2-24-17150/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

24.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-17150

Kohtuasi

Estview Holding OÜ avaldus võlgniku G.R-i pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Estview Holding OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja/võlausaldaja (määruskaebuse esitaja): Estview

Holding OÜ (registrikood 12550183), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Võlgnik (vastustaja): G.R (isikukood XXX)

Võlgniku usaldusisik: vandeadvokaat Kristjan Aava

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde võlapäring Perfect Plant OÜ (registrikood

11091371) kohta ja kinnistusregistri nr 2271532 registriosa väljatrükk.

2. Pärnu Maakohtu 29.01.2025 määrus jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka

käesoleva määruse põhjendusi.

3. Estview Holding OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja

kanda. Jätta menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-17150

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Estview Holding OÜ(võlausaldaja) esitas 12.11.2024 (täiendatud 18.11.2024) Pärnu

Maakohtule avalduse, milles palus välja kuulutada G.R-i (võlgnik) maksejõuetuse.

2. Avalduse kohaselt tugines võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel asjaolule, et

võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist

ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada maksejõuetusavaldus ning

võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Avaldaja nõue tuleneb tema ja

võlgniku vahelistest laenusuhetest. Esimene tuleneb 01.03.2022 ülekandest summas 10 000

eurot laenu tagastamise tähtajaga 01.05.2022. Teine tuleneb 02.09.2022 ülekandest summas

5000 eurot. Teine laenuleping oli tähtajatu. Mõlemal juhul on laenusumma võlgnikule üle

kantud ning sellega on laenuandja omapoolse kohustuse täitnud. Võlgnik on rikkunud laenude

tagastamise ja intresside tasumise kohustust. Laenusaaja ei ole ühtegi makset laenu

tagastamiseks ega intresside tasumiseks teinud. 19.07.2024 ütles võlausaldaja võlgnikuga

sõlmitud tähtajatu laenulepingu üles ning nõudis põhi- ja kõrvalnõuete tasumist hiljemalt

19.09.2024. Samuti esitas võlausaldaja 19.07.2024 võlgnikule pankrotihoiatuse. 24.10.2024

esitas avaldaja teise pankrotihoiatuse. Võlgnik sai nimetatud pankrotihoiatuse kätte nii e-kirja

teel hiljemalt 25.10.2024 kui tähitud posti teel 29.10.2024. Hoolimata eeltoodust ei ole

võlgnik kummastki laenusuhtest tulenevat rahalist kohustust mistahes ulatuses võlausaldaja

ees täitnud. Võlgnevuse suuruseks 12.11.2024 seisuga on 01.03.2022 laenusuhtest tulenevalt

12 733,82 eurot (10 000 + 2 733,82) ning 02.09.2022 laenusuhtest tulenevalt 5417,91 eurot

(5000 + 321,73 + 96,18). Kogusummana seega 18 151,73 eurot.

Võlgniku seisukoht

3. Võlgnik ei vaielnud 28.11.2024 seisukohas vastu sellele, et võlausaldaja poolt on tehtud

tema kontole nimetatud kanded märkega „laen”, kuid laenude tagasimaksmise osas tähtaegu

ei olnud. Samuti ei tähenda ülekanded, et tegemist oli laenulepingutega. Advokaadibüroo

Lentsius poolt võlgnik varasemalt midagi kätte saanud või näinud ei ole. Võlgniku

vastuväidete kohaselt kanne summas 10000 eurot kanti edasi tol hetkel ühisesse ettevõttesse

Pell Labs OÜ ning seda kasutati ettevõttele seadmete ostuks. Võlgniku ainuomandis olevale

ettevõttele Perfect Plant OÜ kuulub hoone ja maa aadressil Mõisatalli, Uugla, Läänemaa,

mille väärtus on võlgniku hinnangul üle 300 000 euro, mistõttu nimetada Perfect Plant OÜ

osalust väärtusetuks on ainuüksi selle tõttu väär. Perfect Plant OÜ-l on olemas regulaarne

majandustegevus ja käive. EMTA-le on aruanded esitamata erinevatel põhjustel, aga

esitatakse esimesel võimalusel. Eraisikuna on samuti olemas regulaarne sissetulek, viimase

kuue kuu panga laekumised on keskmiselt 5000 eurot kuus. Kohustused 500 eurot. Eelnevat

arvestades on kogu situatsiooni maksejõuetuseks hinnata natuke liig. Võlgniku väitel ei ole ta

kuidagi laenu tagasimaksmisest proovinud kõrvale hoida. Kõike arvestades pakub võlgnik

omalt poolt laenude tagastamise tähtajaks näiteks 01.02.2025. Kuna laenudel ei olnud

võlgniku hinnangul tähtaegu ja midagi ületatud ei ole, siis mingite intresside nõudmisega ta

nõus ei ole.

Usaldusisiku seisukoht

4. Usaldusisik esitas 08.01.2025 Pärnu Maakohtule aruande koos võlgniku varade ja võlgade

nimekirjaga. Usaldusisiku koostatud võlanimekirja kohaselt on kolmandatel isikutel nõudeid

võlgniku vastu kogusummas 64 306,78 eurot, millest ükski ei ole täitemenetluses ning millest

2-24-17150

sissenõutavaks on muutunud 19 398,97 euro ulatuses nõudeid. Kokku oli võlgniku

järelpärimistele saadud vastuste alusel rahalisi vahendeid summas 1253,43 eurot. Võlgnikule

kuulub 47 960 m2 suuruse kinnistu (katastrinumbriga 60001:004:0114) 1/2 suurune osa,

millest 3,7 ha on haritavat maad ning mille hinnanguline väärtus internetikeskkonna

maaportaal.ee andmetel võiks olla kokku 29 680 eurot, millest 14 840 euro suurune osa

tuleks arvata võlgniku vara hulka. Võlgnikule kuulub Perfect Plant OÜ 2556,00 euro suurune

osa, mis moodustab 100% osakapitalist. Perfect Plant OÜ 2023 aasta majandusaasta aruandest

nähtuvalt oli võlgniku omakapital 31.12.2023 seisuga 6486,00 eurot. Perfect Plant OÜ

peamiseks tegevusalaks Äriregistri infosüsteemi andmetel on enda või renditud kinnisvara

üürileandmine ja käitus. Perfect Plant OÜ-le kuulub kinnistu registriosa numbriga 2271532,

mille kohta peetava kinnistusraamatu III jakku on 04.01.2024 kohtutäitur Rannar Liitmaa

avalduse alusel seatud käsutamise keelumärge Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)

kasuks. Lisaks eeltoodule nähtub Maksu- ja Tolliameti võlapäringust, et Perfect Plant OÜ-l on

maksuvõlg summas 550,00 eurot. Võlgnik on 08.01.2024 edastanud usaldusisikule Perfect

Plant OÜ bilansi seisuga 31.12.2024, millest nähtuvalt on Perfect Plant OÜ omakapital

summas 307 552 eurot. Lisatud dokumendist nähtuvalt on omakapitali tõus viimase 12 kuu

jooksul tingitud materiaalse põhivara (kinnistu registriosa numbriga 2271532) üles

hindamisest 129 535 eurolt 320 000 eurole. Lisaks põhivara üles hindamisele nähtub võlgniku

poolt edastatud bilansist, et Perfect Plant OÜ on 2024 aastal tagastanud laenu 70 400 euro

ulatuses. Kuivõrd usaldusisikule ei ole teada, mis asjaoludel on ühingu põhivara

märkimisväärselt üles hinnatud, võtab usaldusisik Perfect Plant OÜ osa väärtuse hindamisel

aluseks äriregistrile 31.12.2023 esitatud bilansis kajastatud põhivara väärtuse, ehk siis hindab

usaldusisik Perfect Plant OÜ osa väärtust arvestusega, et ühingule kuuluva kinnistu hind on

129 535 eurot ning võrdleb põhivara väärtust ühingu kohustuste vastu, mis seisuga

31.12.2024 on bilansi kohaselt 95 000 eurot. Eeltoodust nähtub, et juhul kui Perfect Plant OÜ

likvideerida ning seejuures arvestamata käibevarasid, milleks on varud, nõuded ja ettemaksed

ning finantsinvesteeringud, jääks peale põhivara müüki ning kõikide laenude tagasi

maksmist võlgnikust ainuosanikule välja maksmiseks 34 535 eurot, millelt tuleb maha

arvestada tulumaks. Kokkuvõttes võib Perfect Plant OÜ osa väärtus olla 25 500 eurot, s.o

hinnanguliselt peale ühingu likvideerimist väljamakstava jaotise suurus, millelt on maha

arvestatud tulumaks. Usaldusisik möönis, et eeltoodud arvestus ei pruugi olla täpne. Kuid

eelduslikult ei saa sellise äriühingu osa väärtus, millele kuulub kinnistu maksumusega 129

535 eurot ning millel on kohustusi vähem kui varasid, olla ka väärtusetu. Seejuures on

arvestus võlgniku varade ja võlgade välja selgitamiseks tehtud pigem konservatiivselt,

võtmata arvesse, et lisaks põhivarale on ühingul ka märkimisväärne osa käibevara. Maksu- ja

Tolliameti poolt esitatud andmetel on võlgniku viimase kolme aasta sissetulek alljärgnev: 19

600,38 eurot aastal 2021, 4462,08 eurot aastal 2022, 14 959,14 eurot aastal 2023.

Kokkuvõttes tuvastas usaldusisik, et võlgniku vastu on sissenõutavaks muutunud nõudeid

aruande koostamise seisuga summas 19 398,97 eurot ning võlgnikul on vara hinnanguliselt

summas 41 593,43 eurot. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu,

kuivõrd võlgnikule kuuluva kinnistu kaasomandi osa ja võlgnikule kuuluva äriühingu osa

realiseerimise tulemusel saaks rahuldada pankrotiavalduse aluseks oleva võlausaldaja nõude,

seejuures ei nõustu usaldusisik võlausaldaja seisukohaga, et võlgnikule kuuluva Perfect Plant

OÜ osa oleks väärtusetu. Olukorras, kus võlgniku varade arvelt oleks võimalik täita võlgniku

suhtes sissenõutavaks muutunud kohustused, ei saa asuda seisukohale, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. Küll aga ei saa välistada, et püsiv maksejõuetus kujuneb välja tulevikus, sest

võlgniku sissetulek on ebaregulaarne. Tulenevalt eeltoodust tegi usaldusisik ettepaneku jätta

võlausaldaja avaldus rahuldamata ning võlgniku pankrot väljakuulutamata; alternatiivselt, kui

kohus ei nõustu usaldusisiku seisukohaga, kuulutada välja võlgniku pankrot ning nimetada

usaldusisik pankrotihalduriks.

2-24-17150

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus jättis 29.01.2025 määrusega võlausaldaja avalduse rahuldamata, vabastas

usaldusisiku tema ülesannetest, jättis menetluskulud võlausaldaja kanda, määras usaldusisiku

tasuks koos käibemaksuga 1537,20 eurot, mis tuleb tasuda usaldusisikule kohtu

deposiitkontolt, tühistas määruse jõustumisel 09.12.2024 kohaldatud maksejõuetusavalduse

tagamise abinõu, millega keelati võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutamine ning

määras avaldada Ametlikes Teadaannetes teade käsutuskeelu tühistamise ja

maksejõuetuavalduse rahuldamata jätmise kohta.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus FIMS § 18 lg-le 2. Kohus leidis, et

võlausaldaja pankrotiavaldus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus märkis, et pankroti

väljakuulutamise eelduseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamine (PankrS § 1 lg 2

ja § 31 lg 1). PankrS § 1 lg-s 2 on sätestatud, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

7. Usaldusisiku aruandest ja selle lisadest nähtuvalt on võlgniku vastu sissenõutavaks

muutunud nõudeid aruande koostamise seisuga 19 398,97 eurot ning võlgnikul on vara

hinnanguliselt summas 41 593,43 eurot. Sealhulgas on aruandest nähtuvalt võlgnikul rahalisi

vahendeid summas 1253,43 eurot. Võlausaldaja seisukoht sellest, et pangakontol olevaid

rahalisi vahendeid ei ole võimalik vara hulka arvata, sest neid ilmselt ei säili iga kuu lõpuks,

on põhjendamatu. Kohtule esitatud 2023 tuludeklaratsioonist nähtub, et võlgniku keskmiseks

tulu suuruseks kujunes palga, juhatuse liikme tasu ja intresside näol 1246,60 eurot. AS LHV

Panga konto väljavõttelt nähtub, et võlgnik on ka 2024 aastal saanud igakuist töötasu lisaks

igakuistele intressi ja laenu tagasimaksetele. Puudub vaidlus selles, et võlgnikule kuulub

kaasomandiosa kinnistust, ta on ainuosanik äriühingus, mille omandis on samuti kinnisvara.

Asjaolust, et võlausaldaja ei nõustu usaldusisiku hinnanguga võlgniku vara väärtuse osas ei

tulene, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

8. Kohtul puudub alus kahelda usaldusisiku esile toodud asjaoludes ja selgitustes, mille alusel

usaldusisik leidis kinnistute väärtused ja sealhulgas osaühingu osa väärtuse. Kohtule on

usaldusisik esitanud aruandele lisatu tõendid, mille alusel usaldusisik jõudis järeldusele, et

kinnistu kaasomandi osa väärtus võib olla 14 840 eurot ja osaühingu osa väärtus 25 500 eurot.

Usaldusisik on kinnistu väärtuse leidmisel tuginenud internetikeskkonnas maaportaal.ee

toodud kinnistu keskmisele väärtusele, mitte maksimaalsele ning osaühingu osa väärtuse

arvestamisel tuginenud äriregistrile 31.12.2023 esitatud bilansile põhivara väärtuse

arvestamisel ja 31.12.2024 bilansis toodud kohustustele. Võlausaldaja seisukoht sellest, et

äriühingu väärtuseks tuleb pidada 2500 eurot on vastuolus nii võlausaldaja esialgse

seisukohaga sellest, et osaühingu osa on täiesti väärtusetu kui sellega, et osaühingu

31.12.2023 bilanss kajastab nii vara olemasolu, kui ka kohustuste olemasolu, kusjuures

põhivara on ka äriühingul sõltumata kinnistu väärtusest rohkem kui kohustusi. Võlausaldaja ei

ole põhistanud ega tõendanud, mis asjaoludel peaks äriühingul põhivara olema väiksemas

summas kui bilansis kajastatud kohustusi. Lisaks märkis kohus, et võlausaldaja poolt esitatud

majandusaasta aruandest nähtuvalt oli hoolimata võlausaldaja vastuväidetest äriühing

kasumis. Eeltoodust nähtuvalt ei ole võlgnik makseraskustes, tal on piisavalt vara, mille arvel

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud kohustused täidetakse ning võlgniku püsiv

maksejõuetus on tõendamata. Kohus märkis, et võlgnikku ja temaga seotud äriühingu

puudulikku maksekäitumist ei saa samastada võlgniku püsiva maksejõuetusega.

2-24-17150

9. Kohus märkis, et arvestades võlgniku 28.11.2024 esitatud vastuväiteid, et võlausaldaja

nõue võlgniku vastu ei ole piisavalt selge, et seda ilma vaidlusteta võlausaldaja esitatud

summas sissenõutavaks lugeda. Pooltevahelised õigussuhted vajavad vaidluse korral

terviklikku õiguslikku hinnangut, mis omakorda eeldab asjaolude väljaselgitamist vastavalt

hagimenetluses kehtivatele reeglitele. Pankrotimenetluses, mille esemeks on võlgniku

maksejõuetuse kindlakstegemine, ei ole võimalik analüüsida tõendeid ja anda õiguslikke

hinnanguid väidetele ja seisukohtadele sellises mahus, nagu see toimub hagimenetluse puhul.

10. Kuivõrd kohus jättis võlausaldaja maksejõuetusavalduse rahuldamata, vabastas kohus

FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku. Usaldusisik on 08.01.2025 esitanud kohtule

usaldusisiku töö aruande ja tasu taotluse, milles palus kohtul määrata usaldusisiku tasu

suuruseks 1260 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 277,20 eurot, kokku 1537,20

eurot. Usaldusisik palus tasu maksta välja võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt

Advokaadibüroole Palmits

ja Partnerid arveldusarvele AS-s Swedbank

EE662200221050114301, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Avaldaja vaidles usaldusisiku

tasu suurusele vastu ja leidis, et usaldusisiku tasu on põhjendatud 7 h ulatuses ehk 980 eurot

(summa käibemaksuta).

11. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus. FIMS § 54 lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 3 kohaselt

on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5

alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus leidis, et usaldusisik on täitnud

FIMS §-st 17 tulenevaid ülesandeid, sh selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused,

koostanud kohtule hinnangu koos vara ja võlgade nimekirjaga. Taotluse kohaselt kulus

usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 9 h, arvestades tunnitasu suuruseks 140 eurot/h, see

on usaldusisiku tasu suuruseks 1260 eurot. Arvestades maksejõuetusavalduse läbivaatamisel

usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi leidis kohus, et

usaldusisiku tasu 9 h eest on põhjendatud ja kooskõlas PankrS § 23 lg-tes 2 ja 3 sätestatud

tasu suurusega. Kohus leidis erinevalt võlausaldajast, et ajakulu ei ole käesoleval juhul

ülepaisutatud. Usaldusisiku aruanne on sisukas, sellele on lisatud 13 lisa. Kohus rahuldas

usaldusisiku tasu taotluse ning määras maksa usaldusisiku tasu välja võlausaldaja poolt

tasutud deposiidi arvelt. Usaldusisiku taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistis kohus tasu

välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

12. Vastavalt FIMS § 8 lg 3 kolmandale lausele ja PankrS § 150 lg-le 3 jättis kohus

pankrotimenetluse kulud pankrotiavalduse rahuldamata jätmise tõttu võlausaldaja kanda.

Maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise tõttu tühistas kohus võlgniku suhtes 09.12.2024

määrusega kohaldatud maksejõuetusavalduse tagamise abinõu, millega kohus keelas

võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada. Käsutuskeelu toime langeb ära alates

käesoleva määruse jõustumisest (FIMS § 7 lg 1 teine lause). Kohus määras avaldada teade

maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes.

Määruskaebus

13. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse täies ulatuses

tühistada ning saata asi tagasi maakohtule võlgniku pankroti väljakuulutamise otsustamiseks,

menetluskulud jätta võlgniku kanda.

2-24-17150

14. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2

mõttes. Võlausaldaja tõi 13.01.2025 seisukohas üksikasjalikult esile puudused ja selged

ebatäpsused usaldusisiku aruandes esitatu suhtes, mistõttu ei ole põhjendatud maakohtu

sedastus, mille kohaselt kohtul puudub alus kahelda usaldusisiku esile toodud asjaoludes ja

selgitustes, mille alusel usaldusisik leidis kinnistute väärtused ja sealhulgas osaühingu osa

väärtuse.

15. Kohus peab kontrollima kohtule esitatud dokumentide alusel usaldusisiku aruandes

avaldatut. Esiteks nähtub usaldusisiku aruande lisaks olevast LHV Pangas avatud

arvelduskonto nr EE157700771000413405 väljavõttest perioodil 09.12.2021-27.12.2024, et

võlgniku arvelduskontol on kalendrikuu lõpus üksikud eurod (3,93 eurot 30.11.2024, 8,32

eurot 31.10.2024, 274,82 eurot 30.09.2024, 223,87 eurot 31.08.2024, 116,61 eurot

31.07.2024, 24,94 eurot 30.06.2024 jne). Teiseks kehtib ka füüsilise isiku pankrotimenetluses

TMS §-st 132 tulenev mittearestimise keeld ehk igakuiselt mõni kuni paarsada eurot ei ole

varana arvestatav täitmaks võlausaldajate sissenõutavaks muutunud kohustusi. Liiati nähtub

eelviidatud LHV Pank arvelduskonto väljavõttest (ülekannetest), et võlgnikul on vähemalt

kaks ülalpeetavat alaealist last. Määruskaebuse esitaja hinnangul kuulub TMS § 132

regulatsioon kohaldamisele füüsilise isiku pankrotimenetluses, kuna FIMS-s sellekohane

välistus puudub.

16. Kokkuvõtvalt on võlgnikul vara maksimaalselt 14 500 euro ulatuses ehk Vana-Kadrina

kinnisasja (registriosa nr 3742239) ½ mõtteline osa väärtusega 12 000 eurot ning Perfect Plant

OÜ osa väärusega 2500 eurot. Sissenõutavaks muutunud kohustusi seejuures vähemalt 19

398,97 eurot. Lisaks eeltoodule on võlgniku sissetulekud ebaregulaarsed ja jäävad alla

miinimumtöötasu ehk tegemist on alaliselt maksejõuetu isikuga PankrS § 1 lg 2 mõttes.

17. Perfect Plant OÜ osa on väärtusetu. Esiteks ei saa nõustuda maakohtu etteheitega, mille

kohaselt on avaldaja seisukohad menetluses olnud Perfect Plant OÜ osa väärtust puutuvalt

vastuolulised. Vahe 0 eurot väärtuse ja 2500 euro ehk osa nimiväärtuse vahel ei ole selline,

mis andnuks maakohtule aluse jätta võlgniku pankrot välja kuulutamata. Teiseks tõendab

avaldaja väiteid Perfect Plant OÜ osa olematu väärtuse osas fakt, et varasemast 300-eurosest

maksuvõlast on saanud ca 2100 euro suurune maksuvõlg, mida 402 552 euro suuruse

bilansimahu juures ei suudeta tasuda. On ilmne, et võlgniku poolt usaldusisikule esitatud

Perfect Plant OÜ bilanss seisuga 31.12.2024 on võltsitud ega kajasta äriühingu tegelikku

seisu. On ilmne, et bilansimahu kasv 402 552 eurole on kunstlik ning esitatud võlgniku poolt

üksnes ja ainult pankroti väljakuulutamise vältimiseks. Kahetsusväärselt ei ole maakohus

nimetatud asjaolu pidanud vaidlustatud määruses vajalikuks käsitleda, kuigi avaldaja juhtis

sellele 13.01.2025 seisukohas tähelepanu.

18. Avaldaja nõue võlgniku vastu on selge. Võlgnik ei esitanud nõudele ühtki sisulist

vastuväidet. Võlgnik on 28.11.2024 vastuses tunnistanud avaldaja nõuet ning pakkunud selle

tasumiseks maksegraafikut (dtl 63-84), märkides järgmist: Mina ei ole inimene kes soovib

võetud kohustustest kõrvale hiilida, olgu need millised tahes, seda näitab ka minu ajalugu.

Kõike arvestades pakun omalt poolt laenude tagastamise tähtajaks näiteks 01.02.2025, sinna

on kaks kuud, minu hinnangul väga mõistlik aeg. Seega on võimatu nõustuda maakohtu

käsitlusega, nagu vajaks avaldaja ja võlgniku vahelise laenusuhte asjaolud väljaselgitamist

hagimenetluses kehtivate reeglite kohaselt.

19. Maakohus rikkus uurimisprintsiipi, jättes võtmata tarvitusele abinõud, et selgitada välja

pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumine.

2-24-17150

Tuvastamata jäetud, kuid pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud on järgmised: Perfect

Plant OÜ osa väärtus ja võlgniku sissetulekud.

20. Esiteks olukorras, kus nii usaldusisiku kui avaldaja põhjenduste alusel on osa väärtuse

erisus 10-kordne, samuti puuduvad usaldusisiku aruande lisadena mistahes hinnangud Perfect

Plant OÜ kinnistu, mis on arestitud PRIA kasuks (dtl 768), väärtuse hindamise kohta, pidanud

maakohus andma usaldusisikule ülesande tuvastada Perfect Plant OÜ-le kuuluvate kinnistute

väärtus. Teiseks ja arvestades, et Perfect Plant OÜ kinnistu on juba alates 2024.a jaanuarist

arestitud PRIA nõude kasuks kohtutäituri poolt ehk tegemist on sissenõutavaks muutunud

PRIA nõudega, samuti, et Perfect Plant OÜ ei ole suuteline kuid tasuma maksuvõlga summas

ca 2000 eurot ega maksuhalduri poolt määratud sunniraha summas 250 eurot, pidi maakohus

suhtuma äärmise kriitilisusega võlgniku poolt esitatud osaühingu bilanssi seisuga 31.12.2024

(dtl 770-773) ning kohustama usaldusisikut selgitama välja, millest tuleneb 2024.a aastalõpu

majandusnäitajate ebareaalne paranemine võrrelduna varasemate (2021-2023) aastate

aruannetes (dtl 786-811). Viimast liiati olukorras, kus avalike andmete kohaselt (dtl 814) oli

Perfect Plant OÜ käive kogu 2024.a jooksul 20 319,43 eurot. Kusjuures 2024.a III kvartalis

puudus äriühingul käive üldse. Võlgniku poolt usaldusisikule esitatud bilansi (dtl 770-773)

kohaselt kasvas bilansimaht eelnimetatud ca 20 000 euro suuruse käibe juures 171 886 eurolt

(dtl 803) 402 552 eurole (dtl 771) elik 230 666 euro võrra. Igal maksejõuetusmenetlusi

menetleval isikul peab tekkima arusaam, et 20 319,43 euro suuruse aastakäibega suurendada

bilansimahtu 230 666 euro võrra ja seda olukorras, kus osaühing ei suuda selliste

majandusnäitajate juures tasuda ca 2100 euro suurust maksuvõlga ega täita PRIA

sissenõutavaks muutunud kohustusi, kuulub ulmekirjanduse valdkonda. Puudub kahtlus, et

võlgniku poolt esitatud 31.12.2024 bilanss on väljamõeldis, mida kohus arvestada ei saa.

21. Lisaks asjaolule, et usaldusisiku järelduse kohaselt on võlgniku sissetulekud

ebaregulaarsed ja jäävad alla miinimumtöötasu, jäeti menetluses tuvastamata, millega on

tegemist Perfect Plant OÜ-st võlgniku arvelduskontole laekuvate intressimaksetega, mis on

moodustanud arvestatava osa võlgnikule toimunud laekumistest. Intressimaksete laekumise

sisu kohta ei ole ka usaldusisik võlgnikult selgitust küsinud.

22. Väljamõistetud usaldusisiku tasu ei ole võlausaldaja hinnangu kohaselt jätkuvalt

põhjendatud suuremas ulatuses kui 7 h ehk 980 eurot (summa käibemaksuta). Maakohtu

põhjendus, mille kohaselt on usaldusisiku aruande põhjendatuse hindamise kriteeriumiks selle

lisade arv/hulk, ei ole tõsiseltvõetav. Tegemist on võlgniku varalise seisundi tuvastamise

aspektist olulise asjaoluga.

Menetlusosaliste seisukohad

23. Usaldusisik leidis, et määruskaebus on alusetu ning jäi enda esitatud aruande juurde.

Võlgnik ei ole usaldusisikule kättesaadavate andmete alusel püsivalt maksejõuetu. Võlgniku

suutmatusest täita oma sissenõutavaks muutunud kohustusi tuleb eristada võlgniku tahtmatust

neid täita. Võlgniku tahtmatus täita sissenõutavaks muutunud kohustusi tähendab, et

võlgnikul on küll piisavalt raha nende täitmiseks või võimalus muuta vara mõistliku aja

jooksul rahaks, kuid ta ei soovi seda teha. Sellises olukorras ei saa pidada võlgnikku püsivalt

maksejõuetuks (PankrS I komm (2024), § 1, 2.2.2). Võlgnikule kuulub ½ suurune mõtteline

osa 47 960 m2 suurusest kinnistust (katastrinumbriga 60001:004:0114), millest 3,7 ha on

haritavat maad ning mille hinnanguline väärtus internetikeskkonna maaportaal.ee andmetel

võiks olla kokku 29 680 eurot, millest 14 840 euro suurune osa tuleks arvata võlgniku vara

hulka. Seejuures on võlgniku vara arvestatud kinnistu keskmise turuväärtuse alusel. Juhul kui

vara õnnestuks realiseerida üle keskmise hinnaga maksimaalses väärtuses, kujuneks

2-24-17150

kaasomandi väärtuseks 18 550 eurot. Arvestades Perfect Plant OÜ-le kuuluvat vara, ei saa

hinnata ühingut väärtusetuks. Isegi juhul, kui tuletada Perfect Plant OÜ osa väärtust 2023

aasta registrile esitatud bilansist, siis oli 31.12.2023 seisuga ühingu omakapitali (netovara)

suuruseks 6486 eurot, mis tähendab, et peale ühingu likvideerimist ning likvideerimisjaotiselt

tulumaksu tasumist, tuleks võlgnikule välja maksta 5059,08 eurot. Võttes lisaks sellele

arvesse võlgnikule kuuluva kinnistu kaasomandi osa keskmise väärtuse summas 14 840 eurot,

saame võlgniku varade mahuks 08.01.2025 seisuga 19 899,08 eurot, mida on enam kui

võlgniku suhtes 08.01.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud kohustusi.

24. Võlgniku vastusest nähtuvalt on kahtluse alla seatud usaldusisiku usaldusväärsus.

Proovitud on uuesti väita, et võlgnikule kuuluva ettevõtte väärtus piirdub nimiväärtusega.

Sellele väitele on hinnangu andnud kohtu poolt määratud isik. Ettevõtte bilansi moodustavad

lisaks käibevaradele ka põhivarad, millede hulka kuulub ka kinnisvara. Ettevõtte põhivara

väärtuse üleshindamine tulenes faktist, et ettevõtte omanduses oleva hoone renoveerimine sai

valmis. Usaldusisiku aruandes olev hinnang on konservatiivne.

Menetluse edasine käik

25. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu

määruse lõppjäreldus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei

anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

27. Määruskaebemenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohtu otsustus, jätta

võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, on seaduslik või mitte.

Usaldusisiku ja võlgniku hinnangul on määruskaebus alusetu. Võlausaldaja hinnangul tuleks

avaldus saata tagasi maakohtule, kuna kohus on avalduse menetlemisel rikkunud

uurimispõhimõtet. Ringkonnakohus nõustub võlausaldaja etteheitega maakohtule osaliselt.

28. Määruskaebuse kohaselt on üheks põhiliseks vaidlusküsimuseks võlgnikule kuuluva

Perfect Plant OÜ (registrikood 11091371) osa väärtus. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on

usaldusisik maakohtule 08.01.2025 esitatud aruandes osa väärtuse hindamisel aluseks võtnud

äriregistrile 31.12.2023 esitatud bilansis kajastatud põhivara väärtuse ja hinnanud osa väärtust

arvestusega, et ühingule kuuluva kinnistu hind on 129 535 eurot ning võrrelnud põhivara

väärtust ühingu kohustuste vastu, mis seisuga 31.12.2024 on bilansi kohaselt 95 000 eurot.

Arvutuse tulemusena on usaldusisik leidnud, et kui võlgnikule kuuluv osaühing likvideerida

(arvestamata seejuures käibevarasid), jääks peale põhivara müüki ning kõikide laenude tagasi

maksmist võlgnikust ainuosanikule välja maksmiseks 34 535 eurot, millelt tulumaksu maha

arvestamise tulemusena võib Perfect Plant OÜ osa väärtus olla 25 500 eurot (dtl 147).

29. Samas aruandes on esile toodud ka asjaolud, et Perfect Plant OÜ-le kuuluva kinnistu

registriosa numbriga 2271532 kolmandasse jakku on 04.01.2024 kohtutäituri avalduse alusel

seatud käsutamise keelumärge PRIA kasuks ning lisaks nähtub EMTA võlapäringust

osaühingu maksuvõlg summas 550 eurot (dtl 146-147). Aruandest ei selgu aga, kas

usaldusisik on osaühingu osa väärtuse leidmisel võtnud arvesse ka käsutuskeelu olemasolu

2-24-17150

ning sellest tulenevaid tagajärgi, eelkõige seda, et TMS §-st 54 tulenevalt on võlgnikul alates

vara arestimisest selle käsutamine keelatud ning võimaliku likvideerimise korral tuleks ilmselt

arvestada ka täitemenetluse kuludega. Maakohus ei ole seda tähele pannud. Määruskaebuses

on võlausaldaja esile toonud, et Perfect Plant OÜ maksuvõlg on veelgi kasvanud, äriühing ei

ole olnud suuteline tasuma ka maksuhalduri määratud sunniraha ning ühingule kuuluv

kinnistu on jätkuvalt arestitud, eelduslikult sissenõutavaks muutunud nõude tagamiseks.

Maakohus ei ole ka sellele tähelepanu pööranud. Eelnevad minetused uurimisprintsiibi

teostamisel ei tingi siiski vaidlustatud määruse tühistamist ja avalduse maakohtule uueks

lahendamiseks tagasisaatmist, kuna ringkonnakohus saab maakohu eksimuse ise parandada.

30. Ringkonnakohus pidas vajalikuks kontrollida määruskaebuse väiteid seonduvalt

maksuvõla, sunniraha ja keelumärkega ning kogus FIMS § 4 ja TsMS § 477 lg 7 alusel

selleks, et asjas olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata, ise tõendeid. Sellest tulenevalt

võtab ringkonnakohus TsMS § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde Perfect Plant OÜ

võlapäringu EMTA andmebaasist ja osaühingule kuuluva kinnistu registriosa nr 2271532

väljatrüki e-kinnistusraamatust.

31. Ringkonnakohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt 22.09.2025 seisuga Perfect Plant OÜ-l

maksuvõlga ei ole (dtl 905), samuti ei ole osaühingule kuuluva kinnistu registriosas nr

2271532 enam keelumärget (dtl 903-904). Neid asjaolusid arvestades ei nõustu

ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väitega, et Perfect Plant OÜ osa on väärtusetu.

Sarnaselt maakohtuga on ka ringkonnakohus seisukohal, et alus usaldusisiku aruandes leitud

Perfect Plant OÜ osa väärtuses kahtlemiseks puudub. Aruandest nähtuvalt on usaldusisik

Perfect Plant OÜ-le kuuluva kinnistu väärtuse hindamisel konservatiivsuse põhimõttest

lähtudes aluseks võtnud osaühingu bilansis 31.12.2023 seisuga kajastatud väärtuse, milleks oli

129 535 eurot (dtl 771). Usaldusisik ei ole võtnud aluseks kinnistu üleshinnatud väärtust,

milleks on 31.12.2024 seisuga 320 000 eurot (vt 771), mistõttu ei ole põhjendatud

määruskaebuse etteheide, et kohus oleks pidanud kohustama usaldusisikut välja selgitama

2024 aastalõpu majandusnäitajate ebareaalse paranemise põhjuse võrrelduna varasemate

aastatega.

32. Samal põhjusel ei ole põhjendatud ka see võlausaldaja etteheide, et maakohus oleks

pidanud kohustama usaldusisikut välja selgitama Perfect Plant OÜ-le kuuluva kinnistu

väärtuse sarnaselt võlgnikule endale kuuluva kinnistu ½ mõttelise osa väärtuse leidmisega, so

maaportaali hinnangu alusel. Lisaks nähtub võlgniku poolt usaldusisikule esitatud bilansi

seisuga 31.12.2024 ja võlausaldaja enda poolt maakohtule esitatud Perfect Plant OÜ 2023

aasta majandusaasta aruande (dtl 803) võrdlemise tulemusena see, et osaühingule kuuluva

kinnistu väärtus 31.12.2023 seisuga on kajastatud kõikjal ühtmoodi, so 129 535 eurot. Väitele,

et põhivara väärtus 31.12.2023 seisuga oleks ebaõige, võlausaldaja tuginenud ei ole.

Määruskaebusest nähtuvalt vaidleb võlausaldaja hoopiski põhivara 31.12.2024 seisuga

väärtuse üle, pidades bilanssi selles osas võltsituks. Ringkonnakohus osundab, et nimetatud

andmetest ei ole aga usaldusisik ega maakohus õigesti lähtunud, arvestades, et põhivara

väärtuse üleshindamist selgitas võlgnik esmakordselt alles määruskaebemenetluses (dtl 864).

33. Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldaja etteheitega maakohtule seoses Perfect Plant OÜ-st

võlgniku arvelduskontole laekuvate intressimaksete sisu tuvastamata jätmisega. Siinses asjas

on esitatud maksejõuetusavaldus võlgniku, mitte Perfect Plant OÜ vastu, mistõttu tuli nii

usaldusisikul kui maakohtul tuvastada see, milline on võlgniku varaline seis, mitte seda,

millistel alustel baseeruvad äriühingu rahalised väljamaksed oma osanikule. Võlausaldaja

määruskaebus on selles osas ka vastuoluline, arvestades, et selles ei ole selgitatud, miks on

see asjaolu võlgniku varalise seisundi tuvastamise aspektist oluline olukorras, kus

2-24-17150

võlausaldaja ise tugineb läbivalt väitele, et võlgniku arvelduskontol olevaid vahendeid ei saa

tema vara hulka lugeda.

34. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et isegi juhul, kui arvestada võlgniku vara

hulka ainult temale kuuluva ½ mõttelise osa kinnistu väärtus 14 840 eurot, mis on

usaldusisiku poolt leitud maaportaalis toodud keskmise väärtuse järgi ja Perfect Plant OÜ osa

väärtus, mis on 08.01.2025 esitatud aruande kohaselt 25 500 eurot, ületab võlgniku

eelnimetatud vara (40 340 eurot) võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustusi, mis

usaldusisiku aruande kohaselt olid 08.01.2025 seisuga kokku 19 398,97 eurot. Eeltoodut

arvestades ei ole võimalik nõustuda määruskaebuse väitega, et võlgnik on PankrS § 1 lg 2

mõttes püsivalt maksejõuetu. Viidatud sätte kohaldamise eeldused ei ole täidetud, arvestades,

et võlgnikule kuuluva vara realiseerimisel saadavate rahaliste vahendite arvelt saaks täita

võlgniku suhtes sissenõutavaks muutunud nõuded.

35. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu järeldus, et võlausaldaja maksejõuetusavaldus

võlgniku pankroti väljakuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata, õige. See on õige ka juhul, kui

lähtuda määruskaebusele esitatud usaldusisiku vastusest nähtuvast veelgi konservatiivsemast

käsitlusest seonduvalt Perfect Plant OÜ osa väärtusega, mille kohaselt oleks võlgniku varade

suurus eelnimetatud äriühingu 2023 aasta majandusaasta aruandest lähtuvalt kokku 19 899,08

eurot (dtl 873). Ringkonnakohtu eeltoodud seisukohta ei muuda ka määruskaebemenetluses

tuvastatud asjaolu, et Perfect Plant OÜ-l on esitamata 2025 aasta juuni ja juulikuu

käibedeklaratsioonid, kuna deklaratsioonide esitamata jätmisest ei saa võlgniku püsivat

maksejõuetust järeldada.

36. Sisuliselt õige on ka see maakohtu seisukoht, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu ei ole

piisavalt selge, et seda ilma vaidluseta sissenõutavaks lugeda. Kuigi on õige see

määruskaebuse osundus, et võlgnik on 28.11.2024 vastuses maakohtule pakkunud laenude

tagastamise tähtajaks näiteks 01.02.2025 (dtl 84), on võlgnik samas märkinud, et kuna

laenudel ei olnud tähtaegu, ei ole ta mingite intresside nõudmisega nõus (vt samas).

Ringkonnakohtu hinnangul saab eelnevast järeldada seda, et võlgnik küll ei eita laenude

saamist, kuid vaidlus on osaliselt seonduvalt nõude suurusega kõrvalnõudeid puudutavas osas

siiski olemas.

37. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus on usaldusisiku tasu

kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. FIMS § 54 lg-te 1 ja 4 koosmõjust tulenevalt

on tegemist kohtu kaalutlusotsusega, mille kohaselt arvestab kohus usaldusisikule tasu

määramisel nii usaldusisiku töö mahtu, keerukust kui usaldusisiku kutseoskusi. Vaidlustatud

määrusest nähtuvalt on maakohus seda teinud. Ringkonnakohus nõustub selles osas kõigi

vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659, § 654 lg-test 5 ja

6 neid ei korda. Asjaolu, et usaldusisiku aruandest ei selgunud käesoleva määruse punktis 29

märgitu, ei anna alust temale väljamõistetud tasu vähendamiseks, kuna ringkonnakohtu

hinnangul tulnuks täpsustamisega tegeleda maakohtul. Kuna ringkonnakohus selle vea

parandas ning tuvastas, et usaldusisikult asjaolude täpsustamine ei oma enam aktuaalsust, jääb

maakohtu määrus ka selles osas muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

38. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Menetluskulud

jäävad nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

2-24-17150

39. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt FIMS § 18 lg-st 10 ja TsMS § 171 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/