2-25-3173/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista R.S-ilt R.Z-i kasuks välja 4199 eurot 45 senti, millest 3650 eurot on põhivõlg, Mõista R.S-ilt R.Z-i kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses
Legislator headnote
AI generated2-25-3173/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Mõista R.S-ilt R.Z-i kasuks välja 4199 eurot 45 senti, millest 3650 eurot on põhivõlg, Mõista R.S-ilt R.Z-i kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
TAGASELJAOTSUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Susann Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tartu, 24. september 2025
Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post
tartumk.info@kohus.ee)
Tsiviilasja nr
2-25-3173
Tsiviilasi
R.Z-i hagi R.S vastu töövõtulepingust taganemise
tõttu 3650 euro suuruse põhivõla, 495 euro
suuruse kahju ja viiviste saamiseks
Hagi hind
4663 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja R.Z (isikukood XXX, elukoht XXX xxxx, e-
post R.Z), lepinguline esindaja jurist Tanel Riivits (e-
post XXX)
Kostja R.S (isikukood XXX, elukoht XXX , e-post
XXX)
Asja lahendamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada R.Z-i 27.02.2025 hagi R.S vastu tagaseljaotsusega.
2. Mõista R.S-ilt R.Z-i kasuks välja 4199 eurot 45 senti, millest 3650 eurot on põhivõlg,
495 eurot kahjuhüvitis kohtueelsete õigusabikulude eest ja 54 eurot 45 senti perioodil
06.02.2025–20.03.2025 sissenõutavaks muutunud viivis.
3. Mõista R.S-ilt R.Z-i kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras viivis põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt (4145 eurot) alates 21.03.2025
kuni põhivõla ja kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.
4. Jätta menetluskulud R.S kanda.
5. Mõista R.S-ilt R.Z-i kasuks välja menetluskulud 1155 eurot 20 senti ning VÕS § 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (1155 eurot 20 senti)
alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada
tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale
kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis
hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib
esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100
eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui
kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja
ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata
jätmist.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu
määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada
tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.
Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. R.Z (hageja) esitas 27.02.2025 hagi R.S (kostja) vastu ja täpsustas seda 20.03.2025, paludes
kostjalt välja mõista põhivõlg 3650 eurot, kahjuhüvitis 495 eurot, perioodil 06.02.2025–
20.03.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 54 eurot 45 senti aj võlaõigusseaduse (VÕS) §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates 21.03.2025
kuni põhinõude ja kahjuhüvitise tasumiseni.
Hagiavalduse kohaselt tellis hageja 31.07.2024 kostjalt 10 akent ja 2 ust hinnaga 7300 eurot.
Kokkuleppe kohaselt tasus hageja ettemaksu 3650 eurot kostja osundatud pangakontole,
ülejäänud 3650 eurot tuli tasuda pärast tellimuse valmimist. Kostja kohustus hageja tellimuse
täitma ja üle andma 6–8 nädala jooksul, hiljemalt 25.09.2024. Kostja ei täitnud oma
lepingulisi kohustusi tähtaegselt. Hageja pöördus 09.01.2025 kostja poole lepingust
taganemise hoiatusega, nõudes tellimuse tarnimist hiljemalt 14.01.2025 ja hoiatades, et kui
tellimus jääb tarnimata, taganeb hageja lepingust kostja rikkumise tõttu. Kostja ei tarninud
tellimust talle antud tähtajaks ja hageja saatis 31.01.2025 kostjale e-posti aadressile xxxxxx
lepingust taganemise avalduse, nõudes ettemaksu 3650 euro tagastamist ja tekkinud
õigusabikulude 495 euro hüvitamist hiljemalt 05.02.2025. Kostja kinnitas hagejale 07.02.2025
peetud telefonivestluses, et on nimetatud teated kätte saanud ning et vaidlust ei ole selle üle, et
ta on lepingut rikkunud ja soovib asja lahendada. Kostja väitis sama telefonikõne jooksul, et
tellimus on valmis. Hageja leiab, et see ei saa tõsi olla, kuna projekti kohaselt tuleb
tootejoonised enne tootmisse suunamist kooskõlastada arhitekti ja omanikuga (hagejaga) ja
Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitse osakonnaga. Seda kostja ei teinud. Kostja
lubas nõu pidada oma juristiga ning anda vastus paari päeva jooksul. Pärast nimetatud
telefonivestlust ei ole kostja ühelegi hagejapoolsele meeldetuletusele reageerinud.
Kostja ei ole saadud ettemaksu tagastanud. Hageja nõuab kostjalt ettemaksu 3650 tagastamist.
Hageja kasutas oma õiguste maksma panemiseks õigusabi, mistõttu tekkis tal kulu 495 eurot
(kolm tundi, tunnihind 165 eurot (sh km). Hageja nõuab kostjalt õigusabikulude hüvitamist.
Hageja nõudis kostjalt ettemaksu tagastamist ja õigusabikulude hüvitamist hiljemalt
05.02.2025. Seega nõuab hageja viivist alates 06.02.2025 nii tagastamata ettemaksult kui
hüvitamata õigusabikuludelt, mis on kokku 4145 eurot. Viivis 54 eurot 45 senti on
sissenõutavaks muutunud kuni täpsustatud hagiavalduse esitamiseni. Hageja nõuab lisaks
edasiulatuvat seadusjärgset viivist alates 21.03.2025 kuni põhivõla ja kahjuhüvitise
tasumiseni.
2. Tartu Maakohus võttis 28.03.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja
21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus helistas 08.04.2025 kostjale seoses
menetlusdokumentide kättetoimetamisega telefoninumbril 526 1826. Kostja kinnitas, et tema
e-posti aadressi xxxxxxx. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse ja
hagimaterjalid kätte 18.04.2025, kui saatis dokumendid kostja avaldatud e-posti aadressile,
TsMS § 3141 lg 2 kohaselt, mis sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas
kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata
menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või
sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva
möödumisel saajale kätte toimetatuks. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
3. Hageja esitas kohtule 11.07.2025 menetluskulude nimekirja (dtl 60), milles palub kostjalt
enda kasuks välja mõista menetluskulud 763 eurot 40 senti, mis hõlmab 4,55 tundi
õigusabikulu tunnihinnaga 165 eurot. Hageja kinnitas, et ta on TsMS § 176 lg 5 mõttes
kandnud menetluskulud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja kinnitas, et hageja ei ole
käibemaksukohustuslane, mistõttu puudub hagejal võimalus käibemaks tagasi saada. Hageja
palus 20.03.2025 täpsustatud hagiavalduses jätta kõik asjas kujunevad menetluskulud (sh
riigilõiv) kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja seadusjärgne viivis.
KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja
on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
5. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda
ning määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja
põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb
rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 560 eurot. Riigilõiv on
menetluskulu TsMS § 138 lg 2 mõttes, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest.
6. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja
põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude
kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid
menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.
Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas
esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse
hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki,
keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise
esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-
124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
7. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu
arvestades on põhjendatud ajakulu neli tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr 120
eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot.
Kohus arvestab seejuures, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, samas ei olnud tegemist
tüüphagiga. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu neli tundi hõlmab hagiavalduse koostamist ja
kohtule esitamist, hagiavalduse puuduste kõrvaldamist, kohtuga peetud kirjavahetust ning
menetluskulude nimekirja koostamist. Koos käibemaksuga on tunnitasu määr 148 eurot 80
senti, seega põhjendatud lepingulise esindaja kulud koku 595 eurot 20 senti (120 + km) × 4.
8. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista
menetluskulud 1155 eurot 20 senti (riigilõiv 560 eurot + esindajakulu 595 eurot 20 senti).
Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuga, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt
kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
9. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks
välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates käesoleva
kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik
Susann Liin