15 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

13. jaanuar 2012 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-11-1132 (kohtueelses menetluses nr 09260105115) riik AS Teede REV2 versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Ene Timmi Süüdistatav

Süüdistatava esindaja

AS Teede REV2 (registrikood xxx; asukoht Pärnu mnt 463, Tallinn) Einar Kuutok S

üüdistus KarS

§ 197 lg 3 järgi Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada AS Teede REV2 (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 197 lg 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 6400 (

kuus tuhat nelisada) €. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude

ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista AS- Teede REV2 sundraha lt

435 (nelisada kolmkümmend viis) €

ja muu kriminaalmenetluse kulu eksa) ja 70 senti riigi kasuks.

569 (viissada kuuskümmend üh €

2.2 kohtuotsuse jõustumisel tagastada asitõendiks olevad Projekt AS poolt koostatud töö nr

08107 seletuskiri ja joonised ja IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 08-07-0785 geotehnika aruanne ja laboriuuringute tulemused K-Projekt

- . AS le Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr

221023778606 Swedb kis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja an

selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr “ kohtuotsuse jõustumisest 1-11-1132 ) alates ühe kuu jooksul;

3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034796011 SEB Pangas Swedbankis (tasumisel või kontole nr 221023778606 maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 menetluskulu tasumine asjas nr ja selgitusena „ 1-11-1132 ; “)

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord -des 318 321, mille kohaselt on sätestatud KrMS § – kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu -

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOL

UDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt KarS § 197 lg 3 järgi on AS Teede REV2 toime pannud kuriteona kvalifitseeritava kuriteo, s.o töötervishoiu ja tööohutusnõuete nõuete eiramise juriidilise isiku - poolt, millega tekitati ettevaatamatusest raske tervisekahjustus ( lg 1) ja inimese surm ( lg 2 ), mis seisnes S.B selles, et tema tegutsedes läbi oma projektijuhi i, kelle ametiülesanneteks oli tööde teostamiseks vajalike ressursside leidmine ja nende õigeaegne tellimine; objektil nõuetele vastavate materjalide vastu võtmine; tööde teostamine vastavalt projektile, kehtivatele seadustele ja normidele ( ehitusnõuetele); igapäevatööde planeerimine ja jälgimine; koostöös objektijuhiga töösisekorra eekirjade ja ohutuseeskirjade nõuetele vastava töö korraldamine ja esmase töökaitse juhendamise läbiviimine objektil, töökeskkonna süstemaatilise üldkontrolli läbiviimine ehitusobjektil ja objektijuhi i, kelle ametiülesanneteks oli tööde teostamine S.P.

vastavalt projektile ja kehtivatele normidele; juhtimissüsteemi protseduuride, juhendite ja vormide kohase töö tagamine; objektil töötajate juhendamine; tööde jälgimisel toimingute vastavuse hindamine; tööde korraldamine sisekorra eeskirjade ja ohutuseeskirjade nõuetele vastavalt; objektile materjalide õigeaegne tellimise korraldamine ja objekti ehituse nõuetelevastavuse tagamine; rikkus Vabariigi Valitsuse 08.detsembri 1999.a. määruse nr 377 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses § 31 lg 1 p 1 ja 2, mille kohaselt tuleb kaevandis töötades tarvitusele võtta vajaliku ettevaatusabinõuna pinnasele vastavate toestuste või tõkketammide kasutamine ning ennetada ohte, mis võivad põhjustada inimese, esemete või materjalide kukkumist või vee sissetungi; ja Töötervishoiu ja tööohut § 4 lg 2 use seaduse

nõudeid, mille kohaselt, tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi; § 4 lg 42 nõudeid, mille kohaselt kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks erijuhendamiseta või eriväljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse sisenemine on siiski vajalik, võib seda teha ainult erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid; § 4 lg 44 nõuete kohaselt tuleb välitöö korraldada nii, et seal paiknevad töökohad, liikumisteed ja muud tööga seotud piirkonnad ning töövahendid, mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi ega takistaks sõidukite liiklust; § 13 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; § 13 lg 1 p 12 nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja kontrollima nende täitmist; p 13 kohaselt korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus ja töötervishoiualase juhendamise ja -

väljaõppe; p 14 nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö kohta.

T.P objektijuht S.P ja projektijuht S.B ei korraldanud T.P ehitusobjektil Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Mustlas Tiigi tänaval veeja kanalisatsiooni peamagistraali rekonstrueerimistööde käigus tööprotsessi ohutuks ja tahtlikult ei võtnud kaevandis kasutusele pinnase vajumise tõkestamiseks vastavat tõkestust, kuigi K

- Projekt AS-i

poolt koostatud töö nr 08107 seletuskirja p 3.5 kohaselt alates kaeviku sügavusest 1.50 m ja suurem ehitada torustik toestatud kaevikuga ja torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. S.P ja S.B jätsid tahtlikult täitmata seadustest ja töölepingust tulenevad kohustused ning ei korraldanud töid ohutult, võimaldas töötajatel tööülesannete täitmise ohutusnõuetele mittevastavas ja kasutamiseks ohtlikes tingimustes. Nimetatud rikkumiste tagajärjel sai võimalikuks, et 03.11.2009 kella 17.50 paiku Viljandi mk Tarvastu vallas Mustlas Tiigi tänaval laskusid T.P töötajad Ü.T ja R.M kaevandisse, mis oli ca 3m sügavune, 3 m laiune ja 28 m pikkune, toestamata ja püstloodis külgedega, et asetada paika kanalisatsioonitoru. Väljas oli pime ja laadur Hitachi FB200 näitas töötajatele tuledega valgust, kaevandi otsas töötas ekskavaator JCB 160, laadides väljakavatud pinnast kallurile Iveco, kui varises Posti tänava poolt vaadates kaevandi parempoolne sein ja mattis täielikult Ü.T Ü.T suri saadud vigastuste tagajärjel ja R.M i pinnase alla. Kannatanu

sündmuskohal ja ile tekitati vasaku põlveliigese nihestus vasaku õndlaarteri, kaksik R.M

-

sääremarjalihase ja põlveliigesekapsli vigastusega ja haav vasaku põlveõndlas. Vigastuse tüsistusena te sääremarjalihase osaline nekroos (kärbus), mis põhjustasid kkis R. il kaksik- M. eluohtliku tervisekahjustuse.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi

197 lg 3 ja karistamises rahalise karistusega 6400 (kuus tuhat nelis

ada) €.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest -

karistus - seadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppe - menetlusega nõustuvad süüdis tatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates kü - si-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS

rahalise karistusega. Kohus ei tuvastanud § 197 lg 3 näeb ette süüdlase karistamise asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev p 9 kohaselt on menetluskuluks s sundraha, mis KrMS § 179 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. € o 435 .

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg KrMS § 224 lg le 5 määratud

1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt - kaitsja poolt kaitsealusele

- Teede REV2 kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise AS le te kulud

– 1 (üks) € ja 35 senti (s.o 3 x 0,45 €).

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud 618 (kuussada kaheksateist) ja 35 senti. – €

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud

süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg enetluskulusid määrates arvestab kohus

3 m

mh

süüdimõistetu varalist seisundit. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kuludest kokku summas 619 S.Bi ja S.P .70 € on i poolt hüvitatud 50 (viiskümmend) €. Ülejäänud kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb AS- Teede REV2 lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) € ja muu kriminaalmenetlus . Kohus e kulu 569 (viissada kuuskümmend üheksa) € ja 70 senti riigi kasuks ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid Projekt AS poolt koostatud töö nr 08107 seletuskiri ja joonised ja IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 08-07-0785 geotehnika aruanne ja laboriuuringute tulemused tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel K-Projekt AS-le.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme - päeva jooksul.

KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik