2-23-17461/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Lahendi tegemise aeg ja koht

24. september 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-23-17461

Kohtuasi

AS Kiviõli Soojus hagi Õ Oe vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

1 642,44 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

AS Kiviõli Soojus (registrikood

10245027, asukoht: Aasa tn 19,

43122 Kiviõli linn, Lüganuse vald,

Ida-Viru maakond)

A T (Õigusbüroo Verdict OÜ, e-

post: xxx)

Õ O (isikukood xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. AS Kiviõli Soojus hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Õ Oelt AS-i Kiviõli Soojus kasuks võlgnevus perioodi märts 2022. a kuni

oktoober 2023. a eest 1 369,93 eurot (põhivõlg).

3. Välja mõista Õ Oelt AS-i Kiviõli Soojus kasuks viivis seadusjärgses määras

(arvestatuna põhinõudelt 1 369,93 eurot) alates 12.12.2023. a – 24.09.2025. a 287,04 ja

alates 25.09.2025. a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.

4. Menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

4.1. Välja mõista kostjalt Õ Oelt hageja menetluskulud summas 511,21 eurot.

4.2. Välja mõista Õ Oelt AS-i Kiviõli Soojus kasuks viivis menetluskuludelt (511,21

eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

päevast kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. Õ O on xxx kantud korteriomanikuna kinnistusraamatusse. Hageja on võrguettevõtjana xxx

elamut, s.h kostja korterit kütnud ning osutatud teenuse eest esitanud korteriomanikule

perioodil märts 2022. a kuni oktoober 2023. a arved. Kohtuvälist kokkulepet

korteriomanikuga võlgnevuse tasumiseks ei ole saavutatud. Maksegraafikut kostja ei

allkirjastanud. Kostja ei ole hagi esitamise ajaks tasunud osamakset, mis oleks andnud

eelduseks, et kostja on siiski huvitatud asja lahendamist kohtuväliselt. Hageja on kostjale

teenust osutanud käsundite asjaajamise (VÕS § 1018 lg 1 p 2) kohaselt. Hagiavalduses palus

hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 1 369,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 108,12

eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest ajavahemiku eest alates

hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda. Hageja menetluskulu on õigusabikulu 240 eurot ja riigilõiv 315 eurot. Hageja palub

väljamõistetud menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 alusel.

2. Hagi kohaselt on kostja võlg hageja ees kujunenud ajavahemikus 31.03.2022. a –

31.10.2023. a ja 31.10.2023. a seisuga on võlg hageja ees 1 369,93 eurot. Hageja leiab, et

nõue muutus sissenõutavaks 26.06.2010. a. Hageja arvestab viivist 26.04.2022. a -11.12.2023.

a 108,12 eurot.

3. Hageja esitas kostja vastusele omapoolse seisukoha, milles märgib, et teenuse osutamiseks

ei pea olema sõlmitud lepingut, sellisel juhul toimub teenuse osutamine käsundita VÕS §

1018 lg 1 p 2 kohaselt. Korteriomanik ei vabane korteri küttekulude kandmise kohustusest

ainuüksi põhjusel, et ta leiab, et peaks olema küttesüsteemist lahti ühendatud. Kostja avaldus

korteriühistule sooviga minna üle teisele ajutisele alternatiivküttele ei ole aluseks jätta oma

kohustused hageja ees täitmata. Samuti ei ole õigustuseks jätta oma kohustused täitmata arvete

mittesaamine. Arvete esitamine või esitamata jätmine võiks omada tähtsust eelkõige nt viivise

arvestamisel. Hageja on viiviseid arvestanud iga tasumata arve sissenõutavaks muutumisest ja

leiab, et see on põhjendatud. Kostja pole hagejat teavitanud, et korteriomandil xxx on uus

omanik. Hageja kontoris on käinud meesterahvas, kes ennast ei tutvustanud ja uuris nimetatud

korteri kütte väljalülitamise võimalusi. Meesterahvast informeeriti tasumata arvetest. Hageja

on teinud endast kõik oleneva, et kostjat teavitada võlgnevusest ja selle suurenemisest, kuid

kostja reageeris sellele alles siis, kui algas kohtuväline võlamenetlus hageja esindaja büroo

poolt ning siis selgus võlgniku toimiv e-posti aadress. Kohtuvälises kokkuleppes ei näe hageja

midagi ebamõistliku. Pakutavas maksegraafikus arvestati kõiki võimalikke kõrvalkulusid, mis

kaasneksid igal juhul, kui asi peaks jõudma kohtusse ning jooksvat viivist nõuab hageja kostja

käitumisest tulenevalt jätkuvalt kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostja on ise oma

käitumisega põhjustanud asja jõudmise kohtusse. Kostja nõue tunnistada teda maksejõuetuks

on antud menetluses asjakohatu ja ei kuulu antud menetluses lahendamisele. Hageja palub

rahuldada hagi täies ulatuses.

KOSTJA VASTUS

4. Kostja märgib, et ta ei ole hageja poolt märgitud perioodil saanud hagejalt ühtegi arvet.

Esimene arve mis on temani toimetatud e-posti teel on 06.12.2024. a koondarve. Samuti ei

ole kostja ja hageja vahel sõlmitud soojusenergia ostuks ühtegi lepingut. Hageja ei ole

teavitanud korteri küttesüsteemist lahti ühendamise kohta nii nagu lõpetavad kõik teised

teenusepakkujad teenuse pakkumise. Süsteemist lahti ühendamine on võimalik, kuna kõrval

asuv korter on süsteemist lahti ühendatud ning asja kohta peavad hagejal olema ka

kohtuotsused. Korteriühistu koosolekutel on läbivaks teemaks olnud keldris väga halvas

seisukorras ja isoleerimata küttetorustik, keldrit kütvad radiaatorid, jahedad korterid, vs

ülisuured arved ning arvetel kajastuv igakuine hooldusteenuse rida. Aktuaalseks teemaks on

olnud alternatiivsed küttesüsteemid, et leida odavam ja kvaliteetsem lahendus. 26.10.2023. a

võlateate kättesaamisel võttis kostja õigusbürooga ühendust ning palus maksegraafik koostada

üheks aastaks 20 euro kuumaksega. Hagejal on olnud kõik võimalused ja vahendid, et saada

kostjaga ühendust soojusenergia müügilepingu pakkumise või siis küttesüsteemist välja

lülitamise osas, et mitte tekitada tahtlikult enda ettevõttele lisakulusid. Koostatud

võlatunnistus on ebamõistlik, varjatud kuludega mida kostja peab röövretkeks, sellepärast ei

võtnud ta seda vastu. Kostja sissetulekuks on riiklik lastetoetus, puudub vara ja sellepärast ei

ole võimalik kompromissile minna. Kostja on töötu ja ei tea millal leiab tööd, et omada

sissetulekut. Seepärast palub kostja tunnistada ta maksejõuetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

7. AS Kiviõli Soojus on võrguettevõtja kaugkütteseaduse (KKütS) mõttes ning tagab vastavalt

KKütS § 14 lg 1 ja § 8 lg 2 kaugküttepiirkonnas xxx asuva tarbijapaigaldise kaudu

korterelamu soojusenergiaga varustuse ehk osutab kaugkütteteenust.

8. KKütS § 2 p 9 järgi on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, KKütS § 8 lg 1

kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev

tarbijapaigaldis on ühendatud. Tarbijapaigaldis kuulub korteriomanike kaasomandisse, seega

tarbijapaigaldise omanikuks on kõik korteriomanikud ühiselt (vt Riigikohtu 30.11.2004. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 18.) Korterelamus xxx on korteriühistu moodustatud, kuid

korteriühistu ei teosta soojusenergia arveldamist AS-iga Kiviõli Soojus, s.t AS Kiviõli Soojus

ei esita ühist arvet elumaja kütmise kohta korteriühistule, vaid esitab arved otse

korteriomanikele.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki

pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama

paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. TsMS §

kohaselt, määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ning milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5).

10. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli kuni 28.11.2023. a xxx korteri omanik ning kohustatud

talle osutatud kommunaalteenuste eest tasuma vastavalt teenuseosutaja esitatud arvetele.

Poolte vahel ei ole sõlmitud soojusenergia müügilepingut. Hageja AS Kiviõli Soojus on

kaugkütte võrguettevõtja, kes varustas korterelamut xxx soojusenergiaga.

11. Kohus ei nõustu kostjaga, et asjaolud, et ta pole saanud vastust küttesüsteemist lahti

ühendamise kohta, küttetorustiku hoolduse küsitavus, et kostja soojusenergias arveid kätte ei

saanud, vabastab teda soojusenergia eest maksmise kohustusest. Korteriomanikuna tuleb

kostjal hea usu põhimõtte järgi korraldada kulude eest tasumine ja arvete saamine ka siis kui

ta viibib korterist eemal. Korteriomanik peab arvestama sellega, et kinnisvara soetamisel tuleb

tasuda kinnisvaraga seonduvad kulutused (küttekulud, teenuste tarbimise tasud jms) isegi

juhul, kui omanik korterit elamiseks ei kasuta. Korteriomanik on kohustatud kandma

kaasomandi korrashoiuks ja majandamiseks tehtavad mõistlikud kulutused. Töötukassas

töötuna arvel olemine ei ole aluseks oma kohustuste täitmata jätmiseks.

12. Kohus nõustub hagejaga, et pooltevahelise võlasuhte aluseks on käsundita asjaajamine.

Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid (nt küte)

lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui

soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 järgi

(Riigikohtu lahend 3-2-1-33-13, p 13). Kostja ei ole hagejaga soojusenergia müügilepingut

sõlminud ja seega puuduvad poolte vahel lepingulised suhted ning sellest tulenevalt saab

hageja nõude kvalifitseerida käsundita asjaajaja tasunõudena.

13. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle

asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste

hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda

ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada

mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Seega

saab hageja VÕS § 1023 järgi nõuda kostjalt mõistliku tasu käsundita asjaajamise eest.

Hageja nõuab mõistlikku tasu, kuna soojusettevõtjale on kehtestatud müüdava soojuse

piirhind, millest kallimalt soojusettevõtja soojust müüa ei tohi.

14. Arvete järgi on hageja arvestanud küttekulusid 15 kuu eest kokku 1 369,93 eurot. Hageja

on esitanud AS Kiviõli Soojus poolt igakuiselt väljastatud arved kostjale. Hageja on esitanud

kohtule arvelduste tabeli ja 31.03.2022. a kuni 31.10.2023. a esitatud arved. Esitatud arvetest

nähtub soojusenergia tariif keskküttele ja kogus korteri pindalale. Kokku on kostja võlgnevus

esitatud arvetele perioodi eest märts 2022. a kuni oktoober 2023. a 1 369,93 eurot.

15. Kostja ei ole tõendanud, et tal kohustus oleks hageja ees täidetud või puuduks üldse

kohustus soojusenergia eest tasuda.

16. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse § 2 lg 1 mõttes, mis

õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. VÕS § 3 võib

võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest

võlasuhtest.

17. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid võla olemasolule. Kohus rahuldab hageja

põhinõude summas 1 369,93 eurot.

18. Hageja on arvestanud viivist alates 26.04.2022. a kuni 11.12.2023. a kokku 108,12 eurot.

19. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada

kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja (s.o käesoleval juhul AS

Kiviõli Soojus) nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).

20. Hageja arvestab kostjalt viivist seadusjärgse viivisemääraga 0,02% alates iga arve

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni.

21. Hageja esitatud arvelduste seisust ega ühestki arvest ei nähtu, et kostjale oleks arvestatud

arve tasumata jätmisel, osalisel tasumisel või tasumisega viivitamisel viivist.

22. Kohus on seisukohal, et hageja on viivisenõude esitamisel olnud vastuoluline, hageja ei

ole arvestanud kostjale viivist, luues sellega kostjale mulje, et viivist ei nõuagi.

23. Tulenevalt TsÜS § 138 lg 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida

heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et

õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

24. VÕS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea

usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust

tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

25. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud

saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest

väidetest (vt nt Riigikohtu 01.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39).

26. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole esitatud arvetel viivisenõuet kajastanud ja loonud

sellega kostjale teadmise, et viivist ei nõutagi, õigustab viivisenõude rahuldamata jätmise selle

vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.

Kohus jätab viivisenõude 108,12 eurot rahuldamata.

27. Põhjendatud on aga viivisenõue, mis on esitatud vastavalt TsMS § 367 sätestatule.

TsMS § 367 kohaselt võib hagis viivisenõude esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõue täitmiseni.Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

28. Viivisenõude viidatud sätte alusel on hageja esmakordselt menetluses esitanud hagi

täpsustuses 11.12.2023. a. Viivis alates 12.12.2023. a kuni kohtuotsuse tegemise päevani

24.09.2025. a on 287,04 eurot (vt otsusele lisatud arvestus). Alates 25.09.2025. a kuulub

tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 1 369,93 täitmiseni.

29. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

30. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

31. TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega.

32. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 555 eurot (riigilõiv 315 eurot ja

õigusabikulud 240 eurot).

33. Kohus rahuldab hagi osaliselt 92,11% ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud hagi

rahuldatud osas 92,11% kostja kanda summas 511,21 eurot.

34. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik