2-25-12712/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Kohtuasja number

2-25-12712

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2025, Jõhvi

Kohtuasi

A Ji, N Ji ja J Ja hagi S Ji vastu elatise suurendamise

nõudes

Kohtuistungi toimumise

aeg

Kirjalik menetlus

Hagihind

6701,40 eurot

Menetlusosalised

Hageja I: A J (isikukood xxx)

Hageja II: N J (isikukood xxx)

Hageja III: J Ja (isikukood xxx)

Hagejate seaduslik esindaja: M Ja (isikukood xxx,

elukoht xxx)

Kostja: S J (isikukood xxx, xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A Ji, N Ji ja J Ja hagi S Ji vastu elatise suurendamise nõudes.

2. Suurendada Viru Maakohtu 26.09.2019 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-19-10975

märgitud elatist järgnevalt.

3. Välja mõista kostjalt S Jilt (ik xxx) hageja A Ji (ik xxx) kasuks alates 05. augustist

2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni xxx elatis 264,24 eurot kuus (sh baassumma

282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest

on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning pool lasterikka pere toetusest, mis

on jagatud kahega ja seejärel kolmega s.o 37,50 eurot), elatise summa muutub

lähtuvalt baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026) vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-le

3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Välja mõista kostjalt S Jilt (ik xxx) hageja N Ji (ik xxx) kasuks alates 05. augustist

2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni xxx elatis 264,24 eurot kuus (sh baassumma

282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest

on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning pool lasterikka pere toetusest, mis

on jagatud kahega ja seejärel kolmega s.o 37,50 eurot), elatise summa muutub

1(5)

lähtuvalt baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026) vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-le

3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Välja mõista kostjalt S Jilt (ik xxx) hageja J Ja (ik xxx) kasuks alates 05. augustist

2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni xxx elatis 216,10 eurot kuus (sh baassumma

282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest

on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ning pool lasterikka pere toetusest, mis

on jagatud kahega ja seejärel kolmega s.o 37,50 eurot, kuna nooremate laste

vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, väheneb kolmanda lapse elatise summa 15%

võrra), elatise summa muutub lähtuvalt baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutustest iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026)

vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

6. Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja M Ja arvelduskontole xxx (Coop

Pank AS) jooksva kuu 10. kuupäevaks, selgitusega: „elatis“.

7. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

1. A Ji, N Ji ja J Ja seaduslik esindaja M Ja esitas 05.08.2025 Viru Maakohtule hagi S Ji

vastu elatise suurendamise nõudes, milles palus välja mõista lastele elatis

miinimumsummas.

Hagejad elavad koos oma ema M Jaga. Laste ema ja kostja abielu on lahutatud xxx.a ja

sellest ajast elatakse lahus. Viru Maakohus kinnitas 26.09.2019 kompromissi, millise

alusel S J kohustub laste ülalpidamiseks tasuma igakuiselt 600 eurot kolmele lapsele

kokku. Kostja tasub jooksvat elatist kohtutäituri vahendusel. Kostja muul viisil laste

ülalpidamisel ei osale ning suhtleb lastega äärmiselt harva, st isegi mitte igakuiselt

(lastel vanemate vahel jagatud elukoht puudub). Hagejad paluvad elatist suurendada

põhjusel, et eelkõige hagejate kulud on kasvanud 6 aastaga seoses olulise inflatsiooniga.

Eelnevalt määratud elatis vastas antud aja miinimum määrale ja oli muutumatu.

Vastavalt Statistikaameti andmetele on perioodil 2019 kuni 2025 teine kvartal

tarbijahinnaindeksi muutus 49,3 % (lisatud). Laste ema on kostjale teinud ettepaneku

2(5)

tasuda kohtuväliselt elatist võttes aluseks kehtiva elatise miinimummäära. Kostja on

sellest keeldunud.

Hagejate ema sissetulekuks 1 kuus on peretoetus summas 710 eurot + elatis 600 eurot ja

töötasu keskmiselt 1000 eurot (xxx). Kokku 2310 eurot. Hagile on lisatud hagejate sünni

tõendid, Viru Maakohtu 26.09.2019 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-10975, laste ema

konto väljatrükk palgamaksete laekumise kohta, liisingulepingu maksegraafik,

korteriomandi omandamise laenu maksegraafik, Statistikaameti tarbijahinna muutumise

väljavõte.

2. Kostja esitas kohtule 12.08.2025. a vastuse hagiavaldusele, milles ei nõustu hagiga, kuna

tasub igakuiselt elatist 600 eurot, mis sai varasemalt kokku lepitud. Lisas konto

väljavõtte ja palga andmed.

3. Kuna pooled olid nõus kirjaliku menetlusega, tegi kohus 04.09.2025 määruse asja

lahendamiseks kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate dokumentide ja

seisukohtade esitamiseks.

17.09.2025 esitas hagejate esindaja kohtule täiendava tõendi (kuvatõmmis sõnumitest), et

ta palus kostjal tasuda elatist miinimummääras, kuid too keeldus ja soovitas pöörduda

kohtusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. PKS § 96 ja 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige

peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise

lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui

ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

6. Kostja on sünnitõendite ja rahvastikuregistri andmete järgi hagejate isa, kes ei ela

hagejatega koos, mistõttu on ta kohustatud maksma hagejatele elatist.

7. Viru Maakohtu 26.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-10975 oli kostjalt

hagejate kasuks välja mõistetud elatis 600 eurot alates 01.10.2019. Kostja täidab nõuet

jooksvalt. Hagejad nõuavad elatise suurendamist seadusega kehtestatud

miinimumsummani.

8. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte

alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg

3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4).

9. Indekseeritud baassumma on 01.04.2025 seisuga 282,31 eurot. 3% keskmisest

brutokuupalgast (1981 eurot) on 59,43 eurot.

3(5)

10. Mahaarvamisteks PKS § 101 lg-te 6 alusel alust ei ole. Kumbki pool ei ole väitnud, et

hageja viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus.

Asja materjalidest ei nähtu, et kostja veedaks hagejatega üldse aega.

11. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS §

101 lg 5 järgi maha arvata lapsele makstavad toetused. Loetakse, et lapse vajadused

saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on

jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Esitatud asjaolude kohaselt

moodustab hagejatele makstava lastetoetuse suurus kokku 260 eurot (80+80+100)

kuus. Seega tuleb elatise summast arvata maha vastavalt 40, 40 ja 50 eurot. Lisaks saab

hagejate seaduslik esindaja lasterikka pere toetust 3 lapse peale 450 eurot. Kohus

arvestab, et pool lasterikka pere toetusest tuleb jagada kahega ja seejärel kolmega s.o

37,50 eurot ühe lapse kohta.

12. Elatiskalkulaatori kohaselt on miinimumelatiseks A Jil 264,24 (282,31+59,43-40-37,50)

eurot, N Jil 264,24 (282,31+59,43-40-37,50) eurot ja J Jal 216,10 (282,31+59,43-40-

37,50)-15% eurot, kokku elatised 744,58 eurot. Hagi hind on seega 6701,40 eurot

((264,24x9)x2 + 216,10x9), mis moodustub 9 kuu elatiste summast.

13. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

14. Kohus selgitab, et miinimumelatise summast allapoole võib kohus alaealise lapse elatist

vähendada mõjuval põhjusel, näiteks kui kohustatud vanem on töövõimetu või on tal

teine laps, kes muidu osutuks vähem kindlustatud kui elatist saav laps. Kostja pole oma

vastuses selliseid asjaolud esile toonud. Samuti ei nähtu rahvastikuregistri andmetest, et

kostjal oleks veel lisaks hagejatele teisi lapsi.

Kostja on esitanud hagile vastuväite põhjusel, et tema tasub lastele alates 2019.a. elatist

kokku 600 eurot kuus ja sellest peaks neile piisama. Kostja lisas vastusele ka viimase

13 kuu palgatulud, mis on kokku 15193,89 eurot, mis on keskmiselt 1168,76 eurot

kuus. Kostja märkis, et tööandja võtab elatise tema palgast maha, seega on tegu kostjale

kätte jääva palgaga.

15. Kohus märgib, et nimetatud tõendite alusel on põhjendatud määrata elatis hagejatele

miinimumsummas. Vanem peab tagama lapsele ülalpidamise ning leidma endale töö,

mis võimaldab maksta elatist vähemalt miinimummääras.

16. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii

lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist

miinimumsummas, ei ole kulusid vaja tõendada.

17. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja ülalpidamisel 3 alaealist last (hagejad). Seetõttu

tuleb kõikidele lastele ja kostjale endale tagada võrdne äraelamine. Kostja on oma

vastuses märkinud, et tasub igakuiselt lastele elatist 600 eurot ning kohus arvutas tema

palgaandmete järgi välja, et kätte jääb talle keskmiselt 1168,76 eurot, seega on tema

sissetulekuks kuus keskmiselt 1768,76 eurot. Seega kui jagada see summa kostja ja

tema kolme lapse peale, moodustab üks osa 442,19 eurot. Kuna miinimumelatis ühele

4(5)

lapsele on sellest tunduvalt väiksem ning kolme lapse peale moodustab miinimumelatis

kokku 744,58 eurot, siis jääb kostjale elamiseks keskmiselt 1024,18 eurot. Kokku

suureneb elatis lastele 144,58 eurot. Kohus nõustub hagejatega, et selline elatise

suurenemine on proportsionaalne 6 aastaga (alates 2019) toimunud inflatsiooniga ja

tarbijahinnaindeksi muutumisega. Kohus märgib, et kostja poolt on naiivne mõelda, et

ta võib 2019.aastal välja mõistetud elatist maksta kuni laste täisealiseks saamiseni (11-

17 aastat).

1. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega kehtestati uus alaealisele

lapsele elatise arvutamise kord ja määrad, mille kohaselt indekseeritakse elatise

baassummat iga-aastaselt. Selle tulemusel iga aasta 1.aprillist elatis veidi tõuseb,

tagades alaealisele lapsele vajaliku elatise.

18. Kohus loeb antud juhul hagi põhjendatuks ning kostjalt tuleb välja mõista hagejate

kasuks elatis miinimummääras alates hagi esitamisest s.o 05.08.2025.

Menetluskulude jaotus

19. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

20. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

21. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalallkiri)

Larissa Prokopenko

Kohtunik

5(5)