2-24-17687/23 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-17687

Tsiviilasi

H.A hagi Q.Q vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: H.A (isikukood XXX) lepinguline esindaja

Sergei Desjatnikov

Kostja: Q.Q (isikukood XXX) lepinguline esindaja Feliks

Luiksaar

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada H.A (hageja) ja Q.Q (kostja, koos nimetatud pooled) vaheline

kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1.1 Poolte jagatavaks ühisvaraks on: korteriomand xxxxxxxx-xxxxxx (registriosa number

xxxxxx), kokku lepitud turuväärtusega vähemalt 60 000 eurot (kummagi poole osa 30 000

eurot) ja nimetatud korterile abielu ajal ühiselt võetud eluasemelaenu nr 19083 jääk, mis on

Coop Panga kinnitusel 5. augusti 2025 seisuga 13 595 eurot 57 senti (kummagi poole osa

6797 eurot 79 senti).

1.2 Pooled jagavad p-s 1.1 nimetatud ühisvara selliselt, et müüvad korteriomandi

(registriosa number xxxxxx) alghinnaga vähemalt 60 000 eurot, otsides ise

(kinnisvarabüroo kaudu või ilma kinnisvarabüroo vahenduseta) ostjat. Kui korteriomandit

ei ole õnnestunud müüa hiljemalt 1. juuniks 2026, on kostjal või hagejal õigus pöörduda

korteriomandi võõrandamiseks ja avaliku enampakkumise korraldamiseks kohtutäituri

poole. Korteriomandi võõrandamisest saadud raha arvelt tasutakse enampakkumise

läbiviimise kulud, seejärel täidetakse Coop Pank AS-i ees eluasemelepingust nr 19083

tulenevad kohustused, enampakkumise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud

kohustused KÜ ees ning pärast peale nimetatud kohustuste täitmist kannab kohtutäitur

ülejäänud tulemi võrdsetes osades hageja ja kostja pangakontodele.

1.3 Kuni korteriomandi müügilepingu sõlmimiseni maksavad pooled kumbki pool korteri

kommunaalkuludest ja laenulepingu kuumaksest otse korterikulude arves näidatud saajale

ja laenu andnud pangale.

1.4 Kui üks pool rikub p-s 1.3 nimetatud kohustust, on teine pool õigustatud saama rikkujalt

leppetrahvi 5 eurot iga nõude tasumise tähtpäeva ületava ööpäeva eest.

1.5 Pooled kinnitavad, et kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisega on käesolevas

kompromisslepingus nimetatud ühisvara (korteriomand ja eluasemelaenu tasumata osa)

jagamise nõue lahendatud ja pooled ei esita antud ühisvara pinnalt teine teisele enam

mingeid nõudmisi.

1.6 Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-17687.

3. Tagastada H.A-le pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot

hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on H.A hagi Q.Q vastu ühisvara jagamiseks.

2. Pooled esitasid kohtule 23. septembril 2025 kinnitamiseks kompromissi. Pooled paluvad

kohtul kompromissi kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitavad, et

kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ja seadusega ning ei kahjusta avalikku huvi.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus

lõpetada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lõike 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus

heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik

täita.

5. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pooled on

kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

6. Pooled kannavad TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled on

kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude kandmise, tuleb poolte menetluskulud

jätta nende kanda vastavalt sõlmitud kompromissilepingule.

7. Hageja on taotlenud poole käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu, so 210 euro

tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust,

kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud hagimenetluses riigilõivu 420 eurot.

Kuna kohus lõpetab menetluse seoses kompromissi sõlmimisega, tuleb pool tasutud

riigilõivust ehk 210 eurot tagastada hageja taotlusel hageja arveldusarvele.

8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse

välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse

peale edasikaebamise õigusest. Seega ei saa käesoleva määruse peale edasi kaevata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik