vabaduse Väljakul toimunud meeleavalduse korraldas hageja I koos EKRE-

ga, ei ole õige. Meeleavalduse korraldasid hagejad I ja II. Väide ei kahjusta siiski hageja I

mainet.

6. Hagejal I on õigus mittevaralise kahju hüvitisele seoses ebaõigete faktiväidetega, mille

kohaselt mh tema korraldatud meeleavaldustel rünnati politseid ning Eesti arste, teadlasi ja

meditsiinitöötajaid, samuti seoses järgmise lausega: „Samal päeval, kui Venemaa agressiooni

sihtmärgiks oleva Ukraina iseseisvuse toetuseks lehvivad üle maailma sinikollased lipud,

ründab end sinimustvalge lipu taha varjav „vabadusvõitleja“ ja „traditsioonide eest seisja“

Eesti iseseisvust.“ Lause sisaldab hageja I varasema sõnavõtu põhjal kujundatud

väärtushinnangut, mis on ebakohane, kuna ei põhine faktilisel alusel ja loob ebaõige

ettekujutuse sõnavõtu tegelikust sisust.

7. Hageja I pöördus kostja poole 21.02.2022, osundades postituses sisalduvatele

laimavatele valeväidetele, palus postituse eemaldada ja avaldada avalik vabandus. Kostja seda

ei teinud, vaid asus hagejat I verbaalselt ründama, solvama ja ähvardama.

8. Hagejad palusid kohustada kostjat avaldama 10 päeva jooksul alates menetlust

lõpetava lahendi jõustumisest suhtlusvõrgustikus Facebook oma avaliku elu tegelase profiili

(https://www.facebook.com/xxx) seinal püsivalt järgmise sisuga postitus: „Mina, W.Z,

avaldasin 17.02.2022 tehtud postituses ebaõigeid faktiväiteid, nagu oleks K.N-i

ning Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldatud meeleavaldusel Toompeal

rünnatud Eesti politseid ning nagu K.N-i ja EKRE 23.10.2021 korraldatud meeleavaldusel

Vabaduse väljakul oleksid nad rünnanud Eesti arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid. Esitatud

väited ei vasta tõele.“ Hagejad palusid kohustada kostjat sama tähtaja jooksul kustutama

järgmised laused suhtlusvõrgustikus Facebook tema poolt 17.02.2022 kell 09:57 avaldatud

postituses: 1) „Samal päeval, kui Venemaa agressiooni sihtmärgiks oleva Ukraina iseseisvuse

toetuseks lehvivad üle maailma sinikollased lipud, ründab end sinimustvalge lipu taha varjav

„vabadusvõitleja“ ja „traditsioonide eest seisja“ Eesti iseseisvust.“; 2) „Mäletame nende

korraldatud meeleavaldust Toompeal, kus rünnati Eesti politseid.“; 3) „Mäletame K.N-i ja

EKRE 23. oktoobril korraldatud meeleavaldust Vabaduse väljakul, kus nad ründasid Eesti

arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid.“.

Kostja vastuväited

9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda

10. Kostja ei vaidle vastu, et avaldas Facebookis hagiavalduses toodud postituse, kuid

leiab, et selle avaldamine ei olnud õigusvastane. Keskmise mõistliku inimese vaatest ei ole

avaldatud väidete näol tegemist hagejaid puudutavate ebaõigete faktiväidete ega ebakohaste

väärtushinnangutega. Kui mõni väidetest võiks kvalifitseeruda ebaõige faktiväitena või

ebakohase väärtushinnanguna, ei olnud selliste väidete avaldamine sellegipoolest

õigusvastane.

11. Hagejad nõuavad järgmiste lausete kustutamist: Samal päeval, kui Venemaa

agressiooni sihtmärgiks oleva Ukraina iseseisvuse toetuseks lehvivad üle maailma

sinikollased lipud, ründab end sinimustvalge lipu taha varjav „vabadusvõitleja“ ja

„traditsioonide eest seisja“ Eesti iseseisvust.“ (väide 1); „Mäletame nende korraldatud

meeleavaldust Toompeal, kus rünnati Eesti politseid.“ (väide 2), „Mäletame K.N-i ja

EKRE 23. oktoobril korraldatud meeleavaldust Vabaduse väljakul, kus nad ründasid Eesti

arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid.“ (väide 3).

11.1. Väide 1 ei sisalda hageja I kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid

väärtushinnanguid.

2-22-9296

11.1.1. Keskmine mõistlik lugeja ei taju sõna „ründama“ postituse kontekstis

selliselt, et see tähistab kitsalt ainult füüsilist rünnet, kellelegi kallale või peale

tungimist või mõnda kuritegu. Eesti ühiskonnas ei ole meeleavaldustel

füüsiliste kallaletungide tekkimine ka tavapärane, küll aga on tavapärased

küllaltki agressiivsed poliitilised sõnavõtud.

11.1.2. Iseseisvus on abstraktne mõiste, mida ei ole võimalik füüsiliselt

rünnata. Iseseisvuse ründamine on kujundlik väide ja seega väärtushinnang.

Keskmisele mõistlikule lugejale on arusaadav, et postitus viitab vaenulikule

käitumisele või sõnavõtule, mis käib Eesti riigikorralduse kohta. Au teotavate

andmete ümberlükkamist ei saa hagejad nõuda. Väärtushinnang oli

põhjendatud ja kohane.

11.1.3. Väite 1 avaldamise ajendiks oli hageja I 15.02.2022 sõnavõtt

vestlussaates „Fookuses“, millel oli iseseisvust ründav iseloom. Täpsemalt

avaldas hageja I järgmist:

Mina olen seda varem ka öelnud ja ma ei häbene seda ütelda ka uuesti, et kui Venemaa

tegutseks sellisel viisil, et ta tagaks inimestele päriselt põhiseaduslikud õigused, onju. Ei

suruks peale kogu seda... ei teostaks vaktsiinisundi onju, ei teostaks apartheidi, jätaks

inimestele võimaluse elada ja kasvatada oma lapsi vastavalt oma veendumustele onju, ei

hakka ähvardama sind vangistusega, sellepärast, et sa ei ole nõus, ma ei tea [räägivad

korraga]. Pidev selline kiusamine lollide väikeste asjadega. Ei taha sind relvituks teha

eksole, ei taha su vanemlikke õigusi piirata, ei taha sinu lapsi süstida sinu selja taga

niimoodi, et – siis tekiks väga kiiresti väga tõsine küsimus, et nagu... ma ei tea, mina tahan

lõppude lõpuks elada normaalset elu, eksole. Nimetage seda Eesti Vabariigiks või

nimetage seda mingiks Eestimaa kubermanguks või millekski muuks, eksole. Kes iganes

tagab inimestele võimaluse siin normaalselt elada, noh, selle poole inimesed siis hoiavad,

eks. Sa ei saa nagu lõputult ka mingi emotsionaalse argumendiga, et meil peab siin tornis

olema sinimustvalge, eksole. Mis siis, et selle sinimustvalge all sa tegeled nagu inimeste

ahistamise ja kiusamisega ja mahasurumisega, eks.“

Eesti Vabariiki ründavale sõnavõtule avalikult reageerimine kostja kui peaministri poolt ei

olnud üksnes õigustatud, vaid ka vajalik, et rahvale kinnitada, et Eesti julgeoleku ja Eesti

kodanike turvalisuse tagamine ning iseseisvuse säilitamine on prioriteet ja anda avalikkusele

teada, et peaminister ei suhtu Eesti Vabariigi iseseisvusesse nii kergemeelselt kui hageja 1.

11.1.4. Hageja I on autoriteetne avaliku elu tegelane ja tal on väga suur hulk

jälgijaid. Vestlussaadet on Youtube’s vaadatud enam kui 125 000 korda. Ta

kandideerib ka Riigikokku.

11.2. Väide 2 ei puuduta otseselt hagejaid ega riku nende õigusi. Väide viitab

03.02.2022 toimunud „Eesti konvoi 2022“ või „Vabaduse konvoi 2022“

meeleavaldusega seoses aset leidnud juhtumile, mille käigus tekkis konflikt

politseiga. Lugejale ei ole ilmne, et sõna „nemad“ viitab kummalegi hagejale.

11.2.1. Isegi kui seda võiks järeldada, ei ole tegemist ebaõige faktiväitega.

Politseinikke

lumepallidega

loopides

rikkusid

meeleavaldajad

korrakaitseseadust. Vaidlust ei ole, et sündmus aset leidis. 03.02.2022

toimunud kahte meeleavaldust ei saa selgelt teineteisest eristada. Kostja ei

väitnud, et rünnaku eest vastutaksid hagejad või et rünnak oleks toimunud

meeleavalduse registreeritud asukohas. Lisaks toimus ka hagejate

meeleavalduse kohas kaudne verbaalne rünnak Eesti politsei vastu. Hageja I

kahjustas politsei autoriteeti.

2-22-9296

11.3. Väite 3 avaldamine oli õiguspärane, kuna see vastab tõele.

11.3.1. Väide 3 on neutraalne ega riiva hagejate õigusi meeleavalduse

korraldamist puudutavas lauseosas. Hagejad ei saa tugineda sellele kahju

tekitava tegevuse lõpetamise ega kahju hüvitamise nõudes. Isegi kui EKRE ei

olnud meeleavalduse registreeritud korraldaja, jäi sellel osalejatele ja

ühiskonnale mulje, et EKRE on selle korraldamisega seotud. Seega ei olnud

kostja väide ebaõige.

11.3.2. Väide Eesti arstide, teadlaste ja meditsiinitöötajate ründamisest ei ole

ebaõige. Keskmine mõistlik lugeja mõistis, et väide käib verbaalse ründamise

kohta. Arvestades koroonaviiruse olukorda, pidas suur hulk inimesi

meeleavalduse kokkukutsumist ja sellel osalemist arstide, teadlaste ja

meditsiinitöötajate kaudseks ründamiseks ja lugupidamatuks. Meeleavaldus oli

otseses vastuolus teadlaste soovitusega vältida kogunemist.

11.3.3. Aset leidis ka otsesemaid rünnakuid. C ütles oma ülesastumisel, et

uskuda ei tohi ühtegi haige arsti valet. Paljudel plakatitel olid

meditsiinitöötajaid või arste ähvardavad halvustavad sõnumid (Teid kõiki

süüdistatakse sõjakuriteos, tahtlikus inimeste ohtu seadmises ja massilises

tervise genotsiidis). Protestiti vaktsineerimise vastu ja esitleti pilkavaid

videokatkeid poliitikute, teadlaste ja meditsiiniekspertide väljaütlemistest.

12. Kuna ebaõigeid faktiväiteid ei ole avaldatud, ei ole hagejatel faktiväidete ümber

lükkamise nõuet. Hagejad nõuavad ebaõigesti püsiva postituse tegemist. Selline nõue ei ole

täidetav. Väärtushinnangute ümberlükkamist ei saa nõuda. Kuna andmete avaldamine on

õiguspärane, ei saa hagejad nõuda ka nende kustutamist.

13. Hagejad ei ole tõendanud kahju tekkimist ja see on ka eluliselt ebausutav. Hagejad ei

ole väitnud, nagu oleksid nemad või portaal „Objektiiv“ kaotanud populaarsust või

toetajaid. Hageja II kui juriidilise isiku au teotamine ei ole kohtupraktika järgi võimalik.

Tähtust ei oma COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutele esitatud kaebused.

14. Hageja I mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, kuna andmete

avaldamine oli õiguspärane. Hageja I väited tema 15.02.2022 sõnavõtu kohta ei lükka

ümber seda, kuidas keskmine inimese sõnavõttu mõistis. Kostja vastutab üksnes enda

sõnavõtu, mitte selle eest, mida avaldasid meediaväljaanded. Hageja I mittevaraline kahju

ei ole põhjuslikus seoses kostja postitusega. Mittevaraline kahju on ka tõendamata ja

ebausutav. Hageja I on avaliku elu tegelane, kodanikuaktivist ja poliitik. Ta on võtnud tihti

sõna vastuolulistel teemadel ja esinenud julgete ja radikaalsete väljaütlemistega. Ta peab

olema harjunud, et tema tegevust ja väljaütlemisi kritiseeritakse, samamoodi nagu tema

kritiseerib valitsuse ja kostja tegevust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

15. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kohustas kostjat avaldama 10 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest alates suhtlusvõrgustikus Facebook enda avaliku elu tegelase

profiilil (https://www.facebook.com/xxx) püsivalt järgmise sisuga postituse: „Mina, W.Z,

avaldasin 17.02.2022 tehtud postituses ebaõigeid faktiväiteid, nagu oleks K.N-i ning SA

Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldatud meeleavaldusel Toompeal rünnatud Eesti

politseid ning nagu K.N ja EKRE oleksid korraldanud 23.10.2021 meeleavalduse

Vabaduse Väljakul. Nimetatud väited ei vasta tõele.“. Muus osas jättis maakohus hagi

rahuldamata. Kostja menetluskulud jättis maakohus 50% ulatuses hageja I kanda, 30%

2-22-9296

ulatuses hageja II kanda ja 20% ulatuses kostja enda kanda. Hagejate menetluskulud jättis

maakohus 20% ulatuses kostja kanda ja 80% ulatuses hagejate endi kanda. Maakohus

märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist.

16. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

-

kostja tegi 17.02.2022 kell 09.57 postituse suhtlusvõrgustikus Facebook enda avaliku elu

tegelase profiilil, milles sisaldus järgmine tekst: „Eesti Vabariigi põhiseaduse esimene

paragrahv ütleb, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik. Samal päeval,

kui Venemaa agressiooni sihtmärgiks oleva Ukraina iseseisvuse toetuseks lehvivad üle

maailma sinikollased lipud, ründab end sinimustvalge lipu taha varjav

„vabadusvõitleja“ ja „traditsioonide eest seisja“ Eesti iseseisvust. Mäletame nende

korraldatud meeleavaldust Toompeal, kus rünnati Eesti politseid. Mäletame K.N-i ja

EKRE 23. oktoobril korraldatud meeleavaldust Vabaduse väljakul, kus nad ründasid

Eesti arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid. Kahjuks on K.N-i ja teda tugevalt toetava

EKRE poliitilise retoorika üheks osaks saanud Eesti riigi kui vaenlase kujutamine.

Nüüdne viide, et pole vahet, mis lipp tornis lehvib, on lihtsalt üks element pikas reas.

Eesti riigi julgeolek algab meie sisejulgeolekust. Kinnitan teile, et ma teen kõik selleks,

et Pika Hermanni tornis lehvib praegu ja jääb ka edaspidi lehvima sinimustvalge lipp.“

-

Postituse juures on foto Pika Hermanni tornist, kus sinimustvalge lipp. Postitust on

jagatud 108 korda, sellele on lisatud 531 kommentaari ja sellel on 2106 reageeringut.

-

Postituse tegemise ajal oli kostja Eesti Vabariigi peaminister.

-

Postitust kajastati väga lühikese aja jooksul mitmetes erinevates meediaväljaannetes, st

postitus sai palju avalikku tähelepanu reageeringute, jagamiste ja kommenteerimiste

näol. 17.02.2022 kell 10.16 avaldati artikkel delfi.ee uudiste portaalis, 17.02.2022 kell

10.13 Õhtulehe uudiste portaalis ja 17.02.2022 kell 10.07 Postimehe uudiste portaalis.

-

Kostja poolt tehtud postitus on olnud vähemalt osaliselt tingitud hageja I sõnavõtust

hageja II uudiste ja arvamuse portaalis Objektiiv 15.02.2022 avaldatud vestlussaates

„FOOKUSES: Q ja politsei valelik infooperatsioon SAPTK vastu oli alatu ja

häbiväärne“. Vestlussaates räägivad hageja I ja Y. Vestlussaate 1 tunnil 24 minutil küsib

Y: „Kui Putin tuleb, siis on kõigile hea testiküsimus, palju te olete nõus sellise riigi eest

oma enda verd valama – kuidas teil on kodanikud?“ Selle peale vastab hageja I: „Ei no

mina olen seda varem ka öelnud ja ma ei häbene seda ütleda ka uuesti, et vaata, kui

Venemaa tegutseks sellisel viisil, et ta tagaks päriselt inimestele põhiseaduslikud

õigused, ei suruks peale kogu seda… ei teostaks vaktsiinisundi, ei teostaks apartheidi,

jätaks inimestele võimaluse elada ja kasvatada oma lapsi vastavalt oma veendumustele,

ei hakka ähvardama siin vangistusega, sellepärast, et sa ei ole nõus, ma ei tea, oma ….“

Y ütleb vahele: „homotonti“. Hageja I: „Ja jaa, pidev selline kiusamine lollide väikeste

asjadega nagu. …ei taha sind relvituks teha, ei taha su vanemlikke õigusi piirata, ei taha

sinu lapsi süstida sinu selja taga niimoodi et…. Siis tekiks väga kiiresti väga tõsine

küsimus, et nagu… ma ei tea, mina tahan lõppude lõpuks elada normaalset elu, eks ole.

Nimetage seda Eesti Vabariigiks või nimetage seda mingiks Eestimaa kubermanguks või

millekski muuks, eks ole, mis iganes tagab inimestel võimaluse siin normaalselt elada,

noh, selle poole inimesed siis hoiavad. Et sa ei saa nagu lõputult ka mingi emotsionaalse

argumendiga, et meil peab siin tornis olema sinimustvalge, eks ole, mis siis, et selle

sinimustvalge all sa tegeled inimeste ahistamise, kiusamise ja mahasurumisega, eks.“.

-

16.02.2022 kajastas saates toimunud eelnimetatud vestlust ka Postimehe artikkel, delfi.ee

portaalis avaldatud artikkel ja Õhtulehe portaalis avaldatud artikkel. Hageja I sõnavõttu

on meedia vahendusel kommenteerinud ka teised avaliku elu tegelased, sh T ja A.

2-22-9296

-

Hageja I pöördus nõudega kostja poole 21.02.2022, et viimane eemaldaks postituse ja

vabandaks. Peaministri büroo juhataja vastas 18.03.2022, et peaminister ei kavatse

postitust muuta.

17. Hagejate ebaõigete väidete ümberlükkamise nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja heidab

ette ebaõigete faktiväidete avaldamist järgmistes lausetes:

„Mäletame nende korraldatud meeleavaldust Toompeal, kus rünnati Eesti politseid“.

„Mäletame K.N-i ja EKRE 23. oktoobril korraldatud meeleavaldust Vabaduse

väljakul, kus nad ründasid Eesti arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid.“

Need laused sisaldavad faktiväiteid, st väiteid, mille tõesust saab kontrollida ja hinnata.

17.1. Sõna „nende“ all esimeses väites mõistis keskmine mõistlik inimene hagejaid.

Õige on väide, et toimus rünne Eesti politsei vastu, kuid ebaõige on väide, et

rünnak leidis aset hagejate korraldatud meeleavaldusel. Tõendamata väide, nagu

oleks hagejate meeleavaldusel leidnud aset verbaalne rünnak Eesti politsei vastu.

See, et kostja pidas silmas verbaalseid rünnakuid, ei ole ka eluliselt usutav.

17.2. Kuigi keskmisele mõistlikule inimesele jäi mulje, et 23. oktoobri meeleavalduse

korraldamisega on seotud ka EKRE, olid selle korraldajad ainult hagejad. Viide

EKRE-le ei olnud õige. Väide, et 23.10.2021 meeleavaldusel rünnati Eesti arste,

teadlasi ja meditsiinitöötajaid, on õige. On ilmselge, et kostja viitas verbaalsele

ründele ja nii pidi seda mõistma ka keskmine mõistlik isik. Tõenditest nähtub, et

meeleavaldusele tulnud inimesed kandsid plakateid, millel oli ähvardav, alandav

ja pahatahtlik tekst, mis oli suunatud Eesti arstide, teadlaste ja meditsiinitöötajate

vastu. Näiteks „Hoiatus! Kõikidele meditsiini praktiseerijatele, arstidele ja

medõdedele. „Ma ainult täitsin käsku“ pole juriidiline kaitse. Teid kõiki

süüdistatakse sõjakuriteos, tahtlikus inimeste tervise ohtu seadmises ja massilises

tervisegenotsiidis! Teid kõiki võetakse vastutusele! ….“ (I kd, tl 76), „Arst teenib

iga vaktsiini pealt preemiat, aga tagajärgede eest ei vastuta“ (I kd, tl 77).

Meeleavaldusel toimus halvustavaid ja pahatahtlikke sõnavõtte. Näiteks delfi.ee

portaalis avaldatud artiklis on tsiteeritud C sõnavõttu: „Meie ei kavatse enam

kuulata ühtegi valet. Ühtegi haige arsti valet enam. Eiii! Eiii!“. Lisaks esinesid

M ja N sõnavõttudega, milles nimetasid koroonakriisi pettuseks, mille eest tuleks

poliitikuid vastutusele võtta. End molekulaarbioloogiks nimetav K esines

sõnavõtuga, millest järeldus, et vaktsineerimine on sisuliselt ravimifirmade

nuumamine ja tegelikult on olemas imeravim, nimega invermektiin, mille võiks

koroonaravis kasutusele võtta. Endine kiirabitöötaja O nimetas vaktsiine

eksperimentaalseks. Meeleavaldusel avaldati seega ähvardusi, esines

halvustamist ja alandamist.

18. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded ei ole põhjendatud.

18.1. Kuna faktiväide, mille kohaselt rünnati Vabaduse Väljakul meeleavaldusel Eesti

arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid, on õige, ei olnud selle avaldamine

õigusvastane ja vastav mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud.

18.2. Faktiväide, mille järgi rünnati hagejate korraldatud meeleavaldusel Toompeal

Eesti politseid, ei ole õigusvastane võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 mõttes.

Arvestades hageja I enda avaldatut, tuleb tal kostja avaldatut taluda. Negatiivse

sisuga ebaõige faktiväide (hagejate korraldatud meeleavaldusel Toompeal

rünnati Eesti politseid) ei ületa õigusvastasuse künnist, sellel ei ole isikut

alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu. Kostja kasutas ebaõiget

faktiväidet motiveerimaks või ilmestamaks hageja I kohta avaldatud

väärtushinnangut.

2-22-9296

18.3. Kostja lause „Samal päeval, kui Venemaa agressiooni sihtmärgiks oleva Ukraina

iseseisvuse toetuseks lehvivad üle maailma sinikollased lipud, ründab end

sinimustvalge lipu taha varjav „vabadusvõitleja“ ja „traditsioonide eest seisja“

Eesti iseseisvust.“, sisaldab väärtushinnangut, mis loob mulje, et hageja I on

ohuks Eesti Vabariigi julgeolekule kuigi väliselt või sõnaliselt seisab ta

traditsiooniliste väärtuste ja Eesti iseseisvuse eest (mis omakorda viitavad hageja

I maailmavaatelistele eelistustele ja väärtustele). Sealjuures võimendatakse

hageja I ohtlikkust paralleeli toomisega Ukrainas toimuvaga. Tegemist on

kujundliku väljenduslaadiga, millest ei järeldu, nagu oleks hageja I toime pannud

(või on kahtlus, et võib toime panna) riigivastaseid süütegusid karistusseadustiku

mõttes. Tegemist ei ole seega faktiväitega. Kuigi väärtushinnang kannab

negatiivset sisu, ei olnud selle avaldamine õigusvastane. Hageja I enda avaldatu

kontekstis tuleb tal kostja avaldatut taluda. Hageja I pidi pidama võimalikuks, et

tema sõnavõttu käsitatakse sisuliselt verbaalse riigivastase ründena. Hageja I oli

avaliku elu tegelane, kes on kodanikuna aktiivselt tegutsenud poliitilises ja

ühiskondlikus elus, eesmärgiga tutvustada ning esindada enda väärtusi ja

maailmavaadet ühiskonnas laiemalt. Tegemist on osaga poliitilisest debatist.

Kostja väärtushinnang ei ole õigusvastane.

18.4. Õigusvastasuse künnist ei ületa ka väärtushinnang ja avaldatud ebaõige

faktiväide koos.

19. Kahju tekitava käitumise lõpetamise nõue jääb rahuldamata.

19.1. Kuna väide, et Vabaduse Väljakul toimunud meeleavaldusel rünnati Eesti arste,

teadlasi ja meditsiinitöötajaid on õige, ei saa nõuda kahju tekitava käitumise

lõpetamist.

19.2. Kuna vaidlust ei ole, et faktiväide, et hageja I korraldas 23.10.2021

meeleavalduse koos EKRE-ga, on sisult neutraalne, st ei riiva hageja I au, ei saa

kahju tekitava käitumise lõpetamist nõuda.

19.3. Faktiväite „Mäletame nende korraldatud meeleavaldust Toompeal, kus rünnati

Eesti politseid“ ja väärtushinnangu „Samal päeval, kui Venemaa agressiooni

sihtmärgiks oleva Ukraina iseseisvuse toetuseks lehvivad üle maailma

sinikollased lipud, ründab end sinimustvalge lipu taha varjav „vabadusvõitleja“

ja „traditsioonide eest seisja“ Eesti iseseisvust.“, avaldamine ei olnud

õigusvastane. Hageja II suhtes ei saa kahju tekitava käitumise lõpetamise nõuet

rahuldada. Juriidiline isik ei saa esitada au teotamisest tulenevaid nõudeid.

20. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 alusel nõuete rahuldamise ulatust arvestades 20%

ulatuses kostja ja 80% ulatuses hageja kanda, seejuures tuleb hagejal I kanda 50% ja

hagejal II 30% kostja kuludest. Apellatsioonkaebus

21. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata

hagejate hagi ning menetluskulud osaliselt hagejate kanda. Hagejad paluvad teha

tühistatud osas uue otsuse, millega kohustada kostjat avaldama 10 päeva jooksul

käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumisest suhtlusvõrgustikus Facebook

enda avaliku elu tegelase profiili (https://www.facebook.com/xxx) seinal püsivalt järgmise

sisuga postituse: „Mina, W.Z, avaldasin 17.02.2022 tehtud postituses ebaõigeid

faktiväiteid, nagu oleks K.N-i ning Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

korraldatud meeleavaldusel Toompeal rünnatud Eesti politseid ning nagu K.N-i ja EKRE

23.10.2021 korraldatud meeleavaldusel Vabaduse väljakul oleksid nad rünnanud Eesti

arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid. Esitatud väited ei vasta tõele.“. Samuti paluvad

2-22-9296

hagejad kohustada kostjat kustutama sama tähtaja jooksul järgmised laused

suhtlusvõrgustikus Facebook tema poolt

17.02.2022 kell 09:57 avaldatud postituses: a) „Mäletame nende korraldatud meeleavaldust

Toompeal, kus rünnati Eesti politseid.“; b) „Mäletame K.N-i ja EKRE 23. oktoobril

korraldatud meeleavaldust Vabaduse väljakul, kus nad ründasid Eesti arste, teadlasi ja

meditsiinitöötajaid.“ ning mõista kostjalt hageja I kasuks välja õiglane mittevaralise kahju

hüvitis kohtu äranägemisel seoses kostja avaldatud ebaõigete andmetega. Hagejad ei vaidlusta

maakohtu otsust väärtushinnangut puudutavas osas. Menetluskulud paluvad hagejad jätta

kostja kanda.

22. Kaebuse kohaselt ei ole maakohus põhjendanud hagejate faktiliste ja õiguslike väidetega

arvestamata jätmist. Maakohus lahendas hagejate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

esitatud nõuet, jättes tähelepanuta, mida hagejad konkreetse väite juures vaidlustasid.

Kohtuotsuse kirjeldav osa ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele.

23. Maakohus tõlgendas ebaõigesti Vabaduse väljakul 23.10.2021 toimunud meeleavalduse

kohta avaldatud faktiväidet ja jõudis ebaõigele järeldusele, nagu oleks see vastanud tõele.

Maakohus leidis õigesti, et kostja pidas postituses silmas verbaalseid ründeid, samuti, et

meeleavalduse korraldamine iseenesest ei olnud rünnak Eesti arstide, teadlaste ja

meditsiinitöötajate vastu. Õige ei ole aga järeldus, et keskmine mõistlik inimene võis aru

saada ja et tõendid kinnitavad, et Eesti arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid ründasid

hagejad. Kostja ei tõendanud, et ründajateks olid just meeleavalduse korraldajad. Kohus ei

osunda ühelegi meeleavaldusel demonstreeritud plakati tekstile või meeleavaldusel

esinenu öeldule, mida võiks pidada teadlaste ähvardamiseks, halvustamiseks või

alandamiseks. Viited M, N, K ja O sõnavõttudele ei ole asjakohased.

24. Kuna kostja väide arstide, teadlaste ja meditsiinitöötajate ründamise kohta ei olnud õige,

oli see õigusvastane ja hagejal I on õigus nõuda kostjalt avaldamisega põhjustatud

mittevaralise kahju hüvitamist. Maakohtu järeldus, nagu ei oleks kostja väide politsei

ründamise kohta õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 mõttes, ei ole õige. Selliste ebaõigete

faktiväidete avaldamise näol ei ole tegemist väheoluliste rikkumistega, mida hageja I

peaks taluma. Selline süüdistus võimaldab hagejaid halvustavaid hinnanguid. Väited on

stigmatiseerivad ja viitavad, nagu ei oleks hagejad Eesti Vabariigile lojaalsed.

Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks piisas, et tuvastati, et kostja vastutab hageja

isikliku õiguse rikkumise eest. Maakohus ei analüüsinud mittevaralise kahju hüvitamise

eeldusi seaduse ja kohtupraktika nõuetest lähtudes.

25. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hagejate kahju tekitava käitumise lõpetamise

nõude. Mõlemad meeleavaldust puudutavad kostja väited on ebaõiged ja nende

avaldamine õigusvastane ning hagejate mainet jätkuvalt kahjustav. Seega on hagejatel

õigus nõuda ka kahju tekitava käitumise lõpetamist. Kohtupraktikas on jaatatud ka

juriidilise isiku õigust sellise nõude esitamiseks. Hagejad ei pea ebaõigete andmete

jätkuvat avaldamist taluma.

26. Menetluskulud tuleb sõltumata kaebuse sisulisest lahendusest TsMS § 163 lg 2 alusel igal

juhul jätta tervikuna kostja kanda või TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus suunas pooli korduvalt kokkuleppele, kuid sisulised läbirääkimised kostjaga ei

olnud võimalikud. Hagejad otsisid kostjaga ka kohtueelset lahendust. Arvestades kostja

vastumeelsust kompromissi sõlmimisele oli menetluskulude valdavas osas hagejate kanda

jätmine ebaõiglane. Selline kulude jaotus sanktsioneerib hagejaid selle eest, et nad

pöördusid oma õiguste kaitseks kohtusse, kuigi maakohus leidis, et nõuded olid osaliselt

põhjendatud.

2-22-9296

Vastustaja seisukoht

27. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja hagejate apellatsioonkaebused rahuldamata.

Menetluskulud jäävad solidaarselt hagejate kanda.

29. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei

ole vaidlustatud osas, millega maakohus hagi rahuldas (kohustas kostjat lükkama ümber väite,

nagu oleks hagejate korraldatud meeleavaldusel Toompeal rünnatud Eesti politseid ning väite,

nagu oleksid hageja I ja EKRE korraldanud 23.10.2021 meeleavalduse Vabadus väljakul),

samuti osas, millega maakohus jättis rahuldamata väärtushinnangut puudutavad hageja

nõuded (seoses väitega Eesti iseseisvuse ründamisest). Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4

alusel vastavas osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust

seega osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagejate (1) ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamise nõude (seoses väitega Eesti arstide, teadlaste ja meditsiinitöötajate

ründamisest Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel), (2) hageja I mittevaralise kahju

hüvitamise nõude (seoses ebaõigete faktiväidete avaldamisega), (3) hagejate kahju tekitava

käitumise (faktiväiete avaldamise) lõpetamise nõude ja (4) osas millega maakohus jaotas

menetluskulud.

30. Kuna apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolusid

(siinse otsuse p 16 ülal), lähtub neist asja lahendamisel ka ringkonnakohus (TsMS § 652 lg 5).

I

31. Kostja avaldas järgmist: „Mäletame K.N-i ja EKRE 23. oktoobril korraldatud

meeleavaldust Vabaduse väljakul, kus nad ründasid Eesti arste, teadlasi ja

meditsiinitöötajaid.“ Hageja I leiab, et tegemist on ebaõige faktiväitega, kuna ta ei rünnanud

meeleavaldusel arste, teadlasi ega meditsiinitöötajaid. VÕS § 1047 lg 4 võimaldab nõuda

avaldajalt andmete ümberlükkamist siis, kui avaldatud andmed on ebaõiged.

32. Apellatsioonimenetluses ei ole enam vaidlust selles, et õige ei ole väide, nagu oleks

Vabaduse väljakul 23. oktoobril toimunud meeleavalduse korraldanud hageja I koos EKRE-

ga. Hageja I leiab aga, et õige ei ole maakohtu järeldus, et keskmine mõistlik inimene võis

kostja avaldatust aru saada ja et tõendid ka kinnitavad, et Eesti arste, teadlasi ja

meditsiinitöötajaid rünnati verbaalselt ja et ründajateks olid meeleavalduse korraldajad.

Ringkonnakohus nende etteheidetega ei nõustu.

33. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel (fotod kd I, tl 76–77; delfi.ee artikkel

kd I, tl 71–74), et meeleavaldusel toimusid verbaalsed ründed Eesti arstide, teadlaste ja

meditsiinitöötjate vastu, täpsemalt leidis maakohus, et rünnak seisnes ähvardamises,

halvustamises ja alandamises. Õige ei ole hageja väide, nagu ei oleks maakohus osundanud

ühelegi meeleavaldusel demonstreeritud plakati tekstile. Maakohus tsiteeris nii plakatite

tekste, mis olid sisult agressiivsed ja ähvardavad, kui ka C, M, N, K ja O sõnavõtte (vt

käesoleva otsuse p 17.2). Eksitav on väide, nagu ei oleks M, N, K ja O sõnavõtud olnud

suunatud arstide, teadlaste ja meditsiinitöötajate vastu, vaid hoopis poliitikute ja

ravimifirmade vastu. Koroonakriisi pettuseks nimetamine alavääristab ka arste, teadlasi ja

2-22-9296

meditsiinitöötajaid, kes puutusid haiguspuhanguga vahetult kokku, püüdsid seda kontrolli all

hoida ja tegelesid selle tagajärgedega, sh paljude väga raskelt haigete inimeste ravimisega.

Samuti alavääristab ja halvustab arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid ning nende tööd K väide,

et vaktsineerimine on sisuliselt ravimifirmade nuumamine ja tegelikult tuleks kasutusele võtta

imeravim invermektiin, ning O öeldu, et COVID-19 vaktsiinid on eksperimentaalsed ja

kaheldavad. Hagejad hindavad meeleavaldusel avaldatud sõnavõtte eraldiseisvatena,

arvestamata nende mõju meeleavalduse kontekstis tervikuna. Asjaolu, et meeleavaldusel

kritiseeriti lisaks ka valitsust ja poliitikuid, kohtu järeldust ei muuda. Maakohus hindas

esitatud tõendeid õigesti kogumis ja järeldas asjakohaselt, et meeleavaldusel rünnati

verbaalselt arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid.

34. Õige ei ole seisukoht, nagu oleks kostja pidanud tõendama, et arste, teadlasi ja

meditsiinitöötajaid ründasid just meeleavalduse korraldajad oma sõnavõttudes isiklikult.

Seetõttu on ebaõige ka väide, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta, mida vaidlusaluse

väite juures tegelikult vaidlustati. Vaidlust ei ole selles, et hageja I oli üks meeleavalduse

korraldajatest ja sellel osalejatest. Meeleavaldus ehk avalik koosolek, on inimeste koos

olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust (vt ka KorS

§ 58 lg 2). Meeleavalduse eesmärgi ja sellel valitseva õhkkonna ja meelsuse kujundavadki

selle korraldajad. Hageja I väide, nagu ei oleks tema, kuigi ürituse korraldaja, olnud seotud

meeleavaldusel toimunu ja seal edastatud sõnumitega, kuna ta isiklikult plakateid ei

koostanud, ei ole õige. Hageja I ei saa distantseerida ennast enda korraldatud meeleavaldusel

edastatud sõnumitest. Hagejad ei ole ka väitnud, et need sõnumid ei vastanud meeleavalduse

eesmärgile ja et nad oleksid seetõttu võtnud meetmeid ebasobivate sõnumite edastamise

lõpetamiseks. Hageja I väide, et tema avaldas arstidele hoopis kaastunnet, on jäänud

paljasõnaliseks ja tõendamata.

35. Eeltoodust tulenevalt ei kohaldanud maakohus VÕS § 1047 lg-t 4 ebaõigesti.

Maakohus jättis nõude õigesti rahuldamata osas, millega hagejad palusid kohustada kostjat

lükkama ümber andmed arstide, teadlaste ja meditsiinitöötajate ründamise kohta. Need

andmed ei ole ebaõiged.

36. Kuna väide ei ole ebaõige, ei ole põhjendatud ka selle väitega seoses esitatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise nõue.

Maakohus jättis õigesti need rahuldamata. Ringkonnakohus käsitleb seega hageja I

mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ja hagejate ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise

nõuet üksnes osas, mis puudutab kostja avaldatud ebaõiget faktiväidet.

II

37. Hageja I nõuab kostjalt ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et kostja väide, nagu oleks

hagejate korraldatud meeleavaldusel Toompeal rünnatud Eesti politseid, ei ole õige.

Täpsemalt avaldas kostja järgmise ebaõige faktiväite „Mäletame nende korraldatud

meeleavaldust Toompeal, kus rünnati Eesti politseid“.

38. Kuigi õige on hageja I seisukoht, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule

mõistlik rahasumma ja kannatanu ei pea tõendama mittevaralise kahju olemasolu, ei piisa

mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks siiski tõsiasjast, et kostja avaldas hageja I kohta

ebaõige faktiväite. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine eeldab mitte ainult

seda, et hageja I kohta avaldati ebaõigeid andmeid, vaid ka seda, et nende avaldamine oli

õigusvastane (vt ka VÕS § 1043). Seda see siinsel juhul ei olnud.

2-22-9296

39. Iseenesest on õige hageja I osundatu, et olukorras, kus tuvastatud on ebaõige faktiväite

avaldamine, tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral esmalt hinnata, kas kostja

avaldatu oli hageja au teotav ehk tema mainet kahjustav, millisel juhul on kostjal väite

tõendamise kohustus (VÕS § 1047 lg 2). Siinsel juhul ei tulene maakohtu otsusest selgelt, kas

maakohus pidas väidet au teotavaks või mitte. Maakohus märkis siiski, et tegemist on

negatiivse sisuga väitega. Iga negatiivse sisuga faktiväide ei ole aga isiku au teotav. Need

hageja I etteheited ei oma aga praeguses menetlusstaadiumis olulist tähtsust. Au teotava

faktiväite avaldamise tagajärg on tõendamiskoormise ümberpööramise, s.t faktiväite

käsitamine au teotavana toob kaasa kostja kohustuse tõendada väite tõelevastavus. Praeguses

menetlusstaadiumis ei ole aga vaidlust selles, et kostja faktiväite tõelevastavust ei tõendanud,

kuigi talle selline võimalus anti.

40. Samuti on õige hageja osundatu, et kui kostja avaldas hageja kohta tõele mittevastava

väite, tuli maakohtul kontrollida, kas kostja tegi seda tahtlikult (VÕS § 1047 lg 1) või

hooletusest (VÕS 1047 lg 3), mida maakohus ei ole siinsel juhul teinud. Kolleegiumi

hinnangul ei ole aga see eksimus viinud maakohut ebaõige lahendi tegemiseni.

41. Nimelt, ka juhul, kui VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 alusel on tegu eelduslikult õigusvastane,

tuleb kohtul teha siiski kaalutlusotsus küsimuses, kas kostja teo õigusvastasus võib olla

välistatud VÕS § 1047 suhtes üldsätteks oleva VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi (vt

RKTKo 03.07.2024, 2-20-2328/112, p 13). Sama selgitas ka maakohus ja järeldas siis

tuvastatud asjaolude alusel, et siinsel juhul ongi õigusvastasus VÕS § 1046 kohaselt

välistatud.

42. VÕS § 1046 kohaselt tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki,

põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid

seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast

hindamisest.

43. Maakohus selgitas kostja avaldatu õigusvastasuse hindamisel õigesti, et VÕS § 1046

alusel ei loeta õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt

tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma. Maakohus

leidiski, et hageja I peab avaldatut mõistlikult võttes taluma, see ei ületa VÕS §-st 1046

tulenevat õigusvastasuse künnist ja sellel ei ole isikut alandavat, häbistavat või

naeruvääristavat iseloomu. Maakohus on oma kaalutlusotsust piisavalt põhjendanud ja

ringkonnakohus nõustub sellega.

44. Õige ei ole hageja I arusaam, et tegemist ei ole väheolulise rikkumisega, kuna selline

süüdistus võimaldab hagejaid halvustavaid hinnanguid, väited on stigmatiseerivad ja viitavad,

nagu ei oleks hagejad Eesti Vabariigile lojaalsed. Kostja avaldatud ebaõige faktiväide

iseenesest ei võimalda teha järeldust, et hageja I ei ole Eesti Vabariigile lojaalne. Väide ei

käinud otse hageja I kohta, see ei olnud vulgaarne ega halvustav ja sellest ei nähtu hagejat I

alandavat või häbistavat eesmärki. Küll aga tulenes järeldus, nagu ei oleks hageja I Eesti

Vabariigile lojaalne, kostja samas postituses avaldatud väärtushinnangust, mille kohaselt

ründasid hagejad Eesti iseseisvust. Maakohus tuvastas aga, et see väärtushinnang oli,

arvestades hageja I poolt 15.02.2022 avaldatut (vt p 16 ülal), kohane. Neid maakohtu järeldusi

hageja I vaidlustanud ei ole. Ainuüksi ebaõige faktiväide selle kohta, et hagejate korraldatud

meeleavaldusel rünnati politseid, ei ole postituse avaldamise konteksti arvestades, selliseks

rikkumiseks VÕS § 1046 lg 1 teise lause tähenduses, mis peaks andma õiguse nõuda

mittevaralise kahju hüvitamist (vt ka RKTKo 03.07.2024, 2-20-2328/112, p 13). Nimelt

tuvastas maakohus, et kostja postitus oli vastus hageja I poolt 15.02.2022 avaldatule, hageja I

2-22-9296

oli avaliku elu tegelane, kes osales aktiivselt poliitilises ja ühiskondlikus elus ning tegemist

oli osaga poliitilisest debatist. Eeltoodud asjaoludel tehtud järeldust, et ebaõige faktiväite

avaldamine ei olnud õigusvastane, ei muuda hageja I väide kostja tehtud postituse leviku

kohta.

45. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited ringkonnakohtule alust

maakohtu otsuse tühistamiseks ka selles osas. Ebaõige faktiväite avaldamine ei ole

õigusvastane, mistõttu ei ole hagejal I kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.

III kahju tekitava käitumise lõpetamise (avaldatud lausete kustutamise) nõue

Maakohus jättis õigesti rahuldamata ka hagejate kahju tekitava käitumise lõpetamise nõude.

VÕS § 1055 lg 1 esimese lause kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui

kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda

kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Nimetatud sätte

alusel saab esitada nõude järgmistel juhtudel: 1) kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev

(õigusrikkumise lõpetamise nõue); 2) kui kahju tekitamine on juba toimunud (esmakordne

õigusrikkumine on toimunud), aga esineb oht, et rikkumine võib korduda (uue samasuguse

õigusrikkumise toimepanemisest hoidumise nõue); 3) kui õigusrikkumist pole veel toimunud,

kuid kahju õigusvastase tekitamisega (õigusvastase teo toimepanemisega) ähvardatakse (kahju

tekitamisega ähvardamisest hoidumise nõue) (vt ka RKTKo 06.12.2023, 2-22-1081/70).

46. VÕS § 1055 lg 1 alusel nõude esitamine eeldab seega esmalt, et kostja on avaldanud

hagejate kohta ebaõigeid andmeid õigusvastaselt. Kuna nimetatud eeldus ei ole täidetud (vt

ülal), jättis maakohus nõude õigesti rahuldamata. Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest

ei käsitle ringkonnakohus seetõttu hagejate apellatsioonkaebuse muid väiteid, mis puudutavad

kostja avaldatud lausete kustutamise nõuet.

IV menetluskulud

47. Maakohus ei eksinud ka menetluskulude jaotamisel. Maakohus kohaldas seoses hagi

osalise rahuldamisega õigesti VÕS § 163 lg-t 1 ja jaotas menetluskulud lähtudes esitatud hagi

rahuldamise proportsioonist. Hagejate väide, justkui tuleks menetluskulud jätta TsMS § 163 lg

2 alusel kostja või TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda, ei ole õige.

48. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses,

nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud

tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hagejad ei tugine

oma kaebuses sellele, et nad oleksid pakkunud kostjale kohtumenetluses kompromissi

sellesarnases ulatuses, nagu maakohus hagi rahuldas. Hagejad tuginevad peaasjalikult sellele,

et kostja väljendas soovimatust kompromissläbirääkimisi pidada, kuid see ei ole TsMS § 163

lg 2 kohaldamise alus. Hagejad on jätnud ka tähelepanuta, et TsMS § 163 lg 2 kohaldamine

on maakohtu kaalutlusotsus. Hagejal ei ole seega õigust selle sätte kohaldamist nõuda.

Maakohus on oma TsMS § 163 lg 1 alusel tehtud kaalutlust piisavalt põhjendanud ja jaotanud

menetluskulud kooskõlas seaduses sätestatuga.

49. Siinsel juhul ei kohaldu ka hagejate viidatud TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt võib

kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Sätte kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu ja selleks ei piisa

üksnes asjaolust, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuväliselt. Hagejate esile

toodud asjaolud ei anna alust järeldada, et neilt menetluskulude osaline väljamõistmine oleks

nende suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagi osalise rahuldamise korral

2-22-9296

saavutataksegi menetluskulude õiglane jaotus maakohtu kaalutlusotsusega TsMS § 163 lg 1

alusel. Kulude jaotus ei sanktsioneeri hagejaid, vaid tasakaalustab poolte õigusi.

50. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust

ja apellatsioonkaebus jääb ka selles osas rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

51. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda.

52. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka

ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)