2-24-9751/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-9751

Tsiviilasi

Simplesolution OÜ hagi Perfect Look OÜ vastu

tagasivõtmatu nõusoleku andmiseks Simplesolution

OÜ-le kuuluvate kinnisasjade registriosade nr

23820801, 23820901 ja 23821001 III jakku kantud

omandiõiguse üleandmise nõuet tagavate eelmärgete

kinnistusraamatust kustutamiseks ja tahteavalduse

kohtuotsusega asendamiseks

Hagi hind

10 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Hageja: Simplesolution OÜ (registrikood 16362975),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Kadri Lember (e-

post:

kadri.lember@walless.com) ja vandeadvokaat

Elmer Muna (e-post: elmer.muna@walless.com

)

Kostja: Perfect Look OÜ (registrikood 12601160),

lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler (e-post: xxx).

03.06.2025 eelistung, edasi kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Kohustada Perfect Look OÜ-d andma tagasivõtmatu nõusolek Simplesolution OÜ-le kuuluvate

kinnisasjade registriosade nr 23820801, 23820901 ja 23821001 III jakku kantud omandiõiguse

üleandmise nõuet tagavate eelmärgete kinnistusraamatust kustutamiseks.

3. Asendada Perfect Look OÜ (registrikood 1261160) nõusolek kustutada Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 23820801 III jaost ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr 23820901 III jaost ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr

23821001 III jaost eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks Perfect Look OÜ

(registrikood 12601160) kasuks käesoleva kohtuotsusega.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.

4.1 Jätta menetluskulud kostja Perfect Look OÜ kanda.

4.2 Välja mõista kostjalt Perfect Look OÜ-lt hageja Simplesolution OÜ kasuks menetluskulud

summas 5776,25 eurot.

4.3 Mõista Perfect Look OÜ-lt välja Simplesolution OÜ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt

2-24-9751

menetluskuludelt (5776,25 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni tasumiseni.

4.4 Määrata kostja Perfect Look OÜ menetluskulude suuruseks 700 eurot ja jätta need tema

enda kanda.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress

talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja Simplesolution OÜ 25.06.2024. a hagiavalduse kohaselt tõestas Tallinna notar Robert Kimmel

02.02.2024 omandi üleandmise asjaõiguslepingud, korteriomandite müügilepingu, hüpoteegi üleandmise

lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu,

korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu, asjaõiguslepingud ja avalduse eelmärgete kinnistamiseks

(notari ametitegevuse raamatu registri number 570). Nimetatud lepingu punktis 6.1 leppisid hageja ja kostja

Perfect Look OÜ kokku et hageja müüb kostjale hinnaga 1 000 000 eurot lepingu esemeks olevad

Vesivärava 12-1, Tallinn, Vesivärava 12-2, Tallinn ja Vesivärava 12-3, Tallinn korteriomandid. Pooled

leppisid lepingu punktis 7.1 kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu korteriomandite omandi üleandmiseks

hagejalt kostjale hiljemalt 30.04.2024. Omandiõiguse ülemineku tagamiseks kanti kinnistusraamatusse

kostja kasuks eelmärked.

Hageja edastas kostjale 02.04.2024, 15.04.2024 ja 30.04.2024 kutsed lepingu punktis 7.1 kokkulepitud

asjaõiguslepingu sõlmimisele korteriomandite omandi üleandmiseks kostjale. Vaatamata korduvatele

kutsetele kostja tehingu tegemisele ei ilmunud.

31.05.2024 avaldusega taganes hageja lepingu punkti 8.1.2 alusel poolte vahel 02.02.2024 sõlmitud

korteriomandite võlaõiguslikust müügilepingust, kuna kostjast tingitud põhjustel jäi asjaõigusleping

korteriomandite omandi üleandmiseks hagejalt kostjale lepingus kokkulepitud tähtajaks 30.04.2024

sõlmimata. Ühtlasi palus hageja lepingu punkti 8.6 alusel kostjal hiljemalt 05.06.2024 anda nõusolek

korteriomanditele seatud eelmärgete kinnistusraamatust kustutamiseks.

05.06.2024 kinnitas kostja taganemisavalduse kättesaamist ja avaldas, et esitab sellele vastuse hiljemalt

12.06.2024. Viimatinimetatud kuupäeval esitatud vastuses taganemisavaldusele avaldas kostja, et ei nõustu

lepingust taganemisega ja kavatseb nõuda lepingu täitmist ehk korteriomandite omandi üleandmist kostjale.

Hageja palub kohtul hagi rahuldada ning kohustada Perfect Look OÜ-d andma tagasivõtmatu nõusolek

Simplesolution OÜ-le kuuluvate kinnisasjade registriosade nr 23820801, 23820901 ja 23821001 III jakku

kantud omandiõiguse üleandmise nõuet tagavate eelmärgete kinnistusraamatust kustutamiseks ja asendada

Perfect Look OÜ vastav tahteavaldus kohtuotsusega. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2-24-9751

2. 28.10.2024. a vastuses hagile avaldas kostja, et ei võta hagi õigeks ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu.

Kostja ei vaidle vastu järgmistele asjaoludele:

a. 02.02.2024 sõlmisid hageja ja kostja korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu, mille kohaselt

leppisid pooled kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks hagejalt

kostjale hiljemalt 30.04.2024. a.

b. 31.05.2024 teatas hageja kostjale, et taganeb lepingu punkti 8.1.2 alusel Simplesolution OÜ ja Perfect

Look OÜ vahel 02.02.2024 sõlmitud korteriomandite võlaõiguslikust müügilepingust.

Kostja hinnangul oli ja on hageja poolne 02.02.2024 lepingust taganemine alusetu ja ei oma seetõttu

õiguslikke tagajärgi. Esineb küll formaalne eeldus lepingust taganemiseks aga selle materiaalseid aluseid ei

esinenud.

02.02.2024 korteriomandite võlaõiguslikus müügilepingus leppisid pooled muu hulgas kokku, et kostja saab

enda asemel pakkuda teist ostjat, kellega sõlmitakse asjaõigusleping kokkulepitud tingimustel ja kellele

antakse üle lepingust tulenevad kostja õigused ja kohustused ning et hageja kohustub andma kostja õiguste ja

kohustuste üleandmiseks oma nõusoleku. Samuti leppisid pooled kokku, et hageja ei takista kostja lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmist. Kuid kahjuks hageja ning tema kasuks tegutsevad isikud

rikkusid tahtlikult lepingulisi kohustusi ja takistasid kostjal realiseerida oma õigust korteriomandite

väljaostmiseks.

Hageja esindajad (kõigepealt hageja nimel tegutsev keegi X) pakkusid ostjatele oodata kolm kuud ja siis

hageja müüb samad korteriomandid, kuid juba madalama hinnaga ning ilma kostja vahenduseta. Kostja

selgitab, et tema müügisoov oli 1 300 000 eurot. Hageja aga pakkus ostjatele 1 200 000 eurot. Arvestades, et

kostja pidi välja ostma korteriomandid hinnaga 1 000 000 eurot, on ilmselge, et hagejale oleks kasumlik

müüa samad korteriomandid ilma kostja vahenduseta. Korteriomandite müük ilma kostja vahenduseta oleks

hagejale toonud puhta kasumina veel 200 000 eurot. Hageja selline käitumine viis selleni, et potentsiaalsed

ostjad loobusid ostmisest ja kostja ei jõudnud täita lepingut kokkulepitud ajaks.

Kuna müüjast/hagejast tingitud põhjustel jäi lepingust tulenevad kostja õigused ja kohustused kolmandale

isikule kokkulepitud tähtajaks 30.04.2024 üle andmata, siis VÕS § 101 lg 1 p 4 ei ole kohaldatav ja tuleb

lugeda, et kostja ei ole 02.02.2024 lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Kostja suutmatus kokkulepitud

tähtajaks (30.04.2024. a.) korteriomandid välja osta on hageja pahatahtliku tegevuse otsene tagajärg. Seega,

olukorras, kus hagejal taganemiseks aluseid ei esinenud, polnud taganemise eeldused täidetud ja hageja

taganemisavaldus ei oma õiguslikke tagajärgi. See omakorda tähendab seda, et 02.02.2024 leping on

jätkuvalt kehtiv ning seda tuleb täita.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3. 13.11.2024. a vastuses kostja vastusele avaldas hageja, et kostja väited selle kohta, et hageja takistas tal

lepingut täita, on tõendamata. Samuti on kostja seisukoht ka sisuliselt väär. Kostja väidab, et kuna ostjad

soovisid korteriomanditega tutvuda, siis ostjate andmete esitamine hageja esindajatele oli paratamatu.

Tegelikkuses oli lepingu p 6.7 kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping lepingu esemeks olevate

korteriomandite kostja kasutusse andmiseks perioodil 02.02.2024 kuni 30.04.2024. Seega alates lepingu

sõlmimisest kuni 01.05.2024, milliseks ajaks pidi olema sõlmitud ka asjaõigusleping, oli kostja

korteriomandite otsene valdaja ning kostjal ei olnud mis tahes takistust korteriomandeid potentsiaalsetele

ostjatele tutvustada. Kostja väide, et tal oli korteriomandite ostuhuvilistele näitamiseks vajalik mingisugune

hageja nõusolek või kaasabi, on otseselt vale väide.

Kostja ei ilmunud hiljemalt 30.04.2024 isiklikult asjaõiguslepingu sõlmimisele ega avaldanud ühtegi isikut,

kes oleks lepingust tulenevad õigused ja kohustused kostjalt üle võtnud ning kostja asemel hiljemalt

30.04.2024 asjaõiguslepingu sõlminud. Lepingust taganemise materiaalne eeldus lepingu p 8.1.2 tähenduses

2-24-9751

oli eelnevaga täidetud. Sealjuures oli hagejal VÕS § 105 järgi lepingust taganemise õigus sõltumata sellest,

kas kostja rikkumine oli vabandatav (olgugi, et kostja ei ole selle sisustamiseks asjaolusid esitanud).

4. 03.06.2025. a toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et tal on vaidlusaluste korteriomandite otsene

valdus. Kohus andis kostjale tähtaja kuni 16.06.2025 esitada kõik tõendid ja taotlused ning soovi korral

vastuhagi ja andis hagejale tähtaja esitada seisukoht kostja väidetele.

Kostja esitas 16.06.2025. a vastuhagi, mille menetlemisest keeldus kohus 16.07.2025. a määrusega.

Lähtudes kohtu 17.07.2025. a nõudest kinnitas kostja 04.08.2025, et on nõus asja edasise kirjaliku

menetlusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, uurinud esitatud avaldusi, vastuseid ja tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

6. Vaidlustamata asjaoludel sõlmisid pooled 02.02.2024. a omandi üleandmise asjaõiguslepingud,

korteriomandite müügilepingu, hüpoteegi üleandmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise

lepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu, korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu, asjaõiguslepingud

ja avalduse eelmärgete kinnistamiseks (dtl 6-26).

7. Selleks, et lahendada hagis toodud hageja nõue tuleb esmalt kindlaks teha kas hagejal on õigus nõuda

eelmärgete kustutamist s.t kas 02.02.2024. a leping on kehtiv või mitte.

8. 02.02.2024. a lepingu punktis 6.1 (dtl 14) leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja müüb kostjale

korteriomandid 1 000 000 euro eest ning lepingu punktis 7.1 leppisid pooled kokku, et asjaõigusleping

tuleb sõlmida hiljemalt 30.04.2024. a ning tingimusel, et tasumata ostuhinna osa on tasutud või hoiustatud

asjaõiguslepingut tõestava notari notarikontole või on tagatud vastavalt lepingu punktile 6.

9. Hageja 02.04.2024. a, 15.04.2024 ja 30.04.2024. a kirjadega kostjale (dtl 36-38) on tõendatud, et hageja

kutsus korduvalt kostjat 02.02.2024. a sõlmitud lepingust tuleneva asjaõiguslepingu sõlmimisele. Kostja ei

ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet ega esitanud ühtegi tõendit miks ta hageja kutsetele ei vastanud ja

asjaõiguslepingut sõlmima ei läinud.

10. 31.05.2024. a taganemisavaldusega (dtl 39) on tõendatud, et hageja taganes 02.02.2024. a lepingust

ning kostja lepingulise esindaja 05.06.2024. a e-kirjaga (dtl 40) on tõendatud, et kostja on

taganemisavalduse kätte saanud. Taganemisavalduse tegemise ja selle kostja poolt kätte saamise üle

puudub ka vaidlus vastavalt kostja 28.10.2024. a vastusele hagiavaldusele (dtl 69 punkt 6 alapunkt b).

02.02.2024. a lepingus ei ole taganemisavaldusele pooled kehtestanud notariaalse tõestamise vorminõuet,

mistõttu tuleb 31.05.2024. a taganemisavaldus lugeda vorminõude täitmise osas nõuetekohaseks.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4

järgi võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles, kui võlgnik on kohustust rikkunud.

Kostja võttis 02.02.2024. a lepingu punktis 7.1 kohustuse sõlmida asjaõigusleping korteriomandite

omandamiseks hiljemalt 30.04.2024. Kostja asjaõiguslepingut siiani sõlminud ei ole. Kostja ei reageerinud

hageja kolmele kutsele 2024. a aprillis tulla asjaõiguslepingut sõlmima ega ole esitanud ka ühtegi oma

rikkumist vabandavat asjaolu.

Asjaõiguslepingu sõlmimise kohustus oli eelkõige kostjal ning olukord, kus kostja leitud kolmas isik ei

sõlminud müüjaga asjaõiguslepingut, ei ole kostja kohustusest vabastamise aluseks.

2-24-9751

12. 02.02.2024. a lepingu punktis 6.2 leppisid pooled kokku, et kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni on

kostjal õigus anda lepingust tulenevad kostja kohustused tervenisti või osaliselt üle kolmandale isikule.

Kostja peamiseks vastuväiteks menetluses on olnud see, et kostja leidis korteriomanditele ostja aga hageja

pakkus korteriomandeid kostja leitud ostjale müüa odavamalt kui kostja seda tegi, mistõttu kostja leitud

ostja loobus tehingust.

Kohtu hinnangul on kostja vastuväide tõendamata. Kohtule esitatud sõnumirakenduse väljavõttest (dtl 72-

73) ei ole võimalik aru saada ega kontrollida kelle vahel, millal ja mis teemal on sõnumeid vahetatud.

Ühtegi muud tõendit, millest nähtuks, et kostja pakkus hagejale lepingu sõlmimist mõne kolmanda isikuga

või mõne kolmanda isiku pakkumist hagejale lepingu sõlmimist, kostja kohtule esitanud ei ole.

Koos vastuhagiga esitas kostja tõendi väidetava ostuhuvilise kohta. Kohus vastuhagi menetlusse ei võtnud,

mistõttu loetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 372 lg 6 ja 373 lg 3 kohaselt, et asja ei ole

kohtu menetluses olnud. Kostja ei ole taotlenud vastuhagiga esitatud tõendi liitmist käesolevasse

menetlusse.

Tõsiseltvõetav ja tõendatud ei ole kostja väide selle kohta, et ta edastas potentsiaalse ostja andmed hagejale

selleks, et hageja saaks omandatavaid kortereid ostjale näidata. Üürilepinguga (dtl 81-84) on tõendatud, et

vaidlusalused korteriomandid olid kostja otseses valduses ning seetõttu puudus tal vajadus enda leitud ostja

andmeid korterite näitamiseks hagejale edastada. Nimetatud kostja seisukohta ei kinnita ka kostja poolt

kinnisvaraportaalis avaldatud kuulutus (dtl 85-90), millest nähtub, et maakler korraldas selles korteris

19.03.2024. a avatud uste päeva. Asjaolule, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping, korteriomandid olid

kostja otseses valduses ja see valdus on tagastatud hagejale, kostja vastu vaielnud ei ole.

Korteriomandite omandamise s.t asjaõiguslepingu sõlmimise kohustus oli kostjal. Kostjal oli üksnes õigus

leida enda kohustuse täitmiseks kolmas isik. Asjaolu, et kolmas isik loobus kostja või hagejaga tehingu

tegemisest, ei vabasta kostjat hagejaga sõlmitud lepingust tulenevatest kohustustest. Kostjal oli kohustus

sõlmida asjaõigusleping hiljemalt 30.04.2024. Kostja seda ei teinud.

Kohus mõistab, et kostjal oli soov omandada korteriomandid hagejalt odavamalt ja need kallimalt edasi

võõrandada ning teenida sealt vaheltkasu aga selle tehingu ebaõnnestumine oli kostja äririsk. Kostja võttis

endale kohustuse omandada korteriomandid aga olukorras kus kostjal nende omandamiseks raha ei olnud

ja tähtaegselt ei saanud asjaõiguslepingut sõlmida, ei anna alust nõuda hagejalt lepingu kehtivuse jätkamist.

13. Kohus on seisukohal, et 31.05.2024. a lepingust taganemine on kehtiv. Täidetud on lepingust

taganemise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Kostja ei sõlminud tähtaegselt asjaõiguslepingut ega

ole tõendanud, et lepingu rikkumine oleks vabandatav. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et hageja

pakkus kostjale kompromissi (dtl 45) aga sellest sõltumata kostja soovitud korteriomandeid omandanud ei

ole ega ole teatanud põhjusest, miks ta seda vastu ei võta. Sellest järeldab kohus, et kostjal puudub sisuline

ja tõsiseltvõetav soov või vahendid 02.02.2024. a lepingus nimetatud korteriomandite omandamiseks.

Kostja käitumine käesoleva tsiviilasja menetluses on pahatahtlik ning hagile vastu vaidlemise eesmärk on

arusaamatu.

14. 02.02.2024. a lepingu punktides 9.10-9.12 leppisid pooled kokku omandiõiguse üleandmise nõuet

tagava eelmärke kinnistusraamatusse kandmist kostja kasuks. Märked on sisse kantud (dtl 27-35).

Asjaõigusseaduse (AÕS) 63 lg 8 sätestab, et isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või

vastuväide puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega

tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on

lõppenud. Võlasuhe lõppeb VÕS § 186 p 5 kohaselt lepingust taganemisega. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2

esimesest lausest vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. Seega vabastab hageja võlaõiguslikust müügilepingust taganemine hageja ka kohustusest anda

kostjale üle müügilepingu alusel omand korteriomanditele, st eelmärkega tagatud nõude täitmisest.

2-24-9751

Eelmärge on nõude täitmist aktsessoorselt tagav tagatisõigus, mis lõpeb koos tagatava nõudega. Kuivõrd

hageja taganes kehtivalt kostjaga 02.02.2024. a sõlmitud lepingust, on lõppenud ka tagatisõigus ehk

eelmärge kinnistusraamatus.

Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus hagi.

15. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt

TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas

hageja hagi, siis kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

16. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

17. Hageja menetluskulud koosnevad 20.09.2024. a ja 18.08.2025. a menetluskulude nimekirjade kohaselt

hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 840 eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 4936,25

eurot. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja on täies ulatuses põhjendatud. Hageja lepinguline esindaja on

osutanud õigusteenust 2024. a tunnihinnaga 195 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 2025. a tunnihinnaga

220 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 24 tunni ulatuses. Hageja on käibemaksukohustuslane ja palub

õigusteenuse kulu suuruse kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise

esindaja tunnitasu on kooskõlas turuolukorraga ja põhjendatud. Hageja esindaja õigusteenusele kulutatud

aeg on vastavuses asja keerukuse ja menetluses toimunuga.

18. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja 10.08.2025. a

menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja saanud õigusabi 9 tundi, tunnihinnaga 100 eurot tund (ilma

käibemaksuta). Kohus peab nimetatud ajakulust põhjendatuks üksnes 7 tunni jagu õigusteenust.

Menetluskulu nimekirjas toodud töö „Seisukoha koostamine koos kõigi dokumentaalsete tõenditega, 2 h“

on tõenäoliselt vastuhagi koostamise ajakulu, sest see ei seostu ühegi teise menetlusdokumendiga. Kuna

kohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmast, siis tuleb jätta see kulu kostja kanda. Seega on kostja

põhjendatud menetluskulu suuruseks 700 eurot.

19. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatavate menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin, kohtunik