2-24-19603/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-19603

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.09.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-19603

Tsiviilasi

K.K. hagi L.K., M.S., K.K., A.K., M.P., M.K. ja A.K. vastu

ühisomandi lõpetamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.K. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxx, XXX-i,

48410 XXX,), lepinguline esindaja Agu Eichenbaum

(XXX);

Kostja I: L.K. (isikukood: XXX; elukoht: Jõgeva valla

Hoolekandekeskus, XXX-i, 48502 XXX),

eestkostja

Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus (XXX);

Kostja II: M.S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, xxxxx

XXX; e-post: XXX);

Kostja III: K.K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX, Soome

Vabariik; tegelik elukoht teadmata; e-post: XXX);

Kostja IV: A.K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, xxxxx

XXX; e-post: XXX);

Kostja V: M.P. (isikukood: XXX; elukoht:xxxxxxxxx XXX-i;

e-post: XXX);

Kostja VI: M.K. (isikukood: XXX; elukoht: xxxx XXX-i,

xxxxx XXX; e-post: XXX);

Kostja VII: A.K. (isikukood: XXX; elukoht:xxxxxxxx, XXX-

i, xxxxx XXX ; e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud

kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada ühisomand K.K. ning M.S., K.K., A.K., M.P., M.K. ja A.K. vahel

korteriomandile registriosa numbriga 2757435 asukohaga xxxxxxxx keskus x,

xxxxxxxx küla, XXX eriomandi osa nr xx.

2-24-19603

3. Jagada ühisomand selliselt, et müüa p-s 2 märgitud korteriomand kohtutäituri kaudu

avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadav raha pärast korteriomandil

lasuvate võlgnevuste ning täitekulude mahaarvamist K.K. ning M.S., K.K., A.K., M.P.,

M.K. ja A.K. vahel vastavalt nende pärandiosade suurustele.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. L.K. osas on kohus kinnitanud ühisomandi lõpetamise kompromissina.

6. Kohtuotsus tuleb K.K.-le kätte toimetada esmalt kohtule teatavaks saanud

kontaktandmete kaudu. Kõigi muude kättetoimetamise võimaluste ammendumise

järel võib otsuse K.K.-le kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud solidaarselt M.S., K.K., A.K., M.P., M.K. ja A.K. kanda.

2. Välja mõista M.S.-ilt , K.K.-lt , A.K.-lt , M.P.-lt , M.K.-lt ja A.K.-lt solidaarselt K.K.

kasuks menetluskulud summas 210 eurot, mis on riigilõiv.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt

riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a

EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a

EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete

tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Menetluse käik

K.K. esitas 30.12.2024 hagi L.K., M.S., K.K., A.K., M.P., M.K. ja A.K. vastu ühisomandi

lõpetamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on poolte ühisomandis korteriomand xxxxxxxx keskus xxxxxxxxxxxxxx

küla, XXX, registriosa number 2757435. Vastavalt pärimistunnistusele nr 1514/2023 on

27.07.2023 surnud AxxxxL.K. pärijateks Exxx L.K. 1/2 mõttelises osas, M.S. 1/10 mõttelises

osas, K.K. 1/10 mõttelises osas, M.P. 1/10 mõttelises osas, M.K. 1/10 mõttelises osas, L.K. 1/30

mõttelises osas, K.K. 1/30 mõttelises osas ja A.K. 1/30 mõttelises osas. Exxx L.K. oli

AxxxxL.K. ema, teised pärijad on teise järjekorra pärijad. Exxx L.K. suri xxxxxxxxxx. Pole

teada, et Exxx L.K. oleks teinud testamendi. Samuti pole teada, et tema vara suhteks oleks välja

antud pärimistunnistus. Hageja hinnangul on ilmne, et kui pärimistunnistust pole välja antud, siis

pole keegi Exxx L.K. seadusjärgsetest pärijatest ka pärandist loobumist avaldanud. Seetõttu on

tõenäoline, et Exxx L.K. seadusjärgseteks pärijateks on tema lapsed M.S., K.K., M.P., M.K. ja

A.K.. Korter on tühi ja keegi pärijatest seda ei kasuta.

Kohtutäitur Ivi Kalmeti menetluses on täiteasi nr 047/2024/979, milles on sissenõudjaks XXX,

xxxxxxxx küla, xxxxxxxxxxeskusxx KÜ. Sissenõudja on esitanud nõude kommunaalmaksete

võla tasumiseks summas 1461,93 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded kogusummas 126,38

eurot ja kohtutäituri tasu 300 eurot. Nõude aluseks on Pärnu Maakohtu maksekäsk tsiviilasjas

asjas nr 2-24-118234. Hageja soovib ühisomandis oleva korteri võõrandada, et saadud rahaga

tasuda võlgnevus korteriühistu ees ning lõpetada edaspidiselt võlgnevuse uuesti tekkimise.

Kohtutäitur on teavitanud, et täitemenetluses ei ole tal võimalik korteriomandit müüa, sest üks

omanikest Exxx L.K. on surnud ja tema osas ei ole välja antud pärimistunnistust.

2-24-19603

Exxx L.K. surma järgselt peaksid ühisomandike mõttelised osad korteris olema: A.K. 1/20 (Exxx

osa), K.K. 1/30, L.K. 1/30, A.K. 1/30, M.S. 1/10 ja 1/20 (Exxx osa), M.K. 1/10 ja 1/20 (Exxx

osa), K.K. 1/10 ja 1/20 (Exxx osa), M.P. 1/10 ja 1/20 (Exxx osa). Pärimistunnistusel ei ole

õigustloovat tähendust ja pärandi üleminekuks ei ole vaja pärimistunnistust väljastada. Seega on

ilmne, et Exxx L.K. pärjad on tema lapsed M.S., K.K., M.P., M.K. ja A.K. – igaühe osa Exxx

L.K. pärandvaras on 1/5 mõttelist osa.

Kostja I on maksekäsu kiirmenetluses kohtule vastanud ja oma osa võlgnevusest tasunud, teised

kostjad ei ole midagi teinud ega huvi asjade korraldamiseks üles näidanud. Hageja taotles

ühisomandi lõpetamist selliselt, et see võõrandatakse avalikul enampakkumisel ning saadud

rahast tasutakse korteriomandi eest tasumisele kuuluv võlanõue – arvestades, et L.K. on oma osa

juba tasunud – ning ülejääv summa jagatakse ühisomanike vahel nende mõtteliste osade suurusi

arvestades.

Tartu Maakohus võttis hagi 15.01.2025.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid

kostjatele ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest. Kostjaid hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407

lg 1 järgi.

Kostja I esitas hagivastuse ning sõlmis hagejaga 15.08.2025 kompromissi, mille kohus kinnitas

eraldi määrusega ja lõpetas kostja I vastu esitatud nõudes menetluse.

Teistele kostjatele toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte järgmiselt:

kostjale II 16.01.2025 KÄPO vahendusel; kostjale III avalikult Ametlike Teadaannete

vahendusel 30.04.2025; kostjale IV 19.02.2025 KÄPO vahendusel; kostjale V 08.02.2025

isiklikult üle antud postitöötaja poolt; kostjale VI 11.02.2025 isiklikult üle antud postitöötaja

poolt; kostjale VII 04.03.2025 isiklikult üle antud postitöötaja poolt.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid

tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult

põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa

ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2

tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt

kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt

kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda

kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi

kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile

kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele.

2-24-19603

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus märgib, et hagi on esitatud õigete

kostjate vastu. Kostjateks on nii Axxx L.K. kui Exxx L.K. pärijad. Axxx L.K. osas on väljastatud

pärimistunnistus ja tema pärijateks on ExxxxL.K., M.S., K.K., M.P., M.K., L.K., K.K. ja A.K..

Exxx L.K. osas ei ole pärimismenetlust algatatud. Ükski Elle L.K. lastest ei ole pärimisseaduse

§-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist loobunud, sellist taotlust pole pärimisregistri

andmetel notarile esitatud (eeldab pärimismenetluse algatamist). Kuna pärimistunnistuse

väljastamine on formaalsus, st pärimisõigus ei teki pärimistunnistuse väljastamisega, ning

seadusjärgsed esimese järjekorra pärijad ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärandist

loobunud, tuleb lugeda, et Exxx L.K. pärijateks on tema lapsed M.S., K.K., M.P., M.K. ja A.K.

ning hagis märgitud nõude esitamine kõigi kostjate vastu on võimalik.

Kohus leiab, et hageja taotletud korteriomandi jagamise viis on käesolevas olukorras õiglaseim

ja poolte huvidega kõige rohkem kooskõlas olev viis. Ükski pärijatest ei kasuta ega valda

korterit, see seisab tühjana. Eeltoodust tulenevalt tuleb ühisomand poolte vahel korteriomandi

registriosa numbriga 2757435 asukohaga xxxxxxxxxkeskus 8, xxxxxxxx küla, XXX xxxxxxxxx

eriomand nr 13 suhtes lõpetada. Korteriomand tuleb jagada selliselt, et müüa see avalikul

enampakkumisel kohtutäituri vahendusel. Müügist saadav raha, millest on maha arvatud

korteriomandil lasuv võlgnevus korteriühistu ees ja kohtutäituri kulud, tuleb jagada

ühisomandike vahel vastavalt pärandiosadele.

Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale III kätte toimetada avalikult

Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus

korduvalt edastada kostja III võimalikule e-posti aadressile. E-kirjadele kostja III ei vastanud.

Kohus saatis menetlusdokumendid ka kostja III võimalikele elukoha aadressitele XXX, Soome

(tagastati hoiutähtaja möödumisel) ja xxxxxxxx, XXX-i, Jõgevamaa (ei viibinud kohal). Kohus

uuris andmeid ka Politsei- ja Piirivalveametilt, kuid uusi andmeid ei selgunud. Kohus helistas

kostja III teadaolevale telefoninumbrile, telefon kutsus, kuid keegi vastu ei võtnud. Kohtule pole

teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja III

kontaktandmetes muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja III

elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku

kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust

kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab

kohus juba otsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kohus andis hagejale 04.09.2025 kirjaga võimaluse esitada menetluskulude nimekiri. Hageja

seda ei teinud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv ja

2-24-19603

esindajakulud. Kuna menetluskulude nimekirja ei esitatud, pole võimalik hageja esindajakulusid

hinnata ning esindajakulusid menetluskuluna kohus välja ei mõista.

Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 420 eurot. Hageja on tasunud

riigilõivu seaduses sätestatud määras ning see on põhjendatud. Kohus märgib, et kostjatelt ei ole

põhjendatud riigilõivu täies ulatuses väljamõistmine, kuna kompromissi sõlmimise tõttu ühe

kostjaga on hagejal õigus tagasi taotleda pool riigilõivust, milleks tuleb kohtule esitada taotlus.

Kohus andis 04.09.2025 kirjas võimaluse esitada vastav taotlus. Hageja seda ei teinud. Kui

hageja soovib poolt riigilõivu tagasi, tuleb tal esitada taotlus. Kohus juhib tähelepanu, et

riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti,

kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Kui hageja

tähtaegselt taotlust ei esita, kantakse riigilõiv riigituludesse.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja

riigilõivu 210 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik