2-22-8257/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-8257

Tsiviilasi

M. K.

hagi V. G.

vastu korteriomandi

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. V. G.

vastuhagi ühisvara jagamise nõudes.

Hagi hind

Vastuhagi hind

3500 eurot

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungid

Hageja (vastuhagis kostja): M. K. (isikukood XXX);

Hageja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk (e-post

XXX);

Kostja (vastuhagis hageja): V. G. (isikukood XXX);

Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat

Tiina Mare Hiob (e-post: XXX).

30.01.2023, 22.11.2023, 19.02.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista V. G. (isikukood XXX) ebaseaduslikust valdusest välja korteriomand registriosa

numbriga XXX asukohaga XXX ja kohustada V. G. (isikukood XXX) andma korteriomandi

registriosa numbriga XXX asukohaga XXX otsene valdus üle M. K.-le (isikukood XXX).

3. Jätta vastuhagi rahuldamata.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.

4.1 Jätta menetluskulud kostja V. G. kanda.

4.2 Välja mõista kostjalt V. G.-lt hageja M. K. kasuks menetluskulud summas 2960 eurot.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress

talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-22-8257

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja M. K. esitas 01.06.2022 Harju Maakohtu hagiavalduse kostja V. G. vastu korteriomandi

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagiavalduses esile toodud asjaolude kohaselt poolte abielu

sõlmiti XXX Perekonnaseisuametis ja lahutati Harju Maakohtu XXX otsusega tsiviilasjas nr XXX.

07.06.1996.a. sõlmitud müügilepingu alusel omandas hageja XXX kolmetoalise korteri. Seega kuulus

nimetatud korter hageja ainuomandisse, sest oli omandatud enne kostjaga abielu sõlmimist. 14.03.1997.a.

sõlmis hageja korterite vahetuslepingu, mille alusel vahetas tema ainuomandisse kuulunud XXX

kolmetoalise korteri XXX kahetoalise korteri vastu. Seega kuulub XXX korter hageja ainuomandisse, sest

oli omandatud enne kostjaga abielu sõlmimist ja hageja lahusvara arvel. Pärast poolte abielu sõlmimist kolis

kostja hageja juurde XXX korterisse elama. Omandireformi käigus 2003 aastal toimus XXX maja

teenindamiseks vajaliku maa kinnistamine. Hageja ainuomandisse (vallasasjana) kuulunud korteri baasil

tekkis korteriomand (registriosa XXX) ja 15.01.2003 oli tehtud vastav kanne kinnistusregistris. Hageja ei ole

selle maa erastamise eest midagi tasunud.

2. Kostja kuritarvitab alkoholi. Viimastel aastatel korraldas kostja korduvalt skandaale ja oli vägivaldne

hageja suhtes. Poolte abielusuhted lõppesid täielikult 2021 aasta detsembris, kui järjekordse kostja poolt

korraldatud skandaali käigus ähvardas viimane hagejat noaga ja hageja oli sunnitud oma korterist

üürikorterisse välja kolima. Naabrid kutsusid kohale politsei, hageja oli kannatanuna üle kuulatud ja

kriminaalasi lõppes lepitusmenetlusega. Hageja ei soovi kostjaga ühes korteris elada. Poolte abielu on

lahutatud ja hageja ei ole enam kohustatud tagama kostjale elukoha. Hageja on korduvalt pöördunud kostja

poole palvega vabastada tema ainuomandisse kuuluv XXX korter. Kostja keeldus korteri vabastamast,

põhjendades keeldumist sellega, et korteriomand tekkis abielu kestel ja seetõttu on poolte ühisvara. Seega

asub korter kostja valduses, see valdus on ebaseaduslik (abielu on lahutatud, korter on hageja ainuomandis),

hagejal puudub korteri kasutamise võimalus (kostja ohtliku käitumise tõttu) ning kostja keeldub korteri

vabastamast. Hageja palub nõuda kostja valdusest hageja valdusse välja XXX korteriomand (registriosa

XXX). Kui kostja keeldub kohtuotsuse vabatahtlikult täitmast, tõsta V. G. koos temaga elavate isikute ja

neile kuuluvate asjadega XXX korterist välja.

3. Hageja 16.09.2022 seisukoha kohaselt on väär kostja väide XXX korteri soetamise ja hinnavahe tasumise

kohta. Hagile lisatud tõenditest tuleneb üheselt, et nimetatud korterit omandas hageja 14.03.1997 lepingu

alusel ainuisikuliselt enne kostjaga abielu sõlmimist ja temale kuulunud lahusvara XXX arvel. Kostja ei ole

selles tehingus osalenud ega hinnavahet tasunud. Asjakohatu ja tõendamata on kostja väide temale kuulunud

XXX korteri 1999. aastal müügi kohta. Tõele ei vasta kostja väide nimetatud korteri eest saadud raha poolte

ühiste võlgade kustutamisele ja hageja korteri remondile kulutamise kohta. Ühiseid kohustusi ei ole pooltel

olnud. Hageja korteris ei ole 1999. aastal remonti teostatud. Hagejale teadaolevalt kasutas kostja XXX

korteri eest saadud raha sõiduauto Mercedes-Benz endale ostmiseks. Tõele ei vasta kostja väide XXX korteri

kinnistamise ajal hageja mittetöötamise kohta. Kuivõrd see väide on täiesti asjakohatu, siis ei pea hageja

vajalikuks selles osas tõendeid esitada.

4. Kostja elab nimetatud korteris alates poolte abielu sõlmimisest (so. XXX). Nende aastate jooksul on

korteri viimistus loomulikul viisil amortiseerunud. Korteris on kunagi tõesti teostatud pisiremonti, mis ei

mõjutanud korteri väärtust. Seda remonti on kostja korteri kasutamise käigus ise juba ära kasutanud, sest

tänaseks on korteri viimistlus kulunud ja korter on remontivajavas seisundis. Tõele ei vasta kostja väide, et

hageja polevat kunagi palunud kostjat korter vabastada. Väär ja asjakohatu on kostja väide tema

dokumentide hageja poolt ära viimise kohta.

5. Hageja 22.05.2023 menetlusdokumendi kohaselt kostja agressiivse käitumise tõttu oli hageja sunnitud

vaidlusalusest korterist välja kolima. Alates 28.12.2021 kuni 01.04.2021 elas hageja oma tütre I. N. juures.

Alates 01.04.2021 elab hageja üürikorteris aadressil XXX. Ekslik on kostja arvamus, et XXX korter olevat

poolte ühisvara. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-16-05 punktis 19 selgitanud, et korteriomandi kinnistamiseks

2-22-8257

ei ole korteri kui vallasasja omanikul vaja sõlmida eraldi maa erastamise lepingut ega ole ka vajalik

kohaliku omavalitsuse haldusakti konkreetse korteri juurde maa erastamiseks. Korterelamu aluse maa

erastamise korraldab kõigi korteriomanike jaoks üldjuhul ühiselt eluruumide erastamise kohustatud subjekt

või korteriühistu. Korteriomandite omanikena kantakse kinnistusraamatusse isikud, kellele kuulusid korterid

vallasasjadena ning korteriomanike kohustuseks seoses kinnistamisega on vaid korteriomandi

moodustamisega seotud kulude tasumine, kusjuures riigilõivu kinnistamiselt tasuda ei tule. Seega saab

vallasasjast korteri omanik sisuliselt omapoolsete toiminguteta ja oma tahet väljendamata korteriomandi

omanikuks, erinevalt vallasasjaks oleva elamu aluse ja selle juurde kuuluva maa tagastamisest või

erastamisest. Korteriomandi seadmisel ei sõltu omandi maht korteriomanikust ega muutu sisuliselt ka

korteriomandi olemus. Vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi

omanikuna EES § 211 ja § 214 lg 5 järgi aga isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Kui

kinnistusraamatusse kantakse esmakinnistamisel korteriomanikuna isik, kes tegelikult vallasasjast korteri

omanik ei olnud, on kinnistusraamatu kanne ebaõige.

6. 1997. aastal vahetas hageja XXX erastatud korteri vaidlusaluse XXX erastatud korteri vastu. Seega oli

hageja vaidlusaluse korteri kui vallasasja omanik. Korteriomandi seadmine toimus 2003 aastal hagejast

sõltumata. Selleks ei pidanud hageja üldse mingeid pingutusi tegema ega kulusid kandma. Lihtsalt ühel

päeval sai hageja linnavalitsuse teatise korteriomandite seadmise avalduse esitamisest. Hiljem sai

linnavalitsus teatise selle kohta, et korteriomandid on seatud. Ekslik on kostja arvamus, et ainuüksi seetõttu,

et hagejale enne abielu sõlmimist kuulunud ja hageja lahusvaraks oleva korteri kinnistamine toimus pärast

kostjaga abielu sõlmimist, siis tegemist olevat ühisvaraga. Tegelikult see nii ei ole. Riigikohus on otsuse nr

3-2-1-164-05 punktis 8 märkinud, et esmapilgul võib nõustuda kassatsioonkaebuse seisukohaga, et kui

vallasasjaks oleva korteri baasil tekib korteriomand abielusuhete ajal, tuleb korteriomand lugeda PKS § 14

lõikest 1 tulenevalt alati abikaasade ühisvaraks. Selline seisukoht oleks aga vastuolus eluruumide erastamise

seaduse (EES) §-ga 211, mis sätestab, et korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana

omaval isikul. XXX korter hageja lahusvara, mitte poolte ühisvara. Asjaolu, et kostja tütar tasub kostja eest

½ osa vaidlusaluse korteri majandamiskuludest ei oma käesolevas asjas mingit tähtsust.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja esitas 09.09.2022 vastuse tema vastu esitatud hagile. Olles ametlikus abielus ja omades ühist last

soetasid pooled korteri aadressil XXX, vahetades temale kuuluva korter XXX ning rahalise vahe tasus

kostja. 1999 aastal müüs kostja temale kuuluva korteri XXX ning korteri müügist saadud raha läks

täielikult poolte ühiste võlgade kustutamiseks ning XXX korteri remondiks. Olles ametlikus abielus,

erastasid XXX korteri koos hagejaga, kes ei töötanud ega omanud seega ka sissetulekut.

8. Kostja raha eest on ostetud aknad, uksed, keraamiline pliit, kogu sanitaartehnika, mööbel ja

köögitehnika. Kõige suurem remont sai tehtud 2012 aastal, kui kostja jäi pensionile ning samas jätkas ka

töötamist. Kostja töötas kuni 2020 aasta novembrini kui sai XXX aastaseks. Niipea kui kostja ei saanud

enam tervislikel põhjustel jätkata tööl käimist ning kostja sissetulek piirdus ainult pensioniga, otsustas

hageja kostjat vabaneda. Pooled ei ole koos nagu abielupaar alates 7.01.2021. Alates sellest ajast kui hageja

kostjat peksis nii, et kostja kaotas teadvuse. Sellest alates oli pooltel omavaheline kokkulepe, et elatakse

eraldi tubades ning makstakse arved pooleks. 28.12.2021 provotseeris hageja kakluse ning laimas kostjat

naabrite ees ja seejärel läks elama teise mehe juurde. Ta keeldus andmast kostjale lahutust, samuti

minemast notarisse. Lahutuse saamiseks pidi kostja pöörduma kohtusse.

9. 2019 aastal veenis hageja kostjat tegema ühise testamendi, kus lõplikuks pärijaks olid tema lapsed.

Hageja kartis väga, et kostja lapsed esimesest abielust võivad avaldada soovi pretendeerida XXX korterile.

Kostja kasutab kokkuleppekohaselt ühte tuba XXX korteris ja maksab kommumaalkuludest poole ning

vee, gaasi ja elektri eest vastavalt tarbimisele. Hageja saadab kostjale igakuiselt summa, mis on vaja

maksta. Hageja ei ole kunagi palunud korterit vabastada. Pooltel ei ole kunagi olnud sellest juttu ei suuliselt

ega kirjalikult. Hageja on alati öelnud, et kostja võib XXX korteris elada kuni surmani. Hageja kasutab

oma tuba millal vaid soovib. Hageja tuleb, kui tal on vaja ning avab ukse enda võtmega. Lisaks ei ole

hageja kostjale kunagi pakkunud, et hüvitab kostjale poole tehtud remondi ja materjalide kuludest. Kostja

2-22-8257

18.10.2022 menetlusdokumendi kohaselt kostja müüs korteri aadressil XXX 170 000 krooni eest ja

Mercedese ostuks kulus sellest summast 100 000 krooni. Kõikide autodega, mis sai ostetud alates 1995

aastast, on hageja sõitnud taksot ja teeninud elatist ning teenitud raha eest üleval pidanud nii hagejat, poolte

ühist tütart ning samuti hageja tütart tema esimesest abielust. Korteris on vahetatud kõik põrandad, aknad,

uksed, torustik ja sanitaartehnika.

10. Kostja 10.05.2023 vastuse kohaselt poolte abielu sõlmiti XXX ning abielu lahutati XXX otsusega

XXX. Otsuse põhjal esitas abielu lahutamiseks hagi V. G. , hageja võttis selle õigeks. Kostja elas ja elab 2-

toalises korteris XXX registriosa nr XXX. Ebaõigeid on hageja väiteid selle kohta, et hageja eelnimetatud

korteris ei ela. Hageja ja kostja on seal elanud aastast 2000 ja kasutavad mõlemad XXX(registriosa nr

XXX) korterit kostja alalise elukohana, hageja vahelduvalt ning pooled tasuvad kommunaal-, haldus- ja

hoolduskulusid võrdsetes osades. Mõlemal on korteris oma tuba ja nad ei sega teineteist. Suhtlus toimub

läbi kostja tütre J. F. e-posti. Ebaõiged ja asjasse puutumatud on hageja väited, et kostja on vägivaldne.

Hageja oma väiteid tõendanud ei ole. Küll on hageja ise mitmel korral provotseerinud konflikte, välja

kutsunud politseipatrulli ja püüdnud kostjale peale rääkida vägivaldsust. V. G. on eakas inimene, ta põeb

südamehaigust ning ei ole oma vanusest ja tervisest tulenevalt vägivallategudeks võimeline. Kostja ei ole

kunagi käitunud hageja suhtes vägivaldselt. Hageja väitel kasutab kostja tema korterit „ebaseaduslikult“ ja

soovib korteri vabastamist ning ka kostjalt kasutuseelise hüvitamist. Hageja on kostjale läbi kostja tütre

meiliaadressi saatnud vaid poolte kommunaal-, haldus- ja hoolduskulude tasumise nõuded. Mingeid

nõudeid ja pretensioone ei ole hageja kostjale enne kohtusse pöördumist esitanud. Hagiavaldusest ei selgu

miks ja kuidas leiab hageja ühtäkki aastal 2022, et kostja on sisuliselt tema korteris „üürnik”. Kostja

selgitab, et korteriomand XXX (registriosa nr XXX) ei ole hageja lahusvara, vaid on hageja ja kostja

abielu ajal soetatud poolte ühisvara, mis on abielu lahutamise järel jagamata. Seetõttu ei ole pooled

teineteisele ½ korteri kasutamise eest nõudeid esitanud. Kostja on nõus ühisvara režiimi lõpetamisega

selliselt, et emb-kumb pool omandab korteri ainuomandisse ja tasub teisele enamsaadud vara ( ½ osa) eest

turuhinnas õiglase hüvitise.

11. On õige, et XXX kolimine toimus korterite vahetustehingute käigus. Tõele ei vasta väide, et sellesse

tehingusse panustas vaid hageja. Tegelikkuses panustasid pooled võrdselt ja kostja isegi enam kui hageja.

Kostja müüs ära talle kuuluva korteri aadressil XXX ning kogu müügitehingust saadud raha läks 1) poolte

võlgade katteks, 2) XXX väljaostuks ja renoveerimiseks ning 3) sõiduauto ostmiseks. Lisaks tasus kostja

täismahus kolimisteenuse eest XXX. Pooled abiellusid XXX. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on

XXX korter kantud kinnistusraamatusse 15.01.2003, st abielu ajal. Riigikohtu praktika ja kehtiva õiguse

põhjal on korteriomand XXX (registriosa number XXX) poolte abielu lahutamise järel jagamata ühisvara.

KOSTJA VASTUHAGI JA SELLE NÕUE

12. M. K. ja V. G. abiellusid XXX. Korter XXX kanti kinnistusraamatusse 15.01.2003. On fakt, et korter

XXX kanti korteriomandina kinnistusraamatusse abielu ajal. Riigikohtu praktikat ja kehtivat seadusandlust

arvestades on korteriomand XXX poolte ühisvara. Pooled on seni käitunud vastavuses sellega, et 2-toaline

korteriomand XXX on nende ühisvara. V. G. elab ühes toas, teine tuba on M. K. kasutuses. Pooled

tasuvad korteri kommunaal-, haldus- ja hoolduskulusid võrdsetes osades. Korteriomandi turuväärtus on 92

000 eurot. Hageja palub jagada korteriomand XXX vastavalt kaasomandi jagamise sätetele järgmiselt: ½

mõtteline osa jääb V. G. omandisse ning ½ mõtteline osa jääb M. K. omandisse. Teise võimalusen pakub

V. G. , et korteriomand J. XXX jääb V. G. ainuomandisse ning ta tasub M. K.-le ½ mõttelise osa väärtuse

46 000 eurot (selles osas on V. G. nõus abistama tütre pere) või kolmandaks, et korteriomand jääb M. K.

ainuomandisse, kes tasub V. G.-le 46 000 eurot. Neljanda võimalusena palub V. G. kaaluda ühisomandi

lõpetamist viisil, et see pannakse müüki turuhinnaga 92 000 eurot ning kumbki poole saab müügisummast

poole.

HAGEJA SEISUKOHT VASTUHAGILE

2-22-8257

13. Hageja vaidleb kostja poolt esitatud vastuhagile täielikult vastu. Hageja on seisukohal, et kostja

nõuded on alusetud ja rahuldamisele ei kuulu. XXX korter on hageja lahusvara, sest oli hageja poolt

omandatud enne kostjaga abielu sõlmimist. Korter oli vallasasjana omandatud 14.03.1997. Poolte abielu

sõlmiti XXX. Abielu kestel (15.01.2003) toimus korterelamu teenindamiseks vajaliku maa erastamine ja

vallasasjadeks olnud eluruumide baasil korteriomandite moodustamine. Lisaks eeltoodule oli XXX

korteriomand omandatud 100% ulatuses hageja lahusvara arvel. 07.06.1996.a lepingu alusel erastas (so.

ostis kohalikult omavalitsuselt) hageja XXX kolmetoalise korteri üldpinnaga 63,5 m2. 14.03.1997.a.

vahetas hageja nimetatud korteri XXX kahetoalise korteri üldpinnaga 43,5 m2 vastu. Selle korteri kui

vallasasja baasil tekkis hiljem korteriomand. Selleks ei ole hageja mistahes toiminguid teinud ega kulusid

kandnud. Seega isegi kui kohus asub mingil põhjusel seisukohale, et XXX korteriomand on poolte

ühisvara, siis kostja osa selles on 0%. Antud juhul oli XXX korter omandatud 100% ulatuses hageja

lahusvara arvel. Seetõttu palub hageja poolte osade võrdsusest kõrvale kalduda ja hüvitada ühisvara

huvides kasutatud lahusvara väärtus samas suhtes, milles ühisvara lahusvara arvel omandati (s.o 100%

ühisvaraks oleva korteri väärtusest). Eeltoodust tuleneb, et ühisvara jagamise korral tuleb XXX korter jätta

hagejale, ilma kostjale hüvitist tasumata. Hageja lahusvaraks olnud XXX kolmetoalise korteri (üldpinnaga

63,5 m2) turuväärtus tänase seisuga on XXX korteri väärtusest isegi suurem (või vähemalt sama).

14. Asjakohatu ja väär on kostja väide, et hageja ei töötanud abielu ajal ja kõik kulud ja kohustused seoses

korteriomandiga tasus kostja. Esiteks, ei ole kostja korteriga seotud kulude kandmise ühtegi tõendit

esitanud. Teiseks, ei oma käesolevas asjas üldse mingit tähtsust see, kelle poolt olid korteriga seotud kulud

abielu ajal kantud. Perekonnaseaduse järgi loetakse abielu ajal saadud sissetulek abikaasade ühisvaraks.

Järelikult olid korteriga seotud kulud (s.o kommunaalmaksed) kantud ühisvara arvel. Ent sellega ei

tekkinud kostjal omandiõigust korterile. Tegelikult olid kõik korteriga seotud kulud abielu ajal kantud

hageja poolt. Kuid see asjaolu ei oma hageja arvates asjas tähtsust. Asjakohatu ja väär on kostja väide, et

pooled olevat seni käitunud vastavuses sellega, et korter on nende ühisvara (kostja väidetavalt elab ühes

toas, teine tuba olevat hageja kasutuses, pooled tasuvad korteri kommunaal-, haldus- ja hoolduskulusid

võrdsetes osades). Kuni abielu lahutuseni oli kostjal õigus kasutada hagejale kuuluvat korterit

perekonnaseadusest tulenevalt. Abielu lahutati XXX kohtuotsusega. 01.06.2022 kostjale nõude korteri

vabastamiseks ja korteri ainukasutamise puhul kasutuseelise hüvitamiseks. Kostja argessiivse käitumise ja

alkoholiprobleemide tõttu oli hageja sunnitud korterist 28.12.2021 välja kolima. Sellest päevast on korter

kostja ainukasutuses.

15. Kostja soovitud jagamise viis (esimene alternatiiv), et korter jääb poolte kaasomandisse, ei ole

hagejale vastuvõetav. Korteri ühine kasutamine ei ole võimalik kostja ohtliku, agressiivse käitumise ja

alkoholiprobleemide tõttu. Kostja poolt pakutud jagamise viis (teine alternatiiv), et korter jääb kostjale

koos kohustusega hüvitada hagejale 46 000 eurot on alusetu. See nõue rahuldamisele ei kuulu, sest asjas

esinevad selged alused poolte osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks ja seetõttu ei ole kostja poolt pakutud

summa piisav hageja osa/panuse hüvitamiseks. Kostja poolt pakutud jagamise viis (kolmas alternatiiv), et

korter jääb hageja ainuomandisse, on ainuvõimalik lahendus (kui kohus mingil põhjusel leiab, et korter

kuulub ühisvarana jagamisele). Kuid sellisel juhul peab kohus abikaasade osade võrdsusest kõrvale

kalduma, hageja lahusvara panuse ühisvara arvel hüvitama ja selle tulemusel jätta korter hageja

ainuomandisse ilma kostjale hüvitist tasumata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

16. Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil ära ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi

kuulub rahuldamisele ja vastuhagi jääb rahuldamata.

17. Vaidlustamata asjaoludel poolte abielu sõlmiti XXX Perekonnaseisuametis ja lahutati Harju Maakohtu

XXX otsusega tsiviilasjas nr XXX, mis nähtub ka kohtule esitatud tõenditest (dtl 7-9, 114). Pooled ei

2-22-8257

vaidle ka selle üle, et elasid kuni lahkuminekuni koos korteris asukohaga XXX. Eelnimetatud korteri

omanikuna on kinnistusraamatusse kantud hageja (dtl 18). Kostja ei eita, et elab jätkuvalt vaidlusaluses

korteris. Hageja on esitanud kostja vastu nõude XXX korteri valduse hagejale üle andmiseks. Kostja

vaidleb hageja esitatud nõudele vastu, samuti on kostja esitanud vastuhagi, milles kostja palub jagada

korteriomand XXX vastavalt kaasomandi jagamise sätetele.

18. Otsuse põhjendavas osas käsitleb kohus esmalt hageja nõuet mõista kostja ebaseaduslikust valdusest

välja XXX korteriomand. Pärast hageja nõude lahendamist analüüsib kohus vastuhagis esitatud nõudeid

kostja omandiõiguse tunnustamiseks ja ühisvara (XXX korteriomand) jagamiseks.

19. Kohus on seisukohal, et hageja nõude alus saab olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt

omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendis nr 3-

2-1-178-14 p-s 11 asunud seisukohale, et AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eeldus on, et hageja on kinnisasja

omanik, kostja on kinnisasja valdaja ning kostja valdab kinnisasja õigusliku aluseta. Kui kohus lahendab

vindikatsioonihagi, mille alus on hageja väide, et kostjal ei ole korteriomandi valdamiseks õiguslikku alust,

peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe,

mis annab kostjale õiguse vaidlusalust korteriomandit vallata, või mitte.

20. Kohus märgib, et käesoleval juhul puudub vaidlus küsimuses, et hageja on XXX omanikuna

kinnistusraamatusse kantud (dtl 18) ning kostja kõnealust korterit valdab. Kostja on esitanud hageja

nõudele vastuväited, et kostja õigus korteri valdamiseks tuleneb asjaolust, et korter on poolte ühisvara.

Samuti on kostja arvamusel, et tema õigus korterit vallata tuleneb poolte kokkuleppest.

21. Kostja vastuväidete kohaselt abiellusid pooled XXX, kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on XXX

korter kantud kinnistusraamatusse 15.01.2003, st abielu ajal. Kostja on seisukohal, et Riigikohtu praktika ja

kehtiva õiguse põhjal on korteriomand XXX (registriosa number XXX) poolte abielu lahutamise järel

jagamata ühisvara. Tulenevalt kostja vastuväitest analüüsib kohus, kas vaidlusalune korter võib kuuluda

poolte ühisvara hulka. Pooled abiellusid XXX (dtl 114) ja nende varaühisuse varasuhe lõppes XXX, mil

jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr XXX (dtl 115-117). Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 järgi kohalduvad

enne 1. juulit 2010 soetatud vara abikaasade ühisvarasse kuulumise tuvastamisel vara soetamise ajal

kehtinud perekonnaseaduse sätted. Abielu kestel poolte kui abikaasade omandatud vara oli üldjuhul

ühisvara PKS1995 § 14 lg 1 järgi.

22. Kohtule esitatud tõendi kohaselt 07.06.1996.a. sõlmitud ostu- müügilepingu alusel omandas M. K.

(sündinud XXX) XXX kolmetoalise korteri erastamisväärtpaberite arvestusliku rahalise väärtusega

summas 10980 krooni (dtl 15). Leping kuulus registreerimisele hooneregistris (dtl 15). Seega oli XXX

korter kui vallasasi omandatud enne poolte abielu sõlmimist XXX. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et

eelnimetatud lepingus nimetatud M. K. K on hageja. Samuti nähtub kohtule, et 14.03.1997. a hageja sõlmis

B. H. vahetuslepingu, mille tingimuste kohaselt vahetas hageja XXX kolmetoalise korteri B. H. kahetoalise

korteri aadressil XXX (dtl 16-17). Ka eelnimetatud vahetusleping oli sõlmitud enne hageja ja kostja vahel

abielu sõlmimist XXX.

23. Kohtule on esitatud ka Mustamäe Linnaosa Valitsuse teavitus korteriomanikele, et korter on

kinnistatud ja korteriomandi seadmine lõppenud (dtl 143-144). Kinnistusraamatu kande järgi kanti

vaidlusalune korter XXX ja selle omanik hageja kinnistusraamatusse 15.01.2003 (dtl 18). Õige on hageja

seisukoht, et valitseva kohtupraktika järgi ei muutu ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluv korter kui

vallasasi abielu ajal korteriomandi kinnistamise läbi PKS1995 § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisvaraks, vaid

jääb selle abikaasa lahusvaraks, kellele kuulus korter kui vallasasi (vt RKTKo 3-2-1-164-05, p 8 ja RKTKo

3-2-1-39-09 p 10). Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et seisukoht, mille järgi tuleks lugeda vallasasjaks

oleva korteri baasil korteriomandi tekkimisel abielusuhete ajal korteriomand PKS § 14 lõikest 1 tulenevalt

alati abikaasade ühisvaraks oleks vastuolus eluruumide erastamise seaduse (EES) §-ga 211, mis sätestab, et

korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Kuivõrd kohus tuvastas

eelnevalt, et hageja omandas XXX vallasasjana enne kostjaga abielu sõlmimist, siis kuulus korter PKS1995 §

2-22-8257

15 lg 1 järgi hageja lahusvara hulka. EES §-st 211 tulenevalt sai ta korteriomandi ainuomanikuks ning XXX

korteriomand ei kuulu poolte ühisvara hulka. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja

vastuväide, mille kohaselt on kostjal alus XXX korteriomandi valdamiseks tulenevalt asjaolust, et korter

kuulub poolte ühisvara hulka, on põhjendamatu.

24. Kohus selgitab, et võimalik kostja-poolne korteri remontimine (mille kohta pole tõendeid esitatud) ega

majandamiskulude arvete tasumine korteriomandi omandiõigust kuidagi muuta ei saa. Omandi tekkimine

on määratletud seadusega ning ei sõltu ka isikute enda hinnangutest ega käitumisest omanikena. Kostja

poolt kohtule esitatud testamendis sisalduvaid poolte tahteavaldusi ei saa kohtu hinnangul käsitleda

varasuhte muutmisele suunatud tahteavaldustena (nt abieluvaralepingu tähenduses). Lisaks ei nähtu

kohtule, et testamendis oleks hageja andnud mistahes kinnitusi või tahteavaldusi seoses XXX korteriga.

Abikaasade vastastikuse testamendi p-s 3.1 on tehtud korraldus „kogu vara“ kohta (dtl 46-49).

25. Samuti on kostja arvamusel, et tema õigus korterit vallata tuleneb poolte kokkuleppest. Kostja väitel

on hageja olnud nõus sellega, et kostja kasutab korterit niikaua kui soovib, kuid tasuda tuleb korteriga

seotud kulud pooles ulatuses. Hageja eelnimetatud väidet omaks ei võtnud. Mistahes tõendeid kokkuleppe

sõlmimise kohta kostja ei esitanud. Ka siis, kui eeldada, et poolte vahel võis olla sõlmitud korteri tasuta

kasutamise leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 tähenduses, siis VÕS § 389 lg 3 järgi kui eseme

kasutustähtaega ei ole määratud, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal

ajal pärast lepingu sõlmimist. Kohtule nähtub, et hageja on 01.06.2022 kohtueelselt nõudnud kostjalt

korteri valduse üleandmist (dtl 36-37). Eelnimetatud nõudeavalduse sai kostja kätte hiljemalt käesolevas

tsiviilasjas edastatud materjalidega. Seega ka võimalik korteri tasuta kasutamise leping on käesolevaks

hetkeks lõppenud.

26. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostjal on

seaduslik alus seoses XXX korteri valdamiseks. Sellest tulenevalt rahuldab kohus AÕS § 80 lg 1 alusel

hageja nõude mõista kostja valdusest välja XXX korteriomandi. Hageja on esitanud taotluse määrata

kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja tõsta kostja korteritest välja koos temaga elavate isikute ja neile

kuuluvate asjadega. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd eraldi kohtuotsuse täitmise korra

kindlaksmääramiseks puudub vajadus ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 reguleerib küsimust

ammendavalt. Ka Riigikohus on 13.01.2016 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-162-15 (p 19) selgitanud, et TMS §

180 kohaldub ka kinnisasja väljanõudmisel kohtulahendi alusel, millega on nt kohustatud üürnikku

üürilepingu lõppemise tõttu kinnisasi välja andma.

27. Samuti on hageja taotlenud tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis, et M. K. on XXX korteriomandi

(registriosa XXX) ainuomanik. Kohus selgitab, et eelnimetatud asjaolu juba tuleneb kinnistusraamatu

kandest, seega ei pea kohus vajalikuks kinnistusraamatust niigi tulenevat asjaolu kohtuotsuse resolutsioonis

üle korrata. Kinnistusraamatu kande muutmist taotles enda vastuhagis kostja, kuivõrd kostja omandiõigust

korterile kinnistusraamatu kandest ei nähtu. Hageja ei esitanud kohtule eraldiseisvat nõuet TsMS § 368 lg 1

järgi (nt tuvastada, et vaidlusalune korter on hageja lahusvara), ei põhjendanud eraldi sellise nõude

esitamise vajadust (tuvastushuvi) ega tasunud sellise nõude pealt riigilõivu, seega ei käsitle kohus hageja

taotlust eraldiseisva nõudena.

28. Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks

lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Muuhulgas ei hinda kohus

poolte väiteid ja tõendeid, mis puudutavad poolte väidetavat vägivaldsust, hageja mittetöötamist, laste

olemasolu ega korteri majandamiskulude tasumist. Eelnimetatud asjaolud ei mõjuta hageja omandiõigust

vaidlusalusele korterile. Mistahes rahalisi nõudeid hageja vastu ei ole kostja esitanud.

29. Kohus jätab rahuldamata kostja poolt esitatud vastuhagi. Kostja palub vastuhagis tunnustada poolte

ühisvarana korteriomand XXX registriosa nr XXX ning ühisvara jagada. Ühisvaraks nimetab kostja üksnes

vaidlusalust korteriomandit XXX. Samuti taotleb kostja hageja tahteavalduse asendamist kinnistusraamatus

vajalike kannete (sõltuvalt ühisvara jagamise tulemusest) tegemiseks. Kostja vastuhagi ei ole võimalik

2-22-8257

rahuldada põhjusel, et põhihagis tuvastas kohus, et XXX korteriomand ei kuulu poolte ühisvarasse, vaid

tegemist on hageja lahusvaraga. Seega hagi rahuldamine välistab vastuhagi rahuldamise.

30. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt

TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas

hageja hagi ja kostja vastuhagi jäi rahuldamata, siis kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus

menetluskulud kostja kanda.

31. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 420 eurot

ja lepingulise esindaja kuludest summas 4430 eurot. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja on täies ulatuses

põhjendatud. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust 2022 a tunnihinnaga 120 eurot ja alates

2023 a tunnihinnaga 150 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus on seisukohal, et hageja

lepingulise esindaja tunnitasu on kooskõlas turuolukorraga ja põhjendatud. Hageja esindaja õigusteenusele

kulutatud aeg on mõnevõrra ülepaisutatud.

32. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et dokumentide analüüsile, konsultatsioonile enne hagi esitamist

ja hagi koostamisele ja komplekteerimisele kulus esindajal kokku 6 tundi. See ajakulu ei ole tervikuna

põhjendatud. Hagiavaldus on kokku 3 lk-d pikk (v.a lisade nimekiri), see ei ole õiguslikult keerukas ega

tõendite poolest mahukas. Kohus peab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, koos kliendi

eelneva nõustamisega, maksimaalselt 4 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 30.01.2023

kohtuistungil esindamisele, sh ettevalmistusele mitte üle 1 tunni. 30.01.2023 istungi protokolli kohaselt

kestis istung 28 minutit ning selleks hetkeks oli kostja esitanud kaks lühikest vastust. Kohtu hinnangul on

põhjendatud ajakulu kostja 10.05.2023 vastuse analüüsile, arutamisele ning 22.05.2023 ja 23.05.2023

menetlusdokumendi koostamisele maksimaalselt 2,5 tundi. Suures osas kordas hageja eelnevalt esitatud

seisukohti. Kuivõrd 29.05.2023 istung oli tühistatud, siis ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja

kulu (3 tundi) kohtuistungil esindamisele, sh ettevalmistusele. Kohus peab põhjendatuks ajakuluks

22.11.2023 kohtuistungil esindamisele, sh ettevalmistusele mitte üle 1 tunni, kuivõrd istung kestis 27

minutit ning hageja esindaja oli asja materjalidega end eelnevalt kurssi viinud ning toimiku maht ei olnud

suur. Kohus peab põhjendatuks ajakuluks 10.01.2024 vastuhagi analüüsile, suhtlusele kliendiga ning

25.01.2024 vastuse koostamisele mitte üle 3 tunni. 25.01.2024 vastus on 4 lk-d pikk ning sisaldab endas

mh varasemaid seisukohti. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 19.02.2024 kohtuistungil

esindamisele, sh ettevalmistusele mitte üle 1 tunni, kuivõrd istung kestis 11 minutit. Ülejäänud osas on

hagejale osutatud õigusteenuse maht põhjendatud ja vajalik.

33. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnihinda ja kohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on

hageja põhjendatud menetluskulu kokku 420 eurot riigilõiv + 2540 eurot (õigusabikulu ja tõlkekulu) =

2960 eurot ning kohus mõistab vastavad kulud kostjalt hageja kasuks välja.

34. Kuna kostjale anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud RÕS § 8 p 1 mõttes,

on kostja vabastatud riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohustusest.

35. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatavate menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

2-22-8257

Alan Biin, kohtunik