2-25-15641/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-15641

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

24.09.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15641

Tsiviilasi

Y.S-i hagi K.A.C vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Y.S (isikukood XXX, viibimiskoht K.A.C,

XXX,)

Kostja: K.A.C (registrikood XXX)

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata Y.S-i hagi K.A.C vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Y.S (hageja) esitas 21.09.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse K.A.C (kostja) vastu kahju

hüvitamise nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise kuni 1000

eurot, samuti palub hageja kontaktisiku vahetust ning isolatsiooni, et temaga ei tohiks kuskil

kokku saada.

Hagiavalduse kohaselt väärkohtles hageja kontaktisik Raul Adar hagejat selliselt, et ta alandas

ja sõimas hagejat teiste kinnipeetavate juuresolekul pedofiiliks. Hageja soovis oma kambrisse

tätoveerimise joonistusi ning kontaktisik tõi talle naerdes roosat värvi ükssarviku. See tegi

kaasvangidele kõvasti nalja ning nüüd peavad kaasvangid hagejat pedofiiliks. Hageja tunneb

ennast alavääristatuna. Hagejal on kogu aeg kontaktisikuga olnud probleeme ja hõõrdumisi,

kuid K.A.C-d see ei huvita. Hageja hinnangul rikub kontaktisik vanglas kõige tähtsamat

seadust ja seega soovib hageja, et teda kriminaalselt karistataks ning et hageja saaks uue

kontaktisiku. Hageja kardab, et kontaktisik teeb jälle midagi sellist, mis talle ei meeldi ja ta

paneb kontaktisikule vastu tatti. Kuna episoodi ajal ei toodud hagejale rahustit, siis andis

hageja ka meditsiiniteenuse osutaja kohtusse ja nõudis kriminaalasja alustamist. Ametnik ei

tohi kinnipeetavatele anda halba eeskuju, aga kontaktisik seda tegi. Hageja on andnud

kontaktisikule märku, et ta ei soovi temaga kohtuda, aga kontaktisik käib teda ikkagi

ärritamas.

2. Kohus leiab, et maakohus ei ole pädev hageja hagi lahendama.

2-25-15641

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi

tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest

tulenev kohtuasi.

Arvestades asjaolusid hindab kohus, et tegemist on avalik-õiguslik vaidlusega, kus nõutakse

avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine

halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigivastutuse

seaduse (RVastS) näeb ette avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete

täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra.

RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse

esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 näeb ette,

et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva

jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja

lahendama.

Kohus leiab, et kuivõrd kahju hüvitamise nõue on esitatud episoodi osas, mis on toimunud

K.A.C avalike ülesannete täitmisel, ei ole tegemist eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga ning

Tartu Maakohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel jätab kohus Y.S-i hagi K.A.C

vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmata. Hagejal on võimalik avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotlus esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebus

halduskohtule. Halduskohtute aadressid on kättesaadavad kohtute kodulehelt.

3. Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-,

haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või

kelle pädevuses oleks asja menetleda. TsMS § 184 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus

kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi

taotletakse.

Kuivõrd asja on pädev menetlema halduskohus ning seega peaks menetlus toimuma ka

halduskohtus, siis ei vaata maakohus läbi hageja menetlusabi ja riigi õigusabi taotlusi.

4. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole

olnud kohtu menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik