4-25-2551/12 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-25-2551

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. september 2025.a., Paide

Väärteoasja number

4-25-2551 (2630,25,001876)

Kohtunik

Tambet Grauberg

Väärteoasi

Kaebuse esitaja

Kaitsja

Kohtuväline menetleja

Arti Luha kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi

eriasjade uurija Piret Pesti 17.06.2025.a üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2630,25,001876

Arti Luha, isikukood: 50203062031; elukoht X, e-post: XXX

Vandeadvokaat K.J, e-post XXX

Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuuri Kesk-Eesti

politseijaoskonna Rapla menetlusgrupp, e-post: XXX

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 227 lg 3, VTMS § 2, § 133-135, kohus

otsustas:

1. Jätta Arti Luha kaebus rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla

menetlusgrupi eriasjade uurija Piret Pesti poolt 17.06.2025.a koostatud üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2630,25,001876 muutmata.

3. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 7 kuud hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumise

päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse

äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma

juhiloa Transpordiametile.

4. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel jätta menetluskulud jätta Arti Luha enda

kanda.

5. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale, kohtuvälisele menetlejale ja

Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal

1 (6)

4-25-2551

kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

tutvumiseks kättesaadav 24.09.2025.a kell 15.00 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei kaudu.

Asjaolud ja menetluskäik

Väärteoasjas on 17.06.2025 koostatud väärteootsus, selle kohta, et Arti Luha on 19.05.2025 kell 20:53

XXX, Järva maakond, PÄRNU - RAKVERE – SÕMERU mnt 90. kilomeetril juhtinud mootorsõidukit

kiirusega 127 ± 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 70 km/h, ületades lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h. Antud teoga rikkus Arti Luha Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50

lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi.

kohtuvälise menetleja poolt on väärteootsusega määratud Arti Luhale väärteo toimepanemise eest

karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks.

Kaebuse sisu

Menetlusaluse isiku A. Luha kaitsja esitas väärteootsusele kaebuse. Esmalt leiab kaitsja, et vaidlus

esineb LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise tuvastatuse osas kahel põhjusel. Asjas

esinevad tõendamislüngad ning väärteootsus on puudulik, sest kaitsja seab kahtluse alla kiirusmõõturi

lugemi väärtuse, mis annab kogumis aluse väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Samuti leiab kaitsja, et kohtuväline menetleja on eksinud karistuse määramisel, sest karistus on

ebaproportsionaalne, mistõttu taotleb kohtult alternatiivselt karistuse muutmist või vähendamist.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebuse sisu ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused

kaebuse rahuldamiseks puuduvad.

Kohtuväline menetleja on väärteootsuse tegemisel seotud teokirjeldusega. Väärteoprotokollis

märgitakse plokis väärteo kirjeldus rikkumise aeg, koht, rikkumise kirjeldus, õigusnorm ning väärteo

kvalifikatsioon. Need andmed on ka kõnealuse väärteoasja väärteoprotokollis märgitud. Samad andmed

on olemas ka kohtuvälise menetleja otsuses. Nõuded kohtuvälise menetleja otsusele sätestab VTMS §

74 ning antud nõudeid kohtuväline menetleja rikkunud ei ole. Kohtuväline menetleja on veendunud, et

rikkumise koht on nii väärteoprotokollil kui ka otsuses õigesti märgitud.

Arti Luha ületas lubatud suurimat sõidukiirust 53 km/h, mis LS § 227 lg 3 mõistes on keskmine, kuid

arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et karistusregistri andmetel on isikul 2 kehtivat karistust LS § 227

rikkumiste eest. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et karistus mõjutaks isikut

edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus

ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise

raskusele. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kohtul Arti Luha kaitsja

vandeadvokaat K.J esitatud kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ning

kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud

küsimused. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus

ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste

tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks.

2. Antud väärteoasjas on koostatud 17.06.2025 kiirmenetluse otsus nr 2630,25,001876 selle kohta, et

2 (6)

4-25-2551

Arti Luha on 19.05.2025 kell 20:53 XXXas PÄRNU - RAKVERE – SÕMERU mnt 90. kilomeetril

juhtinud mootorsõidukit kiirusega 127 ± 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 70 km/h,

ületades mitte vähem kui 53 km/h. Arti Luha rikkus LS § 15 lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime

väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. Väärteootsusega on LS § 227 lg 3 alusel

määratud Arti Luhale väärteo toimepanemise eest karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks.

3. Kaitsja on leidnud, et väärteootsus on puudulik, sest otsuses ei ole märgitud, millist mootorsõidukit

(mudel, mark, reg. nr) A. Luha juhtis. Samuti ei selgu, millise mootorsõiduki kiirust liiklusjärelevalves

kontrolliti ja tuvastati. VTMS § 74 lg 1 on märgitud kohtuvälise menetleja otsuse sisu nõuded,

seejuures näeb punkt 6 ette otsuses väärteo lühikirjelduse esitamise. Väärteoasjas on otsuse tegemise

aluseks VTMS § 69 lg 1 ja 2 sätestatud väärteoprotokolli kajastatud menetlusalusele isikule tehtud

etteheide. 19.05.2025 koostatud väärteoprotokollist selgub, et A. Luha juhtis 19.05.2025 BMW M4

registrinumbriga x , seega ei ole kohtuväline menetleja otsusele ettenähtud nõudeid rikkunud.

4. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajana üle kuulatud politseiametniku F K ütlustega, mille

kohaselt teostas ta 19.05.2025 liiklusjärelevalvet Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 91km, kasutades kiiruse

mõõtmiseks LaserCam4 LE0991 mõõteseadet. Maanteel lähenes kl 20:52:14 sõiduauto BMW

registrimärgiga x, mille suurimaks kiiruseks fikseeriti lubatud 70km/h alas 82km/h. Tunnistaja F. K

ütluste järgi tundis ta ära nimetatud sõiduki juhi, kelleks oli menetlusalune isik Arti Luha. Eemalduva

sõiduki kiirus oli 127km/h lubatud 70km/h alas. Menetlusaluse isik A. Luha ei ole soovinud

väärteoasjas ütluseid anda. Kaitsja seab kahtluse alla, et F. Kt võis A. Luha ära tunda, sest tegelikult

hakkasid politseiametnikud toiminguid tegema alles kl 21:11 paiku, kui nad läksid A. Luha elukohta

menetlustoiminguid tegena. Kohus leiab, et tunnistaja F. K ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust

kahelda, sest F. K on selgitanud, et ta teab menetlusalust isikut seoses varasemate tööalaste

kokkupuudetega, samuti tundis tunnistaja A. Luha ära väliste tundemärkide, s.o vuntside ja tumeda jaki

järgi. Lisaks eelnevale on F. K teinud foto kõnealusest BMW-st, millel on tagumises allosas pidurituli,

mis nähtub ka liiklusjärelevalve videosalvestuselt. Kohus leiab, et eeltooduga on asjas tõendatud F. K

poolt sõiduki BMW registrimärgiga X juhtimine.

5. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui selle on teinud pädev

mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, kasutades taadeldud

mõõtevahendit ning järgides asjakohast mõõtemetoodikat. LS § 199 lg 7 sätestab, et nõuded

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a vastu võetud määruse nr 78 „Nõuded

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi

Vabariigi Valitsuse määrus) § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui

mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või

videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg,

koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib

see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos

väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks

olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud rikkumisest vastab neile

nõuetele. Asjas on 19.05.2025 koostatud ka kiirusmõõturi kasutamise protokoll kiirusmõõturi tulem

127 km/h (tl 25).

6. Kohus, vaadanud kiirusmõõturi protokolli ja kohtuvälise menetleja esitatud salvestist kiiruse

mõõtmise kohta, tuvastas järgneva. Salvestiselt on näha, et rikkumine leiab aset 19.05.2025.a kella

20.53 ajal. Salvestisel on näha, et mootorsõiduki maksimaalseks sõidukiiruseks mõõdetud 127 km/h.

Salvestise lõpu osas on tuvastatav, et sõiduk, mille kiirust mõõdeti on valget värvi BMW M4.

Kaitsja leiab esiteks, et väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt pandi väärtegu toime Pärnu-Rakvere-

3 (6)

4-25-2551

Sõmeru mnt 90 kilomeetril, kuid LaserCam 4 salvestiselt (LE0991_250519_205214_075388), nähtub

et mootorsõiduk paikneb 91 kilomeetriposti kõrval. Kohus tutvunud nimetatud salvestusega tegi

kindlaks, et kiiruse mõõtmine on toimunud 90. kilomeetril, millele leiab kinnistust F. K ütlustega. Kui

sisestada Maa- ja ruumiameti kaardirakendusse kiiruskaamera LaserCam 4 sn: LE0991 19.05.2025 kl

20:53 asukoha koordinaadid, siis selgub ca 987 meetri kaugusel asunud BMW lähenes ringteele, seega

oli sõiduk kilomeetripostide 89. ja 90. vahel, mis kinnitab asjaolu, et kiirust mõõdeti 90. kilomeetril.

7. Kaitsja on leidnud, et kohtuväline menetleja pole usutavalt tõendanud, et kiirusmõõturi lugemil

esitatud väärtus on seotud konkreetse mootorsõiduki kiirusega. Vabariigi Valitsuse määrus § 9 lg 3

punktide 1 ja 2 kohaselt laserkiirusmõõturi kasutamisel suunatakse kiirusmõõtur mõõteobjektile sihiku

abil ning lisaks ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. LaserCam 4 kasutusjuhendi

(versioon v3.007) kohaselt on kriitilise tähtsusega ja oluline kogu mõõtmisintervalli jooksul selge

vaateväli sihtsõidukile. LaserCam 4 salvestiselt (LE0991_250519_205323_075390) nähtub, et kell

20:53:24 – 20:53:25 kuvatakse ekraanile järgmised kiirused – 126, 127, 125, 0. Seda kõike ühe sekundi

jooksul, milline seab kaitsja hinnangul kahtluse alla mõõtetulemuse. Samal ajal mõõtmise hetkel liigub

patrullpolitseinike poole tume mootorsõiduk, lisaks on kaadris liiklusmärgid, valgustuspostid ja

tähispostid. Kaitsja hinnangul ei ole tuvastatud, millise mootorsõiduki kiirust mõõdetakse. Salvestiselt

on näha, et laserkiir sai pihta mõlemale mootorsõidukile, seejuures kaotatakse kontakt

mootorsõidukitega ning mõõtetulemus on katkendlik. Teiseks, eemalduva mootorsõiduki pidurituli

terve salvestise ajal põleb ehk aeglustub. Selliselt ei ole eluliselt usutavad kiirused 125-127km/h.

Kohus tutvunud salvestisega leiab, et kiirusmõõturi LaserCam 4 ja mõõtesignaali sihtmärgi vahele ei

jäänud teisi sõidukeid, samuti ei olnud teisi kiirusemõõtmist takistavaid objekte. Videolt on näha teine

tume sõiduk, kuid kiirusmõõturi ning sihtsõiduki vahel ei ole teise objekte. Hetkeliselt on

kiirusemõõtmise signaal katkendlik, kui laserkiir kaldub BMW-st kõrvale, kuid videolt on näha, et

mõõtmise ajal oli kuulda ühtlast signaali, seega kohus leiab, et mõõdeti sõiduauto BMW

registrimärgiga x liikumiskiirust. Salvestiselt on näha, et 0 km/h oli näit juhul, kui laserkiir ei olnud sel

hetkel suunatud sõiduki peale. Asjaolu, et BMW pidurituled põlesid ei väära kohtu järeldust, sest

sõiduauto sõitis väga suurel kiirusel kurvi suunas, mistõttu pidi juht kiirust kohandama, samuti ei ole

kiiruse muutumine 125-127 km/h oluliseks erinevuseks. Menetleja mõõtis sõiduki kiirust

nõuetekohaselt.

8. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et Arti Luha juhtis 19. mail 2025 kella 20:53 paiku

XXXas PÄRNU - RAKVERE – SÕMERU mnt 90. kilomeetril mootorsõidukit BMW registrimärgiga

X teelõigul, kus suurim lubatud kiirus oli 70 km/h kiirusega 127 km/h +- 4 km/h, millega ületas

suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 53 km/h. Järelikult on Arti Luha tegevuses tõendamist leidnud

LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõidukijuhi poolt

lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 53 kilomeetrit tunnis.

9. VTMS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on väärteo

subjektiivne koosseis täidetud, kui isik tegutseb vähemalt ettevaatamatult. Kohus leiab, et Arti Luha on

pannud väärteo toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta

seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab

seda võimalikuks. F. K2-20-14215 ütluste kohaselt nägi ta esmalt lähenevat menetlusaluse isiku juhitud

sõidukit, mis kohandas politseiametnikega lähedusse jõudes kiiruse lubatu piiresse, kuid politseinikest

eemaldudes lisas kiirust. Kaugenev BMW mootor tegi lärmi, mis oli kohtu hinnangul taotluslik, st A.

Luha tahtis oma liiklusrikkumisega politseiametnike tähelepanu tõmmata. Seega A. Luha sai väga hästi

aru oma teo keelatusest, kuid otsustas oluliselt sõiduki kiirust suurendada. Arvestades lisaks süüteo

asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 53 km/h ei saanud menetlusalusele isikule

kuidagi jääda märkamata, siis sellises ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust saab ületada vaid

tahtlikult. Juhtimisõigust omava isikuna oli ta teadlik ka kehtivatest eeskirjadest, s.h. kohustusest

4 (6)

4-25-2551

jälgida maanteel kehtivat lubatud piirkiirust ja mitte seda ületada. Ehk menetlusaluse isiku enda

ütlustest ja toimepandud rikkumise asjaoludest saab järeldada, et kaebuse esitaja oli selge soov kiirust

ületada, millega ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise.

10. Käesolevalt on väärteootsuses menetlusalusele isikule ette heidetud õige normi rikkumist, samuti on

õige väärteokvalifikatsioon. Kohus leiab, et väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises

on tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 ettenähtud

väärteona (VTMS § 133 p 4). Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust

välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks

arvatud tegu on aset leidnud (VTMS § 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (VTMS

§ 133 p 3). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja

Piirivalveameti (registrikood: 70008747; XXX, Kesklinna linnaosa, XXX) Lääne prefektuuri Kesk-

Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupp eriasjade uurija Piret Pesti, kes on täidesaatva riigivõimu

volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on

pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja

oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata

väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Karistus

11. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud LS § 227 lg 3 alusel väärteo toimepanemise eest

karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks. LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi

poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis, rahatrahviga kuni 200

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega järeldub, et

kohtuväline menetleja on valinud sanktsioonialternatiividest raskema, s.o sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise ning määranud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast ülespoole jäävas ulatuses. Kohus

leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega, sanktsiooni

piiridest väljumata (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks

VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest

nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused

väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS §

133 p 9 mõttes.

12. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja

isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses

sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse,

rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut

õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo

toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav

asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus.

Seega A. Luha süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

13. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid

inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada

edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p

15.1). Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud ka, et karistuse mõistmisel tuleb võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad

5 (6)

4-25-2551

ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt

saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest

tulenevalt.

14. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni 200

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse mõistmine on

kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Kaitsja

leidis, et karistus on ebaproportsionaalne, sest menetlusaluse isiku karistusregistri väljavõtte kohaselt

on viimasest rikkumisest 10 kuud möödas, seejuures on tegemist üksnes kiiruse ületamistega. Samuti ei

ole kaitsja hinnangul põhjust arvata, et rahatrahv on end karistusena ammendanud, sest LS § 227 lg 3

võimaldab määrata rahatrahvi maksimaalselt 1600 eurot, mis on suurem, kui varem määratud sarnase

kahe rikkumise eest määratud rahatrahvid vastavalt summades 800 eurot ja 200 eurot.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole diskretsioonipiire ületanud. Esmalt tuleb võtta arvesse, et

A. Luha on varem pannud toime järgmised väärteod: 14.07.2024 LS § 227 lg 4, mille eest karistati 200

trahviühikut (800€) ja 13.09.2024 LS § 227 lg 2 eest 50 trahviühikut (200€). Seega 10 kuud hiljem, on

A. Luha pannud tahtlikult uue rikkumise, ning vähema, kui aasta jooksul pannud toime 3 samaliigilist

väärtegu. A. Luha ületas viimati lubatud suurimat sõidukiirust 53 km/h, mis on LS § 227 lg 3 mõistes

keskmine. Tuleb võtta arvesse A. Luha varasemaid õigusrikkumisi ja rikkumise asjaolusid, st ta

kiirendas tahtlikult piirkiirust, mis ületas oluliselt lubatud kiirust, mis osutab üheselt vähesele

normikuulekusele liiklusreeglitest kinnipidamisel. Varasemad rahatrahvid ei ole positiivseid muudatusi

tema liikluskäitumises kaasa toonud, seega tulebki sel korral menetlusalust isikut karistada oluliselt

rangemalt.

Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistanud A.

Luha keskmisest määrast ülespoole jääva karistusega – 7 kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus

leiab erinevalt kaitsjast, et rahatrahv ei ole rikkumise asjaolusid ja menetlusaluse isikut arvestades

piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kiiruse ületamine ei ole ebaoluline rikkumine, sest kiiruse

ületamisega võivad kaasnevad väga rasked tagajärjed, mistõttu ei saa nõustuda kaitsja väitega, et selline

rikkumine ei kujuta endast ohtu kaasliiklejate elule ja tervisele. Võttes arvesse A. Luha vähest

karistustundlikkust, siis aitab juhtimisõiguse äravõtmine teda paremini õiguskuulekale käitumisel

suunata. Kohtu hinnangul on keskmisest määrast kõrgem karistus, s.o 7 kuuks sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine on sobiv ja ei ületa A. Luha süü raskust. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et

menetlusalusele isikule määratud karistus on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata.

Menetluskulud

15. VTMS § 38 lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda

kriminaalmenetluse sätetest. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral

süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Kohtunik

6 (6)