2-25-2961/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2961

Hagihind

9988.95 eurot

Tsiviilasi

Evergreen Capital OÜ hagi Codori OÜ ja L Ki vastu

võlgnevuse, intresside ja viiviste solidaarseks väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964)

asukoht Kännu tn 39, 13418 Tallinnn), lepiguline esindaja

advokaat Henrik Kirsimäe (Advokaadibüroo Legalia, e-post

xxx)

Kostja I Codori OÜ (registrikood 10424296), asukoht Laste, 4,

74306, Kehra, Harju maakond, e-post xxx

Kostja II L K (isikukood xxx), elukoht xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista solidaarselt kostjatelt Codori OÜ ja L K hageja Evergreen Capital OÜ kasuks välja

10.08.2021 laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus summas 6664,50 eurot, tasumata

intress summas 1599,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 1725,19 eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist

otse Tallinna Ringkonnakohtule.

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt 14.11.2019 on kostja I kui laenusaaja sõlminud laenulepingu nr xxx, millega

hageja kui laenuandja andis laenusaajale laenu 5000 eurot, millest oli tasaarvestatud maha

lepingutasu 150 eurot, intressimääraga 3.7% kuus ning mida käendas kostja II. 15.10.2020 on kostja

I kui laenusaaja sõlminud laenulepingu nr xxx, millega hageja kui laenuandja andis laenusaajale

laenu 3500 eurot, millest oli tasaarvestatud maha lepingutasu 35 eurot, intressimääraga 3.2% kuus

ning mida käendas kostja II. Kostja I ja hageja sõlmisid 10.08.2021 laenulepingu nr xxx, mille

kohaselt kujundati ümber kostja I kohustused 14.11.2019 ja 15.10.2020 laenulepingu alusel. Kostja

I kohustus tasuma oma rahalised kohustused uue maksegraafiku alusel koos intressimääraga 3.3%

kuus. Antud kokkuleppe sõlmimise hetkeks moodustas põhivõlg hageja ees summas 6664.50 eurot.

Kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 10.08.2021 käenduslepingu nr xxx. Käenduslepingu alusel

käendas kostja II 10.08.2021 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees.

Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I kõigi rahaliste

kohustuse täitmise eest kuni summas 13329 eurot. Kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks

10.08.2021 laenulepingu kehtivuse ajal on teostatud hilinenult 2 makset kokku summas 678.56

eurot. Hageja edastas põhivõlgnikule e-kirjaga 10.06.2022 erakorralise ülesütlemise avalduse

10.08.2021 laenulepingu lõpetamiseks, mille järgselt muutus koguvõlg sissenõutavaks. Pärast

10.08.2021 laenulepingu lõpetamist on kostja I teostanud kokku 25 makset kokku summas 3936.83

eurot. Käesoleva seisuga ei ole kostjad oma eelmärgitud rahalisi kohustusi kohaselt ega aegsasti

hageja ees täitnud.

Kostjate seisukoht

Kostjad ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses Codori OÜ ja L Ki vastu suunatud nõudeid.

Hageja on arvestanud ebamõistlikult suured viivise- ja intressinõuded, on puudu kollateraalkonto

bilanss aruanne. Pole väljatoodud Codori OÜ kõik maksed, puuduvad täitmise kviitungid, kus on

selgelt välja toodud tasutud intressimaksed ja põhimaksed, (VÕS § 95. Täitmise kviitung).

Ettepanek, võtta arvesse COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju äritegevusele; lõpetada

ebamõistlikult suurte viivise- ja intressinõuetega hagi menetlemist ja lõpetada asjas menetlus.

Menetluskulud tuleb jätta hagejale.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt,

kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud

laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul kui see

on kokku lepitud.

VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt

kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava

kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede,

eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust

taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 149 lg kohaselt

võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada

põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on

õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.

VÕS § 76 lõike 1 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on

võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 punktist 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse

rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 punktist 6 tulenevalt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt

kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti.

Hageja leiab, et kostjad ei ole oma laenulepingust ja käenduslepingust tulenevaid rahalisi

kohustusi kohaselt ega aegsasti hageja ees täitnud ja palub seega mõista solidaarselt kostjatelt

hageja kasuks välja 10.08.2021 laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse summas 6664,50

eurot, tasumata intressi summas 1599,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas

1725,19 eurot.

Kohus loeb tuvastatuks, et kostja I ja hageja sõlmisid 10.08.2021 laenulepingu nr xxx,

laenusumma suuruseks 6664,50 eurot, intressimääraks 3,3% kuus, viiviseks 0,5% päevas. Kostja

II kui käendaja sõlmis hagejaga 10.08.2021 käenduslepingu nr xxx. Käenduslepingu alusel

käendas kostja II 10.08.2021 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees.

Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I kõigi

rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 13329 eurot. Laenulepingu nr xxx p 3.6 kohaselt

loetakse kostja poolt tehtud maksete arvel täidetuks esimeses järjekorras viivised; teises

järjekorras lepingu või seaduse alusel tasumisele kuuluvad hüvitised ja tasud; kolmandas

järjekorras leppetrahvid; neljandas järjekorras intressid alates varem sissenõutavaks muutunud

intressidest; viiendas järjekorras laen; kuuendas järjekorras muud summad.

Esitatud asjaolude kohaselt tegi kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks 10.08.2021 laenulepingu

kehtivuse ajal hilinenult kaks makset kokku summas 678,56 eurot. Hageja teostas makse saamise

järgselt vastavalt lepingu p 3.6 mahaarvamised esmalt maksete tegemise ajaks kogunenud

viivisest ja intressist. Peale mahaarvamisi oli võlgnevus hageja ees viiviste osas 263,77 eurot,

intressi osas 1599,26 eurot ja põhivõlgnevuse osas 6664,50 eurot. Seejärel ütles hageja

10.06.2022 erakorralise ülesütlemise avaldusega 10.08.2021 laenulepingu üles. Pärast

laenulepingu ülesütlemist on kuni 19.11.2022ni kogunenud viivist põhinõudelt summas

5398,25 eurot. Kostja I on teostanud alates 15.08.2022 kuni 30.08.2024 hagejale 25 makset

kokku summas 3936,83 eurot, mille hageja on maha arvestanud laenulepingu ülesütlemise ajaks

kogunenud viivisest ja peale laenulepingu ülesütlemist kogunenud viivisest ning peale neid

mahaarvamisi on viivise jääk 1725,19 eurot. Seega peale viimaste maksete maha arvamisi on

võlgnevus hageja ees viiviste osas 1725,19 eurot, intressi osas jätkuvalt 1599,26 eurot ja

põhivõlgnevuse osas jätkuvalt 6664,50 eurot.

Kostjad on seisukohal, et hageja on arvestanud ebamõistlikult suured viivise- ja intressinõuded,

on puudu kollateraalkonto bilanss aruanne. Pole väljatoodud Codori OÜ kõik maksed, puuduvad

täitmise kviitungid, kus on selgelt välja toodud tasutud intressimaksed ja põhimaksed, (VÕS §

95. Täitmise kviitung). Ettepanek, võtta arvesse COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju

äritegevusele; lõpetada ebamõistlikult suurte viivise- ja intressinõuetega hagi menetlemist ja

lõpetada asjas menetlus. Menetluskulud tuleb jätta hagejale.

Kohus leiab, et kostjate vastuväited viivise- ja intressinõuete suuruse osas on põhjendamatud

kuivõrd puudub põhjendatud alus leida, et viivise- ja intressinõuded oleksid ebamõistlikult

suured. Reeglina peetakse ebamõistlikuks üksnes viivise- ja intressinõudeid, mis ületavad

põhinõuet, kuid antud juhul jäävad need kordades väiksemaks kui põhinõue. Nn kollateraalkonto

bilanss aruanne aga ei puutu üldse asjasse ega ole kuidagi hageja nõudeõigust kas osaliselt või

täielikult välistav asjaolu. Kostjad väidavad ka, et välja ei ole toodud kõiki kostja I makseid, kuid

ei ole nimetanud, mis ja millised maksed need on ja millal need on tehtud. Täitmise kviitungite

osas aga ei ole kostjad välja toonud, kas nad üldse on neid hagejalt nõudnud. Majanduskriis ei

ole mingi seadusekohane alus menetlust lõpetada.

Kohus leiab seega, et kostjate poolt asjas esitatud vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata

jätmiseks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjad on õigustamatult jätnud täitmata hageja ees

laenulepingust ja käenduslepingust tuleneva kohustuse tasuda hagejale tagasi laen koos

intresside ja viivistega. Kohus rahuldab seega hagi ja mõistab solidaarselt kostjatelt Codori OÜ

ja L K hageja Evergreen Capital OÜ kasuks välja 10.08.2021 laenulepingust nr xxx tuleneva

põhivõlgnevuse summas 6664,50 eurot, tasumata intressi summas 1599,26 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise summas 1725,19 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi

kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses

solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille

kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse

edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude

suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi

jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Viktor Bome

Kohtunik