2-19-5253/50 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

L.M. kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-19-5253

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik L.M. (ik XXX; elukoht: XXX,xxxxxxxxxxxx)

Seaduslik esindaja (eestkostja)/ usaldusisik N.K. (ik

XXX; elukoht: XXX,xxxxxxxxxxxx)

Võlausaldajad:

1. Eesti Inkasso OÜ (rg-kood 12438291; e-post

XXX)

2. Holm Bank Latvia SIA (rg-kood 54103053771;

e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Vabastada L.M. (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Lõpetada L.M. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada N.K. usaldusisiku kohustustest L.M. kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade L.M. kohustustest

vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 30.05.2019 määrusega välja L.M. pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Anne Tammeri. Tartu Maakohtu 28.05.2020 määrusega lõpetati L.M.

pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus. Määrus jõustus 25.06.2020. Usaldusisikuks kohustustest vabastamise

menetluses määrati L.M. eestkostja N.K.. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama

aruandeid kaks korda aastas, 1. detsembril ja 1. juunil ning tegema võlausaldajatele

väljamakseid igal aastal enne 25. maid. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustused kokku 595,77 eurot. Kõigi nõuete näol oli tegu II

rahuldamisjärgu nõuetega.

2. Usaldusisik on menetluses esitanud aruandeid 21.12.2020, 16.08.2021, 14.02.2022,

04.07.2022, 06.07.2023, 27.12.2023, 12.07.2024, 16.12.2024 ja lõpparuande 28.08.2025.

3. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kogu kohustustest vabastamise menetluse

kestel olnud puuduv töövõime ja sügav puue. Võlgnik L.M.-ile on kogu menetluse kestel

määratud eestkoste, mis on seatud kõikide L.M. asjade ajamiseks. L.M. eestkostjaks on

määratud N.K.. Võlgniku sissetulekuks on olnud töövõimetoetus ning puudega inimese

sotsiaaltoetus. Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad. Võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku

järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule

väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele

vabatahtlikke väljamakseid enda mittearestitava sissetuleku arvelt.

4. Viis aastat menetluse algatamisest möödus 25.06.2020. Võlgniku eestkostja esitas

22.08.2025 kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja

täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat ning

võlgnik on esitanud taotluse täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Seega saab

kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

7. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust,

võlgniku ja usaldusisiku poolt avaldatust.

9. Kohus on L.M. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

PankrS § 173 sätestatud kohustusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise

absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

10. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. L.M. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §

173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas

2/5

võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate

huve.

11.1.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikul terve kohustustest vabastamise

menetluse kestel olnud tuvastatud puuduv töövõime. Võlgnikule on kogu menetluse

kestel määratud tsiviilasjas 2-05-24924 eestkoste, mis on seatud kõikide L.M. asjade

ajamiseks. Võlgnik ei ole tulenevalt oma tervislikust seisundist võimeline töötama.

Kohus leiab, et arvestades võlgniku tervislikku seisundit ei ole võlgnik rikkunud

kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

11.2.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Usaldusisik on kohtule esitanud aruandeid vaid pärast kohtupoolset meeldetuletust,

kuid antud juhul on tegemist usaldusisiku mitte võlgniku hooletusega. Kohtu

hinnangul on sellest hoolimata kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest

piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

11.3.

PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks menetluse kestel on olnud töövõimetoetus ning puudega

inimese sotsiaaltoetus. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole

täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi

üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Ehkki võlgnik ei

ole ka vabatahtlikult näidanud üles tahet panustada menetlusele eesmärgipäraselt

võlausaldajate nõuete rahuldamisse, ei saa seda pidada seaduse järgi

loovutamiskohustuse rikkumiseks. Võlgnikul vara puudub.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

11.4.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole

võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

11.5.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgniku avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub

teadmine, et võlgniku kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

3/5

Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt

süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest

vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-

46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.

13. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

L.M. on töövõimetu sügava puudega isik, kelle igakuine sissetulek on kohustustest

vabastamise menetluse kestel olnud alla arestimisele kuuluvat määra ning ta on oma

kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.

14. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud PankrS

§ 173 nimetatud kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et L.M. tuleb PankrS

§ 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus

märgib, et seaduse järgi vabastatakse kohustustest ka need võlgnikud, kes ei ole omanud

täitemenetluse seadustiku järgi arestimisele kuuluvas määras sissetulekut ja ei ole suutnud

rahuldada võlausaldajate nõudeid mingiski ulatuses.

15. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

16. Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded L.M. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

17. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud L.M. pankrotimenetluses täitmata

4/5

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka L.M. pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

18. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

Usaldusisik on kohtule esitanud lõpparuande 28.08.2025. Kuna kohus lõpetab L.M.

kohustustest vabastamise menetluse, tuleb N.K. vabastada usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets

5/5