2-19-15950/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2025. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-15950

Tsiviilasi

A X kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks ja menetluse

lõpetamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: A X (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post XXX)

Usaldusisik: G.J (xxx, e-post XXX)

Võlausaldajad:

H.L.P, esindaja Z.U

E.D.Y (endine I OÜ)

D.C.N

Tallinna F.Q.C

F.H.U

I.L.S

Resolutsioon

1. Rahuldada A X taotlus kohustustest vabastamiseks ja lõpetada A X pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada A X (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest.

3. Vabastada G.J (isikukood xxx) usaldusisiku kohustusest.

4. Avaldada teade A X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse

dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumisest (PankrS § 6 lg 1).

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja taotlus

Harju Maakohtu 16.12.2019. a määrusega kuulutati välja A X pankrot. 31.08.2020. a lõpetas kohus A X

pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks PankrS § 175 lg 1 alusel ning

aruande.

Võlgnikul olid 31.08.2020. a alljärgnevad täitmata kohustused:

Jrk nr

Võlausaldaja nimi

Saamata jäänud nõue eurodes

1. H.L.P

637,76

2. I OÜ

3305,64

3. D.C.N

15 662,13

4. Tallinna F.Q.C

481,58

5. Tallinna F.Q.C

607,21

6. F.H.U (tingimuslik nõue)

1668,53

7. I.L.S

456,75

Kohtumääruse põhjendused

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 kohaselt kohaldatakse füüsilise isiku

maksejõuetuse seadust pärast füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist (01.07.2022. a)

esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele (lg 1). Enne füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise

avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse

pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid

2022. aasta 30. juunini (lg 2).

2. Kuni 30.06.2022. a kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast

viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku

taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 193³ lg 1

sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud

kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175

lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise

otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

3. PankrS § 173 lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja,

kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik

olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras

ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks

sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14;

Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei

ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide

kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest

isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4.

mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus

tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

121-11, p 12).

4. PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta

on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi

avaldanud. Kohus kuulas 13.08.2025. a ära võlgniku, võlgnik andis vande.

5. Võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Kirjaliku seisukoha esitasid võlausaldajad D.C.N ja

H.L.P. D.C.N andis teada, et jätab menetluse edasise käigu kohtu otsustada (dtl 301). H.L.P on

seisukohal, et võlgniku ei tohiks kohustustest vabastada. Võlgnik peab teostama arvestatavas

ulatuses tagasimakseid, mida aga ei ole tehtud (dtl 310).

6. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole

olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses

ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku

õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul

on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm)

nr 3-2-1-49-16, p 15).

7. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest

vabastamisest keeldumiseks. Võlgnikul oli võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid

igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 sätestatut. Võlgnik töötas perioodil

oktoober 2020. a kuni oktoober 2024. a Tallinna K ning alates 2024. a oktoobrist. Võlgniku

igakuiseks sissetulekuks on olnud töötasu summas 597,71 eurot kuni 888,07 eurot ning

peretoetus summas 60-80 eurot. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid 2021. aastal

kokku summas 300 eurot, 2022. aastal kokku summas 300 eurot, 2023. aastal kokku summas

935,89 eurot, 2024. aastal kokku summas 300 eurot ning 2025. aastal kokku summas ja 2025.

aastal kokku summas 300 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps.

8. Võlgnik on esitanud iga-aastased aruanded (dtl 148-150, 175-176, 191-193, 222-224, 268-270)

ja pangakonto väljavõtted (dtl 152-155, 178-185, 194-217, 225-250, 271-298). Võlgniku poolt

esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses

tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke

sissetulekuid kohtule esitatud ei ole.

9. Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on võlgnik töötanud kohustustest

vabastamise menetluse ajal T K ja X ning tema igakuiseks sissetulekuks on olnud töötasu ning

peretoetus. Usaldusisiku aruande kohaselt ei ületanud võlgniku sissetulek aastas keskmiselt ühe

kuu kohta seaduses nimetatud töötasu miinimumsummat, millele lisandub 1/3 ühe ülalpeetava

kohta selleks, et teostada kinnipidamisi võlgniku sissetulekust, kuid võlgnik omal soovil pidas

kinni ja teostas võlausaldajatele makseid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on

esitanud tõeseid andmeid töötamise ja majandusliku seisundi kohta.

10. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et

pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see,

kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist,

mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on

vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine

võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule

jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada

seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida

teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks

pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on

seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud.

11. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud

seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma

võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta

teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud.

Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega

(RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole

võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt RKTKm

2-11-24696 p 19). Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku

puudumine. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate

huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik hoidnud teadlikult

ning eesmärgipäraselt kõrvale PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustustest.

12. Eeltoodust tulenevalt kuulub A X taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustusest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded

võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuste täitmisest. Kui

võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral

esitada tagasinõuet võlgniku vastu.

13. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai

võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse

tegemist (lg 2).

14. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. PankrS § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamisel usaldusisiku.

Menetluskulude jaotus

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib

kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)