3-25-3132/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3132

Haldusasi

B.T kaebus Riigiprokuratuuri tegevusele

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada B.T kaebus.

2. Tagastada kaebajale riigilõiv 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja ja kaebaja esindaja nimed tähemärgiga.

ASJAOLUD

1. Q.C (kaebaja esindaja) esitas 23.09.2025 oma alaealise lapse B.T (kaebaja) nimel

Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigiprokuratuuri tegevuse peale. Kaebusest nähtuvalt on

Q.C pöördunud Riigiprokuratuuri poole kaebusega Tallinna Linnavalitsuse ametnike peale,

kes jätsid täitmata lubaduse tema lapsele hõbelusika üleandmiseks ning lapse auks puu

istutamiseks. Riigiprokuratuuri vanemprokurör jättis 22.09.2025 kirjaga nr RP-6-5/25/428-3

kaebaja esindaja pöördumise lahendamata, selgitades talle, et prokuratuuri ülesannete hulka ei

kuulu haldusasjade lahendamine ja kaebaja esindaja peaks pöörduma oma murega kohaliku

omavalituse poole ning kui sealt abi ei saa, siis halduskohtusse. Kaebaja esindaja on

seisukohal, et Riigiprokuratuur jättis kaebuse õigusvastaselt läbi vaatamata ning oleks

pidanud otsustama süüteomenetluse alustamine varguse süüteokoosseisu alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Nimetatud

sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3-25-3132

3. Kaebaja esindaja leiab, et tema kaebust Riigiprokuratuurile tuli käsitleda kuriteoteatena,

mille alusel oleks tulnud otsustada kriminaalmenetluse alustamine. Kohus selgitab, et

kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamise menetluskord on ette nähtud

kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS). KrMS § 208 lg 1 kohaselt võib kuriteokaebuse

esitanud isik vaidlustada Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise määruse

advokaadi vahendusel ringkonnakohtus ühe kuu jooksul alates määruse koopia saamisest.

Seega on kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks ette nähtud teistsugune

menetluskord HKMS § 4 lg 1 mõttes ning selliste vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu

pädevusse. Kui kaebaja leiab jätkuvalt, et tema pöördumist Riigiprokuratuuri poole tuleb

käsitleda kuriteoteatena, siis tuleb tal kriminaalmenetluse alustamata jätmine vaidlustada

KrMS-is ette nähtud korras.

4. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Kaebaja esindaja tegelikuks

probleemiks võib olla see, et kohaliku omavalitsuse üksus ei ole andnud tema vastsündinud

lapsele kingitusena hõbelusikat ja istutanud lapse auks puud, millele kaebaja esindaja arvab

oma lapsel õiguse olevat. Kui kaebaja esindaja leiab, et tema lapsel on seadusest või

määrusest tulenev õigus saada omavalitsusüksuselt hõbelusikas ja austusavaldusena puu

istutamine, tuleb tal pöörduda esmalt oma lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse

linna- või vallavalitsuse (eelduslikult Tallinna Linnavalitsuse) poole ja nõuda vastava

toimingu tegemist (hõbelusika andmist ja puu istutamist). Kui linna- või vallavalitsus on

toimingu tegemisest keeldunud ja see keeldumine on kaebajale teatavaks tehtud, on tal

võimalik pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse kohaliku omavalitsuse üksuse

kohustamiseks nõutut tegema (HKMS § 46 lg 2). Kaebusele tuleb lisada tõendid, millest

nähtub, et omavalitsusüksus on toimingu tegemisest keeldunud. Kohtule ei nähtu käesolevast

kaebusest või sellele lisatud materjalidest, et kaebaja esindaja oleks kohaliku omavalitsuse

üksuselt hõbelusika saamist ja puu istutamist taotlenud või et sellest oleks keeldutud. Seega

on halduskohtusse pöördumine olnud ennatlik. Ka Riigiprokuratuur on kaebajale oma

22.09.2025 kirjas selgitanud, et kaebaja esindaja peab pöörduma esmalt kohaliku omavalituse

poole ja saab alles seejärel pöörduda halduskohtusse.

5. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse kaebajale läbivaatamatult.

6. Kaebaja esindaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kohus tagastab kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, seetõttu tuleb tasutud riigilõiv 20 eurot tagastada (HKMS § 104

lg 5 p 2).

7. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

2(2)